Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid (1)

• esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat
  
• alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat.
  

• süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista – eesmärk teenib indiviidi huve
  
• süüdlane tuleb süüdi mõista – eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve
  

• Et õigus võidutseks – täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega).
  
• Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine.
  
• Põhiõigusi kindlustamine.
  
• Karistamine , et keegi ei rikuks ühiskonnas eksisteerivaid norme.
  
• ohvrid soovivad loovutada oma konflikti riigile, kes sellega oskab paremini tegutseda ja lahendada – riik on selline pool, kes saab neutraalselt otsustada ( veritasu vältimine).
  
• laiendavad inimese normide ja väärtuste arusaamad.
  
• Korraloomine ja selle täitmine. On sätestatud menetluskord: Normi eesmärk – orienteerumine tulemuse saavutamises.
  

• Ruumiline kehtivus
  

• Ajaline kehtivus
  

• On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus – kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu.
  

• Puuduvad krm-st välistavad asjaolud .
  

• krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202)
  
• krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203)
  
• krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204)
  
• krm-e lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 205)
  

• kahtlustatav või süüdistatav on nõus sellisel alusel lõpetamisega
  
• kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.
  

• Alternatiivid menetluskorras: leiame otseteid või valime, millised teed on vajalikud. Nt kokkuleppemenetlus (Ameerika õigussüsteemist pärinev) – menetlus, kus süüdistuse ja karistuse suhtes saavutatakse süüdistatava js võimuesindaja läbirääkimiste tulemusel kokkulepe.
  
• Kas see on mõistlik menetleda algusest lõppuni kõikide normide järgi? Võimalikult minimalistlikult. Mida vähem reguleeritakse ja dubleeritakse, seda parem on.
  

• Isikuline kehtivus
  

• Kehtib kõigi isikute suhtes võrdselt.
  
• Erandid:
  
  • Riigikogu liikmed, president , riigikontrolör, kohtunikud – süüdistusakti koostamise ja menetlustoimingute erisused 14.ptk-s.
    
  • Notari- ja advokaadibüroode läbiotsimine ainult kohtumääruse alusel. Pigem keelatud.
    
  • Alaealised – erimenetlus.
    
  • Diplomaatiline puutumatus – Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldatakse välisriigi taotlusel.
    

• Funktsionaalne, mitte institutsionaalne ;
  
• Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele ;
  
• Eesmärgist lähtuv.
  

Põhimenetlus kohtus

• Et teha selgeks, mis juhtus;
  
• Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada;
  
• Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
  
• Et näidata, et õigus toimib;
  
• Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida;
  
• Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb;
  
• Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu . Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada , aga kahju hüvitist ei järgne.
  

• Eesmärkide prioritiseerimine;
  
• Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis , Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas , kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald.
  
• Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida.
  
• Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema.
  
• Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
  
• Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu.
  
• Võistlev vs mittevõistlev?
  

• Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust.
  
• Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku , mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne.
  
• Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi.
  
• Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud .
  
• Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6.
  
• Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas - ja teisesküsitlus tõenite uurimisel.
  
• Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega , et uurida.
  
• Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus .
  
• Kaitsja lõpukõne.
  
• (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab.
  
• Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.
  

• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid – on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
  
  • Õiglane kohtumenetlus
    
  • Piinamise keelamine
    
  • Õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele
    
  • Karistamine seaduse alusel
    
  • Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
    
  • Hüvitis väära süüdimõistmise korral
    
  • Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld.
    
• EL põhiõiguste harta;
  
• PS
  
  • Kaitse riigivõimu omavoli eest
    
  • Riigivõimu kohustus tagada õigused ja vabadused
    
  • Süütuse presumptsioon
    
  • Õigus kohtuasja avalikule arutamisele ja edasikaebamisõigus
    
  • Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
    
  • Õigus kodu puutumatusele
    
  • Õigus sõnumite saladusele
    

• Selgeks teha, mis juhtus
  
• SÜÜTU SÜÜDISTATAV TULEB ÕIGEKS MÕISTA – teenib indiviidi huve
  
• SÜÜDLANE TULEB SÜÜDI MÕISTA – teenib ohvri ja ühiskonna huve.
  
• Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada
  
• Näidata, et õigus toimib
  
• Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida
  

• Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone
  
• Leida optimaalne lahendus juhtunule
  

• Professionaalne kohtunik; - protsessi juhtimine, normide rakendamine, aktiivselt osalevad riigi elus - õiguse elluviimine poliitikas
  
• rahvakohtunik – peab vastama nõuetele, võib olla valitud KOV nimekirjast; - võib vaidlust lahendada ka
  
• vandekohus – nimekiri registris, juhuslikult valitakse
  

• poolte võrdsus
  

• Õigus võistlevale menetlusele
  

• Õigus osa võtta kohtumenetlusest
  

• Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel
  

• õigus teada teise poole väiteid ja neid kommenteerida
  

• Üldine õigus õiglasele kohtumenetlusele
  

• Õigus avalikule kohtumenetlusele: kohtuasja avalik arutamine ja kohtuotsuse avalik kuulutamine
  
  • vahend, mille abil säilib nii sisemine ja välimine usaldus kohtu vastu.
    

• On põhiseaduslik garantii , mis allutab õigusemõistmise avalikkuse kontrollile .
  
• Võib mõnel juhul kõrvale kalduda: , kui ajakirjanikud ja üldsus võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve;
  
• Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul
  
• Õigus kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus
  

• sõltumatus täidevvõimust ja protsessiosalistest
  
• Subordinatsiooni puudumine riigi ükskõik millise teise institutsiooniga
  
• Sõltumatust ei mõjuta kord, mis kohustab madalama astme kohtuid arvestama kõrgema kohtu loodud pretsedendiga.
  
• Kuid mõjutab ettekirjutus, kuidas konkreetset kohtuasja lahendada.
  

• Kohtunikul puuduvad eelarvamused ühe poole suhtes ja ta ei eelista ühte menetlusosalist teisele.
  
• Objektiivne erapooletus - on oluline, mis välja paistab (nt sugulane)
  
• Subjektiivne erapooletus – eelarvamuste puudumist eeldatakse seni, kuni pole tõendatud vastupidist.
  

Kas võiks jätta menetluse alustamata, kui see ei vii kuhugi ?

• Ülekuulamine
  
• Vastastamine
  
• Äratundmiseks esitamine
  
• Ütluste seostamine olustikuga
  

§ 193.  Kriminaalmenetluse alustamine

§ 194.  Kriminaalmenetluse ajend ja alus

§ 91.  Läbiotsimine

§ 911.  Valdaja tahte vastane sisenemine – (erand)

Kohtueelses menetluses vahistamise maksimaalne aeg – KrMS 130  § 1311.  Vahi all pidamise tähtaeg kohtueelses menetluses

• Läbiotsimine  kas seaduslikkust võib vaidlustada?
  

KrMS § 91.  Läbiotsimine

• Vara äraviimine: Sularaha, margikogu, 3 maali
  

§ 126.  Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed

§ 1414.  Konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse ja varalise karistuse tagamine

• Vara arestimine:
  

KrMS § 142.  Vara arestimine

§ 143.  Vara arestimise protokoll

§ 402.  Kolmanda isiku õigused ja kohustused

§ 34.  Kahtlustatava õigused ja kohustused

KrMS § 124.  Asitõend

• Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel – KrMS 142 lg 2.
  
• Politsei parklasse hoiule  väärtus väheneb.
  

§ 1414.  Konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse ja varalise karistuse tagamine

§ 142.  Vara arestimine

• Elukohast lahkumise keeld – „ära linnast lahku, ära kodust lahku“. Isikult võetakse allkiri, et ta on teadlik, et ei tohi elukohast lahkuda ilma uurija loata kauemaks, kui kolmeks ööpäevaks. Ta peab toimetustest teada andma ja õigel ajal tagasi tulema .
  
• Kaitseväelase järelevalve – konkreetselt ajateenijate puhul. Nad ei tohi väeosast ilma loata lahkuda, nad on kasarmeeritud.
  
• Vahistamine – ekstreemne asi tegelikult. Tegelikult ei teata tihtipeale, kas inimene on kuriteo toime pannud. Vahistamise olemus on, et uurijad saaksid inimesega hiljem rääkida, kui tuju tuleb. Vahistamise puhul peab olema põhjendatud kuriteokahtlus, see tähendab, et peavad olema tõendid, mis seda toetavad . Peab olema ka vahistamise alus (2) – hoidub menetlusest kõrvale või selleks on suur menetlus ja on alus arvata, et isik jätkab kuriteo toimepanemist.
  
  • Kautsjon - kui kohale tuled õigel ajal ja/või sind õigeks mõistetakse, saad raha tagasi. Kautsjon on tagatisraha, et sa menetluses osaleks/istungile tuleks. Kasutatakse vahistamise asendamiseks. Et vangist välja saada, tuleb maksta tagatisraha, et seda raha uuesti näha, peab õigel ajal välja ilmuma.
    
  • Elektrooniline valve – samuti vahistamise asendamine. Võruga väljalaskmine – jala külge kinnitatakse gps-seade, kindlaks on määratud kohad ja kellaajad , kus ja millal ta ei tohi viibida. Marsruut on kindlaks määratud ja sellest ei tohi kõrvale kalduda (nt kodu-töö-kodu).
    
• Ametist kõrvaldamine – eelkõige, kui isik oma ametis jätkates võiks jätkuvalt toime panna kuritegevust; et isik ei saaks ametiseisust tuleneva võimu kasutamist kuriteo toimepanemiseks (nt raha eest passide vorpimine mittekodanikele).
  
• Ajutine lähenemiskeeld – kannatanu või prokuratuuri taotlusel. Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses.
  
• Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi .
  

§ 2.  Tsiviilkohtumenetluse ülesanne

§ 3.  Õigus pöörduda kohtusse

§ 4.  Menetlusõiguste käsutamine

§ 5.  Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Kannatanu huvide realiseerimine kriminaalmenetluses. - Tristan Ploom , Markus Kärner.
Juridica , 2015, nr 7, lk 508-520

• KrMS 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba,
  
• Tsiviilhagi asjaolude tõendamine kriminaalmenetluses üldjuhul lihtsam, sest vajalikud tõendid on hangitud kriminaalmenetluses teostatud menetlustoimingute abil.
  

Haginõuded kriminaalmenetluses. - Juhan Sarv . Juridica, 2011, nr 5, lk 365-374

• (tsiviilhagi läbivaatamata jätmine)
  

• (tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamine))
  

• (tsiviilkostja)
  

• (tsiviilhagi menetlemise põhimõtted)
  

• (tsiviilhagi tagamise meetmed)
  

• TEISTMISMENETLUS on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. (KrMS 365)
  
• Juba lõpetatud kriminaalmenetluse oportuniteedil on võimalik uuendada. (202, 203, 203_1, 205).
  
• KrMS 200_1 (Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu)  (2) Lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlus käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatud korras.
  
• Kui alus puudub (alguses): kui sisulist lahendi ei tehta , siis ei saa rääkida sellest, kas isik on süüdi või ei ole süüdi. KrMS 199 lg (3) Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb: (hea nime säilitamiseks) kahtlustatav või süüdistatav või tema esindaja, surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja
  

• Loe KrMS §§ 199 kuni 210 ja vaata, kuhu kategooriasse erinevad menetluse lõpetamise alused sobivad
  

• Kriminaalmenetluse ese peab olema teise astme kuritegu
  
• kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei tohi olla suur
  

• esinevad karistust kergendavad asjaolud
  
• võib karistust kergendada
  
• võib isiku karistusest vabastada
  

• peab puuduma avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks – kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Olemasolev avalik menetlushuvi võib ära langeda, kui:
  
  • kannatanu ei soovi menetluse jätkamist
    
  • isik aitab oluliselt kaasa enda või mõne teise isiku poolt toimepandud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud
    
  • kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ja isik ei ole menetlust tahtlikult venitanud ega takistanud
    
• kahtlustatav või süüdistatav peab olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud.
  

• Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna kahtlustatavale või süüdistatavale par 202 lg-s 2 ette nähtud kohustuse:
  

• Prokuratuur võib vastavatel tingimustel kriminaalmenetluse lõpetamist taotleda või kriminaalmenetluse lõpetada vaid sel juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on sellega nõus.
  

• Võib kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo suhtes kriminaalmenetluse lõpetada, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
  
• Teise astme kuriteo suhtes võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul.
  
• Prokuratuur võib vastavatel tingimustel kriminaalmenetluse lõpetamist taotleda või kriminaalmenetluse lõpetada vaid sel juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on sellega nõus.
  

• Kriminaalmenetluse lõpetamine nimetatud sätte alusel lubatuud siis, kui KOOS esinevad alljärgnevad tingimused:
  

• Kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja
  
• Ilma kahtlustatava või süüdistatava kaasabita oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud
  
• Kahtlustatav või süüdistatav isik on nõus sellega, et tema enda suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse
  

• millistel alustel saab menetluse lõpetada uurimisasutus ja millistel alustel menetluse lõpetamiseks on vajalik prokuratuuri määrust või isegi kohtu määrust:
  

• 200_1 lg 1 – isiku tuvastamise tõttu - lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
  
• 202 lg 2 – kui süü ei ole suur ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
  
• võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks
  
• 202 lg 7 - Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse – võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
  
• 203 lg 1 - Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks
  
• 203 lg 7 - Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse – võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.
  
• 203_1 lg 1 - Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks
  
• 203_1 lg 6 - Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. 
  
• 204 lg 1 - Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse, kui:
   1) kuritegu on toime pandud väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;
   2) kuriteo on toime pannud välisriigi kodanik Eesti Vabariigi territooriumil paikneval välisriigile kuuluval laeval või õhusõidukil;
   3) kuriteost osavõtja on pannud kuriteo toime Eesti Vabariigi territooriumil, kuid kuriteo tagajärjed saabusid väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;
   4) on tehtud otsus oletatava kurjategija välisriigile väljaandmise kohta.
  

• 205 lg 1 - Riigiprokuratuur võib oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.
  
• 205_1 lg 1 - Riigiprokuratuuri määrusega lõpetatakse kriminaalmenetlus konkurentsiseaduses sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud esimesena leebuse kohaldamise taotluse, milles sisalduv karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteole viitav teave võimaldab alustada kriminaalmenetlust.
  
• 205_2 - Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega - võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.
  

• Oportuniteedipõhimõtte (otstarbekuse p.) rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed
  

• Oportuniteedi eesmärgiks ja ühtlasi ka selle suurimaks eeliseks on nii inim- kui ka materiaalsete ressursside optimaalne jaotus. Oportuniteedi rakendamine peab tagama selle, et põhirõhk asetatakse raskemate kuritegude menetlemisele, sorteerides välja need vä hese tä htsusega kuriteod, mille edasine menetlus ei ole ratsionaalsetel kaalutlustel põ hjendatud . Oportuniteedi põhimõtte rakendamise läbi tagatakse kohtute töökoormuse vä henemine ning sellest tulenevalt omakorda nii kohtu- kui ka kogu kriminaalmenetluse kiirenemine .
  

• Kriminaalrepressioonile alternatiivsete kontrollmehhanismide kaasamine kuritegevuse probleemi lahendamisse. Alternatiivsete kontrollmehhanismide all mõ istetakse sotsiaalhoolekannet ja muid mehhanisme, mis on suunatud preventiivsete eesmärkide saavutamisele .
  
• Võ imalus muuta karistusõiguslikku sanktsioonisüsteemi paindlikumaks ning hoiduda teatud juhtudel karistuse kohaldamisest, kui see ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik.
  

• võimude lahususe printsiibi rikkumine - Kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse põhimõttest lähtudes teeb prokuratuur sisuliselt kaks otsustust. Esimene neist on otsustus selle kohta, et kohtueelses menetluses kogutud tõendid on piisavad väitmaks, et konkreetne isik on toime pannud konkreetse õigusvastase teo ja on selle toimepanemises süüdi. Teine otsustus puudutab kü simust , kas teo toimepanijale tuleks mää rata kohustusi ja missuguseid kohustusi talle määrata tuleks.
  
• Tavainimesele võib oportuniteedi põhimõtte rakendamine kriminaalmenetluses jätta mulje, et niigi madala kuritegude avastamisprotsendi juures saab veelgi vä iksem osa kuriteo toimepannud isikutest õ iglase karistuse. See aga omakorda süvendab usaldamatust veelgi ning äärmusliku väljendina võib tuua kaasa omakohtu teostamise.
  
• Uurimisasutused on ülekoormatud. Enne kui saab kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel, peavad kuriteo toimepanemise asjaolud olema välja selgitatud.
  

• Menetluse lõpetamise alused võivad uurijale selgeks saada veel enne kui uurimine on ennast ammendanud. Samas võib prokuröril või kohtul tekkida soov asjas menetlus lõpetada, kui kohtumenetlus on juba käimas. Milline on menetluse lõpetamise otsustamise ajaraam?
  

§ 2052.  Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

• Millised õiguslikud tagajärjed on menetluse lõpetamisel? Kas kahtlustatavat loetakse kriminaalkorras karistatuks, kui tema suhtes lõpetatakse menetlus KrMS § 202 alusel (nn „opokas“)? Aga kas ne bis in idem kahekordse menetlemise ja karistamise keeld rakendub?
  

• USAs on ametliku süüdistuse esitamiseks vajalik, et eksisteeriks põhjendatud kahtlus (probable cause ) – selle kahtluse olemasolus veendumiseks tuleb prokuratuuril oma tõendid esitada kas vandekogule ( Grand Jury) või kohtulikul eelärakuulamisel (preliminary hearing), kus leiab aset justkui miniprotsess, veendumaks, et vähemasti miinimumtasemel tõendid süüdsituse kinnitamiseks olemas on. Uuri nende kahe filtermehanismi kohta ja mõtle, kas ka Eestis veel täiendavat filtrit vaja oleks? Kas süüdistuse esitamine iseenesest kujutab endast sellist menetluslikku liigutust, mille tagajärjed on nii tõsised, nagu USAs on Grand Jury või preliminary hearingu vajadust põhjendades leitud?
  
• Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus? Kas Su vastus sellele küsimusele sõltuks sellest, millises rollis menetluses oled? Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu?
  

• Kaitseõiguse tagamine
  

• Lõpetamine seoses menetlushuvi puudumise ja süü väiksusega
  

• Lõpetamise määrus
  

• Ne bis in idem (topeltkaristamise ja menetlemise keeld)
  

• Täitmiskohtunik
  

KrMS § 8.  Menetlusosalise õiguste tagamine

Kaitsja peab tegutsema oma kaitsjaaluse huvides. Ei ole praegu teada, mis on kahtlustatava huvides – kas lõpetada menetluse avaliku huvi puudumise tõttu või edasi võidelda? Advokaat ei saa kaitsjaaluse õigusi parimal viisil kaitsta juhul, kui kaitsja ei ole tutvunud kriminaaltoimikuga.

Kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. KrMS 34_1 lg 1 järgi on Kahtlustataval õigus taotleda juurdepääsu tõenditele.

§ 224.  Kriminaaltoimiku esitamine kahtlustatavale, kaitsjale, kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks

Prokuratuuril on diskretsiooniõigus, kas ta pakkub opportuniteedi või ei.

Kui prokuratuur pakub oportuniteedi, siis eeldatavasti materjalid on nõrgad. Advokaat peaks kindlasti kohtusse minema sel juhul.

KrMS 34_1 lg 3 järgi prokuratuur võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see võib kahjustada kriminaalmenetlust.

§ 228.  Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine

§ 6.  Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte

Tehtud lõplik lahend. Kohustused on täidetud.

Narkootikumite tarvitamine ei ole kuritegu.

§ 202.  Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

• Süüdistatava viimane sõna
  

• süüdistatava kohtu alla andmiseks (262 p 1)
  
• prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta KrMS 154 nõuetele (262 p 2)
  
• krm-e lõpetamiseks KrMS 199 lg 1 p-des 2-5 loetletud juhtudel (262 p 3)
  
• tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks (262 p 4).
  

• kohtuistungi aeg ja koht
  
• kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel istungil
  
• kohtuistungile kutsutavate isikute ees- ja perekonnanimed
  
• leppenimega tunnistaja või kannatani ülekuulamine telefonitsi KrMS 67 lg 5 kohaselt
  
• taotluste lahendus
  
• kas kriminaalhooldusosakonna juhatajale teha ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik (264 lg 1)
  

• maakohtu määrus vaidlustatavus
  

• Kohtulik eelmenetlus
  

• Kogumine – teave tuleb muuta transporditavaks ja taasesitatavaks
  
• Esitamine – pooled toovad, annavad kohtu kätte, vaieldakse, uuritakse ja seletatakse .
  
• Avaldamine – sageli koos esitamisega, tuleb teha teatavaks kõigile kohtusaalisviibijatele, muu hulgas ka pealtvaatajatele.
  
• Vastuvõtmine – kohus otsustab, kas on asjakohane ja vajalik.
  
• Arvestamata jätmine – kui kohus võtab vastu, aga hiljem leiab, et on lubamatu või ebausaldusväärne tõend.
  
• Hindamine – kuidas üksikutest infokildudest pannakse kokku suur pilt.
  

• Lubatavus – vastab nõuetele kogu protsessi osas. Lubamatu on näiteks tõend, mis on saadud ilma läbiotsimisloata vms.
  
• Asjakohasus – kui tõend ei mõjuta protsessi, ei ole ta asjakohane.
  
• Usaldusväärsus – kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis , kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm).
  
• Kaal
  
• Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium , kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega.
  
• Haakumine ( riimumine ) – küsimus kaalust , mitte usaldusväärsusest.
  

• Otsesed vs kaudsed
  
• Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib.
  
• Isikulised vs esemelised .
  

• MÕISTLIK MENETLUSAEG
  

• MÕISTLIKU AJA ÜLETAMISE TAGAJÄRJED
  

• JÄLITUSTEGEVUS, jälitusprotokoll
  

• Usaldusväärsus
  
• Oluline asjaolu
  
• Võimalus vastuväiteid esitada.
  

• ÜRO lapse õiguste konventsioon;
  
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 24;
  
• ÜRO 2005. Aasta juhised kohtunikele kuriteo lapsohvrite ja –tunnistajate asjades;
  
• Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 17. Novembri 2010.a juhised lapsesõbralikuks õigusemõistmiseks;
  
• Europa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13.detsember 2011, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lapsporno vastest võitlust jam is asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JKS.
  

• Vestlused lapsohvriga peavad toimuma põhjendamatu viivituseta pärast asjaolude teatamist pädevale asutusele;
  
• Vestlused toimuvad vajaduse korral selleks loodud või kohandatud ruumides;
  
• Vestlust juhib või viibib selle juures selleks koolitatud spetsialist;
  
• Vestlusi peaks olema võimalikult vähe ja neid korraldatakse ainult äärmise vajaduse korral;
  
• Lapsohvriga võib kaasas olla tema esindaja või vajaduse korral tema valitud täiskasvanu.
  

RK: 3-1-1-50-13 – vana kohtuotsus ja seda ei ole vaja järgida.

Appelatsioonikaebuse menetlusse võtmata jätta.

KrMS § 2881 (Suunavad küsimused)

KrMS 291 (Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta) lg 1 p 2: Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast.

• A ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel – keeldub kohtuliku uurimisel ütlusi andmast. Asjaolude kohaselt teatas, et kohtusse ei tule, sest elab nii kaugel jne. Kohtusse ilmumata jäämine ei saa võrdsustada keeldumisega ütluste andmisest ja seetõttu ei talitanud kohus õigesti.
  

• E ütlused KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel – ei ole võimeline ütlusi andma terviseseisundi tõttu. E oli koomas ja kontaktivõimetu. See alus on olemas ning kohus on talitanud õigesti
  

• I ütlused KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel - muu takistus, mis on kõrvaldamatu või kõrvaldamine kulukas. Asjaolude kohaselt ei saa I kohtusse tulla, sest on pabinas ja jalad lähevad nõrgaks. Meie asjas ei ole selge miks need emotsionaalsed pinged on ja pigem ei ole § 291 lg 1 p 5 asjaolu ning kohus talitas valesti.
  

• ütlused KrMS § 291 lg 1 p 3 – ei ole võimeline andma oma ütlusi terviseseisundi tõttu alusel. Asjaolude kohaselt ei tule O kohtusse, sest on rase ning sünnituse ajaks on määratud kohtuistungi päev. Siin pigem võiks ju jaatada terviseseisundi olemasolu, sest ütluste andmine on pingerikas ning võib ju esile kutsuda sünnituse. Seega pigem on kohus talitanud õigesti.
  

• Kas järelduseni jõudmiseks rakendatav metoodika on teaduslikult adekvaatne
  
• Kas kasutatud metoodikat saab konkreetses asjas kerkinud küsimuse lahendamiseks rakendada ja kas seda rakendati korrektselt
  
• Kas rakendatud metoodika on testitud , publitseeritud, üldiselt aktsepteeritud j akas on teada selle töökindluse määr.
  

• Lõpetamine – materiaalõiguslikult perspektiivitu (aegunud, süüdistatav surnud või võimetu karistust kandma (näiteks on süüdistatav väga vana, nagu küüditajate puhul), koosseisu ei ole). Vastu süüdistatava tahtmist ei ole lubatud menetlust lõpetada ilma lõplikku otsust tegemata. Võib olla ka õiguspoliitiliselt soovimatu (relva ja lõhkeaine loovutamise kampaania, uurimisele osutatud abi (§ 205), leebusprogramm (§ 2051), näiteks kartelli loomise juhtumid, Liviko ja Tere, leebusprogrammist saab osa ainult see, kes esimesena rääkima hakkab ja kaebab. Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu – saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§ 200), mõistlik menetlusaeg on möödunud (§ 2052) – praktikas võib seda kompenseerida näiteks karistuse vähendamisega. Kui aegumine ilmneb enne, kui kõik kuriteo tehiolud on välja selgitatud, ei ole mõtet ressursse raisata ja edasi uurida). NB! Tegelikult ei pruugi asi olla „lõpuni uuritud“.
  

• Diskretsiooniga lõpetamine (oportuniteet jmt). Kaks varianti: KrMS § 202 (avaliku menetlushuvi puudumine (kui ei ole prioriteetne süütegu, kahju pole suur, kannatanu pole huvitatud, tõendeid on vähe, tunnistajad on viletsad ja ebausaldusväärsed) ja süü ei ole suur (tekitati väikest kahju – suhteline mõiste)), kannatanu nõusolekut ei ole vaja, prokuratuur võib taotleda menetluse lõpetamist või politsei lõpetab uurimise, sest kahtlusalust ei ole võimalik leida; KrMS § 203 (karistuse ebaotstarbekus) – vajab kannatanu nõusolekut. 2. astme kuritegu. Prokuratuuri ettepanekul kohtumäärusega või kui ilma vangistuse alammäärata, siis prokuratuur ise. Kui isik jätab kontrollnõuded täitmata, ÜKT tegemata, rahasumma maksmata jne, siis ei ole võimalik.
  
• Lepitusmenetlus – teise astme kuriteo puhul, avalikku menetlushuvi ei ole, kannatanu on nõus. Erandid: inimkaubandus , ebaseaduslikud katsed, vägistamine ja seksuaalne väärkohtlemine, laip, alla 14-aastane kannatanu, riik kannatanuna. Eelduseks edukas lepitusmenetlus ja kannatanu nõusolek. Saab alustada prokuratuuri taotluse ja kohtu määrusega, vangistuse alammäärata koosseisudes prokuratuuri määrusega. Toimub eraldi lepitaja juures lepitusseaduse kohaselt. Kahtlustatav/süüdistatav ja kannatanu peavad olema nõus.
  
• Süüdistusakt ja kohtusse minek – toimik tuleb süstematiseerida ja prokuratuuri saata. Prokuratuur saadab tagasi ja nüuab täiendamist, täiendab ise, eemaldab materjale ja süstematiseerib ümber või esitab toimiku tutvumiseks kaitsjale ja kannatanule. Kaitsja tutvub toimikuga, võib taotleda täiendamist ja võib teha ettepaneku mingi diversioonimenetluse kasutamiseks. Prokuratuur võib juba pidada kokkuleppe-menetluse läbirääkimisi, koostab süüdistusakti ja saadab selle koos lisadega kohtusse, koopia süüdistatavale ja kaitsjale. Kaitsja koostab kaitseakti ja saadab selle kohtusse.
  

Mõistlik menetlusaeg

• Asja keerukus
  
• Riigivõimu tegevus
  
• Kaebaja käitumine
  
• Mis kaebaja jaoks kaalul on? Haakub sellega, et tuleks eeluurimisele kehtestada tähtajad.
  

• Mõista õigeks
  
• Lõpetada menetlus
  
• Kergendada karistust
  

• Elementaarne hoolikus (toimik ei kuku kapi taha);
  
• Katkematu menetlus;
  
• Kohtumenetluse planeerimine eelistungil;
  
• Protsessidistsipliini tagamine;
  
• Asendusrahvakohtunikud, asenduskaitsjad;
  
• Eraldamine ja ühendamine;
  
• Kohtute koormuse ja tööjõu reguleerimine.
  

• Üldmenetlus – klassikaline kohtumenetlus, lahendatakse nii õiguslikke kui ka faktiküsimusi, uuritakse tõendeid.
  
• Kokkuleppemenetlus – võimalusi on vähem, tõendeid ei uurita, põhimõtteliselt on otsus teada.
  
• Lühimenetlus – tõendid tulevad ainult kriminaaltoimikust, rohkem tõendeid kohus ei näe ei saa ei uuri, tunnistajaid ei kuulata.
  
• Käskmenetlus – tagaseljamenetlus, kus kohus teeb kiirelt otsuse ära.
  

• tunnistaja ja kannatanu ülekuulamine
  

• kohtumenetlus lühimenetluses
  

• kohtulahend lühimenetluses
  

• kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimused
  

• kohtumenetlus kokkuleppemenetluses
  

• kohtulahend kokkuleppemenetluses
  

• kokkuleppemenetluses tehtud kohtulahendi vaidlustamine
  

• kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused
  

• apellatsioonimenetluse olemus, piirid ja piiridest väljumine
  

§ 2681.  Kriminaalasja üldmenetluses arutamise terviklikkus

Teised diversioonmenetlused (2.11.17)

§ 237.  Kohtulik uurimine lühimenetluses

§ 238.  Kohtulahend lühimenetluses

• Menetluskulud (KrMS 175)
  
  • Valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja mud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
    

• Kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja spetsialistile KrMS 178 kohaselt makstavad summad, va KrMS 176 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud.
  
• Riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.
  
• Määratud kaitsjale makstud tasu. Määratud kaitse kriminaalmenetluses on riigi õigusabi liik (RÕS). Määratud kaitsja tasumäärad on sätestatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus.”
  
• KrMS 224 lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.
  
• Asitõendite hoiutasu, sate- ja hävitamiskulud. Hoiukulud hüvitatakse menetleja ja hoiulelevõtja vahelise lepingu alusel.
  

• Konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud. “Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord”.
  
• Tsiviilhagi tagamisest tingitud kulud
  
• Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – KrMS 179. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki.
  
• Mud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, va need, mida KrMS järgi loetakse eri- või lisakuludeks.
  
• Erikulud – on menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud ja sundtoomise kulud (KrMS 176). Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud (KrMS 173 lg 3).
  
• Lisakulud – KrMS 177.
  

• Õigeksmõstva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS 182 sätestatud erandeid (181 lg 1)  õigeksmõistetu hüvitab menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõhaga.
  
• Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik (183). Erandid: kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (202)
  

• Riigi õigusabi
  

• Vt KrMS kommentaarid 207-208
  
• Kergandberg, Kangur, Lind, Saaremäe-Stoilov, Saarmets. Kohtumenetlus. Juura 2008, lk 262-271
  

• 3-1-2-4-12: EKÕ apellatsiooniõiguse näol saab tekkida ja peab tekkima isikul, kes jäeti 3.isikuna kaaamata…
  

• 318 lg 2 sekunda
  
• 344 lg 2 sekunda
  
• 366 p 10
  

• Paragrahv 15
  

• Saksamaal kõrgemates ajades saad ka apellerida, raskemates mitte
  
• Miks ka meil on ( riigireformi kontekstis) vähemalt mõeldud samas suunas?
  

• (Tegelikult raskustega põhjendatavad) piiramised RK praktikas
  

• Kõnealuste põhiõiguste “juurde andmine” PS järelevalve koras
  

• Kohtukaebeõiguse asemel… asendustegevusi:
  

• Ma ise “ ilutegija ”
  

• Kontrrevolutsiooniline pööre, RK kriminaalkolleegiumi 3-1-1-26-16
  

• 3-1-1-33-17