Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele ?
  • Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad ?
  • Kes mõistab õigust ­ täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist) ?
  • Kes kaotab, kui kohtumenetlus muutub privaatseks ?
  • Kellest kohus koosneb ?
  • Kes võib vaidlusi lahendada ?
  • Midagi ei teenud. Kuidas ta hakkab tõendama, et ta ei ole süüdi ?
  • Mida täpsemalt tähendab tähendab kuriteotunnuste ilmnemine ja millisest hetkest alates on alust rääkida nende olemasolust ?
  • Kui see ei vii kuhugi ?
  • Millisel alusel saaks selliste ,,armuandmiskampaaniate" puhul kriminaalmenetluse lõpetada ?
  • Miks? Kuidas lahendaksite prokurörina esitatud kaebuse ?
  • Kelle poole L pöördus pärast politseis käimist. Millist nõu annate L-ile ?
  • Kes on kurjategija ?
  • Millist nõu annaksite advokaadina S-ile ?
  • Kuidas rahustaksid S-i sina ?
  • Millist põhiõigust läbiotsimine riivab ?
  • Kust leiad läbiotsimise ese ?
  • Mis on kirjutatud määruses ?
  • Millist nõu talle juristina annaksite ?
  • Kes lahendab kaebust. Mida teete ?
  • Mida tähendab vahetu tabamine ?
  • Milles seisnes läbiotsimine ?
  • Mis on S-i alus kaebuse esitamiseks ?
  • Kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ?
  • Kelle poole ta toe saamiseks pöördub. Millist nõu annad ?
  • Mis on siin võimalused ?
  • Kuidas käib vara arestimine ?
  • Millist vara saab konfiskeerida ?
  • Millisel juhul saab asitõendist rääkida ?
  • Millest me räägime ?
  • Kes soovib menetlust ?
  • Kes lahendab kaebust. Mida teete ?
  • Miks ei saa pärast 48 tundi vabastatada ja siis jälle vahistada ?
  • Kui suures ulatuses on vaja esitada tõendeid ?
  • Kelle poole ta toe saamiseks pöördub. Millist nõu annad ?
  • Mis seal üldse toimub ?
  • Kuidas isik saab teada, et tema vara arestitud ?
  • Millistele argumentidele tugineksite A kaitsjana vahistamismääruse vaidlustamisel ?
  • Mille alusel esitatakse vahistamismäärusele kaebus ?
  • Kuhu määrus tehti. Võib tugineda vormilistele või sisulistele puudustele. Kas vormiliselt on kõik õigesti ?
  • Millisel alusel konfiskeeriti auto ?
  • Kuidas lahendate eeluurimiskohtunikuna taotlused ?
  • Mida kirjutada kaebusesse ?
  • Mida tegi eeluurimiskohtunik valesti ?
  • Milliseid kuritegusid veel võib toime panna, soovides tõendeid hävitada ?
  • Kuskohast tuleb põhjendatud kahtlus ?
  • Mida oleks võimalik proksil välja tuua ?
  • Kui palju volikogu liikmeid, kes tegelevad riigihangete läbiviimisega ?
  • Milline neljast tõkendist ?
  • Mida kohus peab põhjendama, et arestida ?
  • Mis on siin võimalused ?
  • Mis on tõkendi eesmärk ?
  • Millest me räägime ?
  • Millistel tingimustel saab asja uuendada ?
  • Millest me räägime ?
  • Millised õiguslikud tagajärjed on menetluse lõpetamisel ?
  • Milline otsus on lõplik ?
  • Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus ?
  • Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu ?
  • Kuidas reageerid sellele kaitsjana ?
  • Kus näeksid võimalikke probleeme ?
  • Mida peaks riigiprokuratuur tegema ?
  • Millisel õiguslikul alusel oli prokuratuuril õigus menetlus sel alusel lõpetada ?
  • Kuidas lahendate taotluse ?
  • Kuidas lahendate kaebuse ?
  • Kui kohustas uurimisasutust lisama kriminaaltoimikule õiendi menetluskulude kohta ?
  • Kuidas lahendate prokurörina kaitsja taotluse ?
  • Mida hakkate peale teabega OÜ Väike Trikk registrist kustutamise kohta ?
  • Kelle A on ,,toru otsa" saanud. Mida teete ?
  • Mida teed prokurörina ?
  • Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus ?
  • Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu ?
  • Kuhu paigutub kriminaalmenetlus ?
  • Kuidas fakte tuvastatakse ?
  • Kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele ,,mis juhtus ?
  • Kuidas puutub siia tõde ?
  • Millised? Ja mida sel juhul tuleks teha, kui isik võiks samas kriminaalasjas olla nii tunnistaja kui ka mingis muus menetluslikus rollis ?
  • Millised need erandid on ?
  • Mis, millal, kuhu, kus, kuidas, kui palju, millest, miks, milleks, missugune ?
  • Mida teha kohtueelses menetluses antud ütlustega ?
  • Millele kannatanu esindaja vastab esmalt eitavalt. Siis küsib prokurör aga otse: ,,löömisest rääkis ?
  • Mida otsustaksite siin ringkonnakohtuna ?
  • Milliste küsimuste vastu ja millisel alusel vastuväiteid esitad ?
  • Kui nägite meesterahvast auto juurde jooksmas. Kui kaugel ta teist oli ?
  • Miks te noorena loomapiinamisega tegelesite ?
  • Millal te viimati psühhiaatri vastuvõtul käisite ?
  • Mis te arvate, kuidas varas majja sisse pääses ?
  • Millises ulatuses arvestad kohtunikuna O ütlusi ?
  • Kuidasn neil kahel vahet teha ?
  • Millised on erisused nende kasutamisel tõendina ?
  • Mida saab kasutada vaid tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kõigutamiseks ?
  • Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta ?
  • Mis kaebaja jaoks kaalul on ?
  • Kestnud liiga kaua ­ õiguslikud tagajärjed ?
  • Kes ei suuda piisavalt kiiresti uurida ?
  • Mis on avalik huvi ?
  • Kuidas mõistlikku menetlusaega tagada ?
  • Kui asi läheb kohtunikku kätte, siis kuidas saada teada, kas isikul on võimalik rahalist karistust kanda ?
  • Millised riskid on kokkuleppemenetluses ?
  • Millised kaalutlused võiksid prokuratuuri kallutada kokkuleppemenetluse kasuks otsustama ?
  • Miks peaks kokkuleppemenetlusega olema nõus süüdistatav ?
  • Millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ­ süüküsimus. Kohus teeb kindlaks, kas vabatahtlikult ?
  • Kellel on õigus ja mis on ringkonnakohtu võimalused selles olukorras ?
  • Kui kohus on valesti materiaalõiguslikust kasutanud ?
  • Millised on lühimenetluse põhilised tunnusjooned ja mille arvelt tuleb kokkuhoid ?
  • Milline näeb välja kohtulik arutamine lühimenetluses ?
  • Mis tähendus on süüdistatava ütlustel, kui süüdistatav palub, et ta lühimenetluses üle kuulatakse ?
  • Mis on kannatanu sõnavõtu õiguslik tähendus ?
  • Millisest põhilisest menetlusõigusest loobub süüdistatav lühimenetlusega nõustumisel ?
  • Kellegi õigusi rikub ?
  • Millised argumendid võivad siin olla kaitsjal apellatsiooni kirjutades ?
  • Millistel juhtudel võib kohus teha õigeksmõistvat kohtuotsust ?
  • Kui seotud on prokurör kannatanu seatud tingimustega ?
  • Millisele seisukohale asute taotluse osas ?
  • Millised kulud jäävad kriminaalmenetluse korrakohase toimise puhul igal juhul riigi kanda ?
  • Millistest kaalutlustest lähtudes peaks kohus hindama, kuidas menetluskulud jaotada ?
  • Millisest hetkest alates tekib isikul õigus kaitsja abile ?
  • Mis sellist probleemi esile kutsuma või võimendama kipuvad ?
  • Kuidas lahendada ?
  • Mis sellise tasumäära mõistlikuks muudavad ?
  • Millised on menetluskulud ?
  • Miks ka meil on (riigireformi kontekstis) vähemalt mõeldud samas suunas ?
  • Mida teha "kuldkaebajatega" ?
 
Säutsu twitteris
Kriminaalmenetlus
Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne , st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav.
Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on:
1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid;
Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised:
  • Kriminaalkaristuse kohaldamine ( KarS § 44-46 ja 49-54)
  • Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70)
  • Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.)
  • KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine
  • Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik, kes on ise kuriteo toimepanemise tagajärjel raskelt kannatada saanud.
    2) kuriteo kui minevikusündmuse asjaolude selgitamine ;
    Mis tahes riigipoolset karistusõiguslikku reageeringut ei saa loogiliselt olla enne, kui on alust rääkida kuriteo toimepanemisest.Kuriteo toimepandusest rääkimine saab toimuda teatud kindlat skeemi kasutades – KarS-ist lähtuvat ja karistusõiguse teoorias edasiarendatud deliktistruktuuri kasutades.
    Deliktistruktuurist lähtuv kuriteost rääkimine: Kuriteotoimepanemise kahtluse korral tuleb kriminaalmenetluse raames
    • esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat
    • alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat.

    Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks.
    Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm-e aluse puudumisele.
    Lähtudes PS § 22 lg 1 sätestatud süütuse presumptsioonist ei ole lubatud kuriteos kahtlustatavat kohelda mingi huvipakkuva objektina, mille uurimisel võiks pühendada abinõu. VASTUPIDI: õigusriiklik keskkond nõuab, et seda isikut tuleb kohelda subjektina, mis tähendab talle kõigi ja sh ka ulatuslike spetsiaalselt krm-ks ettenähtud põhiõiguste tagamist.
    3) üldjuhul kahtlustatava nõusolekut eeldav riigipoolne kriminaalmenetlusõiguslik reageering kuriteotunnustega teole .
    Kohtud ja kohtumenetlused: ajalugu, kultuur, poliitika, teadus.
    Kriminaalmenetluse eesmärgid.
    Kriminaalmenetlusel on 2 põhilist eesmärki:
    • süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista – eesmärk teenib indiviidi huve
    • süüdlane tuleb süüdi mõista – eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve
    Seega saavutame järgmisi eesmärke:
    • Et õigus võidutseks – täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega).
    • Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine.
    • Põhiõigusi kindlustamine.
    • Karistamine , et keegi ei rikuks ühiskonnas eksisteerivaid norme.
    • ohvrid soovivad loovutada oma konflikti riigile, kes sellega oskab paremini tegutseda ja lahendada – riik on selline pool, kes saab neutraalselt otsustada ( veritasu vältimine).
    • laiendavad inimese normide ja väärtuste arusaamad.
    • Korraloomine ja selle täitmine. On sätestatud menetluskord: Normi eesmärk – orienteerumine tulemuse saavutamises.
    Kriminaalmenetluse piiritlemine.
    • Ruumiline kehtivus
    EV kriminaalmenetlusõiguse sätted kehtivad kõigis EV territooriumil toimetatavates kriminaalmenetlustes sõltumata kuriteo toimepanemise kohast, kui see ei ole välislepingutega määratud teisiti (rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, kui Eesti on taotlevaks või täitvaks riigiks)
    Erand : välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis, va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti krm-e põhimõtetega (nt valedetektor)
    Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine – taotleva riigi menetlusseaduse järgi.
    • Ajaline kehtivus
    KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast – kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat.
    Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi.
    Kriminaalmenetluse algus ja lõpp.
    1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis - või muu menetlustoiminguga tingimusel, et
    • On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus – kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu.

    Kriminaalmenetlus - põhjalikumad uuringud – objektiivse süüteokoosseisu kaks elementi: tagajärje ja põhjusliku seose selgitamine, õigusvastasust välistavad asjaolu ja süü.
    Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused – uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks.
    „kui kahtlus on, siis tuleb uurida“ – ladina
    • Puuduvad krm-st välistavad asjaolud .

    Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine – toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal.
    Kohtulikus eelmenetluses – ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista.
    Kuriteo aegumine – sõltub kuriteo raskusest.
    2) lõpeb kas
    - õigeksmõistva kohtuotsusega või
    - süüdistatava süüdi mõistmisega või
    - kohtueelses menetluses:
    oportuniteediprintsiibist (otstarbekuse kaalutlusest) lähtuvadlõpetamise võimalused:
    • krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202)
    • krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203)
    • krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204)
    • krm-e lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 205)
        • kahtlustatav või süüdistatav on nõus sellisel alusel lõpetamisega
        • kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.

    Menetlusökonoomia põhimõte
    • Alternatiivid menetluskorras: leiame otseteid või valime, millised teed on vajalikud. Nt kokkuleppemenetlus (Ameerika õigussüsteemist pärinev) – menetlus, kus süüdistuse ja karistuse suhtes saavutatakse süüdistatava js võimuesindaja läbirääkimiste tulemusel kokkulepe.
    • Kas see on mõistlik menetleda algusest lõppuni kõikide normide järgi? Võimalikult minimalistlikult. Mida vähem reguleeritakse ja dubleeritakse, seda parem on.
    • Isikuline kehtivus
    • Kehtib kõigi isikute suhtes võrdselt.
    • Erandid:
      • Riigikogu liikmed, president , riigikontrolör, kohtunikud – süüdistusakti koostamise ja menetlustoimingute erisused 14.ptk-s.
      • Notari- ja advokaadibüroode läbiotsimine ainult kohtumääruse alusel. Pigem keelatud.
      • Alaealised – erimenetlus.
      • Diplomaatiline puutumatus – Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldatakse välisriigi taotlusel.
    Osalised – peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi)
    Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele?

    Põhimenetlus kohtus

    Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos , kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab.
    Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur.
    Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku.
    Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
    Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar , punase kraega.
    Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti :
  • Üksik professionaalne kohtunik
  • Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike – eestis 1. astme kuriteoasjades
  • Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium , 1. astme kohtuasjades.
  • Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused.
    Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal – sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte.
    Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse.
    Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine , sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess.
    Kriminaalkohtupidamine – milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse .
    • Et teha selgeks, mis juhtus;
    • Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada;
    • Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
    • Et näidata, et õigus toimib;
    • Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida;
    • Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb;
    • Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu . Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada , aga kahju hüvitist ei järgne.
    Kuidas?
    • Eesmärkide prioritiseerimine;
    • Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis , Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas , kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald.
    • Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiivoportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida.
    • Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema.
    • Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
    • Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu.
    • Võistlev vs mittevõistlev?
    Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse.
    Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda . Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama.
    Süütuse presumptsioonin dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda.
    Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine.
    • Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust.
    • Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku , mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne.
    • Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi.
    • Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud .
    • Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6.
    • Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas - ja teisesküsitlus tõenite uurimisel.
    • Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega , et uurida.
    • Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus .
    • Kaitsja lõpukõne.
    • (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab.
    • Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.

    Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse ( fair trial ) põhijooned .
    Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab:
    • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid – on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
    • EL põhiõiguste harta;
    • PS
      • Kaitse riigivõimu omavoli eest
      • Riigivõimu kohustus tagada õigused ja vabadused
      • Süütuse presumptsioon
      • Õigus kohtuasja avalikule arutamisele ja edasikaebamisõigus
      • Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
      • Õigus kodu puutumatusele
      • Õigus sõnumite saladusele
    Kriminaalkohtupidamine – milleks?
    • Selgeks teha, mis juhtus
    • SÜÜTU SÜÜDISTATAV TULEB ÕIGEKS MÕISTA – teenib indiviidi huve
    • SÜÜDLANE TULEB SÜÜDI MÕISTA – teenib ohvri ja ühiskonna huve.
    • Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada
    • Näidata, et õigus toimib
    • Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida
    Kes kaotab, kui kohtumenetlus muutub privaatseks? Kohtule usaldumine
    • Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone
    • Leida optimaalne lahendus juhtunule
    Damaška: Proaktiivne ja reaktiivne riik
    Damaška esitas traditsioonilise võistlevat menetlust, mis võrdleb kohtuekspertureerimisprotsessi ja tsiviilõigusega ja milles on inkvitseerimisprotsess, ning esitas nüüdsema kirjeldava raamistiku, mis oli korraldatud kahe erineva telje vahel. Damaška " hierarhiline - koordineeriv" ​​ telg peegeldab seda, kuidas riik on oma kohtus ametnike korraldanud, kusjuures hierarhilised riigid struktureerivad oma kohtupoolseid filiaale stratifitseeritult ja jäigalt määratlevad rollid, erinevalt riikide koordineerimisest, kes korraldavad oma kohtunike vabalt kattuvad valdkonnad ja kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaška teise "riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks" neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset materiaalset nägemust heast elust, kusjuures nende kohtusüsteem mängib rolli eraviisiliste vaidluste erapooletu arutleja , võistlejate soodustuste täitmine ja poolte autonoomia edasilükkamine . Iga nimetatud menetluse süsteem, Damaška väitis, võib asuda nende kahe telje kohal. Seda silmas pidades on klassikaline anglo-ameerika katse koordineeriv / reageeriv , samas kui klassikaline kontinentaalne lähenemine on hierarhiline / aktiivne.
    Reaktiivne olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust. Kui üks võrdsustab tulemuste täpsuse õigluse saavutamise ja võrdse kohtlemisega õigluse, tuleb järeldada, et reaktiivne riik - ja seega ka konfliktide lahendamise protsess - väärtustab õiglast õiglust.
    Proaktiivne – ennetada intsidendi tekkimist (inkvisitsiooniline kriminaalkohtumenetlus)
    Reaktiivne - reageerida intsidendile ja takistada selle kordumist
    RE võistlev menetlus: kontroll menetluse üle, kiir, isikul on võimalus ise tõendid esitada ja neid kommenteerida, kohus on passiivne.
    Klassikaline võistlev menetlusfaktilised asjaolud on kohtuotsusele siduvad . Kui prokurör loobub süüdistusest, siis menetlus on lõpetatud .
    Eesti 2004.a
    Eesti 1996.a
    PRO
    uuriv menetlus: kauakestev menetlus,
    kohus on ise aktiivne, kohtunik on hea uurija
    Vaidluste lahendamine õiguse korrektne rakendamine
    (väga kallis menetlus)
    Tsiviilasjades (eriti hagita menetluses) kohus peab ise otsustama (oma algatusel , ka siis, kui pool loobub nõudest) – uuriv menetlus.
    Kokkuleppemenetlus on PRO menetluse vahend ( asub kolmnurga all, VL ja ÕKR vahel)
    Nõukogude riik oli täisti PROaktiivne.
    Eesti kriminaalmenetlus on hübriidmenetlus.
    Võistlev kohtumenetlus – mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on esitanud , ja neid kommenteerida.
    Tänapäeval ei olegi inkvisitsioonilise ja võistleva kriminaalkohtumenetluse mudeli erinevus nii suur, kui võiks arvata, sest Mandri-Euroopa mudel, mis liigitakse inkvisitsiooniliseks, on üle võtnud mitmeid võistlevale menetlusele iseloomulikke põhimõtteid.
    Kohtueelne menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt inkvisitsiooniliseks.
    Inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 3 on kirja pandud need süüdistatava õigused, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev.
    Kellest kohus koosneb? Kes võib vaidlusi lahendada?
    • Professionaalne kohtunik; - protsessi juhtimine, normide rakendamine, aktiivselt osalevad riigi elus - õiguse elluviimine poliitikas
    • rahvakohtunik – peab vastama nõuetele, võib olla valitud KOV nimekirjast; - võib vaidlust lahendada ka
    • vandekohus – nimekiri registris, juhuslikult valitakse
    Õiglase kriminaalmenetluse põhijooned:
    Mõiste “õiglane kohtumenetlus” ei ole selge ja üheselt mõistetav. See pole üksik õigus, vaid üldmõiste, mis sisaldab menetluse erinevaid aspekte , põhimõtteid ja õigusi.
    Riigi ja süüdistatava vahel ei eksisteeri võimu tasakaalu. Õigusemõistmise huvid loovad ohu – ajalugu on seda ka tõestanud - , et süüdistatav allutatakse ebaõiglasele kohtumenetlusele.
    • poolte võrdsus
    Poolte võrdsuse üle otsustamiseks on vaja võrrelda üht kohtumenetluse poolt teisega, et otsustada, kas ühel poolel on teisega võrreldes eeliseid . Nt kui ühel menetluspoolel on õigus küsitleda tunnistajat, siis peab ka teasel poolel olema võimalus küsitleda.
    EIK on sõnastanud poolte võrdsuste põhimõtte järgmiselt: igaüks, kes on menetluspooleks, peab omama võimalust esitada oma asja tingimustes, mis ei pane teda vis-à-vis oponendiga ebasoodsamasse olukorda.
    Krm-s poolte võrdsusest saab rääkida väga piiratud ulatuses. Süüdistus ja kaitse on väga erineval positsioonil ja erinevate võimalustega. Prokurör tegutseb isikliku huvita: ülesandeks on leida tõde ja kindlustada õiguse korrektne kohaldamine; tal on tõendamiskohustus; saab kasutada sunnivahendeid, millest süüdistatav on ilma jäetud. Süüdistatav tegutseb isiklikes huvides, tal ei ole kohustust teenida õiglust; saab vaikida kogu menetluse vältel.
    • Õigus võistlevale menetlusele
    Termin „võistlev menetlus“ ilmus EIK sõnavarasse 1980-ndate lõpul, kui kohus kinnitas, et kõik tõendid tuleb menetluse võistlevust silmas pidades esitada süüdistatava juuresolekul. EIK selgituste järgi õigus võistlevale menetlusele krm-s tähendab, et mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on esitanud , ja neid kommenteerida. See nõue käib faktide, õiguslike seisukohtade , materiaalõiguse ja menetlusõiguse kohaldamise kohta.
    Süüdimõistev otsus ei tohi üksnes või otsustaval määral tugineda tunnistaja ütlustele, keda süüdistatav ei saanud küsitleda.
    Inimõiguste konventsiooni art 6 lg 3 sätestab süüdistatava õigusi, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev.
    EIK pretsedendiõigusest saab välja tuua kaitse menetlusest osavõtu 4 iseloomulikku tunnust:
  • Süüdistatav ei ole kohustatud osalema tõendamisprotsessis. Teda kaitseb enese mittesüüstamise privileeg (enesesüüstamise keeld)
  • Igasugune osavõtt peab tuginema informeeritusele. See ringimus nõuab kaitsja osavõttu süüdistatava või kahtlustatava küsitlemisest kohtueelsel uurimisel, kogu asjakohase teabe avaldamist kaitsele ja kaitse õigust kommenteerida tõendeid.
  • Kaitsele tuleb anda võimalus vaidlustada tõendeid, sh õigus küsitleda tunnistajaid mõnes menetlusstaadiumis.
  • Kohus peab otsuses piisava selgusega näitama, kuidas tema seisukoht kujunes – põhistatud otsuse nõue.
    • Õigus osa võtta kohtumenetlusest

    Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 tervikuna peab tagama süüdistatava tõhusa osavõtu menetlusest. Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning sellest osa võtta.
    PS 24 lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
    Süüdistatav võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest.
    Kuid ka siis, kui süüdistatav oma õigusest ei loobu, võib tema kohtuasja arutamine toimudatema osavõtuta:
  • Süüdistatav eemaldatakse kohtusaalist tema käitumise tõttu
  • Kohtumenetlus in absentia. KrMS järgi võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui tema asukohta EV-s ei suudeta tuvastada, on alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik (KrMS 269 lg 2). Alus in absentia menetluseks esineb juhul, kui eespool loetletud tingimused kumuleeruvad.
    Juhul, kui süüdistataval puudub võimalus uueks kohtumenetluseks, teeb EIK vahet 2 olukorra vahel:
    Esiteks, kui süüdistatav teadlikult hoidub kõrvale kohtust – kohtuasja uut arutamist ei pea korraldama , sest süüdistatava kõrvalehoidmist kohtust saab tõlgendada oma õigustest loobumisena.
    Teiseks, kui süüdistatav jäi kohtusse ilmumata põhjusel , mis ei sõltnud tema tahtest – peaks võimaldama süüdistuse uue kohtuliku arutamise.
    Süüdistatava kohalolek ja vahetu osavõtt asja arutamisest ei ole võimalik, kui kohus asja arutamiseks kohtuistungit ei korralda. Selline erandlik olukord võib esineda neis kohtuasjades, mis traditsioonilise kriminaalõiguse kategooriasse ei kuulu, nt trahvimaksed maksuasjades, sõiduki joobes juhtimine või kiiruse ületamine, kuid tingimusel, et asjaolud neis süütegudes on tehnilist laadi , faktide usaldusväärsuse või vaieldavuse küsimust, mis nõuaks suulist arutelu, tõendite esitamist või ristküsitlust, ei tõuse ja isikule on antud võimalus selgitada oma väiteid kirjalikult.
    • Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel

    Õiglane kohtumenetlus nõuab süüdistatava füüsilist kohalolekut kohtuistungil I astme kohtus. Kui süüdistatav osaleb telesilla vahendusel apellatsioonimenetluses, kus kontrollitakse nii fakte kui ka õiguse kohaldamist, peavad olema täidetud järgmised tingimused: tehnilised tingimused peavad võimaldama süüdistataval takistusteta jälgida istungi kulgu ning talle tuleb tagada võimalus tõhusalt ja konfidentsiaalselt suhelda kaitsjaga (nt telefonitsi).
    Füüsilise osavõtu piiramiseks peab olema mõjuv põhjus, nt põgenemise või rünnaku risk.
    • õigus teada teise poole väiteid ja neid kommenteerida

    Võistlev menetlus eeldab samuti, et nii kaitse kui ka süüdistus peavad olema informeeritud teise poole väidetest ja seisukohtadest ning saavad kommenteerida teise poole seisukohti ja esitatud tõendeid. Süüdimõistev otsus ei või üldjuhul tugineda tunnistajate ütlustele, keda süüdistatav ei saanud küsitleda ega kelle ütlusi vaidlustada.
    Õigus taotleda mõne tõendi avalikuks tegemist ei ole samuti absoluutne õigus. Riigi julgeoleku, tunnistaja kaitse ja politseitöö meetodite saladuses hoidmise kaalutlused võivad mõnikord üles kaaluda süüdistatava õiguse olla informeeritud kõigist tõenditest. Kaitseõigusi võib siiski piirata vaid juhul, kui selline abinõu on rangelt vajalik.
    EIÕK Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele1
    1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus , seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik.
    2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
    3. Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused:
    a) saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest;
    b) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;
    c) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks;
    d) küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse tunnistajatega võrdsetel tingimustel;
    e) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.

    EIÕK artiklis 6 sisalduvad õigused ja põhimõtted võib jagada kahte rühma:
    a) üldised õigused, mis kohaldatavad kõigis menetlusliikides – art 6 lg 1
      • Üldine õigus õiglasele kohtumenetlusele
    Kriminaalmenetlus võib olla ebaõiglane sellele vaatamata, et spetsiifilisi õigusi ei rikutun. Nt asjades, kus süüdimõistmine tugines õigusvastaselt saadud tõenditele, on inimõiguste kohus konkreetsete asjaolude põhjal otsustanud, kas menetlus tervikuna oli õiglane. Spetsiifiliste õiguste eiramise korral tuleb hinnata, kas kogu menetlus ei muutunud seetõttu ebaõiglaseks.
      • Õigus avalikule kohtumenetlusele: kohtuasja avalik arutamine ja kohtuotsuse avalik kuulutamine
        • vahend, mille abil säilib nii sisemine ja välimine usaldus kohtu vastu.
    Õigus avalikule kohtumenetlusele tähendab, et üldjuhul tuleb korraldada kohtuistung ja arutada asja suuliselt tingimustes, mis tagavad avalikkusele võimaluse protsessi jälgida.
        • On põhiseaduslik garantii , mis allutab õigusemõistmise avalikkuse kontrollile .
        • Võib mõnel juhul kõrvale kalduda: , kui ajakirjanikud ja üldsus võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve;
      • Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul
      • Õigus kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus
    Sõltumatus:
        • sõltumatus täidevvõimust ja protsessiosalistest
        • Subordinatsiooni puudumine riigi ükskõik millise teise institutsiooniga
        • Sõltumatust ei mõjuta kord, mis kohustab madalama astme kohtuid arvestama kõrgema kohtu loodud pretsedendiga.
        • Kuid mõjutab ettekirjutus, kuidas konkreetset kohtuasja lahendada.

    Erapooletus:
        • Kohtunikul puuduvad eelarvamused ühe poole suhtes ja ta ei eelista ühte menetlusosalist teisele.
        • Objektiivne erapooletus - on oluline, mis välja paistab (nt sugulane)
        • Subjektiivne erapooletus – eelarvamuste puudumist eeldatakse seni, kuni pole tõendatud vastupidist.
    b) spetsiifilised õigused, mis tuleb tagada kriminaalkohtumenetluses – EIÕK art 6 lg 2 ja 3 – KAITSEÕIGUSED: (vaata art 6)
    EIÕK artiklis 6 ettenähtud protsessuaalsed õigused võib jaotada kahte liiki: selgesti väljendatud ja sõnaliselt väljendamata õigused. Selgesti on väljendatud järgmised õigused:
    1) õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul;
    2) õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis;
    3) õigus asja avalikule arutamisele, välja arvatud juhud , kui ajakirjanikud ja üldsus võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve;
    4) õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele;
    5) õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse:
    a) süütuse presumptsioon;
    b) süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomu ja põhjuste kohta;
    c) õigus saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks ettevalmistamiseks;
    d) õigus kaitsta end ise või kaitsja abi kasutades;
    e) õigus küsitleda tunnistajaid;
    f) õigus kasutada tõlgi abi.
    Lisaks neile konventsioonis selgelt väljendatud õigustele on inimõiguste komisjon ja kohus mõtestanud üldist õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja selle üldise õiguse tõlgendamise teel tunnustanud veel järgmisi õigusi, mida expressis verbis (sõnaselgelt) pole tekstis märgitud:
    6) õigus pöörduda kohtusse;
    7) õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis;
    8) õigus poolte võrdsusele;
    9) õigus ausale tõendite esitamisele;
    10) õigus ristküsitlusele;
    11) õigus põhistustega kohtuotsusele.
    Sõnaliselt väljendamata õigusi võib piirata ja iga piiramise juht ei too kaasa artikli 6 rikkumist. Kohus hindab, kas protsess tervikuna oli õiglane. Nagu ikka õiguste piiramise korral tuleb ka siin kaaluda erinevaid huve ja väärtusi ning otsustada, kas õiguste piiramine oli proportsionaalne seaduslike eesmärkidega.
    Packer
    Menetluse 2 eesmärki
    „Kui me midagi ära võtame, siis on vaja midagi juurde lisada.“
    Kas me peame põhiõigusest loobuma ?
    Kui me võtame ära mingit õigust (nt teade saladuskillust), siis riivame kogu põhiõigust eraelu puutumatusele.
    Süütuse presumptsioon: isik ise ei saa tõendada, et ta midagi ei teenud. Kuidas ta hakkab tõendama, et ta ei ole süüdi? Süüdistus peab esitama tõendeid, et süüdistatav on süüdi.
    kriminaalmenetluse alustamine
    Vastavalt KrMS 193 lg-le 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetluse esimese uurimis – või muu menetlustoiminguga tingimusel, et:
  • On olemas kriminaalmenetluse ajend ja alus;
  • Puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.
    KrMS 194 lg 2 kohaselt tähendab kriminaalmenetluse aluse olemasolu kuriteotunnuste (ehk asjaolude) ilmnemist .
    Legaliteedi põhimõte...
    Mida täpsemalt tähendab tähendab kuriteotunnuste ilmnemine ja millisest hetkest alates on alust rääkida nende olemasolust?
    Võivad erinevate kuritegude erinevad tunnused ilmneda väga mitmel kujul. Nende tunnuste “äratundmiseks” tuleb esmalt pöörduda KarS-i poole ja pidada silmas, et karistusõiguses lähtutakse “kuritegelikkuse” selgitamisel kolmeastmelisest deliktistruktuurist. Kui kuriteo tunnuste olemasolu nõue kriminaalmenetluse alustamise alusena tähendaks kogu deliktistruktuuri realiseerituse nõuet, siis poleks ju edasist kriminaalnmenetlust vaja. Reeglina peakski kriminaalmenetluse alustamiseks piisama objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu. Objektiivse süüteokoosseisu ülejäänud 2 elemendi – tagajärge ja põhjusliku seose selgitamine eeldab reeglina põhjalikumaid uuringuid , mis peaks jääma kriminaalmenetluse raamidesse.
    V peatükk – menetlustoimingud:
    Praktikas alustatakse kriminaalmenetlust enamikel juhtudel kas tõendite kogumisele või kriminaalmenetluse tagamisele suunatud menetlustoiminguga. Ei ole välistatud, et jälitustoiming on kriminaalasjas esimene uurimis-või menetlustoiming , millega ühtlasi kriminaalmenetlust alustatakse (KrMS § 193 lg 1). Ultima ratio – põhimõttest
    Kõik see, mis ei ole menetlustoimingu mõistega hõlmatav, on lubatav ka enne kriminaalmenetluse alustamist selgitamaks, kas kuriteotunnuseid on või ei ole. Enne kriminaalmenetluse alustamist on lubatud telefonitsi või ka muude kaugkommunikatsioonivahendite abil täiendava info kogumine, sündmuskoha olustikuga passiivne tutvumine , olemasolevate dokumentidega tutvumine.
    Samas on ülekuulamisele või ka muus menetlustoimingus osalema kutsumine juba menetlustoiming!
    KrMS 193 lg 3 on sätestatud, et kriminaalmenetluse alustamisel prokuröri poolt edastatakse kriminaalasja materjalid vastavalt uurimisalluvusele. Esimeseks menetlustoiminguks võiks sellisel juhul lugeda kriminaalasja uurimisalluvusse saatmise määruse koostamisest.
    Kooskõlas 193 lg-s 2 märgituga peab kriminaalmenetlust alustanud uurimisasutus sellest viivituseta teavitama prokuratuuri. Ei nõuta kohustuslikus korras kirjalikku teavitamist ja seda võiks uurimise ja prokuratuuri kokkuleppel teha ka e-posti teel.
    Kui kriminaalasja menetlemisel ilmnevad sellise uue kuriteo tunnused, mis ei ole KrMS 216 alusel ühendatav senise menetlusega ühiseks menetluseks, siis tuleks toimida nii, nagu ikka (uue) kuriteo tunnuste ilmnemisel : kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile. Kui selle uue kuriteo tunnused ilmnesid ülekuulamisel, siis võib seesama ülekuulamine olla ka uut kriminaalmenetlust alustav menetlustoiming. Uude toimikusse läheks seega ülekuulamisprotokolli ärakiri.
    Kui aga kriminaalasja menetlemisel ilmnevad sellise kuriteo tunnused, mis on KrMS 216 alusel ühendatav senise menetlusega ühiseks menetluseks, siis ei nõuta KrMS kohaselt menetlejalt mingit eraldi sammu. Tuleb ka seda uut tegu menetleda ja mh kahtlustatav ka uue teo osas üle kuulata.
    RK 3-1-1-60-10 (kriminaalmenetluse alustamine)
    7. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi e legaliteedipõhimõtte kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 loetletud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Seejuures on oluline, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-19-10, p 8.2). Kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis).

    8. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt reageerimisega. Seetõttu ongi KrMS § 197 lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse tulemina. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski , et käsitletaval juhul oli kriminaalmenetluse ajendiks nimelt kuriteole viitav teave, milleni jõuti uurimisasutuste ja prokuratuuri ühise ning kooskõlastatud tegevuse käigus. M. Lao kaitsjaga nõustudes võib tõepoolest ärevusttekitavaks lugeda seda, kui varem õiguserikkumisi toime pannud inimesi kiusatakse taga üksnes nende mineviku tõttu. Ühiskonna sisejulgeoleku tagamise huvides saab kolleegiumi arvates aga vaevalt olla midagi taunitavat või ärevusttekitavat selles, kui uurimisasutused ja prokuratuur kontrollivad eriti põhjalikult vihjeid varasemalt politseiasutuste huviorbiiti sattunud isikute väidetavate õiguserikkumiste kohta ja kui kontrollimise tulemina jõutakse KrMS § 197 lg-s 2 ettenähtud kriminaalmenetluse ajendini.
    9. Kolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et käsitletaval juhul võimaldas kriminaalmenetluse alustamise eelselt uurimisasutuste ja prokuratuuri kogutud teave lugeda tuvastatuks kriminaalmenetluse aluse (kuriteotunnuste) olemasolu KrMS § 194 lg 2 kohaselt. Esinesid tõepärased andmed, et üks isik on teist löönud ning teada oli ka konflikti pealt näinud politseitöötaja, kes oli kirjalikult fikseerinud konflikti osapoolte andmed ja kes võis tunnistajana toimunut kirjeldada. Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
    10. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kajastab seadusandja õiguspoliitilist otsustust, mida ei saa kriminaalmenetluse praktikas korrigeerida lähtudes näiteks sellest, kas kuriteotunnustega tegu on toime pandud ööklubi vahetus läheduses või sellest eemal. Nõustuda ei saa kaitsjatega ka selles, et kannatanu kuriteokaebuse puudumine võiks välistada kriminaalmenetluse aluse olemasolu, sest KrMS §-s 5 sisalduv riiklikkuse (avaliku süüdistuse) põhimõte toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses ilma erasüüdistust võimaldavate piiranguteta.
    11. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kolleegiumi arvates on aga meie tänases õiguskorras võimalik taunida kriminaalmenetluse põhjendamatut alustamist üksnes teenistusliku järelevalve korras. Kõigepealt tuleb siinjuures arvestada, et vastavalt KarS §-s 310 sätestatule on võimalik küll karistada prokuröri teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest, kuid karistusseadustikus ei nähta ette vastutust alusetu kriminaalmenetluse alustamise eest.
    12. Samuti on oluline märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2008. a lahendis nr 3-1-1-41-08 on nenditud, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav. Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav ei KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestanud uurimiskaebe- ega ka mistahes muus korras. Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust, kui on ilmnenud kuriteotunnused. Kuriteokahtlused on kahtlused ühiskonnas asetleidvate kõige raskemate õiguserikkumiste kohta, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses . Kriminaalmenetluse alustamise kohtuliku vaidlustamise võimaluse puudumine on põhjendatud ka seetõttu, et ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, sest tulenevalt PS §-st 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja KrMS § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk vaid kohtumenetluseks tingimuste loomine. Arvestades seda, et kohtueelne menetlus oma terviklikkuses ise on suunatud kahtlustatava poolt õiguserikkumise tuvastamisele, ei ole kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad.
    Samuti tuleb kasuks lugeda Põhiseaduse kommentaaridest § 23 kommentaare.
    PS 23 lg-s 1 ja teise lõike esimeses lauses sisaldub õigusriikliku karistusõiguse olulisim põhimõte, mille tuntud ladinakeelne tähtsus on nullum crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia (isiku tegu ei saa lugeda süüteoks ja teda ei tohi slle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimepanemist jõustunud seadusega).
    Põhimõte sisaldub ka EÕIK art 7 lg-s 1 ning kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 15 lg-s 1.
    Põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka, vaid ka mis tahes muu karistuse hulka.
    Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels : uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud.
    Erialakirjanduses valitseva arusaama kohaselt ei hõlma raskendava karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld menetlusõiguslikke sätteid.
    PS 23 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõte (ne bis in idem) tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte – õiguskindluse ja nö materiaalse õigluse konfliktsituatsioonis esimese põhimõtte kasuks tehtavat valikut, mida võiks sõnastada nii, et kui kellegi teole on ühiskonna konfliktsituatsioonide lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, on õigusrahu huvides teo hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis, kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks. (!!!)
    PS 23 lg-s 3 sätestatud keeld saab mõistetavalt laieneda vaid Eesti kohtutele. Seega põhimõtteliselt ei välista kõnealune säte mingis välisriigis karistatud isiku teistkordset karistamist Eesti kohtute poolt ega ka mitte Eesti kohtu poolt karistatu teistkordset karistamist välisriigis. Kuna teise riigi kohtu poolt teistkordse karistamise praktilised võimalused eeldavad üldjuhul siiski vastavat riikidevahelist koostööd, siis selles kontekstis on oluline märkida, et vastavalt ratifitseeritud väljaandmise Euroopa konventsiooni art-le 9 tuleb ne bis in idem printsiipi arvestada isikute välisriigile väljaandmisel. Selle konventsiooni lisaprotokolli art 2 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb ne bis idem põhimõttega arvestada isiku väljaandmisel ka siis, kui lõplik kohtuotsus on tehtud selle konventsiooniga ühinenud kolmandas osalisriigis, kuid seda üksnes tingimusel, et kohtuotsus oli õigeksmõistev; et mõistetud karistus on täies ulatuses kantud või isikule on antud armu või kohaldatud amnestiat või on isik süüdi tunnistatud karistust kohaldamata. Lisaprotokolli art 2 lg-s 3 sätestatu kohaselt aga võidakse lg-s 2 hõlmatavaid isikuid erandlikult siiski välja anda juhul, kui kuritegu oli toime pandud väljaandmist taotleva riigi avaliku elu tegelase, asutuse või objekti vastu; süüdimõistetu oli taotleva riigi avaliku elu tegelane või kuritegu oli toime pandud taotleva riigi territooriumil.
    Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legitimeeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab esiteks seda, et seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama süüteomenetluse raames enam vaidlustatav; teiseks, et see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma), ning kolmandaks , et on loodud eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustumiseks. Kohtuotsuse materiaalset seadusjõudu aga võib põhijoontes samastada ne bis in idem põhimõttega.
    Selles printsiibis on nähtud ka omalaadset sanktsioneerivat (manitsevat) funktsiooni: risk, et kuriteo esialgne pinnapealne uurimine võib välistada hilisema täiendava uurimise, peaks süüteo menetlejaid stimuleerima kohesele hoolikale faktiliste asjaolude uurimisele ja õiguslikule hindamisele.
    Legaliteedi põhimõte
    Tegemist on kriminaalmenetluses tähtsust omava printsiibiga, mis seisneb ametiisiku kohustuses alustada ja toimetada alati süüteoasjas menetlust, kui ei esine välistavaid asjaolusid. Legaliteedi põhimõte peaks aitama kindlustada, et süüdistuse esitamisel ei tehtaks meelevaldseid otsuseid. Legaliteedi põhimõte kindlustab, et süüdistus esitatakse alati, kui on olemas piisavad tõ endid .
    Kui juba alustatud kriminaalmenetluse puhul on kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte reservatsiooniks võimalus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel, siis kriminaalmenetluse alustamise situatsioonis toimib kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonideta - kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlust igal juhul alustada. (3-1-1-137-04)
    KrMS § 6.  Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte
    Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada.
    Võrdle: VTMS § 3_1. Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte
     (1) Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
     (2) Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega.
     (3) Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama, kui väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või kui menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas.
     (4) Väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule.
    KrMS § 193.  Kriminaalmenetluse alustamine
     (1) Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
     (2) Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, teatab ta menetluse alustamisest viivitamata prokuratuurile.
     (3) Kui kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, edastab ta kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt.
    3-1-1-88-14 (väärteomenetlus)
    6.3. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaal -kolleegiumi 10. juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13, p 7; 5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 90-12, p 7; 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12; 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9).
    3-1-1-14-14
    Kriminaalmenetluse ajend ja alus
    KrMS § 194.  Kriminaalmenetluse ajend ja alus
     (1) Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.
     (2) Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
    Kriminaalmenetluse ajend – kuriteotunnuste kohta käiv teabe allikas, mis siiski ise ja vahetult ei ole kriminaalmenetlust esilekutsuv mõjur. Kuriteoteade (ajend) on kriminaalmenetlust esilekutsuv alles siis, kui menetleja jõuab kuriteoteate kontrollimisel veendumuseni, et tegemist on kuriteotunnustega (kriminaalmenetluse alusega).
    Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
    Kriminaalmenetluse alustamisel ei pea alati andma teole lõplikku õiguslikku hinnangut ja sellest tulenevalt võib seda pidada põhjendamatuks üldjuhul vaid siis, kui kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna üldse alust kriminaalmenetlust alustada (RKKKo 3-1-1-60-09, 3-1-1-60-10 (Nn Meelis Lao lahend ), 3-1-1-129-13).
    Kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus (vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt RKÜKo 3-1-1-120-03, p 13). Eelnevast nähtuvalt ei piira kohtu pädevust kriminaalmenetluses ega vabasta teda ülesandest hinnata süüdistuses esitatud väidete põhjendatust ka see, kui süüdistatav soovib esitada omapoolseid pretensioone kannatanutele tsiviilkohtumenetluses. Süüdistuse etteheidetega seotud ulatuses tuleb õiguslik vaidlus lahendada kohtul kriminaalmenetluse raames. Loobudes alusetult kriminaalasjas tõusetunud vaidluse, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (3-1-1-57-14).
    Kriminaalmenetluse ajendina käsitatakse ükskõik millist informatsiooni võimaliku kuriteo kohta, sõltumata selle lähteallikast. Seejuures võib teave kuriteo kohta uurimisasutusele või prokuratuurile laekuda ka vahetult kuriteo toimepannud isikult endalt (näiteks süü ülestunnistamisele ilmumise korral). Asjaolu, milline oli isiku subjektiivse suhtumise liik toimepandusse, on kriminaalmenetluse ajendi aspektist tähtsusetu. Kriminaalmenetluse ajend esineb ka olukorras, kui teave KarS §-des 414-415 ja 418-4181 sätestatud lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist puudutavast kuriteost laekub pädevatele ametiisikutele nimetatud kuriteo toimepanijalt endalt. Tuvastatakse sellise teabe põhjal isiku tegevuses mõne karistusseadustiku loetletud paragrahvis sätestatud kuriteo tunnused, on uurimisasutusel, kelle uurimisalluvuses KrMS § 212 mõttes on sellise kuriteo menetlemine , lähtuvalt KrMS §-st 6 kohustus alustada kriminaalmenetlust. Ka prokuratuuril lasub seadusest tulenev kohustus täita süüdistusfunktsiooni ning sellest tulenevalt toimetada kriminaalmenetlust iga isiku suhtes, kelle teos ilmnevad kuriteo asjaolud ja kelle suhtes ei ole KrMS §-s 6 märgitud erandid rakendatavad.(3-1-1-19-10)
    § 212.  Uurimisalluvus
     (1) Kohtueelset menetlust toimetavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele toimetavad kohtueelset menetlust ka:
     2) Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollialases kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning karistusseadustiku §-s 4211 nimetatud teos, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele täielikult mittevastav tulirelv, ning karistusseadustiku §-s 4212 nimetatud teos, kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või sellega seotud teenus;
     3) Sõjaväepolitsei kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos;
     5) Konkurentsiamet konkurentsialases kuriteos;
     6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos;
     7) Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos.
     (4) Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
     (5) Prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas.
    § 195.  Kuriteoteade
     (1) Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult.
     (2) Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus.
     (3) Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse.
     (4) Kui kuriteoteate esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates kirjalik kinnitus , mis võib sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatises või kutses menetlustoimingule. – TAGASISIDE 20 päeva jooksul
     (5) Vajaduse korral osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale keeleabi. Kannatanu soovil antakse talle kinnitus kuriteoteate vastuvõtmise kohta talle arusaadavas keeles.
    RK 3-1-1-73-15 – suuline kuriteoteade kui tõend
    Kohtud käsitanud kannatanu ütlusena suulises kuriteoteates jäädvustatud teavet. …. Süüdistatavale avaldati ja tõlgiti süüdistatavale kohtuistungil ka see salvestis. Kuriteoteade on KrMS § 195 lg-te 1 ja 2 kohaselt uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult esitatud teade kuriteo toimepanemise kohta ja kuriteokaebus, milles süüstatakse isikut kuriteos. Vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse (KrMS § 195 lg 3). Praegusel juhul oli tegemist kannatanu suuliselt esitatud teatega, mis protokolliti.
    Suuline kuriteoteate protokoll on selles olukorras võrdsustatav kannatanu ülekuulamise protokolliga, kui kuriteoteate esitamisel kuulati kannatanu üle, selgitades talle nõuetekohaselt tema õigusi ja kohustusi. Suulise kuriteoteate esitamise protokollist seda aga käesolevas asjas ei nähtu. Seega on kohtud lubamatult lugenud tõendiks ehk kannatanu ütluseks ka suulise kuriteoteate protokollis väljendatut ja rikkunud sellega oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
    § 196.  VÄGIVALDSEST SURMAST TEATAMINE 
    (1) Kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või kui leitakse laip , mille isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb sellest viivitamata teatada uurimisasutusele või prokuratuurile.
     (2) Kui tervishoiutöötajal tekib laipa lahates kahtlus, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama uurimisasutusele või prokuratuurile.
    § 197.  Kuriteole viitav muu teave
     (1) Kriminaalmenetluse ajendiks võib olla prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave.
     (2) Kriminaalmenetluse ajend võib olla kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites.
    § 198.  Kuriteoteatele vastamine
     (1) Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt.
     (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada kümne päeva võrra, kui kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise otsustamiseks on vaja nõuda kuriteoteate esitajalt täiendavaid andmeid. Kuriteoteate esitajat teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
     (2) Kuriteokaebuse esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt tagatakse kuriteost teavitamise fakti konfidentsiaalsus või kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks.
    Lastekaitseseadus § 27. Abivajavast lapsest teavitamine
     (5) Abivajavast lapsest teatanud isikut ega teatamise fakti ei avalikustata, välja arvatud süüteomenetluses. Abivajavast lapsest teavitaval isikul on enda või oma perekonna kaitseks õigus jätta teavitamisel enda kohta andmed avaldamata.
    § 199.  Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud
     (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui:
     1) puudub kriminaalmenetluse alus; - kas kuriteotunnused on?
     2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud;
     3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise;
     4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud;
     5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel; - topeltkaristamise keeld, topeltmenetluse keeld
    PS § 23 lg 3
    KrMS § 4361.  Kuritegude suhtes paralleelsete menetluste lubamatus
     (1) Sama isiku suhtes samu kuriteoasjaolusid käsitleva kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse.
     (2) Kui prokuratuur või kohtumenetluses kohus saab teada, et sama isiku suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust teises riigis, on ta kohustatud võtma ühendust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vastava riigi pädeva õigusasutusega eesmärgil koondada kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki.
    Nn topelkaristamise keelu põhimõte (edaspidi ladinakeelsest nimetusest ne bis in idem lähtuvalt lühendina NB) tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte – õiguskindluse ja n-ö materiaalse õigluse – konfliktsituatsioonis esimese põhimõtte kasuks tehtavat valikut. Selle printsiibi kohaselt on olukorras, kui kellegi teole on ühiskonna konfliktsituatsioonide lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, õigusrahu huvides teo hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis, kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks (RKKKo 19.06.2015, 3-1-1-56-15, p 6).
     6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma;
     7) tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine;
     8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki käesoleva seadustiku §-des 4361–4366 sätestatud alustel.
     (2) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 219.
    § 219.  Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine
     (1) Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse.
     (2) Kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile.
    KRMS § 219: KÕRVALMÕTISKLUS
    Õiguskantsleri poole ja kohtusse on pöördutud, et vaidlustada kriminaalmenetluse läbiviimist ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. On leitud, et karistusseadustiku § 258 ja kriminaalmenetluse seadustik ei arvesta pagulasseisundi konventsiooni artiklis 31 sätestatud garantiidega.
    Pagulasseisundi konventsiooni artikli 31 lg 1 näeb ette, et kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt , kus tema elu või vabadus on olnud ohus konventsiooni artiklis 1 käsitletud põhjustel, ei kohaldata karistust ebaseadusliku riiki sisenemise eest, kui pagulane viivitamata teatab endast ametiasutusele ning põhjendab riiki loata sisenemist või seal viibimist. Konventsiooni artiklis 1 sätestatakse „pagulase“ mõiste. Karistusseadustiku § 258 näeb ette kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse üksnes õigusvastase teo eest ning õigusvastasuse võib välistada ka mõni rahvusvahelise konventsioon või rahvusvahelise tava. 
    Õiguskantsler leidis sarnaselt kohtutele, et  pagulasseisundi konventsiooni artikli 31 lõikes 1 sätestatud tunnuste esinemist saab käsitleda õigusvastasust välistava asjaoluna. Kui ilmneb õigusvastasust välistav asjaolu, siis tuleb vastavalt kriminaalmenetlus kas jätta alustamata või juba alustatud kriminaalmenetlus lõpetada. Vastuolu põhiseadusega kinnitust ei leidnud.
     (3) Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb:
     1) kahtlustatav või süüdistatav käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
     2) surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul;
     3) kahtlustatav, süüdistatav või tema esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul.
    § 201.  Materjalide saatmine alaealiste komisjonile
     (1) Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, võib uurimisasutus või prokuratuur saata kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.
    [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
     (2) Kui prokuratuur leiab, et alaealist, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, lõpetab ta kriminaalmenetluse määrusega ning saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.
     (3) Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.

    Kas võiks jätta menetluse alustamata, kui see ei vii kuhugi ?

    § 2052.  Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega
      Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.
    § 207.  Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine Riigiprokuratuuris
     (1) Kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
     (2) Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
     (4) Prokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse selle saamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Riigiprokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse selle saamisest alates ühe kuu jooksul.
     (5) Prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse esitajale.
    Prokuratuuri otsus jääb viimaseks . Kannatanu ei saa kaevata. Kui Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, siis
    § 208.  Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine ringkonnakohtus
     (1) Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
    (…)
     (5) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks ei ole alust, koostab ta määruse, milles märgitakse:
     1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus;
     2) kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine.
     (6) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust.
     (7) Kui kohtunik leiab, et kahtlustatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja lõpetab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid.
     (8) Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.
     (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib kohus oma määrusega muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
    Kas kannatanul on õigus nõuda kriminaalmenetlust?
    Kannatanu õigusi menetluses osalemisel reguleerib KrMS § 38, mis näeb muuhulgas ette nii tema õiguse esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi, võtta osa kohtulikust arutamisest kui ka kaevata kriminaalmenetluse lõpetamisele. Menetlusõigused on olulised, kuna näitavad üles avaliku võimu suhtumist menetlusosalisse (kui riigi tegevuse subjekti, mitte objekti). Ka aitavad need tagada menetlustulemuse õigsuse. Nimetatud reeglite eesmärk on kaitsta kannatanu õigust osaleda menetluses selle toimumise ajal.
    Samas ei tulene seadusest ega põhiseadusest kannatanu õigust osaleda kriminaalmenetluses sui generis ehk n-ö kannatanu subjektiivset (nõude-) õigust kriminaalmenetluse toimumisele ja kellegi karistamisele.
    Kriminaalmenetlusõiguses on omaks võetud põhimõte, mille kohaselt ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist, kuna kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse riigi nimel ning üksnes riigil on karistusvõimu monopol . (RKKKm 15. 03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; sama korratud ka RKKKm 12. 11. 2013, 3-1-1-103-13, p 16.)
    Kannatanul võivad kriminaalmenetlusega seostuda ka varalised huvid, kuivõrd tal on õigus esitada kriminaalmenetluses hagi . Samas aga ei piira kriminaalmenetlus kannatanu õigust nõuda talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, mistõttu ei saa öelda, et kriminaalmenetlus oleks ainus viis ka kuriteo läbi riivatud PS § 32 põhiõiguse taastamiseks.
    Nii on Riigikohus leidnud sarnases olukorras, et kannatanu esindajal ei olnud osundada ühelegi kannatanu põhiõigusele, mida oleks kannatanul võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse raames. Kohus toonitas: „Aule ja heale nimele tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju heastamist saab kannatanu nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul aga õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist.“(RKKKm 15.03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; RKKKm 12. 11. 2013, 3-1-1-103-13, p-d 11-16)
    …tagades kannatanuna käsitletavale isikule KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust tuleb samaaegselt vältimatult arvestada, et kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kui kõnealuse kaebeõiguse realiseerimise tulem kujutab endast samaaegselt ka teise isiku - kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt.
    3-1-1-56-05
    Mõistetavalt võib ka prokuratuur eksida kriminaalmenetluse alustamata jätmisel või selle lõpetamisel. End kannatanuks pidav isik ei pruugi prokuratuuri seisukohaga nõustuda ja sellises olukorras võib ta ise ja vahetult vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise lõppkokkuvõttes Riigiprokuratuuris (KrMS § 207). Kõnealune kaebus Riigiprokuratuurile on vormivaba. Selle kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.
Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes vältida isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on seadusandja põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi - advokaadi vahedusel.3-1-1-56-05
    RK PSJV OTSUS 3-4-1-7-17 6. JUUNI 2017
    Kohtuasi Heldur- Valdek Seedri 19. märtsi 2017 . a kaebus tuvastamaks, et on rikutud tema õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 48 ja 60:
    „Seadusandja on karistusseadustikus näinud ette kuriteokoosseisud nii ühinemisvabaduse (KarS § 155) kui ka passiivse valimisõiguse (KarS § 162) rikkumise puhuks. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus kuriteokaebusega Riigiprokuratuuri poole, taotledes kriminaalmenetluse alustamist nii KarS § 162 kui ka § 155 tunnustel . Kaebaja vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri määrused, millega jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Tallinna Ringkonnakohtu lahend, millega jäeti Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud H-V. Seedri kaebus rahuldamata, on jõustunud.“
    Kolleegium märgib, et karistusõiguse kujundamisel on seadusandjal lai otsustusruum. Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei ole kannatanul subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-96-15, p 10). Eelnev tähendab aga sedagi , et isik ei saa riigilt üldjuhul nõuda mõne konkreetse sanktsiooninormi loomist. Seadusandja saab valida, kas ja millal on põhiõiguste rikkumise korral vaja kasutada karistusõiguse kui ultima ratio meetmeid. Ühinemisvabaduse kaitseks ei nõua karistusõiguslike normide kehtestamist ei Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ÜRO kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ega ka põhiseadus . Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnustanud riigi positiivset kriminaliseerimise kohustust ennekõike art-te 2 ja 3 kaitsealas, muudel juhtudel on sobiva õiguskaitsevahendi valik jäänud seadusandjale (vt nt ka EIK 12. novembri 2013. a otsus asjas Söderman vs. Rootsi, p-d 78–85). Karistusnormi puudumise põhiseadusvastaseks tunnistamisel tuleb arvestada ka seda, et kedagi ei saa süüdi mõista teo eest, mida ei tunnistanud kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal (PS § 23 lg 1).
    Euroopa Nõukogu õiguses kohustab EIÕK artikkel 1 konventsiooni osalisi tagama inimõigused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. See kohustus koosmõjus konventsiooni teiste artiklitega – nt artikkel 2 (õigus elule) ja artikkel 3 (piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keelamine) – nõuab, et riigid võtaksid positiivseid meetmeid, et tagada, et riigi esindajad ei riku üksikisiku õigusi. (EIK, Nachova jt vs. Bulgaaria , nr 43577/98 ja 43579/98, 6. juuli 2005, punktid 93–97.)
    Nende positiivsete kohustuste hulka kuulub see, et ennetatakse inimõiguste raskeid rikkumisi eraisikute poolt. (EIK, M. jt vs. Itaalia ja Bulgaaria, nr 40020/03, 31. juuli 2012, punktid 99–100.) Selleks peavad riigid võtma tõhusaid kaitsemeetmeid, eriti laste ja teiste kaitsetute isikute kaitseks, ning ennetama väärkohtlemist, millest nad teavad või peaksid teadma. (EIK, Z jt vs. Suurbritannia , nr 29392/95, 10. mai 2001, punkt 73.)
    Üks riikide põhiülesandeid on muuta inimõiguste rasked rikkumised kriminaalkorras karistatavaks. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr 8978/80, 26. märts 1985). Selle eesmärk on kaotada võimalus, et selliste kuritegude sooritajad jääksid karistuseta. Riigid peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi
    Riigid peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi sooritamast isikuvastaseid kuritegusid ning mida toetaks õiguskaitsesüsteem, mille eesmärk on nende sätete rikkumisi ennetada, vähendada ja karistada. (EIK, Osman vs. Uhendkuningriik, nr 23452/94, 28. oktoober 1998, punkt 115. Vt ka EIK, Menson vs. Uhendkuningriik, nr 47916/99, 6. mai 2003, punkt 1)
    Sarnased kohustused tulenevad artiklist 3. (EIK, Valiulienė vs. Leedu, nr 33234/07, 26. märts 2013, punkt 74.) See hõlmab ka väärkohtlemist eraisikute poolt. (EIK, Mehmet Umit Erdem vs. Turgi, nr 42234/02, 17. juuli 2008, punkt 26. ) Samas peab väärkohtlemine artikli 3 kohaldamisalasse kuulumiseks olema siiski piisavalt raske. (EIK, Costello-Roberts vs. Uhendkuningriik, nr 13134/87, 25. märts 1993, punkt 30. Uuem näide: EIK, Rumour vs. Itaalia, nr 72964/10, 27. mai 2014, punkt 57.) Riikide positiivsed kohustused hõlmavad ka inimväärikuse ja isikupuutumatuse raskeid rikkumisi – näiteks seksuaalkuritegusid. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr 8978/80, 26. märts 1985). Riik peab uurimise algatama ise, mitte oodates ohvri initsiatiivi. (EIK, Cadiroğlu vs. Turgi, nr 15762/10, 3. september 2013, punkt 30.)
    FRA on leidnud oma käsiraamatus http://fra.europa.eu/en/publication/2016/handbook-european-law-relating-access-justice , et kuriteoohvritel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kriminaalmenetluse vormis. Kriminaalmenetluse puudumine võib olla EIÕK artikli 13 rikkumine . (EIK, A vs. Horvaatia , nr 55164/08, 14. oktoober 2010, punktid 78 ja 87.)
    Üksnes juurdepääsust kriminaalkohtusüsteemile ei piisa; riik peab ka tagama, et see süsteem toimib tõhusalt. (EIK, M.C. vs. Bulgaaria, nr 39272/98, 4. detsember 2003, punktid 150–151.) Kui seadus võimaldab süüdistataval näiteks kasutada liiga avaraid kaitsemeetmeid, ei pruugi kriminaalõigus tõhusalt kaitsta kuriteoohvri õigusi. (EIK, A. vs. Uhendkuningriik, nr 100/1997/884/ 1096 , 23. september 1998, punkt 24). Kuigi EIÕK artiklis 6 ei käsitleta otseselt kuriteoohvrite olukorda, tuleb õiglase kohtumenetluse põhimõtte kohaselt vajaduse korral tunnustada kuriteoohvrite õigusi ning viia need tasakaalu kaitseõigustega. (EIK, Doorson vs. Madalmaad, nr 20524/92, 26. märts 1996, punkt 70; EIK, Y. vs. Sloveenia , nr 41107/10, 28. mai 2015.
    Kaasused :
    1. „Ta ise kukkus!“
    Ühel pimedal sügisõhtul sai Lõuna prefektuur päästeametilt teate, et hädaabinumbrile 112 tuli kõne Ääre valla Kaug-Kolka külast, milles naisterahvas A kutsus vaevukuuldava häälega kiirabi , selgitades, et teda peksis alkoholijoobes abikaasa B, kes tagus teda rusikate, jalgade ja köögitaburetiga. A oli öelnud , et valude tõttu rindkeres ei suuda ta jalule tõusta , et peahaavadest on suur verejooks ja ühe silmaga ei näe ta midagi. Samuti oli A öelnud, et politseisse ta helistanud ei ole. Päästeametilt saadud teabe alusel saadeti sündmuskohale sellele kõige lähemal asuv politseiekipaaž, mis väga halbade teeolude tõttu jõudis Kaug-Kolka külasse 57 minuti pärast. Sündmuskohale oli enne jõudnud kiirabibrigaad, A-le anti esmast abi ja teda valmistati ette hospitaliseerimiseks. Kiirabitöötaja selgitas politseile , et A sõnul oli teda tugevalt peksnud abikaasa B. Kiirabitöötaja esialgsel hinnangul oli A-l murtud roided, ülakehal rohkelt verevalumeid, nii otsmikul kui ka kuklapiirkonnas sügavad selgepiirilised haavad ja vasaku silma vigastus . Politseitöötajaid nähes hüüdis A, et tema politseid kutsunud ei ole ja ei taha politseile midagi öelda. Samuti väitis ta, et sai vigastused trepil kukkudes. Seda viimast A väidet kuulis ka samal hetkel majast väljunud ilmses alkoholijoobes B, kes samuti teatas, et A kukkus. B nõudis politsei viivitamatut lahkumist .
    Oled uurimisasutuse ametnik , kel tuleb otsustada kriminaalmenetluse alustamise üle (Kõne alla saavad tulla KarS § 118 Raske tervisekahjustuse tekitamine või KarS § 121 Kehaline väärkohtlemine). Kas alustad kriminaalmenetlust või jätad alustamata? Põhjenda miks ja kuidas.
    Selles konkreetses juhtumis : On vaja alustada kriminaalmenetluse
    Pomminäide - lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine
    In dubio pro operario – kui on kahtlus, siis kahtlusi ei tule tõlgendada süüdistatav kasuks, vaid tuleb menetleda.
    Ütluste andmisest saab keelduda lähedaste isikute vastu, kuid ütlusi ei saa tagasi võtta. KrMS § 71. Ütluste andmisest keeldumine võib olla aluseks, et tema eelmisi ütlusi ei saa kasutada kohtumenetluses § 291 kui ei ole võimlaik ristküsitleda. Kui kohtus ei ütle midagi, siis saame tuunistajana üle kuulata kiirabitöötaja § 66 lg 11 vms, lg 22 p 2. Valeütluste andmine – ei pea valetama selles mõttes enne üht juttu ja siis teist juttu. Kannatanu tuleb kohtusse ja räägib, et ta kukkus. Sellisel juhul saaks kiirabitöötaja ütlusi kasutada § mingi 2 prim 2 vms. Kui kohtueelses menetluses ütleb.
    KrMS § 193 sätestab aluse, millal kriminaalmenetlust alustatakse. Kriminaalmenetlust alustatakse esimese uurimis- või menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad § 199 sätestatud välistavad asjaolud. § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. See tähendab, et igasugune informatsioon võimaliku kuriteo kohta. Ajendiks on telefonikõne ja kiirabitöötaja selgitused . Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kuriteo tunnuste sedastamine tähendab kriminaalasja alustamiseks pädeva ametniku hinnangut, et toime võib olla pandud kuritegu ning ei esine välistavaid asjaolusid.
    Antud kaasuse puhul on ajendiks on kiirabi teates saadud informatsioon, kus A ütles, et tema abikaasa B peksis teda. See informatsioon on teave § 197 lg 1 kohaselt. Kuriteo aluseks on hinnang, kas toime võib olla pandud kuritegu ehk siis kas B on peksnud oma naist ja seeläbi tekitanud raske tervisekahjustuse või kehalise väärkohtlemise. Kuna praegusel juhul on selge, et esineb kuriteo alus ja muid kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, siis tuleb alustada kriminaalmenetlust. Samuti on kohaldatav § 6 tulenev legaliteedi põhimõte.
    Võib juhtuda, et mõnikord jätavad krm alustamata: ebausutavad põhjendused. Kannatanu on ütluse ja avalduse tagasi võtnud.
    2. Makarovi jahipüss
    PPA korraldas järjekordse kampaania ebaseaduslike relvade ja lõhkeaine kokkukogumiseks. Kampaaniaperioodil võttis politseiga ühendust T, kes kurtis, et tema naaber E hoiab kodus ilmselt ebaseaduslikku jahipüssi, millest koduõuel pidevalt paugutab ja niimoodi rahu rikub. Politsei alustas kriminaalmenetlust ebaseadusliku tulirelva hoidmisega seonduva väljaselgitamiseks ja korraldas E juures läbiotsimise. Nähes politseinikke oma hoovi saabumas, läks E neile vastu ja teatas, et soovib kampaania raames ära anda ebaseadusliku relva ja palub enda suhtes kriminaalmenetlust mitte alustada või juba alustatud menetlus lõpetada. E andiski politseinikele üle püstoli PM, mille ta oli enda sõnade kohaselt leidnud ja mille jaoks tal luba ei olnud. Politsei jättis E elamise läbi otsimata ning otsustas kriminaalmenetluse lõpetada. T sai menetluse lõpetamisest tuttavalt politseiametnikult teada ja esitas kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebuse prokuratuurile.
    Millisel alusel saaks selliste „armuandmiskampaaniate“ puhul kriminaalmenetluse lõpetada? Kas käesoleval juhul oli kriminaalmenetluse lõpetamine õigustatud? Miks? Kuidas lahendaksite prokurörina esitatud kaebuse?
    Oportuniteedipõhimõte - § 202 – kohus peab lõpetama.
    armuandmiskampaania“ alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on § 199 lg 1 p 3 – vabastab teatud tunnustele vastava isikute grupi karistuse kandmisest – samas see eeldab riigi kõrgeima võimuorgani otsust sellise kampaania korraldamiseks. Kaasuse asjaoludest ei selgu kas see on antud. Pigem tuleks välja lugeda, et see kampaania on PPA poolt alustatud.
    KrMS § 200 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud sätestab KrMS § 199, mille lg 1 p 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui tegemist on ebaseadusliku tulirelva hoidmisega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva. Seetõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine õigustatud. Kas on vabatahtlik loovutamine? Püstol vs jahipüss.
    Relva päritolu teadasaamine? Kas see on alus kriminaalmenetluse jätkamiseks? Ajend ja alus on olemas – ajend leitud relv , mille päritolu pole teada ja alus § 4181
    Läbiotsimise alused § 91 lg 8 – kui ettepanek on täidetud täielikult, siis ei pea edasi menetlema. Diskretsiooniotsus.
    § 206 lg 2 – õiguslikku tagajärge ei ole, kriminaalmenetluse pikendamine, õiguskindluse tagamine.
    Vastavalt KrMS § 207 saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise peale esitada kaebuse prokuratuurile. Kaebuse võib KrMS § 207 lg 1 kohaselt esitada kannatanu. KrMS § 37 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kaasuse asjaolude kohaselt ei ole T-le tekitatud ei füüsilist ega varalist kahju. Kas rahu rikkumine saab olla moraalne kahju? Teiseks tuleb vaadelda, et kas kahju on tekkinud vahetult kuriteo tagajärjena. Selleks peab olemas olema nii faktiline kui ka õiguslik seos. Faktiline seos on olemas, sest kuna E-l oli ebaseaduslik tulirelv, millega ta hoovis paugutas, rikkus rahu. Õiguslik seos tähendab seda, et kannatanu kahju peab tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest . Kolmas isik, tsiviilkostja, tunnistaja - ei ole menetluses käsutamisõigust. Neil võib-olla see mingis ulatuses. Tunnistajal on kaebeõigus uurimisasutuse peale, kui uurimisasutus ei ole temaga käitunud õiguspäraselt. Teda ennast puudutavas osas saab menetlus käsitleda. Avaliku korra rikkumine on võimalik oma elamises, kui mõju on väljas poole eluruume. § 262 on väärtegu. § 263 on kuritegu. Tulirelva käitlemine – pole kannatajat. Väärteomenetluse seadustik - § 35 läbiotsimine.
    3. Omakorrakaitse
    1) Tuntud lastekirjaniku L-i 10-aastane tütar T tuli mänguväljakult nuttes koju. Ta ülahuul oli katki, huulest ja ninast jooksis verd, jakk oli katki ja püksid porised. Tüdruk rääkis isale , et mänguväljakul kiusasid ja mõnitasid teda kolm vanemat tüdrukut. Nad kiskusid ta jaki katki ja lohistasid teda läbi porilombi. Kui ta oli lubanud kodus kõik ära rääkida, võttis kõige suurem tüdruk tal juustest kinni ja lõi teda mitu korda näoga vastu liumäe redelit , ähvardades, et kui ta kellelegi midagi kasvõi iitsatab, pannakse tal järgmisel korral jakk ja juuksed põlema.
    L läks mänguväljakule ja märkas seal kolme suuremat tüdrukut, kes kiusasid parajasti üht väikest poissi – nad ei lasknud poissi kiigelt maha ja lükkasid kiigele üha suuremat hoogu. L läks kiige juurde, peatas hoo ja nõudis, et tüdrukud kutsuks mänguväljakule oma vanemad. Tüdrukud keeldusid ja kasutasid L-i suhtes solvavaid ja mõnitavaid väljendeid. Üks tüdrukutest küsis, et kas ka L soovib poris väikest lohistamist. Seepeale võttis L küsijal käest kinni ja tõmbas viimase porilompi istuli , küsides, kuidas talle endale poris istumine meeldib, ning kutsus kohale politsei.
    Politseitöötajate saabudes rääkis L neile asetleidnust. Politseitöötajad tegid kindlaks, et kolm tüdrukut olid 13-aastane A, 15-aastane E ja 16-aastane I. Politseitöötajate juuresolekul võtsid tüdrukud T suhtes toimepandu omaks ja kutsusid politsei nõudmisel mänguväljakule oma vanemad. Vanematele rääkis L tüdrukute poolt toimepandud tegudest. Politseitöötajate juuresolekul tüdrukud ja nende vanemad vabandasid L-i ees ja lubasid, et sellised asjad enam ei kordu.
    Umbes kolm nädalat hiljem kutsuti L politseijaoskonda. Politseitöötaja uuris L-lt, kas viimane soovib esitada politseile avaldust selle kohta, mida A, E ja I tema tütrele tegid. L vastas, et ei soovi, sest kõik sai niigi politsei juuresolekul ja kaasabil korda aetud ning küllap A, E ja I teevad asetleidnust õiged järeldused ja edaspidi enam nii ei käitu. Politseitöötaja märkis, et parem on tõesti jätta avaldus esitamata, sest siis ei pea alustama ka menetlust, mis muidu kindlasti tüdrukuid traumeeriks.
    Politseitöötaja uuris järgnevalt, kas vastab tõele see, et L tõmbas ühe tüdrukutest istuli porilompi. L vastas, et ta tõepoolest seda ühe ülbitsejaga tegi ja kirjeldas kuidas ja mis asjaoludel see täpsemalt toimus. Politseitöötaja vormistas L-i ütlused tunnistaja ülekuulamise protokollis ja selgitas, et E vanemad on esitanud politseile avalduse nende tütrele valu tekitanud L-i kriminaalvastutusele võtmiseks. Samuti selgitas politseitöötaja L-ile, et kuna teda kahtlustatakse üsna tõsise kuriteo toimepanemises, peab L ka järgmiste kutsete saamisel ilmuma korralikult politseiasutusse, sest vastasel korral võidakse L võtta vahi alla.
    Olete advokaat , kelle poole L pöördus pärast politseis käimist. Millist nõu annate L-ile?
    Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu § 2031 ning lepitusmenetlus § 2032.
    Vahistamise alused sätestab § 130 lg 2, mille kohaselt vahistatakse süüdistatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt panna toime kuritegusid.
    Süüdistatava iseseisvaks vahistamise aluseks ei ole teo raskus. Seega ei saa politsei ainuüksi kuriteo raskusele tuginedes süüdistatavat vahistada. Samuti ei nähtu kaasuse asjaoludest, et L oleks isik, kes soovib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Samas on õige politsei teada, et L peab järgmiste kutsete saamisel ilmuma politseiasutusse.
    § 8. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine
      Süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju järgmiselt:
     1) oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt;
     2) suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

    3 alaealist. 15,16 on krim.vastutuse ealised, 13.alaealise komisjon. Nende vanemate puhul tõenäoliselt lükatakse ka alaealiste komisjoni, kui ei saa tõsisemat paragrahvi (ähvardamine)
    L-ile tuleb nõu anda, et ole vait, talle ei selgitatud õigusi, et ta oli kahtlustatav. Pärast tunnistajana ülekuulamist väideti talle, et uurivad asja ka tema suhtes. Talle ei garanteeritud õigust kaitsjale ja ütlused olid põhiõiguste rikkumise, pettuse kaudu saadud. Ära räägi politseiga advokaadi juuresolekuta. Ilmselt oportuniteet . Võimalik menetlust alustada alakate suhtes.
    4. Kes on kurjategija?
    P tuleb toidupoest, kui näeb endast mööda sõitmas jalgratturit. P tunneb esmalt ära temalt kuus aastat tagasi varastatud jalgratta, seejärel aga jalgratturis ka meesterahva, keda ta juba toona rattavarguses kahtlustas. P lükkab ratturi pikali , väänab ratturil käe selja taha ja talutab ta politseijaoskonda, mis asub kaks kvartalit eemal. Politseis nõuab P, et rattavaras kriminaalvastutusele võetaks. Ühtlasi selgitab ta, et kuus aastat tagasi ta politsei poole ei pöördunud, sest arvas , et sellest ei ole kasu. Rattalt maha löödud meesterahvas aga nõudis, et kriminaalvastutusele võetaks hoopiski P, kes tekitas talle füüsilist valu ja kergeid terviserikkeid ( kriimud ja marrastused).
    Olete politseiametnik ja peate otsustama, kelle suhtes kriminaalmenetlust alustada ja kelle suhtes menetluse alustamisest keelduda.
    Kuriteo aegumine – ilmselt on P suhtes tehtud kuritegu aegunud ja nüüd on P-st saanud süüdistatav, sest ründas jalgratturit ja tekitas talle füüsilist valu ja kergeid terviserikkeid. Kriminaalmenetluse algatamise aegumise korral välistab § 199 lg 1 p 2.
    5. Moosivara(s)
    S-ile kuuluvasse keldrisse murti sisse ja varastati ära hulk hoidiseid, jalgratas ja vana pesumasin. S teatas vargusest politseile, kuid häirekeskusest patrulli kohale ei saadetud ning S-ile öeldi, et mingu ta lihtsalt järgmisel päeval politseijaoskonda ja kirjutagu kuriteoavaldus. Politseiametnik J teatas jaoskonnas S-ile, et avalduse kirjutamine oleks mõttetu paberiraiskamine, kuid S kirjutas sellegipoolest avalduse. Nädal hiljem sai ta postiga uurija koostatud määruse, mille kohaselt kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, kuna süüdlast ei ole võimalik süüteojälgede hävimise tõttu välja selgitada, süüteoga põhjustatud kahju on aga nii väike, et tõenäoliselt ei ole tegemist kuriteoga ja isegi kui oleks, siis puudub asjas avalik menetlushuvi ja seega ei ole KrMS § 6 järgi selles asjas kriminaalmenetluse alustamine vajalik.
    Millist nõu annaksite advokaadina S-ile?
    KarS 218 – pisivargus väärteomenetlus
    6. Aktiivne lehelugeja
    Juuratudengist bloger S luges uudiseid ( http://www.pealinn.ee/poliitika/oudekki-loone-garantiikiri-on-hupoteetiline-lubadus-tegemist-on-n175655 ) ja hakkas mõtlema, kas leheloos kirjeldatud õigussuhted ei ole mitte keelatud annetused suures ulatuses. Ta järeldas loost , et küllap andis antud eraisik erakonnale laenu ning erakond andis omakorda selle tagatiseks garantii. EKS § 12 secunda lg 3 järgi loetakse neid tingimusi rikkudes antud laen keelatud annetuseks. KarS § 402 prim järgi on suures ulatuses keelatud annetuse tegemine kuritegu. S jagas kohe seda mõttekäiku oma blogis ja lõpetas postituse õhkuvisatud küsimusega: “Kui on risk, et see oli kuritegu, kas prokuratuur ei peaks mitte legaliteedi põhimõttest lähtuvalt uurima ? Ma pole praegu märganud teadet, et nad seda teeksid. Kas on tõenäoline, et pole veel lihtsalt teatatud?”
    Kuidas rahustaksid S-i sina? Kas ja kuidas peaks reageerima erakonnakuritegudele spetsialiseerunud prokurör, kui loeks seda postitust?
    Uurimist ei saa avalikuks teha.
    Vaatlus , läbiotsimine ja muu taoline
  • Vaatlus
  • 1. Sündmuskoha vaatlus
    KrMS 84 lg-s 1 on ette nähtud, et sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Osa kuritegude korral on sündmuskohal väga oluline tähtsus (nt mõrv, sissemurdmine, liiklusõnnetused)
    Sündmuskoha vaatluse juurde kutsutakse kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse (KrMS 84 lg 2). Nimetatud isikud kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad kaasa nt kuriteojälgede ja asitõenditena kasutatavate esemete leidmisele ja sündmuskoha olustikus toimunud muutuste selgitamisele.
    Kui sündmuskohal on laip, toimetatakse sündmuskohal ka laiba vaatlust (KrMS 85 lg 1). KrMS 85 lg-s 3 on sätestatud, et võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või spetsialisti osavõtul.
    Sündmuskohta tuleb vaatluse jaoks sõilitada võimalikult algses seisundis. Selleks on vaja sündmuskoha kaitse – tuleb sündmuskoht õigeaegselt ja ulatuslikult isoleerida . Kaitseabinõud ja nende kasutamisega tekitatud muudatused tuleb täpselt dokumenteerida.
  • Sündmuskohaga tutvumine (sündmuskoha ülevaatamine) on eelaste sündmuskoha uurimisele. Sündmuskohaga tutvumise eesmärk on saada üldine ülevaade sündmuskoha olukorrast, mitte aga veel üksikute jälgede detailidest.
    Sündmuskohaga tutvumise alusel otsustatakse edasine sündmuskoha kaitse ning määratakse kindlaks spetsialistide osalemise kõige sobivam meetod ja ühtlasi määratakse kindlaks sündmuskoha edasise uurimise taktika .
  • Sündmuskoha uurimine sisaldab sündmuskohaspetsiifilist jälgede ja muude objektiivsete tõendusvahendite otsimist, nende kindlustamist vastavate kriminaaltehniliste vahendite ja meetodiga.
    Jälgede ja asitõenditena kasutatavate objektide otsimine ei ole mehhaaniline või juhuslik otsimine, vaid see peab toimuma menetleja teadlikult valitud metoodiliste põhimõtete järgi.
  • Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus – vt KrMS 86
    Andmed asitõendiks oleva dokumendi, asja või muu objekti kohta võivad olla fikseeritud mõne uurimistoimingu protokollis. See ei pea alati olema dokumendi, asja või muu objekti vaatlusprotokoll , sest nimetatud objekte võib vaadelda ka mõne muu uurimistoimingu raames (nt läbiotsimise).
    KrMS 87 lg 1 p-st 3 järelduvalt võivad olla sündmuskoha vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Sündmuskohalt äravõetud objekte tuleb kirjeldada sündmuskoha vaatlusprotokollis täielikult ja tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega. Kui objekti vaatlus nõuab pikemat aega ja selleks on vaja tehnikavahendeid, mis sündmuskohal puuduvad, võib piirduda sündmuskoha vaatlusprotokollis objekti üldtunnuste ning ebapüsivate eritunnuste kirjeldamisega. Sel juhul tuleb objekti tunnuste talletamiseks toimetada eraldi vaatlus.
    Alust järelduseks, et asitõendina kasutatavat objekti võidakse vaadelda ka läbiotsimise raames, annab KrMS 92 p-s 4 sätestatu: võib olla läbiotsimisprotokollis märgitud leitud asitõendina kasutatava objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks.
    1.3. Isiku läbivaatus
    Isiku füüsiline ja vaimne puutumatus kuulivad PS 26 kaitsealasse. Füüsilise ja vaimse puutumatuse rivet võib õigustada par teises lauses nimetatud eesmärkidega.
    Isiku läbivaatus ja ekspertiisi tegemiseks isikult ekspertiisimaterjali (ka võrdlusmaterjali) võtmine on isiku füüsilist ja vaimset puutumatust riivavad kriminaalmenetluse toimingud . Isiku läbivaatus võib riivata ka PS 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele.
    1.4. Posti- või telegrafisaadetise arest ja läbivaatus
    PS tagab õiguse sõnumite saladusele, mida edastatakse üldkasutataval teel. PS 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi , telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavale sõnumite saladusele. Erandid: kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja koras.
  • Läbiotsimine
    Läbiotsimise eesmärk on leida honest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik document , asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav (KrMS 91 lg 1).
    Millist põhiõigust läbiotsimine riivab? Läbiotsimise juriidilise isiku ruumides või hoonetes riivab enamasti vaid kodu puutumatust. Kodu on PS 33 järgi avar mõiste, hõlmates nii eluruumi, valdust kui ka töökohta, seega ka piirdega ala. Sõiduki läbiotsimine ei riiva üldjuhul kodu puutumatust, kuigi mõni sõiduk võib olla ka kasutajale koduks . Samal ajal korteri läbiotsimine võib riivata nii kodu kui ka eraelu puutumatust, aga samuti sõnumite saladust, kui läbiotsija uurib isiklikke dokumente, märkmeid ja kirjavahetust. Kui korteri, elamu või muu koha läbiotsimine võib riivata lisaks kodu puutumatusele sõnumite saladust, siis nõuab PS kohtu loa olemasolu, isegi kui KrMS taolist luba ei nõua.
    Kohtu luba läbiotsimise toimetamiseks ei muuda läbiotsimist automaatselt põhiseaduspäraseks. Ex post facto kontroll, kui vaidlustatakse läbiotsimise põhiseadusele vastavus, võtab arvesse juhtumi asjaolusid. Olulisemad elemendid on järgmised:
  • Läbiotsimisloa sõnastus. Kontroll algab läbiotsimis,loast. Läbiotsimise korraldamise eelduseks on teadmine, mida otsida. Kui see on selge, siis pole ka raskusi läbiotsimise eesmärgi sõnastamisega läbiotsimismääruses. Läbiotsimisluba peab sisaldama detaile otsitava eseme või dokumendi kohta. Peab olema ka piiritletud läbiotsimise ulatus, eelkõige selle ruumiline ulatus.
  • Süüteo iseloom. KrMS võimaldab läbiotsimist korraldada kõigi kuritegude (KrMS 91) ja väärteomenetluse seadustik kõigi väärtegude lahendamiseks (VTMS 35). Euroopa Inimõiguste Kohtu järgi tuleb süüteo raskust arvesse võtta põhiõiguse piiramise proportsionaalsuse üle otsustamisel. Läbiotsimine väärteomenetluses tõstatab sagedamini põhiõigusesse sekkumise vajalikkuse küsimuse. Lubatud sõidukiiruse ületaja väljaselgitamiseks korraldatud läbiotsimise tunnistas EIK kodu puutumatuse rikkumiseks.
  • Läbiotsimise mõju isiku mainele. Läbiotsimise mõju isiku mainele sõltub mitmest tegurist, nagu linna või asula suurus, isiku tuntus, kas läbi otsitakse elukohta või ettevõtte hooneid ja rajatisi. Maine kahjustamisele tuleb mõelda esmajoonel juhul, kui läbi otsitakse isiku kodu, kes ei ole süüteos kahtlustatav. Ka läbiotsimise aeg avaldab mõju isiku mainele.
    Samuti palun lugeda Põhiseaduse kommentaaridest § 33 kommentaare.
    RK: 3-1-1-93-15 (läbiotsimine)
    59. Ühe kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on üldjuhul kasutatav teise kuriteo tõendamiseks ka siis, kui esimene kuriteokahtlus on ära langenud. Seejuures ei ole tähtsust, kas läbiotsimise aluseks olnud kuriteokahtlus langes ära seetõttu, et kinnitust ei leidnud mingid faktilised asjaolud, või põhjusel, et menetleja korrigeeris kuriteokahtluse aluseks olnud süüteokoosseisu tõlgendust.
    60. Iseenesest on õige, et ka läbiotsimise (KrMS § 91) kui uurimistoimingu toimetamise üheks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Läbiotsimist saab aga kuriteokahtluse puudumise tõttu ebaseaduslikuks pidada eeskätt siis, kui on alust arvata, et kohtueelne menetleja teadis juba läbiotsimisi määrates ja toimetades, et menetletavat tegu pole aset leidnud või et see pole kuriteona karistatav , või jättis süüliselt tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post, nagu kassaatorid seda teha soovivad.
    61. KarS § 2981, mille tunnustel läbiotsimismääruse aluseks olevat P. Toobali ja E. T. tegu menetleti, jõustus aastal 2006. Läbiotsimiste ajal 2012. a jaanuaris puudus selle kuriteokoosseisu kohta sisuliselt kohtupraktika. Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-23-12 (1-10-16417), milles toodud materiaalõiguslikele seisukohtadele tuginedes prokuratuur hiljem kriminaalmenetluse mõjuvõimuga kauplemise osas lõpetas, tehti 30. aprillil 2012 ehk enam kui 3 kuud pärast kõnealuseid läbiotsimisi. Samas oli ajaks, mil P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimisi toimetati, kriminaalasjas nr 1-10-16417 tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu (jõustumata) otsused. Esimese ja teise astme kohus tõlgendasid KarS § 2981 teisiti kui hiljem Riigikohus, kusjuures maa- ja ringkonnakohtu tõlgendus ei oleks P. Toobali ja E. T. kahtlustuse esemeks olnud teo karistatavust välistanud. Eelneva valguses pole võimalik väita, et P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimiste korraldamise ajal teadis kohtueelne menetleja asjaolusid, mis hiljem läbiotsimiste aluseks olnud kuriteokahtluse välistasid, või jättis need süüliselt tähelepanuta.
    62. Kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 17.2). Puudub põhjus väita, et P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimist määrates või toimetades kalduti läbiotsimise eesmärgist kõrvale.
    Erinevad uurimistoimingud (läbiotsimine jt)
    UURIMISASUTUSE JA PROKURATUURI NÕUDED
    § 215. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus
     (1) Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Nõude või määruse täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata.
     (2) Uurimisasutusel on õigus tema menetluses olevas kriminaalasjas esitada teisele uurimisasutusele kirjalikke taotlusi üksikute menetlustoimingute tegemiseks ja muu abi saamiseks. Uurimisasutuse sellised taotlused täidetakse viivitamata.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.
    VAATLUS
    § 83.  Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid
     (1) Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.- seotud kuriteoga asjad
     (2) Vaatlusobjektid on:
     1) sündmuskoht; - ja ka muud kohad, mis on seotud kuriteoga
     2) laip;
     3) dokument, muu objekt või asitõend; § 86
     4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis.
     (3) Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde.
    § 86.  Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus
     (1) Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.
     (2) Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus.
    § 87.  Vaatlusprotokoll
     (1) Vaatlusprotokolli kantakse:
     1) sündmuskoha olustiku kirjeldus;
     2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus;
     3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused;
     4) kuriteojälgede kirjeldus;
     5) muud vaatlusandmed;
     6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.
     (2) Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid.
    NING KA
    § 146.  Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokoll
    Uurimistoimingu vormistamisest
    § 148. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa
     (1) Vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol , filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil.
     (2) Foto ja joonis ning muu näitlik materjal lisatakse koos protokolliga kriminaaltoimikusse ja filmi, heli- või videosalvestist hoitakse pakitult kriminaalasja juures.
    § 149. Foto
     (1) Uurimis- või muu menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused talletatakse fotol, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud käesolevas seadustikus.
     (2) Kui fotot tehes on kasutatud negatiivi, lisatakse see uurimis- või muu menetlustoimingu protokollile.
     (3) Digitaalfoto esitatakse menetlustoimingu protokollis või selle lisana ja säilitatakse arvutifailina e-toimiku süsteemis. Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest kaadritest.
    § 150. – salvestused
    Uurimistoimingud
    § 91_1. Valdaja tahte vastane sisenemine
    Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale , lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik:
     1) laiba või sündmuskoha (mis on seotud kuriteo toimepanemisega) (kui näen täpselt sama asja, mis oli nt varastatud) vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või
     2) isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist.
    § 64. TÕENDITE KOGUMISE ÜLDTINGIMUSED
     (1) Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.
     (2) Kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost.
     (3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.
     (5) Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et käesoleva seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada. - MENETLUSSALADUS
     (6) Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 31.
    MUUDATUSED:
    PS § 33
    Kodu on puutumatu . Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, va seadusega sätestatud juhtudel ja korras avalikku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitamiseks kriminaalmenetluses.
    Eeskätt läbiotsimise puhul joonistub välja kodu puutumatuse tihe seotus eraelu puutumatusega (Ps § 26). PS §-de 26 ja 33 kaitsealade piiritlemisel tuleb silmas pidada, et kui nt eluruumi sissetungimisega…
    § 91. LÄBIOTSIMINE
    (1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas.
     (2) Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.
    Arvutisse sisenemiseks: eraldi luba kohtult ei võeta. Arvutisüsteemis läbiotsimiseks peab olema põhjendatud kahtlus. Kui kohus on nõus prokuratuuri motiividega, siis ta ei näe eraldi luba arvutisüsteemi sisenemiseks, vaid see juba sisaldub loas.
    (3) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. ( kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–931, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 1381 ja 141–146, § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 1573, § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–179, 183–185, 187–190, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–214, 2161–217, 2172, 222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 punktis 2, §-des 259, 2591 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 2901, 291, 2911, 294, 296, 298–299, 300, 3001, 302, 303, 310–313 ja 315–3161, § 321 lõikes 2, §-des 326–328, 331, 3313, 333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 2–3, §-des 375–3762, 384, 3891, 391, 393 ja 394, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981 lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023, 4024, 403–407, 414–416, 418, 4181, 4211, 4212, 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga.)
     (4) Läbiotsimismääruses märgitakse:
     1) mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse (edaspidi otsitav objekt);
    - on oluline, mis on märgitud l’biotsitavaks objektiks!
     2) läbiotsimise põhjendus;
     3) koht, kus läbiotsimist toimetatakse.
     (5) Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil.
     (6) Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel.
    RK 3-1-1-63-16 : (määruskaebust ei saa esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse peale)
    11. KrMS § 383 lg 1 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud sama seadustiku § 385 kohaselt. KrMS § 385 p 5 järgi ei saa määruskaebust esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus.
    12. Kolleegium leiab, et menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5 mõttes on käsitatav määrus, millega kohus (eeluurimiskohtunik) lahendab menetlustoiminguks loa andmise küsimuse ehk vaatab läbi kohtueelse menetleja taotluse menetlustoimingu määramiseks , mh nt KrMS § 91 lg-s 2 nimetatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse. KrMS § 385 p-s 5 ette nähtud üldreegel välistab määruskaebuse esitamise nii menetlustoimingut lubava kui ka sellest keelduva kohtumääruse peale. Sellist järeldust kinnitab kõigepealt KrMS § 385 p 5 sõnastus. Osutatud säte, keelates üldreeglina määruskaebuse esitamise menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, näeb ette loetelu eranditest, mil määruskaebuse esitamine on siiski lubatud. Kõik selles erandite loetelus nimetatud määrused on käsitatavad menetlustoiminguks loa andmise määrustena KrMS § 385 p 5 mõttes, millele osutab üheselt loetelule eelnev formulatsioon "menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud...". Kõnealuses erandite kataloogis nimetatakse menetlustoiminguks loa andmise määrusena vahistamismääruse kõrval otsesõnu ka vahistamisest keeldumise määrust ja vahistamistähtaja pikendamise määruse kõrval vahistamistähtaja pikendamisest keeldumise määrust. Järelikult ei ole seadusandja käsitanud KrMS § 385 p-s 5 menetlustoiminguks loa andmise määrustena mitte üksnes määrusi, millega kohus annab menetlustoiminguks (nt läbiotsimiseks) loa, vaid ka määrusi, millega loa andmisest keeldutakse.
     (7) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri . Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul selgitatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid ning põhjusi, miks läbiotsimist toimetatakse edasilükkamatult. Asjaolude selgitamise kohta võetakse läbiotsimisprotokollile allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.
     (8) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat.
    RK: 3-4-1-54-13 (erandi PS-ga kooskõlastamine, kriminaalvastutusele võtmine)
    21. PS § 76 sätestab: "Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult
    õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul."

    22. Kolleegium leiab, et PS § 76 esimene lause näeb ette Riigikogu liikme üldise puutumatuse, jättes selle sisu ja ulatuse määratlemisel seadusandjale ulatusliku otsustusruumi. Sama paragrahvi teine lause täpsustab aga, et Riigikogu liikme puutumatus ühel konkreetsel juhtumil – tema kriminaalvastutusele võtmisel – seisneb nõudes, et selleks toiminguks peab olema õiguskantsleri
    ettepanekul antud Riigikogu koosseisu enamuse nõusolek. Riigikogu liikme puutumatus aga ei ammendu üksnes keeluga teda õiguskantsleri ja Riigikogu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta. Vastasel korral muutuks PS § 76 esimene lause sisutühjaks. PS § 76 esimese lause laiemat tähendust kinnitavad ka PS § 85, § 101 lg 1, § 138, § 145 ja § 153. Osutatud sätted näevad Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtunike puhul ette PS § 76 teises lauses sätestatuga analoogilise kriminaalvastutusele võtmise erikorra, kuid erinevalt Riigikogu liikmetest ei nimeta põhiseadus neid ametiisikuid puutumatuteks.
    30. Neid kaalutlusi arvestades leiab kolleegium, et kehtivas kriminaalmenetlusõiguses saab kriminaalvastutusele võtmisest PS § 76 teise lause tähenduses rääkida alates hetkest, mil Riigikogu liikme kohta koostatakse süüdistusakt (KrMS § 226 lg 1) või temaga sõlmitakse kokkuleppemenetluses kokkulepe (KrMS § 245). Osutatud menetlustoimingud järgnevad kohtueelse menetluse lõpuleviimisele – ja seega ka tõendusteabe komplekteerimisele – ning eelnevad vahetult kriminaalasja kohtusse saatmisele. Alates tema kohta süüdistusakti koostamisest või temaga kokkuleppe sõlmimisest saab isikust süüdistatav (KrMS § 35 lg 1). Selleks ajaks on ühelt poolt väidetava kuriteo asjaolude ja menetluse käigu kohta piisavalt teavet kriminaalmenetluse poliitilise erapooletuse hindamiseks, teisalt pole aga veel alanud kriminaalmenetluse keskne ja kõige avalikum osa – kohtumenetlus.
     (9) Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.
     (10) Läbiotsimise käigus võib ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele või on ilmselt kriminaalmenetluses tõendiks, kui need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või otsitavate objektide leidmiseks ettevõetud mõistlike otsingute käigus. – Nad ei pea olema selles krm-s tõenditeks!
    RK 3-1-1-28-14 (juhuleid)
    17.1 Juhuleiu all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu, sh jälitustoimingu tegemise eeldusena väljastatud kohtu loast. Jälitustegevuse kontekstis on senises kohtupraktikas märgitud sedagi, et kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu
    käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1- 92-13, p-d 8-9).
    Läbiotsimisprotokollil on vaja eraldi tuua see juhtum!
    § 92. LÄBIOTSIMISPROTOKOLL
     (1) Läbiotsimisprotokolli kantakse:
     1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;
     2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;
     3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;
     4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;
     5) tabatud tagaotsitava isikuandmed .
     (11) Käesoleva seadustiku § 91 lõikes 5 nimetatud juhul märgitakse läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses § 91 lõikes 4 nimetatud asjaolud ning põhjendus, miks läbiotsimine on edasilükkamatu.
     (2) Kui läbiotsimise käigus tehakse isiku läbivaatus, siis võib kanda käesoleva seadustiku § 88 lõikes 4 loetletud andmed läbiotsimisprotokolli. Sellisel juhul ei ole isiku läbivaatuse protokolli koostamine vajalik.
    § 88
    § 218
    § 89
    § 90_1
    Kaasused:
  • Relv arvutist
    T-d kahtlustati kahe automaattulirelva ebaseaduslikus käitlemises (KarS § 418 -  Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine).
    Uurimisasutuse ametnik U toimetas T elukohas läbiotsimist. Läbiotsimist rakendades tutvustati T-le allkirja vastu prokuröri antud läbiotsimismäärust (KrMS § 91 lg 7) ja talle tehti ettepanek anda määruses märgitud tulirelvad välja (KrMS § 91 lg 9). T uuris esiti, kas läbiotsimiseks ehk kohtu luba vaja ei ole, sest tema ei tea relvadest midagi. U vastas, et tegu on edasilükkamatu juhtumiga, kus kahltustatav kasutab läbiotsitavat kohta ja seega piisab prokuratuuri määrusest läbiotsimiseks. (KrMS § 91 lg 5: Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil.; KrMS § 92  lg 11: Käesoleva seadustiku § 91 lõikes 5 nimetatud juhul märgitakse läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses § 91 lõikes 4 nimetatud asjaolud ning põhjendus, miks läbiotsimine on edasilükkamatu.)
    Läbiotsimise käigus leiti keldrist metallist relvakapp. Selle avamisel selgus, et relvi selles ei ole, küll aga oli seal 2567 gr, s.o suures koguses narkootilist ainet. (KarS § 184.  Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Tulirelvi läbiotsimisel ei leitudki.
    Kirjeldades läbiotsimisprotokollis läbiotsimise tulemusi, istus U T kabinetis kirjutuslaua taga. Tema pilk langes laual oleva T-le kuuluva sülearvuti erootilise tooniga taustapildile. U asus uurima, mida arvuti ketastelt võib leida. Kahe tunni möödudes avastas U pildifailide seast ühe, millel oli kujutatud U hinnangul nooremat kui kaheksateistaastast isikut situatsioonis, mis U arvates oli pornograafiline. (KarS § 178.  Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine)
    U kirjeldas läbiotsimisprotokollis nii narkootilise aine kui ka nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildi leidmist . Narkootilise aine ja T arvuti võttis U endaga kaasa.
    Kas narkootilist ainet ja T sülearvutis leiduvat pilti saab käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena?
    § 197 lg 2 – kuriteole viitav teada.
    § 91. Läbiotsimine
    (1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav.
    RK lahend 3-1-1-28-14 Juhuleiu all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu, sh jälitustoimingu tegemise eeldusena väljastatud kohtu loast. Kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt nt RKKKo 3-1-1-92-13, p-d 8-9).
    Kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena.
    Seega narkootilise aine osas on tegemist tõendiga, kui pornograafiliste piltide osas on kahtlane, sest oli selge, et tegu ei ole enam kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendiga.
    Kust leiad läbiotsimise ese? Arvutist ei leia relva. Kui oleks leidnud kapist, siis okei
    Kui asi leiti sealt, kus tohtis otsida, võib juhuleid tulla tõendina arvesse. Kui ületatakse läbiotsimismääruses ettenähtud piire, pole tegu juhuleiuga vaid läbiotsimine toimetatud ebaseaduslikult määruses sätestatud piire ületades.
    Kui leiad, et relvakapp on tühi, võib ka põrandalaudu üles kangutada ja sealt otsida. Soovides midagi varjata, pane sinna juurde suurepärane peibutis, mis otsijate tähelepanu püüab. Läbiotsimisel ei tohi piirduda sellega, mis on ilmne asukoht. Kui eesmärk varjata asitõendeid, siis vaevalt ta relvi paneb relvakappi. Tõenäoliselt paneb ikkasinna, kust neid vähemalt kohe ei otsita.
    Võimalikult vähe tuleb kahju tekitada. Võivad tulla kahjunõuded otsa. Sellises olukorras tuleks kasutada tehnikavahendeid. Läbi seinte vaatamiseks nt. Näitab elektrijuhtmeid, metalltorusid jms. Mõõtmisradarid, millega läbi põranda vaadata.
    Narkoained
    Võib käsitleda lubatavate tõenditena.
    RK asjas nr 3-1-1-28-14, p-s 17.2 mainis, et „kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Seetõttu on vaidlusalust läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid õigustatult käsitatud kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena.“
    Porno : relva ei saa otsida arvutist. Mis on kirjutatud määruses??? Läbiotsimise eesmärk: Võiks otsimine arvutis olla põhjendatud siis, kui otsitakse relvaga seotud kirjavahetust.
    On vaja saada uue loa arvutis läbiotsimiseks (taasesitamist võimaldavas viisis)
  • Ajakirjandusvabadus
    O-d kahtlustati marihuaana suures koguses omandamises ja hoidmises. Tema kodus viidi 01.01.2014.a läbi läbiotsimine, kus leiti ohtralt narkootikume. O kaitsja palus järgnenud kohtumenetluse käigus tunnistada O korteri läbiotsimine ebaseaduslikuks, kuna O oli ajakirjanik ja tema korter otsiti läbi prokuratuuri loal. Sellise seisukoha kinnituseks esitas O kaitsja eratelekanali tõendi 1. Septembrist 2014, millest nähtus, et läbiotsimise ajaperioodil osutas O OÜ Iseteenfilmi kaudu lepingulisi teenuseid nimetatud telekanalile seoses saatega „ Pilves “.
    Kas prokuratuuri loal toimetatud läbiotsimise protokoll selles asjas on seaduslikult saadud ja lubatav tõend?
    On küll.
    KrMS § 91 lg-s 3 on sätestatud ERAND, mille kohaselt läbiotsimist ei või toimetada prokuratuuri määruse alusel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures.
    Kas ta infot töötleb või asja?
    Lepingu sisu ei ole üldse teada, kas ta ajakirjandusliku eesmärgiga töötas või ei. Selleks, et vältida läbiotsimist, siis O peaks mingid andmed esitama.
    RK 3-1-1-100-13 Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg-tes 2 ja 21 sätestatu kohaselt võib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimetada läbiotsimist üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel, v.a. edasilükkamatutel juhtudel (lg 3). Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isik on määratlemata õigusmõiste, mis lähtub materiaalsetest tunnustest, s.o infotöötlemise sisulisest hindamisest. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal tegelevad teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise massimeedia kanali kaudu. Seejuures on teabeks iga faktiväide, arvamus või mõte, mis on väljendatud kirjalikult, helis või visuaalselt. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku puhul eeldatakse seega eelkõige sisulist kokkupuudet massiteabevahendites edastatava teabega, selle kogumist, analüüsimist, edastamist jms.
    Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku garantiid läbiotsimisel tuleb hinnata koos kutsetegevusest tuleneva õigusega keelduda ütluste andmisest, lähtudes KrMS §-s 72 sätestatust. KrMS § 91 toimeala on siiski mõnevõrra erinev KrMS § 72 kaitsealast ja lisaks allikakaitsega seotud teabele kaitstakse läbiotsimise kohtuliku eelkontrolli abil ka PS § 45 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 p-s 1 sätestatud väljendusvabadust, mis hõlmab mh ajakirjandusvabadust (vt nt RKKKo 3-1-1-80-97 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. novembri 2012. a otsus asjas Telegraaf Media Nederland Landelijke Media B.V. jt vs. Holland ). See tähendab ka kaitset õiguskaitseorganite põhjendamatu sekkumise eest toimetuse ruumidesse.
    Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures läbiotsimise piirangu kaitseala on ruumilises tähenduses märksa laiem kui notari või advokaadi puhul. Viimaste puhul on seadusega kaitstud üksnes kutsetegevuseks ette nähtud notari- või advokaadibüroo, samas kui määratlus "isiku juures" võib hõlmata lisaks ajakirjandusväljaande toimetuse ruumidele ka teisi ruume , kus isik ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleb. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile , kes võivad vaatamata formaalsete tunnuste puudumisele (nt Eesti Ajakirjanike Liidu liige, rahvusvahelise pressikaardi valdaja) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda ja seda ka väljaspool üheselt kindlakstehtavat ajakirjandusväljaande toimetuse ruume. Järelikult ei saa eeldada, et menetleja teab kõiki nimetatud isikuid. Seega tuleb kutsetegevuse esindajal, s.o ajakirjanikul, läbiotsimise korral KrMS § 91 lg 21 kohaldamiseks teavitada enne läbiotsimise algust enda kutsetegevusest ning läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega ka uurimisasutuse ning prokuratuuri ametnikke.
    Ajakirjanik oleks pidanud kohe häält tegema ja end kaitsma. Oleks pidanud teavitama. Kui oleks teavitanud, siis oleks kohaldunud § 91 lg 21.
    Läbiotsida ei tohi saatkondades. Kõikides teistes kohtades võib. Ajakirjanikud on neljas võim ja piisavalt motiveeritud ja vabad, et nad saaksid teada ja ütleksid teistele ka.
  • Kavalad politseinikud
    Prokuratuuri läbiotsimise määruse alusel toimunud läbiotsimisel 01.09.2014 mobiiltelefoni varguses kahtlustatava A kodus leiti OÜ Toogesiia pandi­leping, millest nähtus, et kahtlustatav oli viinud varastatud mobiiltelefoni OÜ-le Toogesiia kuuluvasse pandimajja. 03.09.2014 pöördusid politseiametnikud pandimajja ja palusid, et kontrollitaks dokumentidest, kas kahtlustatav on sinna midagi toonud ning tegid ettepaneku lubada neil viibida andmete kontrollimise juures. Pandimaja töötaja sellest keeldus, misjärel selgitati talle, vastavalt Kaubandustegevuse seaduse § 21 p-le 3 ja § 22 lg 1 p-dele  1,2 ja 4 on neil õigus takistamatult kontrollimiseks siseneda kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus või kutsetegevus raames kasutatavale territooriumile ning tutvuda kohapeal kauba või teenuse müüki puudutavate dokumentidega. Seepeale lubas pandimaja töötaja politsei­­ametnikud taharuumi, kus hoiti dokumente ja kontrollis abiga arvutist andmeid; lisaks kontrollisid politseiametnikud pandi­lepingute vastavust arvutis olevate andmetega . Selgus, et kahtlustatav oli pantinud varastatud mobiiltelefoni kolmel korral.
    Pandimaja omanik, olles saanud õhtul töötajalt ülevaate toimunust, tundis, et miski oli politsei käitumises korrast ära ja pöördus abi saamiseks juristi poole.
    Millist nõu talle juristina annaksite?
    Kas on korrektne? Järelevalve menetluse ja kriminaalmenetluse piiritlemine – see on oluline, sest pooltel erinevad kohustused. Halduskolleegium 3-1-1-68-13 - kaebevõimalused on erinevad. Haldusmenetluses saab kõige peale kaebust esitada. Uurimiskaebemenetluse korras saab ka kriminaalmenetluses kaevata. Kas pandimaja oli menetluse osaline? Ei olnud, seega ei saa kaevata. Ei tohi teha niimoodi.
    RK: 3-3-1-68-13 „Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas vääral õiguslikul … „
    KrMS § 91 lg 1 teise lause järgi läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. – selleks oli alus, et kahtlustatava A kodus leiti OÜ Toogesiia pandi­leping, millest nähtus, et kahtlustatav oli viinud varastatud mobiiltelefoni OÜ-le Toogesiia kuuluvasse pandimajja.
    Lg 3 : Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.
    KrMS § § 1262 lg-s 2 on mainitud KarS §-s 199 nimetatud kuritegu. Seega võib toimetada läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel.

    § 228.  Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine
     (1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
  • Jõulukingi jahil
    Jõuluõhtul ühes Eesti väikelinnas nägi õhtusööki nautiv pereisa D aknast , kuidas nooruk kangutas nende hoovist lahti aiapäkapiku ja pages sellega naaberaeda. Noorukis tundis pererahvas rõivaste järgi ära korduvalt varguste eest karistatud ja hetkel katseaega nautiva M ning aed, kuhu M pages, kuulus tema jõukale onule S, kes oli linna mõjukaim mees ja keda D ei julgenud tülitama minna. Õnneks reageeris politsei kohe ja lähedal elav uurija A saabus sündmuskohale. Kuulanud ära D selgitused, jalutas A joonelt S jalgväravast sisse ning nähes teise korruse aknast kardina vahelt piilumas M-i, jalutas sisse ka lukustamata majauksest, otse teisele korrusele, kust leidis M koos aiapäkapikuga. A pidas M kahtlustatavana kinni ning M, olles veidi ehmunud, jalutas sõnakuulelikult A-ga politseisse kaasa, kus ta kuulati üle. Aiapäkapiku võttis A kaasa ja vormistas selle kohta ka vaatlusprotokolli.
    Pärast rahulikke jõule saabus prokuratuuri S kaebus, kus nõuti kriminaalmenetluse kiiret lõpetamist, kuna politsei on raskelt riivanud nii S kui M põhiõigusi, rikkudes seejuures ka menetlusseadust. Kaebuses märgiti, et tulenevalt KrMS §-st 91 oleks pidanud S maja läbiotsimiseks olema kohtu luba, mida A-l ei olnud, ja enamgi veel, A isegi ei maininud majja sisenedes midagi sellest, et ta teostab läbiotsimist. Ka ei olnud A-l õigust M-i kaasa viia, kuna ei esinenud ühtegi KrMS § 217 lg-le 3 viitavat asjaolu. Nende rikkumiste tulemusena ei ole kriminaalasjas tõendeid M süü kohta ja neid ei ole ka võimalik enam koguda.
    Olete prokurör, kes lahendab kaebust. Mida teete?
    Kahtlustatavana kinnipidamise alus on olemas: § 217 lg 2 p 1, 2 ja 3 ja alus valdaja tahte vastane sisenemine § 91prim p 2.
    Mida tähendab vahetu tabamine? Kas isiku sündmuskohal tabamine tähendab seda, et pead füüsiliselt kätte saama või piisab fikseerimisest? Mida tähendab vahetu tabamine? Kuriteo toimepanemine tähendab, et seal sündmuskohal tabatakse kinni. Vahetult pärast seda on segu ajaliselt ja situatiivsetest asjaoludest. Kahtlustatavana kinnipidamine eeldab seda, et on konkreetsed alused, mis viitavad sellele, et tegemist on teo toimepanijaga. Selle kriteeriumi seadmise mõte on see, et kinni ei võetaks suvalisi inimesi. Praegu me ajakriteeriumit ei tea ja kahtlustatavana kinnipidamisele annab aluse § 217 lg 2 p 2.
    Kas oli läbiotsimise korraldamine? Milles seisnes läbiotsimine? Kui meil on mingisugune võimalus öelda, et tegemist on seaduslikult läbiviidud menetlustoiminguga ja selle osas on seaduslik alus olemas ja probleemi ei ole. Praegu on näha, et isiku kinnipidamine oli seadusega lubatud nagu ka võõrasse valdusesse sisenemine. Läbiotsimise eesmärk on otsida ja praegu me teame, et on seal majas . Kuid mis saab siis kui leitakse veel midagi? Selleks tuleks ikkagi rakendada läbiotsimise sätteid. Läbiotsimise mõte on see, et saad vaadata igale poole, et leida asju.
    Põhiõiguste riivamine – kuna on olemas seaduslik alus, siis ei ole põhiõiguste riive. Mis on S-i alus kaebuse esitamiseks ? On küll olemas alus, kuid ainult tema enda õiguste kaitsmiseks. Selles osas, kus isikul ei ole õigust kaebust esitada, tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.
    § 911.  Valdaja tahte vastane sisenemine
      Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik:
     1) laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või
     2) isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist.
    § 217.  Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
     (1) Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll.
     (2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
  • ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
  • kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;
    3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.
     (3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui:
     1) ta püüab põgeneda;
    2) ei ole tuvastatud tema isikut;
     3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
     4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.
     (4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks.
     (7) Kahtlustatavana kinnipeetule selgitab uurimisasutuse ametnik tema õigusi ja kohustusi ning kuulab ta viivitamata üle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud korras.
     (8) Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates neljakümne kaheksa tunni jooksul.
     (9) Kui kohtueelses menetluses langeb isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus ära, vabastatakse ta viivitamata.
     (10) Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu. Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda
    Kas oli vahetult pärast kuriteo toimepanemist? Eeldatavasti on
    § 83 lg 1 – eesmärk võtta asitõendina kasutatavad objektid ära.
    Oluline argument: ei ole õigustatud äraviimine § 217 lg-s 3 asjaolu.
    § 217 lg 2 + 3:
    (2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
     1) ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
     2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;
     3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.

     (3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui:
     1) ta püüab põgeneda;
     2) ei ole tuvastatud tema isikut;
     3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
     4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.

    Laekus prokuratuuri esikaebus, kus viidatakse õiguse rikkumisele. Peab kaebama ise see isik, kelle õigusi on rikutud.
    Kaebus tuleks jätta rahuldamata.
    3-1-1-41-08 p 13
    KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine siiski välistab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise KrMS VIII peatüki 5. jaos ettenähtud korras. Erinevalt üksikutest konkreetsetest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestanud korras ega ka mistahes muus korras. Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust siis, kui on ilmnenud kuriteotunnused (kui on tõusetunud kuriteokahtlus). Kuriteokahtlused on kõige raskemate õiguserikkumiste kahtlused, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel (esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses). Seejuures on oluline silmas pidada, et ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, sest tulenevalt PS §-st 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja KrMS § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk pelgalt vaid kohtumenetluseks tingimuste loomine. Arvestades seda, et kohtueelne menetlus oma terviklikkuses ise on suunatud kahtlustatava poolt õiguserikkumise
    tuvastamisele, ei olegi kolleegiumi arvates kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad. Seda seisukohta ei saa kummutada ka asjaolu, et tegelikult võib lõppkokkuvõttes isiku põhiõiguste rikkumine tuleneda tõepoolest kriminaalmenetlusest kui tervikust, mitte aga mingist konkreetsest menetlustoimingust. Sellise põhiõiguse rikkumisega on tegemist eeskätt juhul, mil kohtumenetluse kulg ületab mõistliku aja piiri EIÕK art 6 mõttes. Kuid sedalaadi kriminaalmenetluse kui tervikuga seonduvad õiguste rikkumised ei saa kuidagi ilmneda kriminaalmenetluse algetapil ja nende rikkumiste vältimise soovile tuginevalt ei saa põhjendada menetluse alustamise vaidlustamise vajadust.
    10. Ringkonnaprokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust oleks KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras kahtlemata võinud vaidlustada kannatanu. Lisaks eelmises punktis esitatud põhimõttelist laadi kaalutlustele on raske aga sisuliselt ette kujutada esiteks seda, miks peaks kannatanu lisaks KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korrale soovima vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist veel ka KrMS VIII peatüki 5. jaos ettenähtud korras, samuti seda, kes veel peale kannatanu võiks olla huvitatud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisest. Eriti oluline on aga käesoleva kohtuasja puhul märkida, et mingil juhul ei saa KrMS VIII ptk 5. jaos sätestatust tuletada prokuratuuri kohtukaebeõigust. Esiteks ei ole prokuratuur ei menetlusosaline ega menetlusväline isik (KrMS § 228 lg 1) vaid menetleja. Teiseks - nii nagu nähtub ka KrMS VIII ptk 5. jao pealkirjast - on prokuratuur selle kaebemenetluse kontekstis institutsioon, kelle peale kaevatakse või kes selle kaebemenetluse mingil etapil lahendab kaebust ja kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ? isikuks , kelle õigusi võidakse kohtueelses menetluses rikkuda.
    11. Kuid vaatamata kohtukaebeõiguse puudumisele on KrMS § 213 lg 1 p 6 kohaselt kõrgemalseisev prokurör kohtueelse menetluse seaduslikkuse huvides pädev tühistama alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja taasalustama kriminaalmenetlust. Analoogiliselt kriminaalmenetluse alustamisega (vt eelnevalt p 9), ei ole mingit alust ka selle taasalustamist kõrgemalseisva prokuröri poolt paigutada PS § 15 lg 1 p-st 1 lähtuva kohtukaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigiprokuröri määruskaebuses on õigesti märgitud, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette otsest õiguslikku alust vaidlustada kõrgemalseisva prokuröri poolset kriminaalmenetluse taasalustamise määrust. Põhjendamatult andis riigiprokurör aga menetlusosalistele võimaluse vaidlustada seda määrust maakohtus KrMS § 230 analoogia alusel.
    12. Olukorras, mil kõrgemalseisev prokurör tühistab alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja taasalustab kriminaalmenetlust, võib tõusetuda küsimus, kas selliselt toimides ei riivata Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhimõtet. Siinjuures tuleb märkida, et sedasama põhimõtet sätestavas EIÕK 7. lisaprotokolli art 4 teises lõikes on märgitud, et see põhimõte ei takista menetluse taasalustamist juhtudel, mil taasalustamise võimalus on siseriiklikus seaduses ette nähtud ja kui on tõendeid uutest või äsjailmnenud faktidest või kui varasemas menetluses on olnud puudujääk, mis võis asja lahendit mõjustada. Kriminaalmenetluse taasalustamise võimalus, nii nagu ka eelnevalt märgitud, on ette nähtud KrMS § 213 lg 1 p-s 6. Seega leiab kolleegium, et kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks saab KrMS § 199 lg 1 p 5 kohaselt olla vaid tühistamata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Käesoleval juhul taasalustati kriminaalmenetlus pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist kõrgemalseisva prokuröri poolt.

    13. Samavõrd nagu riigiprokurör ei olnud pädev enda määrusega laiendama KrMS VIII ptk 5. jaos sätestatud kaebeõiguse piire, puudus ka eeluurimiskohtunikul pädevus hakata sisuliselt lahendama 4. veebruaril 2008. a AS Enimexi ja A. Kislõi kaitsjate poolt riigiprokuröri 14. jaanuari 2008. a määruse peale esitatud kaebust. KrMS §-s 21 sätestatu mõtte kohaselt on eeluurimiskohtunik pädev täitma kohtueelse menetluse raames talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandavaid ülesandeid. Kõik kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad eeluurimiskohtuniku ülesanded on sellised, mis kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerivad vaid üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava põhiõiguste kaitse. Kuid, nagu on põhjendatult märgitud riigiprokuratuuri määruskaebuses, ei saa eeluurimiskohtunik toimida kriminaalasja arutava kohtunikuna ja tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamine ega kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamine.
    5. Korralik inimene
    Ühel varahommikul koputab K ukse taga politsei ja peab ta kinni kahtlustatavana aastaid kestnud altkäemaksuvõtmises, mis ulatuvat summas kokku 200 000 euroni. Läbiotsimise järel lahkuvad uurijad 20 000 euroga, mis leiti sularahas peidikust, hinnalise margikogu ja kolme kalli maaliga. Uurijad vaatlevad sularaha asitõendina vaatlusprotokollis, kuna usuvad, et tegu on altkäemaksuna vastuvõetud rahapakkidega. Paari päeva jooksul arestib kohus prokuratuuri taotlusel margikogu, kolm maali, sõiduauto ja K-le kuuluva korteri konfiskeerimise tagamiseks, kuna uurimisversiooni kohaselt on tegu altkäemaksuna saadud raha eest soetatud varaga. K võetakse kohtu poolt vahi alla.
    Järgmisel nädalal saabub Brüsselist töölähetuselt K abikaasa F, korralik riigiametnik , kellele vahepeal toimunu tuleb shokina. Iseäranis tugevalt mõjub talle asjaolu, et ta leiab kodu olevat täielikult pea peale pööratud, kusjuures ta ei suuda vahet teha, mis sellest on läbiotsimise ja mis kolmeks päevaks omapäi jäetud 13- aastaste kaksikute korraldatud peo tagajärg. Korteri ja auto arestimine tekitab temas suurt nördimust, kuna nende ostmisesse oli ta abielu jooksul ise kõvasti panustanud.
    Oled F advokaadist vend, kelle poole ta toe saamiseks pöördub. Millist nõu annad?
    6. „Kas ma pean seda pealt vaatama?”
    AS Surprise juhatuse koosolek oli käimas, kui ruumi sisenesid politseiametnikud ning teatasid, et kõigil kohalviibijail on keelatud lahkuda. Selgitati, et tegemist on läbiotsimisega. Mõne hetke pärast kitsendati nõuet mitte lahkuda juhatuse liikmetele A ja B. Politseinikud esitasid A-le kuriteokahtlustuse, teatasid talle tema kinni pidamisest, tutvustasid talle läbiotsimise määrust ning asusid kontorit läbi otsima . B-le ühtegi määrust ega muud dokumenti ei tutvustatud , kuid tal keelati ruumist lahkuda ja kasutada arvuteid ja telefone. B küsimuse peale, millisel alusel on tema kohalviibimine kohustuslik ning liikumis ja suhtlemisvabadus ära võetud, vastasid politseiametnikud, et B on menetlustoimingule allutatud isik ja peab täitma nende korraldusi. B-le jäi kõrvu, et alusena viidati KrMS §-le 215.
    Olles selliselt hõivatud hommikust kuni hilise pärastlõunani, tormas B kohe pärast vabanemist tuttava advokaadi X juurde ja ütles, et soovib kaevata sellise kohtlemise peale.
    Oled advokaat X. Mis on siin võimalused?
    Kas tema õigused on piiratud?
    B – ei ole kahtlustatav.
    Kui F on ka auto ja korteri kaasomanik , siis saab nõuda vara arestist vabastamist. KrMS § 142 alusel on võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul.
    Abieluvara, mis on ühisomandis, ei saa kriminaalmenetluses jagada. Peab kaasama, sest õigusi puudutakse. Võime arestida, teha käsutamise keelamise märke , kas saame käsutamise ära keelata? Konfiskeerimise aluseks on süüdimõistev otsus – ei saa tulla eraldiseisvana ja varem. Kui abikaasa korteri maha müüb – osa rahast saab konfiskeerida.
    Kas rahapakid peab arestima või saab käsitleda asitõendina? Asitõendi võib vabalt ära võtta, ei ole vaja määrust ja võib ise kaasa võtta.
    Kuidas käib vara arestimine? Tuleb näidata vara arestimise alus ja põhjendatud kuriteo kahtlus.
    RK 3-1-1-118-12 (vara arestimise määrus)
    Vara arestimise määrusest peab alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Määruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes, kes on vara päritolu varjamiseks selle kolmandale isikule andnud. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Kuriteokahtluse põhjendatust hinnates on muuhulgas lubatav ka vabatõendina käsitletavale teabele ja üldinimlikule, kriminalistikalisele ning kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginemine. Samas ei pea kohus kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü küsimust otsustades (vt RKKKm 3-1-1-1-12, p 9).
    § 142.  Vara arestimine
     (1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi , konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
    Vajalik tsiviilhagi tagamiseks või konfiskeerimise tagamiseks või rahalise karistuse tagamiseks. Millist vara saab konfiskeerida? KarS § 83 jj. Tsiviilhagi tagamiseks on muid meetmeid TsMS -i järgi.
    § 83.  Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine
     (1) Kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
     (2) Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.
     (3) Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta:
     1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel,
     2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või
     3) teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
    Millisel juhul saab asitõendist rääkida? Asendamatu objekt – kui see rahapakk on asendamatu objekt ja me teame, mis kuriteo käigus saadud raha see on. Peab saama omistada tõenduslikku väärtust.
    § 124.  Asitõend
     (1) Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel
    Kahju saab nõude Riigivastutuse seaduse alusel – riigiametnikud tegid kahju. Kuid keeruline on tõendamise keerukus , sest oli ka alaealiste pidu. KrMS § 8 p 6 – alaealiste laste järelevalve. Õiguslike kohustuste rikkumine – riigivastutuse seadus kahju, et lapsed üksi sinna jäid.
    Kolmanda isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks on seega võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast moodustab vaid juhtum, mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Seejuures tuleb arvestada, et kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist, on ammendavalt määratletud KarS § 83 lg-s 3 (tahtliku süüteo toimepanemise vahend, aine või ese) § 831 lg-s 2 (tahtliku süüteoga saadud vara) ja § 832 lg-s 2 (eelduslikult kuriteoga saadud vara). Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses. (Vt RKKKo 3-1-1-53-12, p 9; RKKKm 3-1-1-102-12, p-d 8, 10 ja 14 ning 3-1-1-115-12, p 7.1).
    KarS § 831 lg 2 näeb ette kolmandalt isikult vara konfiskeerimise võimaluse vaid sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahtliku süüteoga saadud vara puhul. Sellest tulenevalt peab ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (RKKKm 3-1-1-102-12, p 12).
    10.05.2013 3-1-1-49-13
    Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi , ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega tuleb kohtul KrMS § 142 alusel kinnistu arestimist otsustades lähtuda AÕS § 56 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk keelumärke kustutamiseks) või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist. Arvestades vara arestimise määruse tegemise ja vaidlustamise korda ning tähtaegu kriminaalmenetluses, ei saa selles menetluses isikule tagada tõhusat võimalust tõendada, et arestitud kinnistu kuulub erinevalt kinnistusraamatu kandes märgitust abikaasade ühisvarasse. Osutatud küsimus on vajaduse korral võimalik lahendada tsiviilkohtumenetluses, sarnaselt sellele, kuidas tuvastatakse MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud määruse objektiks oleva kinnisasja kuulumine abikaasade ühisvara hulka (vt RKÜKm 3-3-1-15-12, p -d 30-33, 35, 37-43).
    KrMS § 142 alusel on võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul. Seejuures tuleb arvestada, et enne arestiga tagatava varalise kohustuse lõplikku kindlaksmääramist (nt konfiskeerimisotsustuse jõustumist) saab prokuratuur taotleda KrMS § 142 alusel kinnisasja käsutamise keelamist vaid kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul, kelle vastu arestiga tagatav kohustus on suunatud. See tähendab, et kinnistusraamatusse kantava keelumärke sisust peab üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse. (Vt RKÜKm 3-3-1-15-12, p 46 ja RKÜKo 3-3-1-82-12-, p 49 ja RKÜKo 3-3-1-82-12, p-d 53 ja 56). Ka siis, kui arestitava kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud vaid kavandatava arestimisotsustuse adressaat üksinda, on prokuratuuril üldjuhul otstarbekas taotleda keelumärke seadmist kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimisotsustuse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul.
    Hagi abikaasade ühisvara jagamiseks saab riik sissenõudja ja võlausaldajana TMS § 14 lg-st 2 ning PKS § 33 lg 3 teisest lausest tulenevalt esitada alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa vastu on lõplikult kindlaks määratud (nt konfiskeerimisotsustus jõustunud). 3-1-1-27-13
    TMS § 222.  Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks
     (1) Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.
     (3) Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.
     (4) Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.
     (5) Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.
    KrMS § 142 lg 1 ei luba arestida menetlusvälise isiku vara, välja arvatud tuvastamata päritolu rahapesu objekti arestimine (vt ka 3-1-1-124-13, p 7). 3-1-1-5-14
    KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt saab konkreetse isiku vara kriminaalmenetluses arestida üksnes juhul, kui see isik on samas kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmas isik. Erisus, mis võimaldab rahapesu objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele, kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt ka RKKKm 3-1-1-62-13).
    KrMS § 401 lg-st 1 tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetlusseisundi tekkimise vältimatuks eelduseks see, et tema kolmandaks isikuks tunnistamise määrust oleks talle tutvustatud. Kolmandat isikut tuleb tema menetlusse kaasamisest teavitada hetkeks, mil tal tekib võimalus kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid. Kolmandat isikut, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse seoses tema vastu suunatud varalise nõudega, mille täitmise tagamiseks soovitakse arestida talle kuuluv vara, tuleb kolmandaks isikuks tunnistamise määrusest teavitada KrMS § 142 lg-s 5 sätestatud korras, s.t koos vara arestimise määruse tutvustamisega. 3-1-1-124-13
    KrMS §-s 142 nimetatud vara arestimise määrus kehtib üksnes selle adressaadina nimetatud isiku või isikute kohta ja see ei puuduta isikut, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. Seega säilib viimatinimetatud isikul võimalus kaitsta oma väidetavat omandiõigust arestimise vastu üldises korras. Juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda TMS §-le 222 (vt nt RKTKm 3-2-1-94-11, p 16 ja 3-2-1-127-06, p 8). Sarnaselt kohaldub TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 alusel ekslikult arestitud mingi ese - sh vallasasi -, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab, et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult võimalust nõuda TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. 3-1-1-93-13
    Ütlustega seotud uurimistoimingud
    • Ülekuulamine
    • Vastastamine
    • Äratundmiseks esitamine
    • Ütluste seostamine olustikuga

    PS 22: Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
    Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
    Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
    KrMS 63. Tõend
    (1) Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
    § 71.  ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL
    (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava:
 1) alanejal ja ülenejal sugulasel;
 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga;
 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;
 4) lapsendajal ja lapsendatul;
 5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.
    (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui:
 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid;
 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud.
    § 75.  KAHTLUSTATAVA ÜLEKUULAMINE
    (2) Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu.
    § 15.  KOHTULIKU ARUTAMISE VAHETUS
    (3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
    § 34.  KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
    (1) Kahtlustataval on õigus:
 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
 21) tõlgi abile;
 3) kaitsja abile;
 4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
 5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;
  7) esitada tõendeid;
 8) esitada taotlusi ja kaebusi;
 9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi , mis protokollitakse;
   (3) Kahtlustatav on kohustatud:
 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel ;
 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.
    38. Kannatanu õigused ja kohustused
    (1) Kannatanul on õigus:
 3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud alustel;
 4) esitada tõendeid;
 5) esitada taotlusi ja kaebusi;
 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 11) taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, välja arvatud kui ülekuulamist viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse käiku.
 (2) Kannatanu on kohustatud:
 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.
    (5) Füüsilisest isikust kannatanul on õigus:
  3) võtta menetlustoimingule saatjana kaasa üks tema poolt valitud isik, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 3 alusel kannatanut menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu käiku ei ole lubatud sekkuda.
    RK: (tunnistaja)
    KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi peamiselt selle kohta, mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava kohta kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus . Kohtupraktikas on jaatatud ka menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. Politseiametnik R. S. andis tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s.t läbiotsimise, kohta, mille juures ta ei viibinud ja millega seonduvaid asjaolusid sai ta ringkonnakohtu otsusega tuvastatu kohaselt tajuda vaid kriminaalasja materjali vahendusel. Seetõttu ei ole kohtuotsuse rajamine sellise tunnistaja ütlustele läbiotsimise käiku puudutavas osas õigustatud. …lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 12). Selliselt on lubatavaks tõendiks loetud näiteks menetleja ametnike tunnistajana antud ütlusi, milles kirjeldatakse süüdlase kinnipidamisega seonduvat ja tema käitumist sündmuskohal, selgitamaks, miks inkrimineeriti kuriteo toimepanemist just konkreetsele isikule. Tuleb aga silmas pidada, et menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma, täitmaks tõenduslikke lünki. Käesolevas kriminaalasja andis R. S. ütlusi selle kohta, millistel põhjustel võeti sõiduauto, kus E. Kurm viibis , jälgimise alla, miks ei pidanud politseiametnikud teda sündmuskohal kinni ja miks tuli sõidukile, milles süüdistatav viibis, järele sõita.
    (3-1-1-31-11)
    § 66.  TUNNISTAJA
    (21) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui:
 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel;
 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde;
 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega ;
 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.

    § 67.  TUNNISTAJA TURVALISUSE TAGAMINE
    (1) Kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrusega muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.
    (2) Anonüümsusmääruse tegemiseks küsitleb eeluurimiskohtunik tunnistajat tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks ja turvavajaduse selgitamiseks ning kuulab ära prokuröri arvamuse. Vajaduse korral tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga.
    (3) Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku § 146 lõike 8 kohaselt.
    (4) Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja allkirjastab ümbriku uuesti.
    (5) Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras, kasutades vajaduse korral häälemuutmisseadmeid. Tunnistajale võib esitada küsimusi ka kirjalikult.
    (6) Tunnistaja turvalisuse tagamiseks võib tunnistajale tema anonüümseks muutmisest sõltumata kohaldada tunnistajakaitse seaduses sätestatut.
    § 671.  TUNNISTAJA ESINDAJA
    (1) Tunnistaja võib taotleda, et tema õiguste kaitseks viibiks kohtueelses menetluses tema ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaat või muu käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik.
    (2) Ülekuulamise juurde ei või menetleja lubada tunnistaja esindajana isikut, kes on juba samas kriminaalasjas menetlusosaline, tunnistaja, asjatundja, võib osutuda tunnistajaks või asjatundjaks või on põhjendatud kahtlus, et isiku huvid on vastuolus tunnistaja huvidega. Isiku mittelubamine esindajaks vormistatakse menetleja määrusega, mille tunnistaja võib vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures kahe tööpäeva jooksul määruse saamisest.
    (3) Kui tunnistajal ei õnnestu kahe tööpäeva jooksul alates menetleja kutses nimetatud toimingu ajast ilmuda ülekuulamisele koos käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele vastava esindajaga, viiakse ülekuulamine läbi ilma esindajata.
(4) Tunnistaja esindajal on õigus sekkuda ülekuulamisse, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise, ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust anda tunnistaja nimel ütlusi.
    (5) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.

    § 68.  TUNNISTAJA ÜLEKUULAMINE
    (1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.
    (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.
    (3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.
    (4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult käesoleva seadustiku § 2881 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud juhtudel.
    (6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega.
    RK: (ülekuulamine ( elektronposti vahendusel))
    ülekuulamisena ei saa käsitada elektronposti vahendusel asetleidnud menetleja ja menetlusaluse isiku suhtlemist. Muu hulgas on võimatu ette kujutada, kuidas tagada elektroonilisel suhtlemisel KrMS § 34 lg 1 p-s 5 sätestatud kahtlustatava õigust olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Samuti ei võimalda kõnealune elektrooniline suhtlemine menetlejal efektiivselt realiseerida ülekuulamise taktikasoovitusi ja analüüsida vastuste tõepärasust lähtuvalt näiteks edastatava teabe struktuurist või ka kehakeele eripärast. Ka on vahetu ja suulise ülekuulamise korral minimeeritud oht, et keegi võib ütluste andjat mingil moel mõjutada. Samuti välistatakse suuresti võimalus, et ütlusi annab õige isiku asemel keegi teine. Elektronpostiga korraldatav ülekuulamine on aga neile ohtudele avatud, kuivõrd elektronkirja koostades võib vastajat mõjutada mõni muu isik või võib keegi teine suisa ülekuulatava asemel ise vastata. (3-1-1-29-11)
    KrMS 69. Kaugülekuulamine
    (1) Menetleja võib korraldada tunnistaja kaugülekuulamise, kui tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitsmist silmas pidades.
    (2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seadustikus ülekuulamist:
 1) tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu;
 2) telefonitsi, mille tulemusena menetlusosalised vahetult kuulevad uurimisasutuses või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu.
    (3) Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi kaugülekuulamiseks.
    (4) Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest.
    (5) Välisriigis viibiva tunnistaja ülekuulamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös järgitakse käesoleva seadustiku §-s 48941 sätestatut ja muul juhul §-s 468 sätestatut.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kaugülekuulamise korraldamise täpsemad nõuded.
    § 691.  ÜTLUSTE DEPONEERIMINE
    (1) Prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võib taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
    (2) Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras.
    (3) Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks prokuratuurile ja kaitsjale.
    (4) Ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juures kutsutakse prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata, kui kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Isikute väljakutsumise ütluste deponeerimisele korraldab menetlusosaline, kes ülekuulamist taotleb. Kaitsja võib isiku väljakutsumiseks taotleda eeluurimiskohtunikult abi käesoleva seadustiku § 1631 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
    (5) Kutse kätte saanud kahtlustatava ilmumata jäämine ei takista ülekuulamist. Ülekuulamist ei toimu, kui kutse kätte saanud prokurör või kaitsja ei ilmu mõjuval põhjusel ja on sellest eelnevalt kohut teavitanud. Kui ülekuulamist taotlenud menetlusosaline ei ilmu ülekuulamisele või ei toimeta kohtuniku juurde isikut, kelle ülekuulamist ta taotleb, jäetakse ülekuulamine eeluurimiskohtuniku juures läbi viimata.
    (6) Ülekuulamisel ja selle protokollimisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 155–158 ning 287–291 sätestatut.
    § 70.  ALAEALISE TUNNISTAJA ÜLEKUULAMISE ERISUSED
    (1) Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi.
(2) Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui:
 1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale
 2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
 3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.
    (3) Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu.
    (4) Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses.
    RK: (alaealise ütluste andmise (võtmise) korra rikkumine toob)
    A kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ei ole lubatud, kuna tema ülekuulamisel rikuti KrMS § 71 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuet ega selgitatud talle õigust keelduda ütluste andmisest oma kasuisa vastu. … seadusandja ei ole alaealise kannatanu ülekuulamise puhuks ette näinud erisusi KrMS § 71 kohaldamisel. Ütlus, mis on saadud nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kuna A ülekuulamisel kohtueelses menetluses rikkus uurija menetlusõigust, jättis prokurör need ütlused süüstava tõendina esitamata ja taotles kannatanu ülekuulamist kohtus. Kolleegium peab sellist käitumist õigeks ja kriminaalmenetlusõigusega kooskõlas olevaks. (3-1-1-104-16 (VT KA 3-1-1-73-15)
    …. on kaitsja kandvaks väiteks kohtumenetluses olnud see, et uurija on A-d kohtueelse menetluse ülekuulamisel liigselt suunanud. Kaitsja on seisukohal, et sellega on mõjutatud ka kannatanu kohtus antud ütluseid. Maakohus , hinnanud B kohtueelse menetluse ülekuulamist, on möönnud, et uurija suunab last talle soovitud suunas ning tema võtted on piiripealsed. . ei ole välistatud olukord, kus alla neljateistaastane kannatanu on mõjutatav teda ümbritsevatest, sh ka tema suhtes menetlustoiminguid tegevate isikute tegevusest. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb käsitleda kõiki asjaolusid, mis võivad avaldada mõju kannatanu mälupildile sündmusest või võivad viidata ütluste suunamisele teiste isikute poolt …teatud juhtudel võib ütluste ebausaldusväärsuse väljenduseks olla ka nende liigne sarnasus (nn õpetatud vastused, tõendiallika vanust arvestades talle mitteomaste terminite kasutamine jne). Seega kui esineb kahtlus, et kannatanu kohtueelsel ülekuulamisel toimunu on mõjutanud lubamatult tema kohtumenetluses antud ütluseid, peab kaitseõiguse tagamiseks olema süüdistataval ja kaitsjal võimalus sellele kohtu tähelepanu juhtida. (3-1-1-104-16)
    Alla neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, siiski peab talle selgitama tõe rääkimise vajadust ja seda juba ülekuulamise alguses ning igal juhul enne, kui kannatanu annab ütlusi kuriteosündmuse kohta. Sõltumata tunnistaja (kannatanu) vanusest tuleneb tõe rääkimise kohustus KrMS § 66 lg-st 3. Kui ekspertiisi akti järeldustest nähtub, et alaealisel kannatanul ei ole suuremat fantaseerimiskalduvust, eeldab tema ülekuulamine ühemõttelist selgitamist, et rääkida tuleb tõtt ehk tegelikkuses aset leidnud sündmustest. Käesolevas asjas seda aga kannatanu ülekuulamise protokollidest ei nähtu. Kuigi ülekuulamisel tuleb vaieldamatult võtta arvesse lapse vanusega seotud eripära, mis võimaldab muu hulgas suunavate küsimuste esitamist, ei saa mööda minna tõe rääkimise kohustuse selgitamisest kui ütluse usaldusväärsuse raskuspunktist.( 3-1-1-73-15)
    § 72.  ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE KUTSE- VÕI MUU TEGEVUSE TÕTTU
    (1) Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on:
 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul;
 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul;
 31) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel; 
 4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus.
    (2) Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil.
    Vahistamine ja muud menetluse tagamise sunnivahendid (25.-28.09.17)
    Millest me räägime?
  • Kahtlustatava ja süüdistatava suhtes
  • Kahtlustatavana kinnipidamine – vastavalt KrMS 217 lg-s 1 sätestatule on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. Vastavalt KrMS 31 lg-le 3 on edasilükkamatu menetlustoiming, mis tähendab, et selleks on pädevad eranditult kõik uurimisasutuse pädevust omavad asutused, sh ka nn algmenetlejad. Menetlustoiming, millega kogu kriminaalmenetlus algab. KK üldalused on sätestatud KrMS 217 lg-tes 2 ja 3, kuid praktilisel kinnipidamisel tuleb täiendavalt arvestada ka KrMS 4 lg-s 2, KrMS 217 lg-s 5 ning eriti 377 lg-tes 1-3 sisalduvaid ja kinnipeetava staatuse eripärast tulenevaid eritingimisi. Üldalused on järgmised:
  • Isiku tabamine kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda
  • Kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale
  • Kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule
  • Nuude kuriteole viitavate andmete olemasolul (nt tagaotsitavaks kuulutatud isiku äratundmine tänaval) siis, kui isik püüab põgeneda, kui tema isik pole tuvastatud, kui ta võib jätkuvalt panna toime kuritegusid, hoiduda kriminaalmenetlusest kõrvale või seda muul viisil takistada.
    Tuginedes KrMS 217 lg-le 4 on selleks menetlustoiminguks pädev ka mis tahes tavakodanik , kes tabab isiku kuriteo toimepanemisel või sellele järgnenud põgenemisel. Selliselt kinnipeetud kurjategija tuleb viivitamatult toimetada politseisse.
  • Elukohast lahkumise keeld
  • Vahistamine – kahtlustatavalt, süüdistatavalt või ka süüdimõistetult vabaduse võtmine:
  • Kohtueelsws menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku kohtumääruse alusel
  • Kohtumenetluses maakohtuniku või ringkonnakohtuniku kohtumääruse alusel
  • Või täitemenetluses täitmiskohtuniku (KrMS 429) kohtumääruse alusel.
    PS 20 tulenevalt saab vahistamise aluseks olla:
  • Kriminaalkohtumenetlusest kõrvalehoidmise vältimine – kui isik esitab valeandmeid oma asukoha kohta, elab vale nime all või varjab muul viisil enese isikusaamasust, asukoht pole teada ning on isik on kuulutatud tagaotsitavaks, isik on lahkunud välismaale ega kavatse Eestisse tagasi pöörduda.
  • Kuritegude jätkuva toimepanemise vältimine – võib vahistada vaid väga spetsiifilistes, nn sõltuvuskuritegudes kahtlustatavaid (seksuaalkurjategijad, narkomaanid, oletatavasti kleptomaaniakalduvustega isikud)
  • Kohtuotsuse täitmise tagamine.
  • Kautsjon – KrMS 135 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on eeluurimiskohtuniku või kriminaalasja lahendava kohtu poolt tõkendina määratav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest ka muu isik tema vahi alt vabastamise tagatiseks kohtu hoiuarvele. Kautsjonit saab kohtunik kohaldada vaid kahtlustatava või süüdistatava taotlusel vahistamise asendajana. Kautsjoni kui tõkendi kohaldamise võimalus tähendab võimalust vähendada kriminaalmenetluses vahistamiste kui põhiõiguse tõsiseima riive osakaalu .
    Kautsjoni kohaldamist kaaludes tõusetuvad ka teatud sotsiaalriiklikud ja võrdset kohtlemist puudutavad probleemid: vaid rikaste inimeste võimalus end raha eest vabaks osta. Sedalaadi võimalike etteheidete vältimiseks tuleks olukorras, mil on tegemist mitme kahtlustatavaga ja mõni neist ei ole suuteline kautsjonit tasuma , üldjuhul välistada kautsjoni kohaldamine ka teiste kahtlustatavate suhtes, seda mõistetavalt eriti nendel juhtudel, mil kahtlustatavate huvid on vastuolulised.
  • Elektrooniline valve
  • Väeosa juhtkonna järelevalve
  • Ametist kõrvaldamine
  • Lähenemiskeeld
  • Kõikide suhtes
  • Sundtoomine – on prokuratuuri või kohtu määruse alusel KrMS 139 lg-s 1 loetletud kriminaalmenetluse subjektide sunniviisiline toimetamine menetleja juurde. Vastavalt KrMS 385 p-le 9 ei ole sundtoomise määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Küll aga sundtoomise kui menetlustoimingu ajal asetleidnut võimalik vaidlustada KrMS 228 sätestatud korras.
    Sundtoomise esmane eeldus on, et isik on kutse kätte saanud. Kutse kättetoimetamine ei ole oluline mitte üksnes kutsutule tema kohustuse teatavaks tegemiseks, vaid see annab menetlejale aluse piirata isiku õigusi täiendavalt. Kui kutset ei ole kätte toimetatud, ei ole sundtoomise kohaldamise eeldus täidetud ning seega on sundtoomine õigusvastane. 
  • Tagaotsimine – KrMS 140. Tagaotsitavaks võib kuulutada lisaks kahtlustatavale või süüdistatavale ka kannatanu, tsiviilkostja ning tunnistaja. _Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise määrusega samaaegselt edastatakse politseile ka tagaotsitava vahistusmäärus (vt KrMS 131 lg 4)
  • Trahvimine
  • Mööndustega – ekspertiisiasutusse suunamine ja võrdlusmaterjali võtmine
  • Vara suhtes
  • Vara arestimine (vrdl asitõendina äravõtmine) – KrMS 142 lg 1 kohaselt seisneb kahtlustatava, sõõdistatava või tsiviilkostja vara või rahapesu objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine.
  • Muud hagi tagamise vahendid
  • Kohtuistungi korra rikkujate suhtes
  • Arest
  • Kohtusaalist eemaldamine
  • Trahvimine
    Kes soovib menetlust?
    Prokurör, tunnistajad, kannatanu (Probleemid: perevägivald - tavaliselt kannatanu ei soovi koostööd teha; purjus sõbrad, kes kaklesid, on järgmisel päeval ei soovi menetluse jätkamist).
    Sunnivahend – koostöö.
  • Kahtlustatavana kinnipidamine
    Lugeda:
    KrMS 4. Ptk (Menetluse tagamine), §§ 217-219; 267.
    3-1-1-117-16 (ühisomandis oleva vara arestimine)
    20. Kolleegium märgib kõigepealt, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kolmanda isiku vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 2 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult välja mingi vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 41 koos seal viidatud kohtupraktikaga.)
    30. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas kohaldatava karistusseadustiku redaktsiooni järgi on kolmanda isiku suhtes võimalik kohaldada konfiskeerimise asendamist, kui kolmas isik on omandanud KarS § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 sätestatud asjaoludel KarS § 831 lg-s 1 või § 832 lg- s 1 nimetatud vara, mille ta on võõrandanud, ära tarvitanud või selle temalt äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p 10).
    34. Olukorras, kus kolmandale isikule üle antud ja viimase poolt ära kasutatud kriminaaltulu väärtus pole teada, ei ole võimalik sellele vastavat summat kolmandalt isikult KarS § 84 alusel välja mõista, sest osa konfiskeerimise asendamise eeldustest on tuvastamata. Samas ei pruugi olla välistatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 1414 lg-s 1 nimetatud abinõude kohaldamine, sh vara arestimine, kuna on võimalik, et puuduvad andmed konfiskeerimise asendamise eelduste kohta tehakse kindlaks edasise kriminaalmenetluse käigus.
    35. Kolleegium on varem selgitanud, et järgimaks vara arestimisel kehtivat proportsionaalsuse põhimõtet – mis on alates 1. juulist 2016 otsesõnu ette nähtud ka KrMS § 1414 lg-s 3 –, peavad prokuratuur ja kohus muu hulgas hindama , et arestitava vara väärtus ei ületaks võimaliku süüditunnistamisega kaasneva konfiskeerimise või
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #1 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #2 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #3 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #4 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #5 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #6 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #7 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #8 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #9 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #10 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #11 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #12 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #13 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #14 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #15 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #16 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #17 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #18 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #19 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #20 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #21 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #22 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #23 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #24 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #25 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #26 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #27 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #28 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #29 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #30 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #31 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #32 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #33 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #34 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #35 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #36 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #37 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #38 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #39 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #40 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #41 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #42 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #43 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #44 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #45 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #46 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #47 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #48 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #49 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #50 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #51 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #52 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #53 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #54 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #55 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #56 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #57 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #58 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #59 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #60 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #61 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #62 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #63 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #64 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #65 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #66 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #67 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #68 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #69 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #70 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #71 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #72 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #73 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #74 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #75 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #76 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #77 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #78 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #79 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #80 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #81 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #82 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #83 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #84 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #85 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #86 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #87 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #88 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #89 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #90 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #91 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #92 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #93 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #94 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #95 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #96 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #97 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #98 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #99 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #100 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #101 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #102 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #103 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #104 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #105 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #106 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #107 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #108 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #109 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #110 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #111 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #112 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #113 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #114 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #115 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #116 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #117 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #118 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #119 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #120 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #121 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #122 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #123 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #124 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #125
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 125 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fantasy711 Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    AlekseiN profiilipilt
    Alex Nik: Tänan abistava materjali eest!
    21:18 07-05-2019


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    544
    pdf
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    194
    pdf
    Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun