Kriminaalmenetlus
Sotsioloogilises
plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi
sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et
jagamise tulem oleks
legitiimne , st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav.
Kriminaalmenetluses
jagatavaks ressursiks on:
1
)
riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn
kuriteo järelmid;Riigipoolsed
võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole
järgmised:
Kriminaalkaristuse kohaldamine ( KarS § 44-46 ja 49-54)
Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70)
Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.)
KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine
Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik, kes on ise kuriteo toimepanemise tagajärjel raskelt kannatada saanud.
2)
kuriteo kui minevikusündmuse asjaolude selgitamine ;
Mis
tahes riigipoolset karistusõiguslikku reageeringut ei saa
loogiliselt olla enne, kui on alust rääkida kuriteo
toimepanemisest.Kuriteo toimepandusest rääkimine saab toimuda
teatud kindlat skeemi kasutades – KarS-ist lähtuvat ja karistusõiguse teoorias edasiarendatud deliktistruktuuri kasutades.
Deliktistruktuurist
lähtuv kuriteost rääkimine: Kuriteotoimepanemise kahtluse korral
tuleb kriminaalmenetluse raames
- esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat
- alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat.
Nt
kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo
tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk
deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava
asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata,
lõpetada või mõista süüdistatav õigeks.
Mitte
alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste
olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused
lisaks krm-e aluse puudumisele.
Lähtudes
PS § 22 lg 1 sätestatud süütuse presumptsioonist ei ole lubatud
kuriteos kahtlustatavat kohelda mingi huvipakkuva objektina, mille uurimisel võiks pühendada abinõu. VASTUPIDI: õigusriiklik
keskkond nõuab, et seda isikut tuleb kohelda subjektina, mis
tähendab talle kõigi ja sh ka ulatuslike spetsiaalselt krm-ks
ettenähtud põhiõiguste tagamist.
3)
üldjuhul
kahtlustatava nõusolekut eeldav riigipoolne
kriminaalmenetlusõiguslik reageering kuriteotunnustega teole .
Kohtud
ja kohtumenetlused: ajalugu, kultuur, poliitika, teadus.
Kriminaalmenetluse
eesmärgid.
Kriminaalmenetlusel
on 2 põhilist eesmärki:
- süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista – eesmärk teenib indiviidi huve
- süüdlane tuleb süüdi mõista – eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve
Seega
saavutame järgmisi eesmärke:
- Et õigus võidutseks – täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega).
- Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine.
- Põhiõigusi kindlustamine.
- Karistamine , et keegi ei rikuks ühiskonnas eksisteerivaid norme.
- ohvrid soovivad loovutada oma konflikti riigile, kes sellega oskab paremini tegutseda ja lahendada – riik on selline pool, kes saab neutraalselt otsustada ( veritasu vältimine).
- laiendavad inimese normide ja väärtuste arusaamad.
- Korraloomine ja selle täitmine. On sätestatud menetluskord: Normi eesmärk – orienteerumine tulemuse saavutamises.
Kriminaalmenetluse
piiritlemine.
EV
kriminaalmenetlusõiguse sätted kehtivad kõigis EV territooriumil
toimetatavates kriminaalmenetlustes sõltumata kuriteo toimepanemise
kohast, kui see ei ole välislepingutega määratud teisiti
(rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, kui Eesti on
taotlevaks või täitvaks riigiks)
Erand :
välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis,
va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti
krm-e põhimõtetega (nt valedetektor)
Ruumilise
kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine
toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine – taotleva riigi menetlusseaduse järgi.
KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast –
kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat.
Varasema
menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud
menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi.
Kriminaalmenetluse
algus ja lõpp.
1)
algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis - või muu menetlustoiminguga tingimusel, et
- On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus – kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu.
Kriminaalmenetlus
- põhjalikumad uuringud – objektiivse süüteokoosseisu kaks
elementi: tagajärje ja põhjusliku seose selgitamine, õigusvastasust
välistavad asjaolu ja süü.
Kui
menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused – uue kriminaalmenetluse
alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri
läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks
menetluseks.
„kui kahtlus on, siis tuleb uurida“ – ladina
Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine – toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri
loal.
Kohtulikus
eelmenetluses – ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama
ja pärast õigeks mõista.
Kuriteo aegumine – sõltub kuriteo raskusest.
2)
lõpeb kas
-
õigeksmõistva kohtuotsusega või
- süüdistatava süüdi mõistmisega või
- kohtueelses menetluses:
oportuniteediprintsiibist
(otstarbekuse kaalutlusest)
lähtuvadlõpetamise võimalused:
- krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202)
- krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203)
- krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204)
- krm-e lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 205)
- kahtlustatav või süüdistatav on nõus sellisel alusel lõpetamisega
- kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.
Menetlusökonoomia
põhimõte
- Alternatiivid menetluskorras: leiame otseteid või valime, millised teed on vajalikud. Nt kokkuleppemenetlus (Ameerika õigussüsteemist pärinev) – menetlus, kus süüdistuse ja karistuse suhtes saavutatakse süüdistatava js võimuesindaja läbirääkimiste tulemusel kokkulepe.
- Kas see on mõistlik menetleda algusest lõppuni kõikide normide järgi? Võimalikult minimalistlikult. Mida vähem reguleeritakse ja dubleeritakse, seda parem on.
- Kehtib kõigi isikute suhtes võrdselt.
- Erandid:
- Riigikogu liikmed, president , riigikontrolör, kohtunikud – süüdistusakti koostamise ja menetlustoimingute erisused 14.ptk-s.
- Notari- ja advokaadibüroode läbiotsimine ainult kohtumääruse alusel. Pigem keelatud.
- Alaealised – erimenetlus.
- Diplomaatiline puutumatus – Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldatakse välisriigi taotlusel.
Osalised
– peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm
toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi)
Kuidas
läheneme kriminaalmenetlusele?
Põhimenetlus
kohtus
Miks
on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos , kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab.
Lõuna-Euroopas
prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja
pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja
vahetegemine on väga suur.
Mittu
vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis,
seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku.
Eestis
pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar ,
punase kraega.
Kohtukoosseisu
4 erinevat varianti :
Üksik professionaalne kohtunik
Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike – eestis 1. astme kuriteoasjades
Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium , 1. astme kohtuasjades.
Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused.
Venemaal
süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi
lähedal – sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte.
Narvas
ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse.
Austrias
ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga.
Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine , sest
see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees
kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess.
Kriminaalkohtupidamine
– milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi
karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes
ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse .
- Et teha selgeks, mis juhtus;
- Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada;
- Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
- Et näidata, et õigus toimib;
- Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida;
- Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb;
- Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu . Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada , aga kahju hüvitist ei järgne.
Kuidas?
- Eesmärkide prioritiseerimine;
- Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis , Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas , kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald.
- Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida.
- Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema.
- Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
- Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu.
- Võistlev vs mittevõistlev?
Eesti
kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib
kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab
kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse.
Rahvakohtunikud
võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda . Otsuse kirjutab kohtunik,
kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende
otsuse kirjutama.
Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo.
Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema
ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud
seda.
Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu
väitlemine.
- Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust.
- Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku , mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne.
- Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi.
- Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud .
- Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6.
- Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas - ja teisesküsitlus tõenite uurimisel.
- Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega , et uurida.
- Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus .
- Kaitsja lõpukõne.
- (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab.
- Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.
Loeng
3:
Kriminaalmenetluse
väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase
kriminaalmenetluse ( fair trial ) põhijooned .
Põhiõiguste
olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab:
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid – on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
- EL põhiõiguste harta;
- PS
- Kaitse riigivõimu omavoli eest
- Riigivõimu kohustus tagada õigused ja vabadused
- Süütuse presumptsioon
- Õigus kohtuasja avalikule arutamisele ja edasikaebamisõigus
- Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
- Õigus kodu puutumatusele
- Õigus sõnumite saladusele
Kriminaalkohtupidamine
– milleks?
- Selgeks teha, mis juhtus
- SÜÜTU SÜÜDISTATAV TULEB ÕIGEKS MÕISTA – teenib indiviidi huve
- SÜÜDLANE TULEB SÜÜDI MÕISTA – teenib ohvri ja ühiskonna huve.
- Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada
- Näidata, et õigus toimib
- Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida
Kes
kaotab, kui kohtumenetlus muutub privaatseks? Kohtule usaldumine
- Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone
- Leida optimaalne lahendus juhtunule
Damaška:
Proaktiivne
ja reaktiivne riik
Damaška
esitas traditsioonilise võistlevat menetlust, mis võrdleb
kohtuekspertureerimisprotsessi ja tsiviilõigusega ja milles on
inkvitseerimisprotsess, ning esitas nüüdsema kirjeldava raamistiku,
mis oli korraldatud kahe erineva telje vahel. Damaška " hierarhiline - koordineeriv" telg peegeldab seda, kuidas riik on oma
kohtus ametnike korraldanud, kusjuures hierarhilised riigid
struktureerivad oma kohtupoolseid filiaale stratifitseeritult ja
jäigalt määratlevad rollid, erinevalt riikide koordineerimisest,
kes korraldavad oma kohtunike vabalt kattuvad valdkonnad ja
kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaška teise
"riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks"
neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude
sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid
reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset materiaalset
nägemust heast elust, kusjuures nende kohtusüsteem mängib rolli
eraviisiliste vaidluste erapooletu arutleja , võistlejate soodustuste
täitmine ja poolte autonoomia edasilükkamine . Iga nimetatud
menetluse süsteem, Damaška väitis, võib asuda nende kahe telje
kohal. Seda silmas pidades on klassikaline anglo-ameerika katse
koordineeriv / reageeriv , samas kui klassikaline kontinentaalne lähenemine on hierarhiline / aktiivne.
Reaktiivne
olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust. Kui üks
võrdsustab tulemuste täpsuse õigluse saavutamise ja võrdse
kohtlemisega õigluse, tuleb järeldada, et reaktiivne riik - ja
seega ka konfliktide lahendamise protsess - väärtustab õiglast
õiglust.
Proaktiivne
– ennetada intsidendi tekkimist (inkvisitsiooniline
kriminaalkohtumenetlus)
Reaktiivne
- reageerida intsidendile ja takistada selle kordumist
RE võistlev
menetlus: kontroll menetluse üle, kiir, isikul on võimalus ise tõendid
esitada ja neid kommenteerida, kohus on passiivne.
Klassikaline
võistlev menetlus
– faktilised asjaolud on kohtuotsusele siduvad . Kui prokurör loobub süüdistusest, siis menetlus on lõpetatud .
Eesti
2004.a
Eesti
1996.a
PRO
uuriv
menetlus:
kauakestev menetlus,
kohus
on ise aktiivne, kohtunik on hea uurija
Vaidluste
lahendamine õiguse korrektne rakendamine
(väga
kallis menetlus)
Tsiviilasjades
(eriti hagita menetluses) kohus peab ise otsustama (oma algatusel , ka
siis, kui pool loobub nõudest) – uuriv menetlus.
Kokkuleppemenetlus
on PRO menetluse vahend ( asub kolmnurga all, VL ja ÕKR vahel)
Nõukogude
riik oli täisti PROaktiivne.
Eesti
kriminaalmenetlus on hübriidmenetlus.
Võistlev
kohtumenetlus – mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse,
peavad saama võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida
kumbki on esitanud , ja neid kommenteerida.
Tänapäeval
ei olegi inkvisitsioonilise ja võistleva kriminaalkohtumenetluse
mudeli erinevus nii suur, kui võiks arvata, sest Mandri-Euroopa
mudel, mis liigitakse inkvisitsiooniliseks, on üle võtnud mitmeid
võistlevale menetlusele iseloomulikke põhimõtteid.
Kohtueelne
menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt
inkvisitsiooniliseks.
Inimõiguste
konventsiooni artikli 6 lõikes 3 on kirja pandud need süüdistatava
õigused, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev.
Kellest
kohus koosneb? Kes võib vaidlusi lahendada?
- Professionaalne kohtunik; - protsessi juhtimine, normide rakendamine, aktiivselt osalevad riigi elus - õiguse elluviimine poliitikas
- rahvakohtunik – peab vastama nõuetele, võib olla valitud KOV nimekirjast; - võib vaidlust lahendada ka
- vandekohus – nimekiri registris, juhuslikult valitakse
Õiglase
kriminaalmenetluse põhijooned:
Mõiste
“õiglane kohtumenetlus” ei ole selge ja üheselt mõistetav. See
pole üksik õigus, vaid üldmõiste, mis sisaldab menetluse
erinevaid aspekte , põhimõtteid ja õigusi.
Riigi
ja süüdistatava vahel ei eksisteeri võimu tasakaalu.
Õigusemõistmise huvid loovad ohu – ajalugu on seda ka tõestanud
- , et süüdistatav allutatakse ebaõiglasele kohtumenetlusele.
Poolte
võrdsuse üle otsustamiseks on vaja võrrelda üht kohtumenetluse
poolt teisega, et otsustada, kas ühel poolel on teisega võrreldes eeliseid . Nt kui ühel menetluspoolel on õigus küsitleda
tunnistajat, siis peab ka teasel poolel olema võimalus küsitleda.
EIK
on sõnastanud poolte võrdsuste põhimõtte järgmiselt: igaüks,
kes on menetluspooleks, peab omama võimalust esitada oma asja
tingimustes, mis ei pane teda vis-à-vis
oponendiga ebasoodsamasse olukorda.
Krm-s
poolte võrdsusest saab rääkida väga piiratud ulatuses. Süüdistus
ja kaitse on väga erineval positsioonil ja erinevate võimalustega.
Prokurör tegutseb isikliku huvita: ülesandeks on leida tõde ja
kindlustada õiguse korrektne kohaldamine; tal on tõendamiskohustus;
saab kasutada sunnivahendeid, millest süüdistatav on ilma jäetud.
Süüdistatav tegutseb isiklikes huvides, tal ei ole kohustust
teenida õiglust; saab vaikida kogu menetluse vältel.
- Õigus võistlevale menetlusele
Termin
„võistlev menetlus“ ilmus EIK sõnavarasse 1980-ndate lõpul,
kui kohus kinnitas, et kõik
tõendid tuleb menetluse võistlevust silmas pidades esitada
süüdistatava juuresolekul.
EIK selgituste järgi õigus võistlevale menetlusele krm-s tähendab,
et mõlemad menetluspooled, süüdistus ja kaitse, peavad saama
võimaluse teada vastaspoole väiteid ja tõendeid, mida kumbki on
esitanud , ja neid kommenteerida. See nõue käib faktide, õiguslike seisukohtade , materiaalõiguse ja menetlusõiguse kohaldamise kohta.
Süüdimõistev
otsus ei tohi üksnes või otsustaval määral tugineda tunnistaja
ütlustele, keda süüdistatav ei saanud küsitleda.
Inimõiguste
konventsiooni art 6 lg 3 sätestab süüdistatava õigusi, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine
oleks võistlev.
EIK
pretsedendiõigusest saab välja tuua kaitse menetlusest osavõtu 4
iseloomulikku tunnust:
Süüdistatav ei ole kohustatud osalema tõendamisprotsessis. Teda kaitseb enese mittesüüstamise privileeg (enesesüüstamise keeld)
Igasugune osavõtt peab tuginema informeeritusele. See ringimus nõuab kaitsja osavõttu süüdistatava või kahtlustatava küsitlemisest kohtueelsel uurimisel, kogu asjakohase teabe avaldamist kaitsele ja kaitse õigust kommenteerida tõendeid.
Kaitsele tuleb anda võimalus vaidlustada tõendeid, sh õigus küsitleda tunnistajaid mõnes menetlusstaadiumis.
Kohus peab otsuses piisava selgusega näitama, kuidas tema seisukoht kujunes – põhistatud otsuse nõue.
- Õigus osa võtta kohtumenetlusest
Inimõiguste
konventsiooni artikkel 6 tervikuna peab tagama süüdistatava tõhusa
osavõtu menetlusest. Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning
sellest osa võtta.
PS 24
lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
Süüdistatav
võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest.
Kuid
ka siis, kui süüdistatav oma õigusest ei loobu, võib tema
kohtuasja arutamine toimudatema osavõtuta:
Süüdistatav eemaldatakse kohtusaalist tema käitumise tõttu
Kohtumenetlus in absentia. KrMS järgi võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui tema asukohta EV-s ei suudeta tuvastada, on alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik (KrMS 269 lg 2). Alus in absentia menetluseks esineb juhul, kui eespool loetletud tingimused kumuleeruvad.
Juhul,
kui süüdistataval puudub võimalus uueks kohtumenetluseks, teeb EIK
vahet 2 olukorra vahel:
Esiteks,
kui süüdistatav teadlikult hoidub kõrvale kohtust – kohtuasja
uut arutamist ei pea korraldama , sest süüdistatava kõrvalehoidmist
kohtust saab tõlgendada oma õigustest loobumisena.
Teiseks,
kui süüdistatav jäi kohtusse ilmumata põhjusel , mis ei sõltnud
tema tahtest – peaks võimaldama süüdistuse uue kohtuliku
arutamise.
Süüdistatava kohalolek ja vahetu osavõtt asja arutamisest ei ole võimalik, kui
kohus asja arutamiseks kohtuistungit ei korralda. Selline erandlik olukord võib esineda neis kohtuasjades, mis traditsioonilise
kriminaalõiguse kategooriasse ei kuulu, nt trahvimaksed
maksuasjades, sõiduki joobes juhtimine või kiiruse ületamine, kuid
tingimusel, et asjaolud neis süütegudes on tehnilist laadi , faktide
usaldusväärsuse või vaieldavuse küsimust, mis nõuaks suulist
arutelu, tõendite esitamist või ristküsitlust, ei tõuse ja
isikule on antud võimalus selgitada oma väiteid kirjalikult.
- Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel
Õiglane
kohtumenetlus nõuab süüdistatava füüsilist
kohalolekut kohtuistungil I astme kohtus. Kui süüdistatav osaleb
telesilla vahendusel apellatsioonimenetluses, kus kontrollitakse nii
fakte kui ka õiguse kohaldamist, peavad olema täidetud järgmised
tingimused: tehnilised tingimused peavad võimaldama süüdistataval
takistusteta jälgida istungi kulgu ning talle tuleb tagada võimalus
tõhusalt ja konfidentsiaalselt suhelda kaitsjaga (nt telefonitsi).
Füüsilise
osavõtu piiramiseks peab olema mõjuv põhjus, nt põgenemise või
rünnaku risk.
- õigus teada teise poole väiteid ja neid kommenteerida
Võistlev
menetlus eeldab samuti, et nii kaitse kui ka süüdistus peavad olema
informeeritud teise poole väidetest ja seisukohtadest ning saavad
kommenteerida teise poole seisukohti ja esitatud tõendeid.
Süüdimõistev otsus ei või üldjuhul tugineda tunnistajate
ütlustele, keda süüdistatav ei saanud küsitleda ega kelle ütlusi
vaidlustada.
Õigus
taotleda mõne tõendi avalikuks tegemist ei ole samuti absoluutne
õigus. Riigi julgeoleku, tunnistaja kaitse ja politseitöö
meetodite saladuses hoidmise kaalutlused võivad mõnikord üles
kaaluda süüdistatava õiguse olla informeeritud kõigist
tõenditest. Kaitseõigusi võib siiski piirata vaid juhul, kui
selline abinõu on rangelt vajalik.
EIÕK
Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele1
1.
Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud
kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja
avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus , seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega
institutsioonis. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid
ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas
eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra
või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid
või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu
arvates vältimatult vajalik.
2.
Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni
tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
3.
Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused:
a)
saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet
tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest;
b)
saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;
c) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või
saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda
nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest
tasumiseks;
d) küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse
tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja
nende küsitlemine süüdistuse tunnistajatega võrdsetel
tingimustel;
e) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või
ei räägi kohtus kasutatavat keelt.
EIÕK
artiklis 6 sisalduvad õigused ja põhimõtted võib jagada kahte
rühma:
a)
üldised õigused, mis kohaldatavad kõigis menetlusliikides – art
6 lg 1
- Üldine õigus õiglasele kohtumenetlusele
Kriminaalmenetlus
võib olla ebaõiglane sellele vaatamata, et spetsiifilisi õigusi ei
rikutun. Nt asjades, kus süüdimõistmine tugines õigusvastaselt
saadud tõenditele, on inimõiguste kohus konkreetsete asjaolude
põhjal otsustanud, kas menetlus tervikuna oli õiglane. Spetsiifiliste õiguste eiramise korral tuleb hinnata, kas kogu
menetlus ei muutunud seetõttu ebaõiglaseks.
- Õigus avalikule kohtumenetlusele: kohtuasja avalik arutamine ja kohtuotsuse avalik kuulutamine
- vahend, mille abil säilib nii sisemine ja välimine usaldus kohtu vastu.
Õigus
avalikule kohtumenetlusele tähendab, et üldjuhul tuleb korraldada kohtuistung ja arutada asja suuliselt tingimustes, mis tagavad
avalikkusele võimaluse protsessi jälgida.
- On põhiseaduslik garantii , mis allutab õigusemõistmise avalikkuse kontrollile .
- Võib mõnel juhul kõrvale kalduda: , kui ajakirjanikud ja üldsus võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve;
- Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul
- Õigus kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus
Sõltumatus:
- sõltumatus täidevvõimust ja protsessiosalistest
- Subordinatsiooni puudumine riigi ükskõik millise teise institutsiooniga
- Sõltumatust ei mõjuta kord, mis kohustab madalama astme kohtuid arvestama kõrgema kohtu loodud pretsedendiga.
- Kuid mõjutab ettekirjutus, kuidas konkreetset kohtuasja lahendada.
Erapooletus:
- Kohtunikul puuduvad eelarvamused ühe poole suhtes ja ta ei eelista ühte menetlusosalist teisele.
- Objektiivne erapooletus - on oluline, mis välja paistab (nt sugulane)
- Subjektiivne erapooletus – eelarvamuste puudumist eeldatakse seni, kuni pole tõendatud vastupidist.
b) spetsiifilised õigused, mis tuleb tagada kriminaalkohtumenetluses –
EIÕK art 6 lg 2 ja 3 – KAITSEÕIGUSED: (vaata art 6)
EIÕK
artiklis 6 ettenähtud protsessuaalsed õigused võib jaotada kahte
liiki: selgesti
väljendatud ja sõnaliselt väljendamata õigused.
Selgesti on väljendatud järgmised õigused:
1)
õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul;
2)
õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel
moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis;
3)
õigus asja avalikule arutamisele, välja arvatud juhud , kui
ajakirjanikud ja üldsus võidakse eemaldada kas kogu või osast
protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides
või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse
või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada
õigusemõistmise huve;
4)
õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele;
5)
õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase
kriminaalmenetluse:
a)
süütuse presumptsioon;
b)
süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet
tema vastu esitatud süüdistuse iseloomu ja põhjuste kohta;
c)
õigus saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks
ettevalmistamiseks;
d)
õigus kaitsta end ise või kaitsja abi kasutades;
e)
õigus küsitleda tunnistajaid;
f)
õigus kasutada tõlgi abi.
Lisaks
neile konventsioonis selgelt väljendatud õigustele on inimõiguste komisjon ja kohus mõtestanud üldist õigust õiglasele kohtulikule
arutamisele ja selle üldise õiguse tõlgendamise teel tunnustanud
veel järgmisi õigusi, mida expressis verbis (sõnaselgelt) pole
tekstis märgitud:
6)
õigus pöörduda kohtusse;
7)
õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis;
8)
õigus poolte võrdsusele;
9)
õigus ausale tõendite esitamisele;
10)
õigus ristküsitlusele;
11)
õigus põhistustega kohtuotsusele.
Sõnaliselt
väljendamata õigusi võib piirata ja iga piiramise juht ei too
kaasa artikli 6 rikkumist. Kohus hindab, kas protsess tervikuna oli
õiglane. Nagu ikka õiguste piiramise korral tuleb ka siin kaaluda
erinevaid huve ja väärtusi ning otsustada, kas õiguste piiramine
oli proportsionaalne seaduslike eesmärkidega.
Packer
Menetluse
2 eesmärki
„Kui
me midagi ära võtame, siis on vaja midagi juurde lisada.“
Kas
me peame põhiõigusest loobuma ?
Kui
me võtame ära mingit õigust (nt teade saladuskillust), siis
riivame kogu põhiõigust eraelu puutumatusele.
Süütuse
presumptsioon: isik ise ei saa tõendada, et ta midagi ei teenud.
Kuidas ta hakkab tõendama, et ta ei ole süüdi? Süüdistus peab
esitama tõendeid, et süüdistatav on süüdi.
kriminaalmenetluse
alustamine
Vastavalt
KrMS 193 lg-le 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur
kriminaalmenetluse esimese uurimis – või muu menetlustoiminguga
tingimusel, et:
On olemas kriminaalmenetluse ajend ja alus;
Puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.
KrMS
194 lg 2 kohaselt tähendab kriminaalmenetluse aluse olemasolu
kuriteotunnuste (ehk asjaolude) ilmnemist .
Legaliteedi
põhimõte...
Mida
täpsemalt tähendab tähendab kuriteotunnuste ilmnemine ja millisest hetkest alates on alust rääkida nende olemasolust?
Võivad
erinevate kuritegude erinevad tunnused ilmneda väga mitmel kujul.
Nende tunnuste “äratundmiseks” tuleb esmalt pöörduda KarS-i
poole ja pidada silmas, et karistusõiguses lähtutakse
“kuritegelikkuse” selgitamisel kolmeastmelisest
deliktistruktuurist. Kui kuriteo tunnuste olemasolu nõue
kriminaalmenetluse alustamise alusena tähendaks kogu
deliktistruktuuri realiseerituse nõuet, siis poleks ju edasist
kriminaalnmenetlust vaja. Reeglina
peakski kriminaalmenetluse alustamiseks piisama objektiivse
süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu.
Objektiivse süüteokoosseisu ülejäänud 2 elemendi – tagajärge
ja põhjusliku seose selgitamine eeldab reeglina põhjalikumaid uuringuid , mis peaks jääma kriminaalmenetluse raamidesse.
V
peatükk – menetlustoimingud:
Praktikas
alustatakse kriminaalmenetlust enamikel juhtudel kas tõendite
kogumisele või kriminaalmenetluse tagamisele suunatud
menetlustoiminguga. Ei
ole välistatud, et jälitustoiming on kriminaalasjas esimene
uurimis-või menetlustoiming , millega ühtlasi kriminaalmenetlust
alustatakse (KrMS § 193 lg 1). Ultima ratio – põhimõttest
Kõik
see, mis ei ole menetlustoimingu mõistega hõlmatav, on lubatav ka
enne
kriminaalmenetluse
alustamist selgitamaks, kas kuriteotunnuseid on või ei ole. Enne
kriminaalmenetluse alustamist on lubatud telefonitsi või ka muude
kaugkommunikatsioonivahendite abil täiendava info kogumine,
sündmuskoha olustikuga passiivne tutvumine , olemasolevate
dokumentidega tutvumine.
Samas
on ülekuulamisele või ka muus menetlustoimingus osalema kutsumine
juba menetlustoiming!
KrMS
193 lg 3 on sätestatud, et kriminaalmenetluse alustamisel prokuröri
poolt edastatakse kriminaalasja materjalid vastavalt
uurimisalluvusele.
Esimeseks menetlustoiminguks võiks sellisel juhul lugeda
kriminaalasja uurimisalluvusse saatmise määruse koostamisest.
Kooskõlas
193 lg-s 2 märgituga peab kriminaalmenetlust alustanud uurimisasutus
sellest viivituseta teavitama prokuratuuri. Ei nõuta kohustuslikus
korras kirjalikku teavitamist ja seda võiks uurimise ja prokuratuuri
kokkuleppel teha ka e-posti teel.
Kui
kriminaalasja menetlemisel ilmnevad
sellise uue kuriteo
tunnused,
mis ei ole KrMS 216 alusel ühendatav senise menetlusega ühiseks
menetluseks, siis tuleks toimida nii, nagu ikka (uue) kuriteo
tunnuste ilmnemisel : kriminaalmenetluse alustamine ja teade
prokurörile. Kui selle uue kuriteo tunnused ilmnesid ülekuulamisel,
siis võib seesama ülekuulamine olla ka uut kriminaalmenetlust
alustav menetlustoiming. Uude toimikusse läheks seega
ülekuulamisprotokolli ärakiri.
Kui
aga kriminaalasja menetlemisel ilmnevad sellise kuriteo tunnused, mis
on KrMS 216 alusel ühendatav senise menetlusega ühiseks
menetluseks, siis ei nõuta KrMS kohaselt menetlejalt mingit eraldi
sammu. Tuleb ka seda uut tegu menetleda ja mh kahtlustatav ka uue teo
osas üle kuulata.
RK
3-1-1-60-10
(kriminaalmenetluse alustamine)
7.
Kolleegium
märgib, et kriminaalmenetluse
kohustuslikkuse printsiibi e legaliteedipõhimõtte kohaselt on
uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud
alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199
loetletud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub
alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Seejuures
on oluline, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud
kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise
enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus
puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt
ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr
3-1-1-19-10,
p 8.2). Kõnealust
põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194,
et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend
(kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo
tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis).
8.
Tuleb
nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases
võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse
kaitsetaktikaga ja kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt
reageerimisega.
Seetõttu
ongi KrMS § 197 lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse
ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse
tulemina.
Kolleegium
nõustub kassaatoriga selleski , et käsitletaval juhul oli
kriminaalmenetluse ajendiks nimelt kuriteole viitav teave, milleni jõuti uurimisasutuste ja prokuratuuri ühise ning kooskõlastatud
tegevuse käigus. M. Lao kaitsjaga nõustudes võib tõepoolest
ärevusttekitavaks lugeda seda, kui varem õiguserikkumisi toime
pannud inimesi kiusatakse taga üksnes nende mineviku tõttu.
Ühiskonna sisejulgeoleku tagamise huvides saab kolleegiumi arvates
aga vaevalt olla midagi taunitavat või ärevusttekitavat selles, kui
uurimisasutused ja prokuratuur kontrollivad eriti põhjalikult
vihjeid varasemalt politseiasutuste huviorbiiti sattunud isikute
väidetavate õiguserikkumiste kohta ja kui kontrollimise tulemina
jõutakse KrMS § 197 lg-s 2 ettenähtud kriminaalmenetluse ajendini.
9.
Kolleegium
nõustub kassaatoriga ka selles, et käsitletaval juhul võimaldas
kriminaalmenetluse alustamise eelselt uurimisasutuste ja prokuratuuri
kogutud teave lugeda tuvastatuks kriminaalmenetluse aluse
(kuriteotunnuste) olemasolu KrMS § 194 lg 2 kohaselt. Esinesid
tõepärased andmed, et üks isik on teist löönud ning teada oli ka
konflikti pealt näinud politseitöötaja, kes oli kirjalikult
fikseerinud konflikti osapoolte andmed ja kes võis tunnistajana toimunut kirjeldada. Kui
kohtuotsuse tegemisel tuleb in
dubio pro reo põhimõttest
lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s
6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in
dubio pro duriore põhimõttest,
tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise
kasuks.
10.
Kriminaalmenetluse
kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse
alustamise otsustamisel kajastab seadusandja õiguspoliitilist
otsustust, mida ei saa kriminaalmenetluse praktikas korrigeerida lähtudes näiteks sellest, kas kuriteotunnustega tegu on toime
pandud ööklubi vahetus läheduses või sellest eemal. Nõustuda ei
saa kaitsjatega ka selles, et kannatanu kuriteokaebuse puudumine
võiks välistada kriminaalmenetluse aluse olemasolu, sest KrMS §-s
5 sisalduv riiklikkuse (avaliku süüdistuse) põhimõte toimib
kehtivas kriminaalmenetlusõiguses ilma erasüüdistust võimaldavate
piiranguteta.
11.
Samas
ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega
võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid
stigmatiseerida. Seetõttu
tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub
üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kolleegiumi
arvates on aga meie tänases õiguskorras võimalik taunida
kriminaalmenetluse põhjendamatut alustamist üksnes teenistusliku järelevalve korras. Kõigepealt tuleb siinjuures arvestada, et
vastavalt KarS §-s 310 sätestatule on võimalik küll karistada
prokuröri teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest,
kuid karistusseadustikus ei nähta ette vastutust alusetu
kriminaalmenetluse alustamise eest.
12.
Samuti
on oluline märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri
2008. a lahendis nr 3-1-1-41-08
on
nenditud, et kriminaalmenetluse
alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav.
Erinevalt
üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames
koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise
ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas
kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav ei KrMS VIII peatüki 5. jaos
sätestanud uurimiskaebe- ega ka mistahes muus korras. Tulenevalt
KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust alustatakse
kriminaalasja kohtueelset menetlust, kui on ilmnenud kuriteotunnused.
Kuriteokahtlused on kahtlused ühiskonnas asetleidvate kõige
raskemate õiguserikkumiste kohta, mille põhjendatust saab
kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel esialgselt
kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses . Kriminaalmenetluse alustamise kohtuliku
vaidlustamise võimaluse puudumine on põhjendatud ka seetõttu, et
ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo
toimepanemises süüdi tunnistada,
sest
tulenevalt PS §-st 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja
KrMS § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk vaid
kohtumenetluseks tingimuste loomine. Arvestades seda, et kohtueelne
menetlus oma terviklikkuses ise on suunatud kahtlustatava poolt
õiguserikkumise tuvastamisele, ei ole kohtueelse menetluse
alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad.
Samuti
tuleb kasuks lugeda Põhiseaduse
kommentaaridest § 23 kommentaare.
PS
23
lg-s 1 ja teise lõike esimeses lauses sisaldub õigusriikliku
karistusõiguse olulisim põhimõte, mille tuntud ladinakeelne tähtsus on nullum
crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia
(isiku tegu ei saa lugeda süüteoks ja teda ei tohi slle eest
karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku,
määratletud ja enne teo toimepanemist jõustunud seadusega).
Põhimõte
sisaldub ka EÕIK art 7 lg-s 1 ning kodaniku ja poliitiliste õiguste
rahvusvahelise pakti art 15 lg-s 1.
Põhimõttest
tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul,
samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite
karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise
tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks
mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev
karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda
kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse
kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat
analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte
üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka,
vaid ka mis tahes muu karistuse hulka.
Nulla
poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on
raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels : uut raskendavat
karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise
ajal raskendav säte veel ei kehtinud.
Erialakirjanduses
valitseva arusaama kohaselt ei hõlma raskendava karistusseaduse
tagasiulatuva kohaldamise keeld menetlusõiguslikke sätteid.
PS
23 lg-s 3
sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõte (ne bis in idem)
tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte –
õiguskindluse ja nö materiaalse õigluse konfliktsituatsioonis
esimese põhimõtte kasuks tehtavat valikut, mida võiks sõnastada
nii, et kui kellegi teole on ühiskonna konfliktsituatsioonide
lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja
seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, on
õigusrahu huvides teo hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine
keelatud isegi siis, kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks.
(!!!)
PS
23 lg-s 3 sätestatud keeld saab mõistetavalt laieneda vaid Eesti
kohtutele. Seega põhimõtteliselt ei välista kõnealune säte
mingis välisriigis karistatud isiku teistkordset karistamist Eesti
kohtute poolt ega ka mitte Eesti kohtu poolt karistatu teistkordset
karistamist välisriigis. Kuna teise riigi kohtu poolt teistkordse
karistamise praktilised võimalused eeldavad üldjuhul siiski
vastavat riikidevahelist koostööd, siis selles kontekstis on
oluline märkida, et vastavalt ratifitseeritud väljaandmise Euroopa
konventsiooni art-le 9 tuleb ne
bis in idem printsiipi arvestada isikute välisriigile väljaandmisel. Selle
konventsiooni lisaprotokolli art 2 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb
ne
bis idem
põhimõttega arvestada isiku väljaandmisel ka siis, kui lõplik
kohtuotsus on tehtud selle konventsiooniga ühinenud kolmandas
osalisriigis, kuid seda üksnes tingimusel, et kohtuotsus oli
õigeksmõistev; et mõistetud karistus on täies ulatuses kantud või
isikule on antud armu või kohaldatud amnestiat või on isik süüdi
tunnistatud karistust kohaldamata. Lisaprotokolli art 2 lg-s 3
sätestatu kohaselt aga võidakse lg-s 2 hõlmatavaid isikuid
erandlikult siiski välja anda juhul, kui kuritegu oli toime pandud
väljaandmist taotleva riigi avaliku elu tegelase, asutuse või
objekti vastu; süüdimõistetu oli taotleva riigi avaliku elu
tegelane või kuritegu oli toime pandud taotleva riigi
territooriumil.
Ne
bis in idem
põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka
kohtuvõimu legitimeeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud
tähendab esiteks seda, et seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama
süüteomenetluse raames enam vaidlustatav; teiseks, et see
kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma), ning kolmandaks , et on loodud eeldused kohtuotsuse materiaalseks
seadusjõustumiseks. Kohtuotsuse materiaalset seadusjõudu aga võib
põhijoontes samastada ne
bis in idem
põhimõttega.
Selles
printsiibis on nähtud ka omalaadset sanktsioneerivat (manitsevat)
funktsiooni: risk, et kuriteo esialgne pinnapealne uurimine võib
välistada hilisema täiendava uurimise, peaks süüteo menetlejaid
stimuleerima kohesele hoolikale faktiliste asjaolude uurimisele ja
õiguslikule hindamisele.
Legaliteedi
põhimõte
Tegemist
on kriminaalmenetluses tähtsust omava printsiibiga, mis seisneb
ametiisiku kohustuses alustada ja toimetada alati süüteoasjas
menetlust, kui ei esine välistavaid asjaolusid. Legaliteedi
põhimõte peaks aitama kindlustada, et süüdistuse esitamisel
ei tehtaks meelevaldseid otsuseid. Legaliteedi põhimõte
kindlustab, et süüdistus esitatakse alati, kui on olemas piisavad tõ endid .
Kui
juba alustatud kriminaalmenetluse puhul on kriminaalmenetluse
kohustuslikkuse põhimõtte reservatsiooniks võimalus lõpetada
kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel, siis kriminaalmenetluse
alustamise situatsioonis toimib kriminaalmenetluse kohustuslikkuse
põhimõte reservatsioonideta - kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb
kriminaalmenetlust igal juhul alustada. (3-1-1-137-04)
KrMS
§
6. Kriminaalmenetluse
kohustuslikkuse põhimõte
Kuriteo
asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud
toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku
§-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või
kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202,
203, 2031,
204, 205, 2051,
2052
või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus
lõpetada.
Võrdle: VTMS § 3_1. Väärteomenetluse
kohustuslikkuse põhimõte
(1)
Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud
alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole
kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad
käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust
välistavad asjaolud.
(2)
Vähetähtsa
väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda
väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega.
(3)
Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama, kui
väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või
kui menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades
ebamõistlikult kulukas.
(4) Väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on
tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud
kahjule.
KrMS
§ 193. Kriminaalmenetluse
alustamine
(1)
Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese
uurimis- või muu menetlustoiminguga,
kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku §
199 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
(2)
Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, teatab ta menetluse
alustamisest viivitamata prokuratuurile.
(3)
Kui kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, edastab ta kriminaalasja
materjalid uurimisalluvuse kohaselt.
3-1-1-88-14
(väärteomenetlus)
6.3.
VTMS
§ 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku
suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu
praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud
väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal
puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata
koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaal -kolleegiumi 10.
juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13,
p 7; 5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-
90-12,
p 7; 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11,
p 12; 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09,
p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09,
p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et
väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni,
nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab
väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud
andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja
subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb
märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja
arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsust väärteoasjas
nr 3-1-1-45-11,
p 9).
3-1-1-14-14
Kriminaalmenetluse
ajend ja alus
KrMS
§ 194. Kriminaalmenetluse
ajend ja alus
(1)
Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu
teave.
(2)
Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine
kriminaalmenetluse ajendis.
Kriminaalmenetluse
ajend – kuriteotunnuste kohta käiv teabe allikas, mis siiski ise
ja vahetult ei ole kriminaalmenetlust esilekutsuv mõjur.
Kuriteoteade (ajend) on kriminaalmenetlust esilekutsuv alles siis,
kui menetleja jõuab kuriteoteate kontrollimisel veendumuseni, et
tegemist on kuriteotunnustega (kriminaalmenetluse alusega).
Kui
kohtuotsuse tegemisel tuleb in
dubio pro reo
põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks,
siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise
otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest,
tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise
kasuks. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse
alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu
isikuid stigmatiseerida. Seetõttu
tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub
üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
Kriminaalmenetluse
alustamisel ei pea alati andma teole lõplikku õiguslikku hinnangut ja sellest tulenevalt võib seda pidada põhjendamatuks üldjuhul
vaid siis, kui kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud
faktilised asjaolud ei anna üldse alust kriminaalmenetlust alustada
(RKKKo 3-1-1-60-09, 3-1-1-60-10
(Nn Meelis Lao lahend ), 3-1-1-129-13).
Kriminaalmenetluse
ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine
välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik
vaidlus (vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo
kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule
või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang
kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt
RKÜKo 3-1-1-120-03, p 13). Eelnevast nähtuvalt ei piira kohtu
pädevust kriminaalmenetluses ega vabasta teda ülesandest hinnata
süüdistuses esitatud väidete põhjendatust ka see, kui süüdistatav
soovib esitada omapoolseid pretensioone kannatanutele
tsiviilkohtumenetluses. Süüdistuse etteheidetega seotud ulatuses
tuleb õiguslik vaidlus lahendada kohtul kriminaalmenetluse raames.
Loobudes alusetult kriminaalasjas tõusetunud vaidluse, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2
mõttes (3-1-1-57-14).
Kriminaalmenetluse
ajendina käsitatakse ükskõik millist informatsiooni võimaliku
kuriteo kohta, sõltumata selle lähteallikast. Seejuures võib teave
kuriteo kohta uurimisasutusele või prokuratuurile laekuda ka
vahetult kuriteo toimepannud isikult endalt (näiteks süü
ülestunnistamisele ilmumise korral). Asjaolu, milline oli isiku
subjektiivse suhtumise liik toimepandusse, on kriminaalmenetluse
ajendi aspektist tähtsusetu. Kriminaalmenetluse ajend esineb ka
olukorras, kui teave KarS §-des 414-415 ja 418-4181 sätestatud
lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist
puudutavast kuriteost laekub pädevatele ametiisikutele nimetatud
kuriteo toimepanijalt endalt. Tuvastatakse sellise teabe põhjal
isiku tegevuses mõne karistusseadustiku loetletud paragrahvis sätestatud kuriteo tunnused, on uurimisasutusel, kelle
uurimisalluvuses KrMS § 212 mõttes on sellise kuriteo menetlemine ,
lähtuvalt KrMS §-st 6 kohustus alustada kriminaalmenetlust. Ka
prokuratuuril lasub seadusest tulenev kohustus täita
süüdistusfunktsiooni ning sellest tulenevalt toimetada
kriminaalmenetlust iga isiku suhtes, kelle teos ilmnevad kuriteo
asjaolud ja kelle suhtes ei ole KrMS §-s 6 märgitud erandid
rakendatavad.(3-1-1-19-10)
§
212. Uurimisalluvus
(1)
Kohtueelset menetlust toimetavad Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole
sätestatud teisiti.
(2)
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele
toimetavad kohtueelset menetlust ka:
2) Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollialases kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine
üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning karistusseadustiku
§-s 4211
nimetatud teos, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli
radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab
relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või
relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele täielikult
mittevastav tulirelv, ning karistusseadustiku §-s 4212
nimetatud teos, kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või sellega seotud teenus;
3)
Sõjaväepolitsei kaitseväeteenistusalases kuriteos ja
sõjakuriteos;
5) Konkurentsiamet konkurentsialases
kuriteos;
6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud
kuriteos;
7) Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade
kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos.
(4)
Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahelise
uurimisalluvuse kehtestab Vabariigi
Valitsus
määrusega.
(5)
Prokuratuur
võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses
kriminaalasjas.
§
195. Kuriteoteade
(1)
Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile
suuliselt või kirjalikult.
(2)
Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus.
(3)
Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja
protokolli koopia antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või
helisalvestatakse.
(4)
Kui kuriteoteate esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva
jooksul selle saamisest arvates kirjalik kinnitus , mis võib
sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatises või kutses
menetlustoimingule. – TAGASISIDE 20 päeva jooksul
(5)
Vajaduse korral osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale
keeleabi. Kannatanu soovil antakse talle kinnitus kuriteoteate
vastuvõtmise kohta talle arusaadavas keeles.
RK
3-1-1-73-15
– suuline kuriteoteade kui tõend
Kohtud
käsitanud kannatanu ütlusena suulises kuriteoteates jäädvustatud
teavet. …. Süüdistatavale avaldati ja tõlgiti süüdistatavale
kohtuistungil ka see salvestis. Kuriteoteade on KrMS § 195 lg-te 1
ja 2 kohaselt uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või
kirjalikult esitatud teade kuriteo toimepanemise kohta ja
kuriteokaebus, milles süüstatakse isikut kuriteos. Vahetult
esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja telefoni teel
edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või
helisalvestatakse (KrMS § 195 lg 3). Praegusel juhul oli tegemist
kannatanu suuliselt esitatud teatega, mis protokolliti.
Suuline
kuriteoteate protokoll on selles olukorras võrdsustatav kannatanu
ülekuulamise protokolliga, kui kuriteoteate esitamisel kuulati
kannatanu üle, selgitades talle nõuetekohaselt tema õigusi ja
kohustusi. Suulise kuriteoteate esitamise protokollist seda aga
käesolevas asjas ei nähtu. Seega on kohtud lubamatult lugenud
tõendiks ehk kannatanu ütluseks ka suulise kuriteoteate protokollis
väljendatut ja rikkunud sellega oluliselt menetlusõigust KrMS §
339 lg 2 tähenduses.
§
196. VÄGIVALDSEST SURMAST TEATAMINE
(1)
Kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel
või kui leitakse laip , mille isikut ei ole võimalik kindlaks teha,
tuleb sellest viivitamata teatada uurimisasutusele või
prokuratuurile.
(2)
Kui tervishoiutöötajal tekib laipa lahates kahtlus, et isiku surm
on saabunud kuriteo tagajärjel, on ta kohustatud sellest viivitamata
teatama uurimisasutusele või prokuratuurile.
§
197. Kuriteole viitav muu teave
(1)
Kriminaalmenetluse ajendiks võib olla prokuratuuri või
uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav
teave.
(2)
Kriminaalmenetluse ajend võib olla kuriteole viitav teave, mille on
sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites.
§
198. Kuriteoteatele vastamine
(1)
Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest
alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale
kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199
lõike 1 või 2 kohaselt.
(11)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada
kümne päeva võrra, kui kriminaalmenetluse alustamise või
alustamata jätmise otsustamiseks on vaja nõuda kuriteoteate
esitajalt täiendavaid andmeid. Kuriteoteate esitajat teavitatakse
vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
(2)
Kuriteokaebuse esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur
kriminaalasja alustamata
jätmisest
ka isikule,
kelle kohta kuriteokaebus on esitatud,
välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt tagatakse kuriteost
teavitamise fakti konfidentsiaalsus või kui teatamata jätmine on
vajalik kuriteo ärahoidmiseks.
Lastekaitseseadus
§ 27. Abivajavast lapsest teavitamine
(5)
Abivajavast lapsest teatanud
isikut ega teatamise fakti ei avalikustata,
välja arvatud süüteomenetluses.
Abivajavast lapsest teavitaval isikul on enda või oma perekonna
kaitseks õigus jätta teavitamisel enda kohta andmed avaldamata.
§
199. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud
(1)
Kriminaalmenetlust ei alustata, kui:
1) puudub
kriminaalmenetluse alus; - kas kuriteotunnused on?
2)
kuriteo aegumistähtaeg on möödunud;
3) amnestiaakt
välistab karistuse kohaldamise;
4) kahtlustatav või
süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või
süüdistatav on lõppenud;
5) samas süüdistuses on isiku
suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise
määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel; -
topeltkaristamise keeld, topeltmenetluse
keeld
PS
§ 23 lg 3
KrMS
§ 4361.
Kuritegude suhtes paralleelsete menetluste lubamatus
(1)
Sama isiku suhtes samu kuriteoasjaolusid käsitleva
kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis
välditakse.
(2)
Kui prokuratuur või kohtumenetluses kohus saab teada, et sama isiku
suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat
kriminaalmenetlust teises riigis, on ta kohustatud võtma ühendust
kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vastava riigi pädeva
õigusasutusega eesmärgil koondada kriminaalmenetluse läbiviimine
ühte riiki.
Nn
topelkaristamise keelu põhimõte (edaspidi ladinakeelsest nimetusest
ne bis in idem lähtuvalt lühendina NB) tähistab õigusriikliku
õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte – õiguskindluse ja n-ö
materiaalse õigluse – konfliktsituatsioonis esimese põhimõtte
kasuks tehtavat valikut. Selle printsiibi kohaselt on olukorras, kui
kellegi teole on ühiskonna konfliktsituatsioonide lõplikuks
lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja seadusjõustunud
kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, õigusrahu huvides
teo hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud isegi
siis, kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks (RKKKo
19.06.2015, 3-1-1-56-15, p 6).
6)
kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei
ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust
kandma;
7) tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415,
418 ja 4181
sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult
ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle
olulise osa, laskemoona või lõhkeaine;
8)
kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki käesoleva seadustiku
§-des 4361–4366
sätestatud alustel.
(2)
Kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 219.
§
219. Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine
(1)
Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista
rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist
elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku
nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena
mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva
maksega riigituludesse.
(2)
Kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse
vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse
prokuratuurile.
KRMS
§ 219: KÕRVALMÕTISKLUS
Õiguskantsleri poole ja kohtusse on pöördutud, et vaidlustada kriminaalmenetluse
läbiviimist ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. On
leitud, et karistusseadustiku § 258 ja kriminaalmenetluse seadustik ei arvesta pagulasseisundi konventsiooni artiklis 31 sätestatud
garantiidega.
Pagulasseisundi
konventsiooni
artikli 31 lg 1 näeb ette, et kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt , kus tema elu või vabadus on olnud ohus
konventsiooni artiklis 1 käsitletud põhjustel, ei kohaldata
karistust ebaseadusliku riiki sisenemise eest, kui pagulane
viivitamata teatab endast ametiasutusele ning põhjendab riiki loata
sisenemist või seal viibimist. Konventsiooni artiklis 1 sätestatakse
„pagulase“ mõiste. Karistusseadustiku § 258 näeb ette
kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise
kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest. Karistusseadustiku
kohaselt karistatakse üksnes õigusvastase teo eest ning
õigusvastasuse võib välistada ka mõni rahvusvahelise konventsioon
või rahvusvahelise tava.
Õiguskantsler
leidis sarnaselt kohtutele, et pagulasseisundi konventsiooni
artikli 31 lõikes 1 sätestatud tunnuste esinemist saab käsitleda
õigusvastasust välistava asjaoluna. Kui ilmneb õigusvastasust
välistav asjaolu, siis tuleb vastavalt kriminaalmenetlus kas jätta
alustamata või juba alustatud kriminaalmenetlus lõpetada. Vastuolu
põhiseadusega kinnitust ei leidnud.
(3)
Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil
taotleb:
1) kahtlustatav või süüdistatav käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
2)
surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul;
3)
kahtlustatav, süüdistatav või tema esindaja käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul.
§
201. Materjalide saatmine alaealiste komisjonile
(1)
Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel,
et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu
alaealine, võib uurimisasutus või prokuratuur saata kriminaalasja
materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.
[RT
I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(2)
Kui prokuratuur leiab, et alaealist, kes pani kuriteo toime
neljateist- kuni kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või
karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit
kohaldamata, lõpetab ta kriminaalmenetluse määrusega ning saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.
(3)
Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja
tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust
ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.
Kas
võiks jätta menetluse alustamata, kui see ei vii kuhugi ?
§
2052.
Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja
möödumisega
Kui
kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik
mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur
kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja
mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid
arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.
§
207. Kriminaalmenetluse
alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine Riigiprokuratuuris
(1)
Kannatanu
võib esitada kaebuse
prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2
sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
(2)
Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.
(3)
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse võib
esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri
koostatud kaebuse lahendamise määruse või põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
(4)
Prokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kaebuse selle saamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.
Riigiprokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kaebuse selle saamisest alates ühe kuu jooksul.
(5)
Prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise
kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse
esitajale.
Prokuratuuri
otsus jääb viimaseks . Kannatanu ei saa kaevata. Kui
Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, siis
§
208. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise
vaidlustamine ringkonnakohtus
(1)
Kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus
või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku
§-s 2052
nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud
rahuldamata, võib
kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel
vaidlustada ringkonnakohtus
määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
(…)
(5)
Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või
jätkamiseks ei ole alust, koostab ta määruse, milles
märgitakse:
1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus;
2)
kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine.
(6)
Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või
jätkamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja
kohustab Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust.
(7)
Kui kohtunik leiab, et kahtlustatava õigust menetlusele mõistliku
aja jooksul on rikutud, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja
lõpetab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib
kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid.
(8)
Ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri
määrus, esitatud seisukohad
õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile
kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.
(9)
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib kohus oma
määrusega muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
Kas kannatanul on õigus nõuda kriminaalmenetlust?
Kannatanu
õigusi menetluses osalemisel reguleerib KrMS § 38, mis näeb muuhulgas ette nii tema õiguse esitada tõendeid, taotlusi ja
kaebusi, võtta osa kohtulikust arutamisest kui ka kaevata
kriminaalmenetluse lõpetamisele. Menetlusõigused
on olulised, kuna näitavad üles avaliku võimu suhtumist menetlusosalisse (kui riigi tegevuse subjekti, mitte objekti). Ka
aitavad need tagada menetlustulemuse õigsuse. Nimetatud reeglite
eesmärk on kaitsta kannatanu õigust osaleda menetluses selle
toimumise ajal.
Samas
ei tulene seadusest ega põhiseadusest kannatanu õigust osaleda
kriminaalmenetluses sui generis ehk n-ö kannatanu subjektiivset
(nõude-) õigust kriminaalmenetluse toimumisele ja kellegi
karistamisele.
Kriminaalmenetlusõiguses
on omaks võetud põhimõte, mille kohaselt ei ole kannatanul õigust
nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras
süüditunnistamist ja karistamist, kuna kriminaalmenetlust
alustatakse ja toimetatakse riigi nimel ning üksnes riigil on
karistusvõimu monopol . (RKKKm 15. 03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; sama
korratud ka RKKKm 12. 11. 2013, 3-1-1-103-13, p 16.)
Kannatanul
võivad kriminaalmenetlusega seostuda ka varalised huvid, kuivõrd
tal on õigus esitada kriminaalmenetluses hagi . Samas aga ei piira
kriminaalmenetlus kannatanu õigust nõuda talle kuriteoga tekitatud
kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras, mistõttu ei saa öelda, et kriminaalmenetlus oleks ainus
viis ka kuriteo läbi riivatud PS § 32 põhiõiguse taastamiseks.
Nii
on Riigikohus leidnud sarnases olukorras, et kannatanu esindajal ei
olnud osundada ühelegi kannatanu põhiõigusele, mida oleks
kannatanul võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse
raames. Kohus toonitas: „Aule ja heale nimele tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju heastamist saab kannatanu nõuda
tsiviilkohtumenetluse korras. Tulenevalt riigi karistusvõimu
monopolist ei ole kannatanul aga õigust nõuda riigilt tema õigusi
kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja
karistamist.“(RKKKm 15.03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; RKKKm 12. 11.
2013, 3-1-1-103-13, p-d 11-16)
…tagades
kannatanuna käsitletavale isikule KrMS §-des 207 ja 208
sätestatud kaebeõigust tuleb samaaegselt vältimatult arvestada, et
kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kui kõnealuse
kaebeõiguse realiseerimise tulem kujutab endast samaaegselt ka teise
isiku - kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste
sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes
muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega.
Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut
käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava
kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva
isiku poolt.
3-1-1-56-05
Mõistetavalt
võib ka prokuratuur eksida kriminaalmenetluse alustamata jätmisel
või selle lõpetamisel. End kannatanuks pidav isik ei pruugi
prokuratuuri seisukohaga nõustuda ja sellises olukorras võib ta ise
ja vahetult vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või
lõpetamise lõppkokkuvõttes Riigiprokuratuuris (KrMS § 207).
Kõnealune kaebus Riigiprokuratuurile on vormivaba. Selle kaebuse
läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki
õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata
jätmise kohta.
Mõistetavalt
ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri
põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata
jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises
olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on
talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes vältida isiku alusetu
kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on
seadusandja põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud
määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi -
advokaadi vahedusel.3-1-1-56-05
RK
PSJV OTSUS 3-4-1-7-17 6. JUUNI 2017
Kohtuasi Heldur- Valdek Seedri 19. märtsi 2017 . a kaebus tuvastamaks, et on
rikutud tema õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 48 ja 60:
„Seadusandja
on karistusseadustikus näinud ette kuriteokoosseisud nii
ühinemisvabaduse (KarS § 155) kui ka passiivse valimisõiguse (KarS
§ 162) rikkumise puhuks. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja
pöördus kuriteokaebusega Riigiprokuratuuri poole, taotledes
kriminaalmenetluse alustamist nii KarS § 162 kui ka § 155 tunnustel . Kaebaja vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtus
Riigiprokuratuuri määrused, millega jäeti kriminaalmenetlus
alustamata. Tallinna Ringkonnakohtu lahend, millega jäeti
Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud H-V. Seedri kaebus
rahuldamata, on jõustunud.“
Kolleegium
märgib, et karistusõiguse kujundamisel on seadusandjal lai
otsustusruum. Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei ole kannatanul
subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku
kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2015. a määrus asjas nr
3-1-1-96-15, p 10). Eelnev tähendab aga sedagi , et isik ei saa
riigilt üldjuhul nõuda mõne konkreetse sanktsiooninormi loomist.
Seadusandja saab valida, kas ja millal on põhiõiguste rikkumise
korral vaja kasutada karistusõiguse kui ultima ratio meetmeid.
Ühinemisvabaduse kaitseks ei nõua karistusõiguslike normide
kehtestamist ei Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioon, ÜRO kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline
pakt ega ka põhiseadus . Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on
tunnustanud riigi positiivset kriminaliseerimise kohustust ennekõike
art-te 2 ja 3 kaitsealas, muudel juhtudel on sobiva
õiguskaitsevahendi valik jäänud seadusandjale (vt nt ka EIK 12.
novembri 2013. a otsus asjas Söderman vs. Rootsi, p-d 78–85).
Karistusnormi puudumise põhiseadusvastaseks tunnistamisel tuleb
arvestada ka seda, et kedagi ei saa süüdi mõista teo eest, mida ei
tunnistanud kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal
(PS § 23 lg 1).
Euroopa
Nõukogu õiguses kohustab EIÕK artikkel 1 konventsiooni osalisi
tagama inimõigused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. See
kohustus koosmõjus konventsiooni teiste artiklitega – nt artikkel
2 (õigus elule) ja artikkel 3 (piinamise ning ebainimliku või
alandava kohtlemise keelamine) – nõuab, et riigid võtaksid
positiivseid meetmeid, et tagada, et riigi esindajad ei riku
üksikisiku õigusi. (EIK, Nachova jt vs. Bulgaaria , nr 43577/98 ja
43579/98, 6. juuli 2005, punktid 93–97.)
Nende
positiivsete kohustuste hulka kuulub see, et ennetatakse inimõiguste
raskeid rikkumisi eraisikute poolt. (EIK, M. jt vs. Itaalia ja
Bulgaaria, nr 40020/03, 31. juuli 2012, punktid 99–100.) Selleks
peavad riigid võtma tõhusaid kaitsemeetmeid, eriti laste ja teiste
kaitsetute isikute kaitseks, ning ennetama väärkohtlemist, millest
nad teavad või peaksid teadma. (EIK, Z jt vs. Suurbritannia , nr
29392/95, 10. mai 2001, punkt 73.)
Üks
riikide põhiülesandeid on muuta inimõiguste rasked rikkumised
kriminaalkorras karistatavaks. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr
8978/80, 26. märts 1985). Selle eesmärk on kaotada võimalus, et
selliste kuritegude sooritajad jääksid karistuseta. Riigid peavad
näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse
sätted, mis heidutaksid inimesi
Riigid
peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad
karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi sooritamast
isikuvastaseid kuritegusid ning mida toetaks õiguskaitsesüsteem,
mille eesmärk on nende sätete rikkumisi ennetada, vähendada ja
karistada. (EIK, Osman vs. Uhendkuningriik, nr 23452/94, 28. oktoober
1998, punkt 115. Vt ka EIK, Menson vs. Uhendkuningriik, nr 47916/99,
6. mai 2003, punkt 1)
Sarnased
kohustused tulenevad artiklist 3. (EIK, Valiulienė
vs. Leedu, nr 33234/07, 26. märts 2013, punkt 74.) See hõlmab ka
väärkohtlemist eraisikute poolt. (EIK, Mehmet Umit Erdem vs. Turgi,
nr 42234/02, 17. juuli 2008, punkt 26. ) Samas peab väärkohtlemine
artikli 3 kohaldamisalasse kuulumiseks olema siiski piisavalt raske.
(EIK, Costello-Roberts vs. Uhendkuningriik, nr 13134/87, 25. märts
1993, punkt 30. Uuem näide: EIK, Rumour vs. Itaalia, nr 72964/10,
27. mai 2014, punkt 57.) Riikide positiivsed kohustused hõlmavad ka
inimväärikuse ja isikupuutumatuse raskeid rikkumisi – näiteks
seksuaalkuritegusid. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr 8978/80, 26.
märts 1985). Riik peab uurimise algatama ise, mitte oodates ohvri
initsiatiivi. (EIK, Cadiroğlu
vs. Turgi, nr 15762/10, 3. september 2013, punkt 30.)
FRA
on leidnud oma käsiraamatus
http://fra.europa.eu/en/publication/2016/handbook-european-law-relating-access-justice
, et kuriteoohvritel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
kriminaalmenetluse vormis. Kriminaalmenetluse puudumine võib olla
EIÕK artikli 13 rikkumine . (EIK, A vs. Horvaatia , nr 55164/08, 14.
oktoober 2010, punktid 78 ja 87.)
Üksnes
juurdepääsust kriminaalkohtusüsteemile ei piisa; riik peab ka
tagama, et see süsteem toimib tõhusalt. (EIK, M.C. vs. Bulgaaria,
nr 39272/98, 4. detsember 2003, punktid 150–151.) Kui seadus
võimaldab süüdistataval näiteks kasutada liiga avaraid kaitsemeetmeid, ei pruugi kriminaalõigus tõhusalt kaitsta
kuriteoohvri õigusi. (EIK, A. vs. Uhendkuningriik, nr
100/1997/884/ 1096 , 23. september 1998, punkt 24). Kuigi EIÕK
artiklis 6 ei käsitleta otseselt kuriteoohvrite olukorda, tuleb
õiglase kohtumenetluse põhimõtte kohaselt vajaduse korral
tunnustada kuriteoohvrite õigusi ning viia need tasakaalu
kaitseõigustega. (EIK, Doorson vs. Madalmaad, nr 20524/92, 26. märts
1996, punkt 70; EIK, Y. vs. Sloveenia , nr 41107/10, 28. mai 2015.
Kaasused :
1.
„Ta ise kukkus!“
Ühel pimedal sügisõhtul sai Lõuna prefektuur päästeametilt teate, et
hädaabinumbrile 112 tuli kõne Ääre valla Kaug-Kolka külast,
milles naisterahvas A kutsus vaevukuuldava häälega kiirabi ,
selgitades, et teda peksis alkoholijoobes abikaasa B, kes tagus teda
rusikate, jalgade ja köögitaburetiga. A oli öelnud , et valude
tõttu rindkeres ei suuda ta jalule tõusta , et peahaavadest on suur verejooks ja ühe silmaga ei näe ta midagi. Samuti oli A öelnud, et
politseisse ta helistanud ei ole. Päästeametilt saadud teabe alusel
saadeti sündmuskohale sellele kõige lähemal asuv politseiekipaaž,
mis väga halbade teeolude tõttu jõudis Kaug-Kolka külasse 57
minuti pärast. Sündmuskohale oli enne jõudnud kiirabibrigaad, A-le
anti esmast abi ja teda valmistati ette hospitaliseerimiseks.
Kiirabitöötaja selgitas politseile , et A sõnul oli teda tugevalt
peksnud abikaasa B. Kiirabitöötaja esialgsel hinnangul oli A-l murtud roided, ülakehal rohkelt verevalumeid, nii otsmikul kui ka
kuklapiirkonnas sügavad selgepiirilised haavad ja vasaku silma vigastus . Politseitöötajaid nähes hüüdis A, et tema politseid
kutsunud ei ole ja ei taha politseile midagi öelda. Samuti väitis
ta, et sai vigastused trepil kukkudes. Seda viimast A väidet kuulis ka samal hetkel majast väljunud ilmses alkoholijoobes B, kes samuti
teatas, et A kukkus. B nõudis politsei viivitamatut lahkumist .
Oled
uurimisasutuse ametnik , kel tuleb otsustada kriminaalmenetluse
alustamise üle
(Kõne alla saavad tulla KarS § 118 Raske tervisekahjustuse tekitamine või KarS § 121 Kehaline väärkohtlemine). Kas
alustad kriminaalmenetlust või jätad alustamata? Põhjenda miks ja
kuidas.
Selles
konkreetses juhtumis : On vaja alustada kriminaalmenetluse
Pomminäide
- lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine
In
dubio pro operario – kui on kahtlus, siis kahtlusi ei tule
tõlgendada süüdistatav kasuks, vaid tuleb menetleda.
Ütluste
andmisest saab keelduda lähedaste isikute vastu, kuid ütlusi ei saa
tagasi võtta. KrMS § 71. Ütluste andmisest keeldumine võib olla
aluseks, et tema eelmisi ütlusi ei saa kasutada kohtumenetluses §
291 kui ei ole võimlaik ristküsitleda. Kui kohtus ei ütle midagi,
siis saame tuunistajana üle kuulata kiirabitöötaja § 66 lg 11
vms,
lg 22
p 2. Valeütluste andmine – ei pea valetama selles mõttes enne üht juttu ja siis teist juttu. Kannatanu tuleb kohtusse ja räägib, et
ta kukkus. Sellisel juhul saaks kiirabitöötaja ütlusi kasutada §
mingi 2 prim 2 vms. Kui kohtueelses menetluses ütleb.
KrMS
§ 193 sätestab aluse, millal kriminaalmenetlust alustatakse.
Kriminaalmenetlust alustatakse esimese uurimis- või
menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad § 199
sätestatud välistavad asjaolud. § 194 kohaselt on
kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu
teave. See tähendab, et igasugune informatsioon võimaliku kuriteo
kohta. Ajendiks
on telefonikõne ja kiirabitöötaja selgitused .
Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine
kriminaalmenetluse ajendis. Kuriteo tunnuste sedastamine tähendab
kriminaalasja alustamiseks pädeva ametniku hinnangut, et toime võib
olla pandud kuritegu ning ei esine välistavaid asjaolusid.
Antud
kaasuse puhul on ajendiks on kiirabi teates saadud informatsioon, kus
A ütles, et tema abikaasa B peksis teda. See informatsioon on teave
§ 197 lg 1 kohaselt. Kuriteo aluseks on hinnang, kas toime võib
olla pandud kuritegu ehk siis kas B on peksnud oma naist ja seeläbi
tekitanud raske tervisekahjustuse või kehalise väärkohtlemise.
Kuna praegusel juhul on selge, et esineb kuriteo alus ja muid
kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, siis tuleb
alustada kriminaalmenetlust. Samuti on kohaldatav § 6 tulenev
legaliteedi põhimõte.
Võib
juhtuda, et mõnikord jätavad krm alustamata: ebausutavad
põhjendused. Kannatanu on ütluse ja avalduse tagasi võtnud.
2.
Makarovi jahipüss
PPA
korraldas järjekordse kampaania ebaseaduslike relvade ja lõhkeaine
kokkukogumiseks. Kampaaniaperioodil võttis politseiga ühendust T,
kes kurtis, et tema naaber E hoiab kodus ilmselt ebaseaduslikku
jahipüssi, millest koduõuel pidevalt paugutab ja niimoodi rahu
rikub. Politsei alustas kriminaalmenetlust ebaseadusliku tulirelva
hoidmisega seonduva väljaselgitamiseks ja korraldas E juures
läbiotsimise. Nähes politseinikke oma hoovi saabumas, läks E neile
vastu ja teatas, et soovib kampaania raames ära anda ebaseadusliku
relva ja palub enda suhtes kriminaalmenetlust mitte alustada või
juba alustatud menetlus lõpetada. E andiski politseinikele üle
püstoli PM, mille ta oli enda sõnade kohaselt leidnud ja mille
jaoks tal luba ei olnud. Politsei jättis E elamise läbi otsimata
ning otsustas kriminaalmenetluse lõpetada. T sai menetluse
lõpetamisest tuttavalt politseiametnikult teada ja esitas
kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebuse prokuratuurile.
Millisel
alusel saaks selliste „armuandmiskampaaniate“ puhul
kriminaalmenetluse lõpetada? Kas käesoleval juhul oli
kriminaalmenetluse lõpetamine õigustatud? Miks? Kuidas lahendaksite
prokurörina esitatud kaebuse?
Oportuniteedipõhimõte
- § 202 – kohus peab lõpetama.
„armuandmiskampaania“
alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on § 199 lg 1 p 3 – vabastab
teatud tunnustele vastava isikute grupi karistuse kandmisest –
samas see eeldab riigi kõrgeima võimuorgani otsust sellise
kampaania korraldamiseks. Kaasuse asjaoludest ei selgu kas see on
antud. Pigem tuleks välja lugeda, et see kampaania on PPA poolt
alustatud.
KrMS
§ 200 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetlust
välistava asjaolu ilmnemisel. Kriminaalmenetlust välistavad
asjaolud sätestab KrMS § 199, mille lg 1 p 7 kohaselt ei alustata
kriminaalmenetlust, kui tegemist on ebaseadusliku tulirelva
hoidmisega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses
oleva tulirelva. Seetõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine
õigustatud. Kas
on vabatahtlik loovutamine? Püstol vs jahipüss.
Relva
päritolu teadasaamine? Kas see on alus kriminaalmenetluse
jätkamiseks? Ajend ja alus on olemas – ajend leitud relv , mille
päritolu pole teada ja alus § 4181
Läbiotsimise
alused § 91 lg 8 – kui ettepanek on täidetud täielikult, siis ei
pea edasi menetlema. Diskretsiooniotsus.
§
206 lg 2 – õiguslikku tagajärge ei ole, kriminaalmenetluse
pikendamine, õiguskindluse tagamine.
Vastavalt
KrMS § 207 saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise või
lõpetamise peale esitada kaebuse prokuratuurile. Kaebuse võib KrMS
§ 207 lg 1 kohaselt esitada kannatanu. KrMS § 37 kohaselt on
kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või
süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud
füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kaasuse asjaolude
kohaselt ei ole T-le tekitatud ei füüsilist ega varalist kahju. Kas
rahu rikkumine saab olla moraalne kahju?
Teiseks tuleb vaadelda, et kas kahju on tekkinud vahetult kuriteo
tagajärjena. Selleks peab olemas olema nii faktiline kui ka õiguslik
seos. Faktiline seos on olemas, sest kuna E-l oli ebaseaduslik
tulirelv, millega ta hoovis paugutas, rikkus rahu. Õiguslik seos
tähendab seda, et kannatanu kahju peab tulenema kriminaalmenetluse
aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava
õigushüve rikkumisest .
Kolmas
isik, tsiviilkostja, tunnistaja - ei ole menetluses käsutamisõigust.
Neil võib-olla see mingis ulatuses. Tunnistajal on kaebeõigus
uurimisasutuse peale, kui uurimisasutus ei ole temaga käitunud
õiguspäraselt. Teda ennast puudutavas osas saab menetlus käsitleda.
Avaliku korra rikkumine on võimalik oma elamises, kui mõju on
väljas poole eluruume. § 262 on väärtegu. § 263 on kuritegu.
Tulirelva käitlemine – pole kannatajat. Väärteomenetluse
seadustik - § 35 läbiotsimine.
3.
Omakorrakaitse
1)
Tuntud lastekirjaniku L-i 10-aastane tütar T tuli mänguväljakult
nuttes koju. Ta ülahuul oli katki, huulest ja ninast jooksis verd, jakk oli katki ja püksid porised. Tüdruk rääkis isale , et
mänguväljakul kiusasid ja mõnitasid teda kolm vanemat tüdrukut.
Nad kiskusid ta jaki katki ja lohistasid teda läbi porilombi. Kui ta
oli lubanud kodus kõik ära rääkida, võttis kõige suurem tüdruk
tal juustest kinni ja lõi teda mitu korda näoga vastu liumäe redelit , ähvardades, et kui ta kellelegi midagi kasvõi iitsatab,
pannakse tal järgmisel korral jakk ja juuksed põlema.
L
läks mänguväljakule ja märkas seal kolme suuremat tüdrukut, kes
kiusasid parajasti üht väikest poissi – nad ei lasknud poissi
kiigelt maha ja lükkasid kiigele üha suuremat hoogu. L läks kiige juurde, peatas hoo ja nõudis, et tüdrukud kutsuks mänguväljakule
oma vanemad. Tüdrukud keeldusid ja kasutasid L-i suhtes solvavaid ja
mõnitavaid väljendeid. Üks tüdrukutest küsis, et kas ka L soovib
poris väikest lohistamist. Seepeale võttis L küsijal käest kinni
ja tõmbas viimase porilompi istuli , küsides, kuidas talle endale
poris istumine meeldib, ning kutsus kohale politsei.
Politseitöötajate
saabudes rääkis L neile asetleidnust. Politseitöötajad tegid
kindlaks, et kolm tüdrukut olid 13-aastane A, 15-aastane E ja
16-aastane I. Politseitöötajate juuresolekul võtsid tüdrukud T
suhtes toimepandu omaks ja kutsusid politsei nõudmisel
mänguväljakule oma vanemad. Vanematele rääkis L tüdrukute poolt
toimepandud tegudest. Politseitöötajate juuresolekul tüdrukud ja
nende vanemad vabandasid L-i ees ja lubasid, et sellised asjad enam
ei kordu.
Umbes
kolm nädalat hiljem kutsuti L politseijaoskonda. Politseitöötaja
uuris L-lt, kas viimane soovib esitada politseile avaldust selle
kohta, mida A, E ja I tema tütrele tegid. L vastas, et ei soovi,
sest kõik sai niigi politsei juuresolekul ja kaasabil korda aetud ning küllap A, E ja I teevad asetleidnust õiged järeldused ja
edaspidi enam nii ei käitu. Politseitöötaja märkis, et parem on
tõesti jätta avaldus esitamata, sest siis ei pea alustama ka
menetlust, mis muidu kindlasti tüdrukuid traumeeriks.
Politseitöötaja
uuris järgnevalt, kas vastab tõele see, et L tõmbas ühe
tüdrukutest istuli porilompi. L vastas, et ta tõepoolest seda ühe
ülbitsejaga tegi ja kirjeldas kuidas ja mis asjaoludel see täpsemalt
toimus. Politseitöötaja vormistas L-i ütlused tunnistaja
ülekuulamise protokollis ja selgitas, et E vanemad on esitanud
politseile avalduse nende tütrele valu tekitanud L-i
kriminaalvastutusele võtmiseks. Samuti selgitas politseitöötaja
L-ile, et kuna teda kahtlustatakse üsna tõsise kuriteo
toimepanemises, peab L ka järgmiste kutsete saamisel ilmuma
korralikult politseiasutusse, sest vastasel korral võidakse L võtta
vahi alla.
Olete advokaat , kelle poole L pöördus pärast politseis käimist. Millist
nõu annate L-ile?
Kriminaalmenetluse
lõpetamine leppimise tõttu § 2031
ning lepitusmenetlus § 2032.
Vahistamise
alused sätestab § 130 lg 2, mille kohaselt vahistatakse
süüdistatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või
jätkuvalt panna toime kuritegusid.
Süüdistatava
iseseisvaks vahistamise aluseks ei ole teo raskus. Seega ei saa
politsei ainuüksi kuriteo raskusele tuginedes süüdistatavat
vahistada. Samuti ei nähtu kaasuse asjaoludest, et L oleks isik, kes
soovib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Samas on õige politsei
teada, et L peab järgmiste kutsete saamisel ilmuma politseiasutusse.
§
8. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine
Süütegude
kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide
järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju
tekitamine, hinnatakse varalist kahju järgmiselt:
1) oluline
on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus
kümnekordselt;
2) suur on kahju, mis ületab kehtivat
palga alammäära ühes kuus sajakordselt.
3
alaealist. 15,16 on krim.vastutuse ealised, 13.alaealise komisjon.
Nende vanemate puhul tõenäoliselt lükatakse ka alaealiste
komisjoni, kui ei saa tõsisemat paragrahvi (ähvardamine)
L-ile
tuleb nõu anda, et ole vait, talle ei selgitatud õigusi, et
ta oli kahtlustatav.
Pärast tunnistajana ülekuulamist väideti talle, et uurivad asja ka
tema suhtes. Talle ei garanteeritud õigust kaitsjale ja ütlused
olid põhiõiguste rikkumise, pettuse kaudu saadud. Ära räägi
politseiga advokaadi juuresolekuta. Ilmselt oportuniteet . Võimalik
menetlust alustada alakate suhtes.
4. Kes on kurjategija?
P
tuleb toidupoest, kui näeb endast mööda sõitmas jalgratturit. P
tunneb esmalt ära temalt kuus aastat tagasi varastatud jalgratta,
seejärel aga jalgratturis ka meesterahva, keda ta juba toona rattavarguses kahtlustas. P lükkab ratturi pikali , väänab ratturil
käe selja taha ja talutab ta politseijaoskonda, mis asub kaks
kvartalit eemal. Politseis nõuab P, et rattavaras
kriminaalvastutusele võetaks. Ühtlasi selgitab ta, et kuus aastat
tagasi ta politsei poole ei pöördunud, sest arvas , et sellest ei
ole kasu. Rattalt maha löödud meesterahvas aga nõudis, et
kriminaalvastutusele võetaks hoopiski P, kes tekitas talle füüsilist
valu ja kergeid terviserikkeid ( kriimud ja marrastused).
Olete
politseiametnik ja peate otsustama, kelle suhtes kriminaalmenetlust
alustada ja kelle suhtes menetluse alustamisest keelduda.
Kuriteo
aegumine – ilmselt on P suhtes tehtud kuritegu aegunud ja nüüd on
P-st saanud süüdistatav, sest ründas jalgratturit ja tekitas talle
füüsilist valu ja kergeid terviserikkeid. Kriminaalmenetluse
algatamise aegumise korral välistab § 199 lg 1 p 2.
5.
Moosivara(s)
S-ile
kuuluvasse keldrisse murti sisse ja varastati ära hulk hoidiseid,
jalgratas ja vana pesumasin. S teatas vargusest politseile, kuid
häirekeskusest patrulli kohale ei saadetud ning S-ile öeldi, et
mingu ta lihtsalt järgmisel päeval politseijaoskonda ja kirjutagu
kuriteoavaldus. Politseiametnik J teatas jaoskonnas S-ile, et
avalduse kirjutamine oleks mõttetu paberiraiskamine, kuid S kirjutas
sellegipoolest avalduse. Nädal hiljem sai ta postiga uurija
koostatud määruse, mille kohaselt kriminaalmenetlus jäetakse
alustamata, kuna süüdlast ei ole võimalik süüteojälgede
hävimise tõttu välja selgitada, süüteoga põhjustatud kahju on
aga nii väike, et tõenäoliselt ei ole tegemist kuriteoga ja isegi
kui oleks, siis puudub asjas avalik menetlushuvi ja seega ei ole KrMS
§ 6 järgi selles asjas kriminaalmenetluse alustamine vajalik.
Millist
nõu annaksite advokaadina S-ile?
KarS
218 – pisivargus
väärteomenetlus
6.
Aktiivne lehelugeja
Juuratudengist
bloger S luges uudiseid ( http://www.pealinn.ee/poliitika/oudekki-loone-garantiikiri-on-hupoteetiline-lubadus-tegemist-on-n175655 )
ja hakkas mõtlema, kas leheloos kirjeldatud õigussuhted ei ole
mitte keelatud annetused suures ulatuses. Ta järeldas loost , et
küllap andis antud eraisik erakonnale laenu ning erakond andis
omakorda selle tagatiseks garantii. EKS § 12 secunda lg 3 järgi
loetakse neid tingimusi rikkudes antud laen keelatud annetuseks. KarS
§ 402 prim järgi on suures ulatuses keelatud annetuse tegemine
kuritegu. S jagas kohe seda mõttekäiku oma blogis ja lõpetas
postituse õhkuvisatud küsimusega: “Kui on risk, et see oli
kuritegu, kas prokuratuur ei peaks mitte legaliteedi põhimõttest
lähtuvalt uurima ? Ma pole praegu märganud teadet, et nad seda
teeksid. Kas on tõenäoline, et pole veel lihtsalt teatatud?”
Kuidas
rahustaksid S-i sina? Kas ja kuidas peaks reageerima erakonnakuritegudele spetsialiseerunud prokurör, kui loeks seda
postitust?
Uurimist ei saa avalikuks teha.
Vaatlus ,
läbiotsimine ja muu taoline
Vaatlus
1. Sündmuskoha vaatlus
KrMS
84 lg-s 1 on ette nähtud, et sündmuskoha vaatlust toimetatakse
kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo
toimepanemisega. Osa kuritegude korral on sündmuskohal väga oluline
tähtsus (nt mõrv, sissemurdmine, liiklusõnnetused)
Sündmuskoha
vaatluse juurde kutsutakse kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja
või kannatanu, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse
igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse (KrMS 84 lg 2). Nimetatud
isikud kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde, kui nende selgitused
aitavad kaasa nt kuriteojälgede ja asitõenditena kasutatavate
esemete leidmisele ja sündmuskoha olustikus toimunud muutuste
selgitamisele.
Kui
sündmuskohal on laip, toimetatakse sündmuskohal ka laiba vaatlust
(KrMS 85 lg 1). KrMS 85 lg-s 3 on sätestatud, et võimaluse korral
toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või spetsialisti osavõtul.
Sündmuskohta
tuleb vaatluse jaoks sõilitada võimalikult algses seisundis.
Selleks on vaja sündmuskoha kaitse – tuleb sündmuskoht
õigeaegselt ja ulatuslikult isoleerida . Kaitseabinõud ja nende
kasutamisega tekitatud muudatused tuleb täpselt dokumenteerida.
Sündmuskohaga tutvumine (sündmuskoha ülevaatamine) on eelaste sündmuskoha uurimisele. Sündmuskohaga tutvumise eesmärk on saada üldine ülevaade sündmuskoha olukorrast, mitte aga veel üksikute jälgede detailidest.
Sündmuskohaga
tutvumise alusel otsustatakse edasine sündmuskoha kaitse ning
määratakse kindlaks spetsialistide osalemise kõige sobivam meetod
ja ühtlasi määratakse kindlaks sündmuskoha edasise uurimise taktika .
Sündmuskoha uurimine sisaldab sündmuskohaspetsiifilist jälgede ja muude objektiivsete tõendusvahendite otsimist, nende kindlustamist vastavate kriminaaltehniliste vahendite ja meetodiga.
Jälgede
ja asitõenditena kasutatavate objektide otsimine ei ole mehhaaniline
või juhuslik otsimine, vaid see peab toimuma menetleja teadlikult
valitud metoodiliste põhimõtete järgi.
Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus – vt KrMS 86
Andmed
asitõendiks oleva dokumendi, asja või muu objekti kohta võivad
olla fikseeritud mõne uurimistoimingu protokollis. See ei pea alati
olema dokumendi, asja või muu objekti vaatlusprotokoll , sest
nimetatud objekte võib vaadelda ka mõne muu uurimistoimingu raames
(nt läbiotsimise).
KrMS
87 lg 1 p-st 3 järelduvalt võivad olla sündmuskoha vaatlusel
avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused märgitud
sündmuskoha vaatlusprotokollis. Sündmuskohalt äravõetud objekte
tuleb kirjeldada sündmuskoha vaatlusprotokollis täielikult ja
tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega. Kui objekti vaatlus nõuab
pikemat aega ja selleks on vaja tehnikavahendeid, mis sündmuskohal
puuduvad, võib piirduda sündmuskoha vaatlusprotokollis objekti
üldtunnuste ning ebapüsivate eritunnuste kirjeldamisega. Sel juhul
tuleb objekti tunnuste talletamiseks toimetada eraldi vaatlus.
Alust
järelduseks, et asitõendina kasutatavat objekti võidakse vaadelda
ka läbiotsimise raames, annab KrMS 92 p-s 4 sätestatu: võib olla
läbiotsimisprotokollis märgitud leitud asitõendina kasutatava objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust
kriminaalasja lahendamiseks.
1.3.
Isiku läbivaatus
Isiku
füüsiline ja vaimne puutumatus kuulivad PS 26 kaitsealasse.
Füüsilise ja vaimse puutumatuse rivet võib õigustada par teises
lauses nimetatud eesmärkidega.
Isiku
läbivaatus ja ekspertiisi tegemiseks isikult ekspertiisimaterjali
(ka võrdlusmaterjali) võtmine on isiku füüsilist ja vaimset
puutumatust riivavad kriminaalmenetluse toimingud . Isiku läbivaatus
võib riivata ka PS 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele.
1.4.
Posti- või telegrafisaadetise arest ja läbivaatus
PS
tagab õiguse sõnumite saladusele, mida edastatakse üldkasutataval
teel. PS 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi , telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavale
sõnumite saladusele. Erandid: kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud
juhtudel ja koras.
Läbiotsimine
Läbiotsimise
eesmärk on leida honest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt
asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja
lahendamiseks vajalik document , asi või isik või kuriteoga
tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara
või laip või tabada tagaotsitav (KrMS 91 lg 1).
Millist
põhiõigust läbiotsimine riivab?
Läbiotsimise juriidilise isiku ruumides või hoonetes riivab
enamasti vaid kodu puutumatust. Kodu on PS 33 järgi avar mõiste,
hõlmates nii eluruumi, valdust kui ka töökohta, seega ka piirdega
ala. Sõiduki läbiotsimine ei riiva üldjuhul kodu puutumatust,
kuigi mõni sõiduk võib olla ka kasutajale koduks . Samal ajal
korteri läbiotsimine võib riivata nii kodu kui ka eraelu
puutumatust, aga samuti sõnumite saladust, kui läbiotsija uurib
isiklikke dokumente, märkmeid ja kirjavahetust. Kui korteri, elamu
või muu koha läbiotsimine võib riivata lisaks kodu puutumatusele
sõnumite saladust, siis nõuab PS kohtu loa olemasolu, isegi kui
KrMS taolist luba ei nõua.
Kohtu
luba läbiotsimise toimetamiseks ei muuda läbiotsimist automaatselt
põhiseaduspäraseks. Ex
post facto
kontroll, kui vaidlustatakse läbiotsimise põhiseadusele vastavus,
võtab arvesse juhtumi asjaolusid. Olulisemad elemendid on järgmised:
Läbiotsimisloa sõnastus. Kontroll algab läbiotsimis,loast. Läbiotsimise korraldamise eelduseks on teadmine, mida otsida. Kui see on selge, siis pole ka raskusi läbiotsimise eesmärgi sõnastamisega läbiotsimismääruses. Läbiotsimisluba peab sisaldama detaile otsitava eseme või dokumendi kohta. Peab olema ka piiritletud läbiotsimise ulatus, eelkõige selle ruumiline ulatus.
Süüteo iseloom. KrMS võimaldab läbiotsimist korraldada kõigi kuritegude (KrMS 91) ja väärteomenetluse seadustik kõigi väärtegude lahendamiseks (VTMS 35). Euroopa Inimõiguste Kohtu järgi tuleb süüteo raskust arvesse võtta põhiõiguse piiramise proportsionaalsuse üle otsustamisel. Läbiotsimine väärteomenetluses tõstatab sagedamini põhiõigusesse sekkumise vajalikkuse küsimuse. Lubatud sõidukiiruse ületaja väljaselgitamiseks korraldatud läbiotsimise tunnistas EIK kodu puutumatuse rikkumiseks.
Läbiotsimise mõju isiku mainele. Läbiotsimise mõju isiku mainele sõltub mitmest tegurist, nagu linna või asula suurus, isiku tuntus, kas läbi otsitakse elukohta või ettevõtte hooneid ja rajatisi. Maine kahjustamisele tuleb mõelda esmajoonel juhul, kui läbi otsitakse isiku kodu, kes ei ole süüteos kahtlustatav. Ka läbiotsimise aeg avaldab mõju isiku mainele.
Samuti
palun lugeda Põhiseaduse kommentaaridest § 33 kommentaare.
RK:
3-1-1-93-15
(läbiotsimine)
59.
Ühe
kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud
tõend on üldjuhul kasutatav teise kuriteo tõendamiseks ka siis,
kui esimene kuriteokahtlus on ära langenud.
Seejuures ei ole tähtsust, kas läbiotsimise aluseks olnud
kuriteokahtlus langes ära seetõttu, et kinnitust ei leidnud mingid
faktilised asjaolud, või põhjusel, et menetleja korrigeeris
kuriteokahtluse aluseks olnud süüteokoosseisu tõlgendust.
60.
Iseenesest
on õige, et ka läbiotsimise (KrMS § 91) kui uurimistoimingu
toimetamise üheks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse
olemasolu. Läbiotsimist saab aga kuriteokahtluse puudumise tõttu
ebaseaduslikuks pidada eeskätt siis, kui on alust arvata, et
kohtueelne menetleja teadis juba läbiotsimisi määrates ja
toimetades, et menetletavat tegu pole aset leidnud või et see pole
kuriteona karistatav , või jättis süüliselt tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud
aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse
puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex
ante,
mitte aga ex
post,
nagu kassaatorid seda teha soovivad.
61.
KarS
§ 2981,
mille tunnustel läbiotsimismääruse aluseks olevat P. Toobali
ja E. T. tegu menetleti, jõustus aastal 2006. Läbiotsimiste
ajal 2012. a jaanuaris puudus selle kuriteokoosseisu kohta
sisuliselt kohtupraktika. Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-23-12
(1-10-16417), milles toodud materiaalõiguslikele seisukohtadele
tuginedes prokuratuur hiljem kriminaalmenetluse mõjuvõimuga kauplemise osas lõpetas, tehti 30. aprillil 2012 ehk enam kui 3
kuud pärast kõnealuseid läbiotsimisi. Samas oli ajaks, mil
P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimisi toimetati,
kriminaalasjas nr 1-10-16417 tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna
Ringkonnakohtu (jõustumata) otsused. Esimese ja teise astme kohus
tõlgendasid KarS § 2981
teisiti kui hiljem Riigikohus, kusjuures maa- ja ringkonnakohtu
tõlgendus ei oleks P. Toobali ja E. T. kahtlustuse esemeks olnud teo karistatavust välistanud. Eelneva valguses pole võimalik
väita, et P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimiste
korraldamise ajal teadis kohtueelne menetleja asjaolusid, mis hiljem
läbiotsimiste aluseks olnud kuriteokahtluse välistasid, või jättis
need süüliselt tähelepanuta.
62.
Kui
kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist
toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist
hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise
tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate
tõenditena
(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus
asjas nr 3-1-1-28-14,
p 17.2). Puudub põhjus väita, et P. Toobaliga seotud
paikades läbiotsimist määrates või toimetades kalduti
läbiotsimise eesmärgist kõrvale.
Erinevad
uurimistoimingud (läbiotsimine jt)
UURIMISASUTUSE
JA PROKURATUURI NÕUDED
§
215. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete
kohustuslikkus
(1)
Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid
täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Uurimisasutuse ja
prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud välismissioonil
viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse esemeks on
kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Nõude või määruse
täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata.
(2)
Uurimisasutusel on õigus tema menetluses olevas kriminaalasjas
esitada teisele uurimisasutusele kirjalikke taotlusi üksikute
menetlustoimingute tegemiseks ja muu abi saamiseks. Uurimisasutuse
sellised taotlused täidetakse viivitamata.
(3)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata
jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või
menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri
taotlusel trahvida kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja
süüdistatavat ei trahvita.
VAATLUS
§
83. Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid
(1)
Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke
andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta
asitõenditena kasutatavad objektid ära.-
seotud
kuriteoga asjad
(2)
Vaatlusobjektid on:
1) sündmuskoht; - ja ka
muud kohad, mis on seotud kuriteoga
2)
laip;
3) dokument, muu objekt või asitõend;
§ 86
4)
läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või
telegraafisaadetis.
(3)
Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või
kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse,
täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde.
§
86. Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus
(1)
Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja
muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on
aluseks objekti kasutamisel asitõendina.
(2)
Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja
täiendavalt uurida, tehakse asitõendi
vaatlus.
§
87. Vaatlusprotokoll
(1)
Vaatlusprotokolli kantakse:
1) sündmuskoha olustiku kirjeldus;
2) laiba isik või tundmatu laiba puhul
isikukirjeldus;
3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu
objekti nimetus ja tunnused;
4) kuriteojälgede
kirjeldus;
5) muud vaatlusandmed;
6)
uurimistoimingus äravõetud
ja
asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.
(2)
Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud
isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid.
NING
KA
§
146. Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokoll
Uurimistoimingu
vormistamisest
§
148. Uurimis-
või muu menetlustoimingu protokolli lisa
(1)
Vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis- või muu
menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol , filmil,
heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval
viisil.
(2)
Foto ja joonis ning muu näitlik materjal lisatakse koos protokolliga
kriminaaltoimikusse ja filmi, heli- või videosalvestist hoitakse
pakitult kriminaalasja juures.
§
149.
Foto
(1)
Uurimis- või muu menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused
talletatakse fotol, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud käesolevas
seadustikus.
(2)
Kui fotot tehes on kasutatud negatiivi, lisatakse see uurimis- või
muu menetlustoimingu protokollile.
(3)
Digitaalfoto esitatakse menetlustoimingu protokollis või selle
lisana ja säilitatakse arvutifailina e-toimiku süsteemis.
Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest
kaadritest.
§
150. – salvestused
Uurimistoimingud
§
91_1. Valdaja tahte vastane sisenemine
Kui
menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda
hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale , lähtutakse
käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud
juhul, kui see on vajalik:
1) laiba või sündmuskoha (mis
on seotud kuriteo toimepanemisega)
(kui
näen täpselt sama asja, mis oli nt varastatud)
vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel
või
2) isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult
pärast kuriteo toimepanemist.
§
64. TÕENDITE KOGUMISE ÜLDTINGIMUSED
(1)
Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja
väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita
põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut
piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku
mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid
viise kasutades.
(2)
Kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali
võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse
ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud
tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost.
(3)
Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse
sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse
tehnikavahendite kasutamise eesmärki.
(5)
Vajaduse
korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et käesoleva
seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse
andmeid avaldada.
- MENETLUSSALADUS
(6)
Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva
seadustiku peatükis 31.
MUUDATUSED:
PS
§ 33
Kodu
on puutumatu . Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta
ega neid ka läbi otsida, va seadusega sätestatud juhtudel ja korras
avalikku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe
välja selgitamiseks kriminaalmenetluses.
Eeskätt
läbiotsimise puhul joonistub välja kodu puutumatuse tihe seotus eraelu puutumatusega (Ps § 26). PS §-de 26 ja 33 kaitsealade
piiritlemisel tuleb silmas pidada, et kui nt eluruumi
sissetungimisega…
§
91. LÄBIOTSIMINE
(1)
Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või
piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt,
kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või
kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav.
Läbiotsimist
võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub
läbiotsimiskohas.
(2)
Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist
toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või
kohtumääruse alusel. Nii
eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri
läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud
pealdisena prokuratuuri taotlusel.
Arvutisse sisenemiseks: eraldi luba kohtult ei võeta. Arvutisüsteemis
läbiotsimiseks peab olema põhjendatud kahtlus. Kui kohus on nõus
prokuratuuri motiividega, siis ta ei näe eraldi luba arvutisüsteemi
sisenemiseks, vaid see juba sisaldub loas.
(3)
Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri
määruse alusel,
välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures,
kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas
läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse
menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku
§ 1262
lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. (
kui
tegemist on karistusseadustiku §-des 89–931,
95–97, 99, 1001,
101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2,
§-des 133–137, 1381
ja 141–146, § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 1573,
§ 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–179, 183–185, 187–190,
199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des
204, 206–214, 2161–217,
2172,
222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258
punktis 2, §-des 259, 2591
ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 2901,
291, 2911,
294, 296, 298–299, 300, 3001,
302, 303, 310–313 ja 315–3161,
§ 321 lõikes 2, §-des 326–328, 331, 3313,
333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357
lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 2–3,
§-des 375–3762,
384, 3891,
391, 393 ja 394, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981
lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023,
4024,
403–407, 414–416, 418, 4181,
4211,
4212,
434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449
nimetatud kuriteoga.)
(4)
Läbiotsimismääruses märgitakse:
1)
mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse (edaspidi otsitav
objekt);
- on oluline, mis on märgitud l’biotsitavaks objektiks!
2)
läbiotsimise põhjendus;
3) koht, kus läbiotsimist
toimetatakse.
(5)
Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole
õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa
alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil.
(6)
Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5
nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva
esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada
eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise
lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud
pealdisena prokuratuuri määrusel.
RK
3-1-1-63-16
: (määruskaebust ei saa esitada menetlustoiminguks loa andmise
määruse peale)
11.
KrMS § 383 lg 1 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada
kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning
täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei
ole välistatud sama seadustiku § 385 kohaselt. KrMS
§ 385 p 5 järgi ei saa määruskaebust esitada menetlustoiminguks
loa andmise määruse peale,
välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise
tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise,
isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või
telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise
lähenemiskeelu kohaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi
vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja
pikendamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus.
12.
Kolleegium
leiab, et menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5
mõttes on käsitatav määrus, millega kohus (eeluurimiskohtunik)
lahendab menetlustoiminguks loa andmise küsimuse ehk vaatab läbi
kohtueelse menetleja taotluse menetlustoimingu määramiseks , mh nt
KrMS
§ 91 lg-s 2 nimetatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse.
KrMS § 385 p-s 5 ette nähtud üldreegel välistab määruskaebuse
esitamise nii menetlustoimingut lubava kui ka sellest keelduva
kohtumääruse peale. Sellist järeldust kinnitab kõigepealt KrMS §
385 p 5 sõnastus. Osutatud säte, keelates üldreeglina
määruskaebuse esitamise menetlustoiminguks loa andmise määruse
peale, näeb ette loetelu eranditest, mil määruskaebuse esitamine
on siiski lubatud. Kõik selles erandite loetelus nimetatud määrused
on käsitatavad menetlustoiminguks loa andmise määrustena KrMS §
385 p 5 mõttes, millele osutab üheselt loetelule eelnev
formulatsioon "menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja
arvatud...". Kõnealuses erandite kataloogis nimetatakse
menetlustoiminguks loa andmise määrusena vahistamismääruse kõrval
otsesõnu ka vahistamisest keeldumise määrust ja vahistamistähtaja
pikendamise määruse kõrval vahistamistähtaja pikendamisest
keeldumise määrust. Järelikult ei ole seadusandja käsitanud KrMS
§ 385 p-s 5 menetlustoiminguks loa andmise määrustena mitte üksnes
määrusi, millega kohus annab menetlustoiminguks (nt läbiotsimiseks)
loa, vaid ka määrusi, millega loa andmisest keeldutakse.
(7)
Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi
otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle
juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse,
kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust.
Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri . Käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul selgitatakse läbiotsimist
rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema
täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või
riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi
otsitakse, esindajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
asjaolusid ning põhjusi, miks läbiotsimist toimetatakse
edasilükkamatult. Asjaolude selgitamise kohta võetakse
läbiotsimisprotokollile allkiri. Vastava isiku või esindaja
puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.
(8)
Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane
notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab
läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama
advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse
korral teine notar või advokaat.
RK:
3-4-1-54-13
(erandi PS-ga kooskõlastamine, kriminaalvastutusele võtmine)
21.
PS
§ 76 sätestab: "Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab
kriminaalvastutusele võtta ainult
õiguskantsleri
ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul."
22.
Kolleegium
leiab, et PS § 76 esimene lause näeb ette Riigikogu liikme üldise
puutumatuse, jättes selle sisu ja ulatuse määratlemisel
seadusandjale ulatusliku otsustusruumi. Sama paragrahvi teine lause
täpsustab aga, et Riigikogu liikme puutumatus ühel konkreetsel juhtumil – tema kriminaalvastutusele võtmisel – seisneb nõudes,
et selleks toiminguks peab olema õiguskantsleri
ettepanekul
antud Riigikogu koosseisu enamuse nõusolek. Riigikogu liikme
puutumatus aga ei ammendu üksnes keeluga teda õiguskantsleri ja
Riigikogu nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta. Vastasel korral
muutuks PS § 76 esimene lause sisutühjaks. PS § 76 esimese lause
laiemat tähendust kinnitavad ka PS § 85, § 101 lg 1, § 138, §
145 ja § 153. Osutatud sätted näevad Vabariigi Presidendi,
Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja
kohtunike puhul ette PS § 76 teises lauses sätestatuga analoogilise
kriminaalvastutusele võtmise erikorra, kuid erinevalt Riigikogu
liikmetest ei nimeta põhiseadus neid ametiisikuid puutumatuteks.
30.
Neid
kaalutlusi arvestades leiab kolleegium, et kehtivas
kriminaalmenetlusõiguses saab kriminaalvastutusele võtmisest PS §
76 teise lause tähenduses rääkida alates hetkest, mil Riigikogu
liikme kohta koostatakse süüdistusakt (KrMS § 226 lg 1) või
temaga sõlmitakse kokkuleppemenetluses kokkulepe (KrMS § 245).
Osutatud menetlustoimingud järgnevad kohtueelse menetluse
lõpuleviimisele – ja seega ka tõendusteabe komplekteerimisele –
ning eelnevad vahetult kriminaalasja kohtusse saatmisele. Alates tema
kohta süüdistusakti koostamisest või temaga kokkuleppe sõlmimisest
saab isikust süüdistatav (KrMS § 35 lg 1). Selleks ajaks on ühelt poolt väidetava kuriteo asjaolude ja menetluse käigu kohta
piisavalt teavet kriminaalmenetluse poliitilise erapooletuse
hindamiseks, teisalt pole aga veel alanud kriminaalmenetluse keskne ja kõige avalikum osa – kohtumenetlus.
(9)
Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt
või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek
jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud
osaliselt, toimetatakse otsinguid.
(10)
Läbiotsimise
käigus võib ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad
konfiskeerimisele või on ilmselt kriminaalmenetluses tõendiks, kui
need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või
otsitavate objektide leidmiseks ettevõetud mõistlike otsingute
käigus. –
Nad ei pea olema selles krm-s tõenditeks!
RK
3-1-1-28-14
(juhuleid)
17.1
Juhuleiu
all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi
pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave
puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel
sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu, sh jälitustoimingu
tegemise eeldusena väljastatud kohtu loast. Jälitustegevuse
kontekstis on senises kohtupraktikas märgitud sedagi, et kui
õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu
käigus
avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue
kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud
tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute
tegemine lubatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri
2013. a otsus asjas nr 3-1-1- 92-13, p-d 8-9).
Läbiotsimisprotokollil
on vaja eraldi tuua see juhtum!
§
92.
LÄBIOTSIMISPROTOKOLL
(1)
Läbiotsimisprotokolli kantakse:
1) ettepanek välja anda
otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;
2)
vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;
3) otsingute
tingimused, käik ja tulemused;
4) leitud objekti nimetus ja
objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja
lahendamiseks;
5) tabatud tagaotsitava isikuandmed .
(11)
Käesoleva seadustiku § 91 lõikes 5 nimetatud juhul märgitakse
läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses § 91 lõikes 4
nimetatud asjaolud ning põhjendus, miks läbiotsimine on
edasilükkamatu.
(2)
Kui läbiotsimise käigus tehakse isiku läbivaatus, siis võib kanda
käesoleva seadustiku § 88 lõikes 4 loetletud andmed
läbiotsimisprotokolli. Sellisel juhul ei ole isiku läbivaatuse
protokolli koostamine vajalik.
§
88
§
218
§
89
§
90_1
Kaasused:
Relv arvutist
T-d
kahtlustati kahe automaattulirelva ebaseaduslikus käitlemises (KarS
§
418 - Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik
käitlemine).
Uurimisasutuse
ametnik U toimetas T elukohas läbiotsimist. Läbiotsimist rakendades
tutvustati T-le allkirja
vastu
prokuröri
antud läbiotsimismäärust
(KrMS
§ 91 lg 7)
ja talle tehti
ettepanek
anda määruses märgitud tulirelvad välja (KrMS
§ 91 lg 9).
T uuris esiti, kas läbiotsimiseks ehk kohtu luba vaja ei ole, sest
tema ei tea relvadest midagi. U vastas, et tegu on edasilükkamatu
juhtumiga,
kus kahltustatav kasutab läbiotsitavat kohta ja seega piisab
prokuratuuri määrusest läbiotsimiseks. (KrMS
§ 91 lg 5:
Edasilükkamatul
juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal
võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on
antud taasesitamist võimaldaval viisil.;
KrMS
§ 92 lg 11:
Käesoleva
seadustiku § 91 lõikes 5 nimetatud juhul märgitakse
läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses § 91 lõikes 4
nimetatud asjaolud ning põhjendus, miks läbiotsimine on
edasilükkamatu.)
Läbiotsimise
käigus leiti keldrist metallist relvakapp. Selle avamisel selgus, et relvi selles ei ole, küll aga oli seal 2567 gr, s.o suures koguses
narkootilist ainet. (KarS §
184. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses
ebaseaduslik käitlemine).
Tulirelvi läbiotsimisel ei leitudki.
Kirjeldades
läbiotsimisprotokollis läbiotsimise tulemusi, istus U T kabinetis
kirjutuslaua taga. Tema pilk langes laual oleva T-le kuuluva sülearvuti erootilise tooniga taustapildile. U asus uurima, mida
arvuti ketastelt võib leida. Kahe tunni möödudes avastas U
pildifailide seast ühe, millel oli kujutatud U hinnangul nooremat kui kaheksateistaastast isikut situatsioonis, mis U arvates oli
pornograafiline. (KarS §
178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine)
U
kirjeldas läbiotsimisprotokollis
nii narkootilise aine kui ka nooremat kui kaheksateistaastast isikut
pornograafilises situatsioonis kujutava pildi leidmist . Narkootilise
aine ja T arvuti võttis U endaga kaasa.
Kas
narkootilist ainet ja T sülearvutis leiduvat pilti saab käsitada
kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena?
§
197 lg 2 – kuriteole viitav teada.
§
91. Läbiotsimine
(1)
Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või
piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt,
kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või
kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks
arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav.
RK
lahend
3-1-1-28-14
Juhuleiu all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille
kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele
asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel
põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo
kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu, sh
jälitustoimingu tegemise eeldusena väljastatud kohtu loast. Kui
õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele
muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel
tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui
ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt nt
RKKKo 3-1-1-92-13, p-d 8-9).
Kui
kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist
toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist
hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega
mitteseotud esemeid, saab läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise
tulemusena saadud tõendeid käsitada kriminaalmenetluses lubatavate
tõenditena.
Seega
narkootilise aine osas on tegemist tõendiga, kui pornograafiliste
piltide osas on kahtlane, sest oli selge, et tegu ei ole enam
kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendiga.
Kust
leiad läbiotsimise ese? Arvutist ei leia relva. Kui oleks leidnud
kapist, siis okei
Kui
asi leiti sealt, kus tohtis otsida, võib juhuleid tulla tõendina
arvesse. Kui ületatakse läbiotsimismääruses ettenähtud piire,
pole tegu juhuleiuga vaid läbiotsimine toimetatud ebaseaduslikult
määruses sätestatud piire ületades.
Kui
leiad, et relvakapp on tühi, võib ka põrandalaudu üles kangutada
ja sealt otsida. Soovides midagi varjata, pane sinna juurde
suurepärane peibutis, mis otsijate tähelepanu püüab.
Läbiotsimisel ei tohi piirduda sellega, mis on ilmne asukoht. Kui
eesmärk varjata asitõendeid, siis vaevalt ta relvi paneb
relvakappi. Tõenäoliselt paneb ikkasinna, kust neid vähemalt kohe
ei otsita.
Võimalikult
vähe tuleb kahju tekitada. Võivad tulla kahjunõuded otsa. Sellises
olukorras tuleks kasutada tehnikavahendeid. Läbi seinte vaatamiseks
nt. Näitab elektrijuhtmeid, metalltorusid jms. Mõõtmisradarid,
millega läbi põranda vaadata.
Narkoained
Võib
käsitleda lubatavate tõenditena.
RK
asjas nr 3-1-1-28-14,
p-s 17.2
mainis, et „kui kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et
läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse
eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt
kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Seetõttu on
vaidlusalust läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena
saadud tõendeid õigustatult käsitatud kriminaalmenetluses
lubatavate tõenditena.“
Porno
: relva ei saa otsida arvutist. Mis on kirjutatud määruses???
Läbiotsimise eesmärk: Võiks otsimine arvutis olla põhjendatud
siis, kui otsitakse relvaga seotud kirjavahetust.
On
vaja saada uue loa arvutis läbiotsimiseks (taasesitamist võimaldavas
viisis)
Ajakirjandusvabadus
O-d
kahtlustati marihuaana suures koguses omandamises ja hoidmises. Tema
kodus viidi 01.01.2014.a läbi läbiotsimine, kus leiti ohtralt
narkootikume. O kaitsja palus järgnenud kohtumenetluse käigus
tunnistada O korteri läbiotsimine ebaseaduslikuks, kuna O oli
ajakirjanik
ja tema korter otsiti läbi prokuratuuri loal. Sellise seisukoha kinnituseks esitas O kaitsja eratelekanali tõendi 1. Septembrist
2014, millest nähtus, et läbiotsimise
ajaperioodil osutas
O OÜ Iseteenfilmi kaudu lepingulisi
teenuseid
nimetatud telekanalile seoses saatega „ Pilves “.
Kas
prokuratuuri loal toimetatud läbiotsimise protokoll selles asjas on
seaduslikult saadud ja lubatav tõend?
On
küll.
KrMS
§ 91 lg-s 3
on sätestatud ERAND, mille kohaselt läbiotsimist ei või toimetada
prokuratuuri määruse alusel notari- või advokaadibüroos või
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni
töötleva isiku juures.
Kas
ta infot töötleb või asja?
Lepingu
sisu ei ole üldse teada, kas ta ajakirjandusliku eesmärgiga töötas
või ei. Selleks, et vältida läbiotsimist, siis O peaks mingid
andmed esitama.
RK
3-1-1-100-13
Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg-tes 2 ja 21 sätestatu
kohaselt võib ajakirjanduslikul
eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimetada
läbiotsimist üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või
kohtumääruse alusel, v.a. edasilükkamatutel juhtudel
(lg 3). Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isik
on määratlemata õigusmõiste, mis lähtub materiaalsetest
tunnustest, s.o infotöötlemise sisulisest hindamisest. Euroopa
Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on
ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised
ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal tegelevad
teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise
massimeedia kanali kaudu. Seejuures on teabeks iga faktiväide,
arvamus või mõte, mis on väljendatud kirjalikult, helis või
visuaalselt.
Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku puhul
eeldatakse seega eelkõige sisulist
kokkupuudet massiteabevahendites edastatava teabega, selle kogumist,
analüüsimist, edastamist
jms.
Ajakirjanduslikul
eesmärgil informatsiooni töötleva isiku garantiid läbiotsimisel
tuleb hinnata koos kutsetegevusest tuleneva õigusega keelduda
ütluste andmisest, lähtudes KrMS §-s 72 sätestatust. KrMS § 91
toimeala on siiski mõnevõrra erinev KrMS § 72 kaitsealast ja
lisaks allikakaitsega seotud teabele kaitstakse läbiotsimise
kohtuliku eelkontrolli abil ka PS § 45 ja Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 p-s 1 sätestatud
väljendusvabadust, mis hõlmab mh ajakirjandusvabadust (vt nt RKKKo
3-1-1-80-97 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. novembri 2012. a otsus
asjas Telegraaf Media Nederland Landelijke Media B.V. jt vs. Holland ). See tähendab ka kaitset õiguskaitseorganite põhjendamatu
sekkumise eest toimetuse ruumidesse.
Ajakirjanduslikul
eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures läbiotsimise
piirangu kaitseala on ruumilises tähenduses märksa laiem kui notari
või advokaadi puhul. Viimaste puhul on seadusega kaitstud üksnes
kutsetegevuseks ette nähtud notari- või advokaadibüroo, samas kui
määratlus "isiku
juures" võib hõlmata lisaks ajakirjandusväljaande toimetuse
ruumidele ka teisi ruume , kus isik ajakirjanduslikul eesmärgil
informatsiooni töötleb. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni
töötleva isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile , kes
võivad vaatamata formaalsete tunnuste puudumisele
(nt Eesti Ajakirjanike Liidu liige, rahvusvahelise pressikaardi
valdaja)
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda ja seda ka
väljaspool üheselt kindlakstehtavat ajakirjandusväljaande
toimetuse ruume.
Järelikult ei saa eeldada, et menetleja teab kõiki nimetatud
isikuid. Seega
tuleb kutsetegevuse esindajal, s.o ajakirjanikul, läbiotsimise
korral KrMS § 91 lg 21 kohaldamiseks
teavitada enne läbiotsimise algust enda kutsetegevusest ning
läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega ka uurimisasutuse
ning prokuratuuri ametnikke.
Ajakirjanik
oleks pidanud kohe häält tegema ja end kaitsma. Oleks pidanud
teavitama. Kui oleks teavitanud, siis oleks kohaldunud § 91 lg 21.
Läbiotsida
ei tohi saatkondades. Kõikides teistes kohtades võib. Ajakirjanikud
on neljas võim ja piisavalt motiveeritud ja vabad, et nad saaksid
teada ja ütleksid teistele ka.
Kavalad politseinikud
Prokuratuuri
läbiotsimise määruse
alusel toimunud läbiotsimisel 01.09.2014 mobiiltelefoni varguses
kahtlustatava A kodus leiti OÜ Toogesiia pandileping, millest
nähtus, et kahtlustatav oli viinud varastatud mobiiltelefoni OÜ-le
Toogesiia kuuluvasse pandimajja. 03.09.2014 pöördusid
politseiametnikud pandimajja ja palusid, et kontrollitaks
dokumentidest, kas kahtlustatav on sinna midagi toonud ning tegid
ettepaneku lubada neil viibida andmete kontrollimise juures. Pandimaja töötaja sellest keeldus, misjärel selgitati talle,
vastavalt Kaubandustegevuse seaduse § 21 p-le 3 ja § 22 lg 1
p-dele 1,2 ja 4 on neil õigus takistamatult kontrollimiseks
siseneda kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus või kutsetegevus raames kasutatavale territooriumile ning tutvuda
kohapeal kauba või teenuse müüki puudutavate dokumentidega.
Seepeale lubas pandimaja töötaja politseiametnikud
taharuumi, kus hoiti dokumente ja kontrollis abiga arvutist andmeid;
lisaks
kontrollisid politseiametnikud pandilepingute vastavust arvutis
olevate andmetega .
Selgus, et kahtlustatav oli pantinud varastatud mobiiltelefoni kolmel
korral.
Pandimaja
omanik, olles saanud õhtul töötajalt ülevaate toimunust, tundis,
et miski oli politsei käitumises korrast ära ja pöördus abi
saamiseks juristi poole.
Millist
nõu talle juristina annaksite?
Kas
on korrektne? Järelevalve menetluse ja kriminaalmenetluse
piiritlemine – see on oluline, sest pooltel erinevad kohustused.
Halduskolleegium 3-1-1-68-13 - kaebevõimalused on erinevad. Haldusmenetluses saab kõige peale kaebust esitada.
Uurimiskaebemenetluse korras saab ka kriminaalmenetluses kaevata. Kas
pandimaja oli menetluse osaline? Ei olnud, seega ei saa kaevata. Ei
tohi teha niimoodi.
RK:
3-3-1-68-13 „Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas vääral
õiguslikul … „
KrMS
§ 91 lg 1 teise
lause järgi läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud
kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. – selleks oli alus, et
kahtlustatava A kodus leiti OÜ Toogesiia pandileping, millest
nähtus, et kahtlustatav oli viinud varastatud mobiiltelefoni OÜ-le
Toogesiia kuuluvasse pandimajja.
Lg
3
: Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel kui on
alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat
kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal,
ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262
lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.
KrMS
§ § 1262
lg-s
2
on mainitud KarS §-s 199 nimetatud kuritegu. Seega võib toimetada
läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel.
…
§
228. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine
(1)
Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne
süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus
uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab,
et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse
koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
Jõulukingi jahil
Jõuluõhtul
ühes Eesti väikelinnas nägi õhtusööki nautiv pereisa D aknast ,
kuidas nooruk kangutas nende hoovist lahti aiapäkapiku ja pages
sellega naaberaeda. Noorukis tundis pererahvas rõivaste järgi ära
korduvalt varguste eest karistatud ja hetkel katseaega nautiva M ning
aed, kuhu M pages, kuulus tema jõukale onule S, kes oli linna
mõjukaim mees ja keda D ei julgenud tülitama minna. Õnneks
reageeris politsei kohe ja lähedal elav uurija A saabus
sündmuskohale. Kuulanud ära D selgitused, jalutas A joonelt S
jalgväravast sisse ning nähes teise korruse aknast kardina vahelt
piilumas M-i, jalutas sisse ka lukustamata majauksest, otse teisele
korrusele, kust leidis M koos aiapäkapikuga. A pidas M
kahtlustatavana kinni ning M, olles veidi ehmunud, jalutas
sõnakuulelikult A-ga politseisse kaasa, kus ta kuulati üle.
Aiapäkapiku võttis A kaasa ja vormistas selle kohta ka
vaatlusprotokolli.
Pärast
rahulikke jõule saabus prokuratuuri S kaebus, kus nõuti
kriminaalmenetluse kiiret lõpetamist, kuna politsei on raskelt
riivanud nii S kui M põhiõigusi, rikkudes seejuures ka
menetlusseadust. Kaebuses märgiti, et tulenevalt KrMS §-st 91 oleks
pidanud S maja läbiotsimiseks olema kohtu luba, mida A-l ei olnud,
ja enamgi veel, A isegi ei maininud majja sisenedes midagi sellest,
et ta teostab läbiotsimist. Ka ei olnud A-l õigust M-i kaasa viia,
kuna ei esinenud ühtegi KrMS § 217 lg-le 3 viitavat asjaolu. Nende
rikkumiste tulemusena ei ole kriminaalasjas tõendeid M süü kohta
ja neid ei ole ka võimalik enam koguda.
Olete
prokurör, kes lahendab kaebust. Mida teete?
Kahtlustatavana
kinnipidamise alus on olemas: § 217 lg 2 p 1, 2 ja 3 ja alus valdaja
tahte vastane sisenemine § 91prim p 2.
Mida
tähendab vahetu tabamine? Kas isiku sündmuskohal tabamine tähendab
seda, et pead füüsiliselt kätte saama või piisab fikseerimisest?
Mida tähendab vahetu tabamine? Kuriteo toimepanemine tähendab, et
seal sündmuskohal tabatakse kinni. Vahetult pärast seda on segu
ajaliselt ja situatiivsetest asjaoludest. Kahtlustatavana
kinnipidamine eeldab seda, et on konkreetsed alused, mis viitavad sellele, et tegemist on teo toimepanijaga. Selle kriteeriumi seadmise
mõte on see, et kinni ei võetaks suvalisi inimesi. Praegu me
ajakriteeriumit ei tea ja kahtlustatavana kinnipidamisele annab aluse
§ 217 lg 2 p 2.
Kas
oli läbiotsimise korraldamine? Milles seisnes läbiotsimine? Kui
meil on mingisugune võimalus öelda, et tegemist on seaduslikult
läbiviidud menetlustoiminguga ja selle osas on seaduslik alus olemas
ja probleemi ei ole. Praegu on näha, et isiku kinnipidamine oli
seadusega lubatud nagu ka võõrasse valdusesse sisenemine.
Läbiotsimise eesmärk on otsida ja praegu me teame, et on seal majas . Kuid mis saab siis kui leitakse veel midagi? Selleks tuleks
ikkagi rakendada läbiotsimise sätteid. Läbiotsimise mõte on see,
et saad vaadata igale poole, et leida asju.
Põhiõiguste
riivamine – kuna on olemas seaduslik alus, siis ei ole põhiõiguste
riive. Mis on S-i alus kaebuse esitamiseks ? On küll olemas alus,
kuid ainult tema enda õiguste kaitsmiseks. Selles osas, kus isikul
ei ole õigust kaebust esitada, tuleb jätta kaebus läbi
vaatamata.
§
911. Valdaja
tahte vastane sisenemine
Kui
menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda
hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse
käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud
juhul, kui see on vajalik:
1) laiba
või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo
toimepanemise järel või
2) isiku
kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo
toimepanemist.
§
217. Isiku
kahtlustatavana kinnipidamine
(1)
Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult
kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse
kinnipidamisprotokoll.
(2)
Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;
3) kuriteojäljed
viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.
(3)
Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana
kinni pidada, kui:
1) ta
püüab põgeneda;
2) ei
ole tuvastatud tema isikut;
3) ta
võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
4) ta
võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil
takistada.
(4)
Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt
tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana
kinnipidamiseks.
(7)
Kahtlustatavana kinnipeetule selgitab uurimisasutuse ametnik tema
õigusi ja kohustusi ning kuulab ta viivitamata üle käesoleva
seadustiku §-s 75 sätestatud korras.
(8)
Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta
vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse
lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana
kinnipidamisest alates neljakümne kaheksa tunni jooksul.
(9)
Kui kohtueelses menetluses langeb isiku kahtlustatavana kinnipidamise
alus ära, vabastatakse ta viivitamata.
(10)
Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada
kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele
menetleja kaudu. Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib
teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda
Kas
oli vahetult pärast kuriteo toimepanemist? Eeldatavasti on
§
83 lg 1 – eesmärk võtta asitõendina kasutatavad objektid ära.
Oluline
argument: ei ole õigustatud äraviimine § 217 lg-s 3 asjaolu.
§
217 lg 2 + 3:
(2)
Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
1) ta on tabatud
kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
2)
kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo
toimepanijale;
3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo
toimepannud isikule.
(3)
Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana
kinni pidada, kui:
1) ta püüab põgeneda;
2) ei
ole tuvastatud tema isikut;
3) ta võib jätkuvalt toime
panna kuritegusid;
4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale
hoiduda või seda muul viisil takistada.
Laekus prokuratuuri esikaebus, kus viidatakse õiguse rikkumisele. Peab kaebama ise see isik, kelle õigusi on rikutud.
Kaebus
tuleks jätta rahuldamata.
3-1-1-41-08
p 13
KrMS
§-s 228 sätestatu süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine
siiski välistab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
vaidlustamise KrMS VIII peatüki 5. jaos ettenähtud korras.
Erinevalt üksikutest konkreetsetest menetlustoimingutest või
kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole kohtueelne
menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav KrMS VIII
peatüki 5. jaos sätestanud korras ega ka mistahes muus korras.
Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust
alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust siis, kui on ilmnenud
kuriteotunnused (kui on tõusetunud kuriteokahtlus). Kuriteokahtlused
on kõige raskemate õiguserikkumiste kahtlused, mille põhjendatust
saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel
(esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele
järgnevas kohtumenetluses). Seejuures on oluline silmas pidada, et
ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo
toimepanemises süüdi tunnistada, sest tulenevalt PS §-st 146
kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja KrMS § 211 kohaselt on
kohtueelse menetluse eesmärk pelgalt vaid kohtumenetluseks
tingimuste loomine. Arvestades seda, et kohtueelne menetlus oma
terviklikkuses ise on suunatud kahtlustatava poolt õiguserikkumise
tuvastamisele,
ei olegi kolleegiumi arvates kohtueelse menetluse alustamine ja selle
kulgemine kohtus vaidlustatavad. Seda seisukohta ei saa kummutada ka
asjaolu, et tegelikult võib lõppkokkuvõttes isiku põhiõiguste
rikkumine tuleneda tõepoolest kriminaalmenetlusest kui tervikust,
mitte aga mingist konkreetsest menetlustoimingust. Sellise põhiõiguse
rikkumisega on tegemist eeskätt juhul, mil kohtumenetluse kulg
ületab mõistliku aja piiri EIÕK art 6 mõttes. Kuid sedalaadi
kriminaalmenetluse kui tervikuga seonduvad õiguste rikkumised ei saa
kuidagi ilmneda kriminaalmenetluse algetapil ja nende rikkumiste
vältimise soovile tuginevalt ei saa põhjendada menetluse alustamise
vaidlustamise vajadust.
10.
Ringkonnaprokuröri
poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust oleks KrMS
§-des 207 ja 208 sätestatud korras kahtlemata võinud vaidlustada
kannatanu.
Lisaks eelmises punktis esitatud põhimõttelist laadi kaalutlustele
on raske aga sisuliselt ette kujutada esiteks seda, miks peaks
kannatanu lisaks KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korrale soovima
vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist veel ka KrMS VIII peatüki
5. jaos ettenähtud korras, samuti seda, kes veel peale kannatanu
võiks olla huvitatud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisest.
Eriti oluline on aga käesoleva kohtuasja puhul märkida, et mingil
juhul ei saa KrMS VIII ptk 5. jaos sätestatust tuletada prokuratuuri
kohtukaebeõigust. Esiteks ei ole prokuratuur ei menetlusosaline ega
menetlusväline isik (KrMS § 228 lg 1) vaid menetleja. Teiseks - nii
nagu nähtub ka KrMS VIII ptk 5. jao pealkirjast - on prokuratuur
selle kaebemenetluse kontekstis institutsioon, kelle peale kaevatakse
või kes selle kaebemenetluse mingil etapil lahendab kaebust ja kes
seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ? isikuks , kelle
õigusi võidakse kohtueelses menetluses rikkuda.
11.
Kuid
vaatamata kohtukaebeõiguse puudumisele on KrMS § 213 lg 1 p 6
kohaselt kõrgemalseisev prokurör kohtueelse menetluse seaduslikkuse huvides pädev tühistama alamalseisva prokuröri poolt koostatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja taasalustama
kriminaalmenetlust. Analoogiliselt kriminaalmenetluse alustamisega
(vt eelnevalt p 9), ei ole mingit alust ka selle taasalustamist
kõrgemalseisva prokuröri poolt paigutada PS § 15 lg 1 p-st 1
lähtuva kohtukaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigiprokuröri
määruskaebuses on õigesti märgitud, et kriminaalmenetluse
seadustik ei näe ette otsest õiguslikku alust vaidlustada
kõrgemalseisva prokuröri poolset kriminaalmenetluse taasalustamise
määrust. Põhjendamatult andis riigiprokurör aga
menetlusosalistele võimaluse vaidlustada seda määrust maakohtus KrMS § 230 analoogia alusel.
12.
Olukorras,
mil kõrgemalseisev prokurör tühistab alamalseisva prokuröri poolt
koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja taasalustab
kriminaalmenetlust, võib tõusetuda küsimus, kas selliselt toimides
ei riivata Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne
bis in idem põhimõtet.
Siinjuures tuleb märkida, et sedasama põhimõtet sätestavas EIÕK
7. lisaprotokolli art 4 teises lõikes on märgitud, et see põhimõte
ei takista menetluse taasalustamist juhtudel, mil taasalustamise
võimalus on siseriiklikus seaduses ette nähtud ja kui on tõendeid
uutest või äsjailmnenud faktidest või kui varasemas menetluses on
olnud puudujääk, mis võis asja lahendit mõjustada.
Kriminaalmenetluse taasalustamise võimalus, nii nagu ka eelnevalt
märgitud, on ette nähtud KrMS § 213 lg 1 p-s 6. Seega leiab
kolleegium, et kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks saab KrMS §
199 lg 1 p 5 kohaselt olla vaid tühistamata kriminaalmenetluse
lõpetamise määrus. Käesoleval juhul taasalustati
kriminaalmenetlus pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
tühistamist kõrgemalseisva prokuröri poolt.
13.
Samavõrd
nagu riigiprokurör ei olnud pädev enda määrusega laiendama KrMS
VIII ptk 5. jaos sätestatud kaebeõiguse piire, puudus ka
eeluurimiskohtunikul pädevus hakata sisuliselt lahendama 4.
veebruaril 2008. a AS Enimexi ja A. Kislõi kaitsjate poolt
riigiprokuröri 14. jaanuari 2008. a määruse peale esitatud
kaebust. KrMS §-s 21 sätestatu mõtte kohaselt on
eeluurimiskohtunik pädev täitma kohtueelse menetluse raames talle
kriminaalmenetluse seadustikuga pandavaid ülesandeid. Kõik
kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad eeluurimiskohtuniku
ülesanded on sellised, mis kulgeva kriminaalmenetluse raames
garanteerivad vaid üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava
põhiõiguste kaitse. Kuid, nagu on põhjendatult märgitud
riigiprokuratuuri määruskaebuses, ei saa eeluurimiskohtunik toimida
kriminaalasja arutava kohtunikuna ja tema pädevuses ei ole
kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamine ega
kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamine.
5.
Korralik inimene
Ühel
varahommikul koputab K ukse taga politsei ja peab ta kinni
kahtlustatavana aastaid kestnud altkäemaksuvõtmises, mis ulatuvat
summas kokku 200 000 euroni. Läbiotsimise järel lahkuvad uurijad 20 000 euroga, mis leiti sularahas peidikust, hinnalise
margikogu ja kolme kalli maaliga. Uurijad vaatlevad sularaha asitõendina vaatlusprotokollis, kuna usuvad, et tegu on
altkäemaksuna vastuvõetud rahapakkidega. Paari päeva jooksul
arestib kohus prokuratuuri taotlusel margikogu, kolm maali, sõiduauto ja K-le kuuluva korteri konfiskeerimise tagamiseks, kuna
uurimisversiooni kohaselt on tegu altkäemaksuna saadud raha eest
soetatud varaga. K võetakse kohtu poolt vahi alla.
Järgmisel
nädalal saabub Brüsselist töölähetuselt K abikaasa F, korralik riigiametnik , kellele vahepeal toimunu tuleb shokina. Iseäranis
tugevalt mõjub talle asjaolu, et ta leiab kodu olevat täielikult
pea peale pööratud, kusjuures ta ei suuda vahet teha, mis sellest
on läbiotsimise ja mis kolmeks päevaks omapäi jäetud 13- aastaste kaksikute korraldatud peo tagajärg. Korteri ja auto arestimine
tekitab temas suurt nördimust, kuna nende ostmisesse oli ta abielu
jooksul ise kõvasti panustanud.
Oled
F advokaadist vend, kelle poole ta toe saamiseks pöördub. Millist
nõu annad?
6.
„Kas ma pean seda pealt vaatama?”
AS Surprise juhatuse koosolek oli käimas, kui ruumi sisenesid
politseiametnikud ning teatasid, et kõigil kohalviibijail on
keelatud lahkuda. Selgitati, et tegemist on läbiotsimisega. Mõne
hetke pärast kitsendati nõuet mitte lahkuda juhatuse liikmetele A
ja B. Politseinikud esitasid A-le kuriteokahtlustuse, teatasid talle
tema kinni pidamisest, tutvustasid talle läbiotsimise määrust ning
asusid kontorit läbi otsima . B-le ühtegi määrust ega muud
dokumenti ei tutvustatud , kuid tal keelati ruumist lahkuda ja
kasutada arvuteid ja telefone. B küsimuse peale, millisel alusel on
tema kohalviibimine kohustuslik ning liikumis ja suhtlemisvabadus ära
võetud, vastasid politseiametnikud, et B on menetlustoimingule
allutatud isik ja peab täitma nende korraldusi. B-le jäi kõrvu,
et alusena viidati KrMS §-le 215.
Olles
selliselt hõivatud hommikust kuni hilise pärastlõunani, tormas B
kohe pärast vabanemist tuttava advokaadi X juurde ja ütles, et
soovib kaevata sellise kohtlemise peale.
Oled
advokaat X. Mis on siin võimalused?
Kas
tema õigused on piiratud?
B –
ei ole kahtlustatav.
Kui
F on ka auto ja korteri kaasomanik , siis saab nõuda vara arestist
vabastamist. KrMS § 142 alusel on võimalik taotleda keelumärke
seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle
käsutamine keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal
isikul.
Abieluvara,
mis on ühisomandis, ei saa kriminaalmenetluses jagada. Peab kaasama,
sest õigusi puudutakse. Võime arestida, teha käsutamise keelamise märke , kas saame käsutamise ära keelata? Konfiskeerimise aluseks
on süüdimõistev otsus – ei saa tulla eraldiseisvana ja varem.
Kui abikaasa korteri maha müüb – osa rahast saab konfiskeerida.
Kas
rahapakid peab arestima või saab käsitleda asitõendina? Asitõendi
võib vabalt ära võtta, ei ole vaja määrust ja võib ise kaasa
võtta.
Kuidas
käib vara arestimine? Tuleb näidata vara arestimise alus ja
põhjendatud kuriteo kahtlus.
RK
3-1-1-118-12
(vara arestimise määrus)
Vara
arestimise määrusest peab alati nähtuma üheselt ja selgelt
põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud
kuriteo tunnustega teo. Määruses tuleb esitada selged põhjendused,
millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates
olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või
kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes, kes on vara päritolu
varjamiseks selle kolmandale isikule andnud. Kuriteokahtluse
põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja
kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et
toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või
et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Kuriteokahtluse
põhjendatust hinnates on muuhulgas lubatav ka vabatõendina
käsitletavale teabele ja üldinimlikule, kriminalistikalisele ning
kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginemine. Samas ei pea kohus
kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite
lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise
raames süüdistatava süü küsimust otsustades (vt RKKKm
3-1-1-1-12, p 9).
§
142. Vara
arestimine
(1)
Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi , konfiskeerimise või selle
asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb
kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja
või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise
objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise
tõkestamises.
Vajalik
tsiviilhagi tagamiseks või konfiskeerimise tagamiseks või rahalise
karistuse tagamiseks. Millist vara saab konfiskeerida? KarS § 83 jj.
Tsiviilhagi tagamiseks on muid meetmeid TsMS -i järgi.
§
83. Süüteo
toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine
(1)
Kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi,
kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
(2)
Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku
süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või
süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need
kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine
ei ole seaduse järgi kohustuslik.
(3) Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või
määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta:
1) on
vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme
kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel,
2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt
soodsamalt või
3) teadis,
et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise
vältimiseks.
Millisel
juhul saab asitõendist rääkida? Asendamatu objekt – kui see
rahapakk on asendamatu objekt ja me teame, mis kuriteo käigus saadud
raha see on. Peab saama omistada tõenduslikku väärtust.
§
124. Asitõend
(1)
Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise
vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või
tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on
kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel
Kahju
saab nõude Riigivastutuse seaduse alusel – riigiametnikud tegid
kahju. Kuid keeruline on tõendamise keerukus , sest oli ka alaealiste
pidu. KrMS § 8 p 6 – alaealiste laste järelevalve. Õiguslike
kohustuste rikkumine – riigivastutuse seadus kahju, et lapsed üksi
sinna jäid.
Kolmanda
isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle
asendamise tagamiseks on seega võimalik üksnes selleks, et tagada
kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist
või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel,
mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku
konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast
moodustab vaid juhtum, mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Seejuures tuleb arvestada,
et kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist,
on ammendavalt määratletud KarS § 83 lg-s 3 (tahtliku süüteo
toimepanemise vahend, aine või ese) § 831 lg-s 2 (tahtliku süüteoga
saadud vara) ja § 832 lg-s 2 (eelduslikult kuriteoga saadud vara).
Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise
võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt
kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara
tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses. (Vt RKKKo
3-1-1-53-12, p 9; RKKKm 3-1-1-102-12, p-d 8, 10 ja 14 ning
3-1-1-115-12, p 7.1).
KarS
§ 831 lg 2 näeb ette kolmandalt isikult vara konfiskeerimise
võimaluse vaid sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahtliku süüteoga
saadud vara puhul. Sellest tulenevalt peab ka kolmandalt isikult KarS
§ 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema
konkreetsest kuriteost (RKKKm 3-1-1-102-12, p 12).
10.05.2013 3-1-1-49-13
Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse
kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja
või kolmanda isiku kinnisasi , ei saa puudutada isikut, kes ise ei
ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega tuleb kohtul KrMS §
142 alusel kinnistu arestimist otsustades lähtuda AÕS § 56 lg-st
1, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete
õigsust. Arestimismäärus
ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat
omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS §
65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk keelumärke kustutamiseks)
või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist.
Arvestades vara arestimise määruse tegemise ja vaidlustamise korda
ning tähtaegu kriminaalmenetluses, ei saa selles menetluses isikule
tagada tõhusat võimalust tõendada, et arestitud kinnistu kuulub
erinevalt kinnistusraamatu kandes märgitust abikaasade ühisvarasse.
Osutatud küsimus on vajaduse korral võimalik lahendada
tsiviilkohtumenetluses, sarnaselt sellele, kuidas tuvastatakse MKS §
1361 lg-s 1 nimetatud määruse objektiks oleva kinnisasja kuulumine abikaasade ühisvara hulka (vt RKÜKm 3-3-1-15-12, p -d 30-33, 35,
37-43).
KrMS
§ 142 alusel on võimalik taotleda keelumärke seadmist
ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine
keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval
kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal
isikul. Seejuures
tuleb arvestada, et enne arestiga tagatava varalise kohustuse
lõplikku kindlaksmääramist (nt konfiskeerimisotsustuse jõustumist)
saab prokuratuur taotleda KrMS § 142 alusel kinnisasja käsutamise
keelamist vaid kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või
kolmandal isikul, kelle vastu arestiga tagatav kohustus on suunatud.
See tähendab, et kinnistusraamatusse kantava keelumärke sisust peab
üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes
sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse.
(Vt RKÜKm 3-3-1-15-12, p 46 ja RKÜKo 3-3-1-82-12-, p 49 ja RKÜKo
3-3-1-82-12, p-d 53 ja 56). Ka siis, kui arestitava kinnistu
omanikuna on kinnistusraamatusse kantud vaid kavandatava
arestimisotsustuse adressaat üksinda, on prokuratuuril üldjuhul
otstarbekas taotleda keelumärke seadmist kinnisasjale nii, et selle
käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimisotsustuse
adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal
või kolmandal isikul.
Hagi
abikaasade ühisvara jagamiseks saab riik sissenõudja ja
võlausaldajana TMS § 14 lg-st 2 ning PKS § 33 lg 3 teisest lausest
tulenevalt esitada alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa
vastu on lõplikult kindlaks määratud (nt konfiskeerimisotsustus
jõustunud). 3-1-1-27-13
TMS
§ 222. Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja
sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks
(1)
Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib
esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul
põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas
sundtäitmine toimub.
(2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik
esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud
tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.
(3)
Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.
(4)
Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja
esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.
(5)
Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes
enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile
kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või
täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara
enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on
õigus üksnes enampakkumise tulemile.
KrMS
§ 142 lg 1 ei luba arestida menetlusvälise isiku vara, välja
arvatud tuvastamata päritolu rahapesu objekti arestimine (vt ka
3-1-1-124-13, p 7). 3-1-1-5-14
KrMS
§ 142 lg 1 teise lause kohaselt saab konkreetse isiku vara
kriminaalmenetluses arestida üksnes juhul, kui see isik on samas
kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav, süüdimõistetu,
tsiviilkostja või kolmas isik. Erisus, mis võimaldab rahapesu
objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele,
kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei
ole võimalik kindlaks teha (vt ka RKKKm 3-1-1-62-13).
KrMS
§ 401 lg-st 1 tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetlusseisundi
tekkimise vältimatuks eelduseks see, et tema kolmandaks isikuks
tunnistamise määrust oleks talle tutvustatud. Kolmandat isikut
tuleb tema menetlusse kaasamisest teavitada hetkeks, mil tal tekib
võimalus kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid.
Kolmandat isikut, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse seoses tema
vastu suunatud varalise nõudega, mille täitmise tagamiseks
soovitakse arestida talle kuuluv vara, tuleb kolmandaks isikuks
tunnistamise määrusest teavitada KrMS § 142 lg-s 5 sätestatud
korras, s.t koos vara arestimise määruse tutvustamisega.
3-1-1-124-13
KrMS
§-s 142 nimetatud vara arestimise määrus kehtib üksnes
selle adressaadina nimetatud isiku või isikute kohta ja see ei puuduta isikut, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole.
Seega säilib viimatinimetatud isikul võimalus kaitsta oma
väidetavat omandiõigust arestimise vastu üldises korras. Juhtudel,
mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud
sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on
võimalik tugineda TMS §-le 222
(vt nt RKTKm 3-2-1-94-11, p 16 ja 3-2-1-127-06, p 8). Sarnaselt
kohaldub TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142
alusel ekslikult arestitud mingi ese - sh vallasasi -, mis kuulub
isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab,
et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult
võimalust nõuda TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist.
TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise
eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus
või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks
või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule,
kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. 3-1-1-93-13
Ütlustega
seotud uurimistoimingud
- Ülekuulamine
- Vastastamine
- Äratundmiseks esitamine
- Ütluste seostamine olustikuga
PS
22:
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema
kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi
ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi
ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
KrMS
63. Tõend
(1)
Tõend on kahtlustatava,
süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või
asjatundja ütlus,
ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti
selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu,
kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll
või videosalvestis,
samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
§
71. ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL
(1)
Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või
süüdistatava:
1)
alanejal ja ülenejal sugulasel;
2)
õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud
abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või
poolvennaga;
3)
võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;
4)
lapsendajal ja lapsendatul;
5)
abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal,
sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.
(2)
Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui:
1)
ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada
teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud
isikuid;
2)
ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või
õigeks mõistetud.
§
75. KAHTLUSTATAVA ÜLEKUULAMINE
(2)
Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus
keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada
tema vastu.
§
15. KOHTULIKU ARUTAMISE VAHETUS
(3)
Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku
ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt
anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud
süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes
21
nimetatud isiku ütlustele.
[RT
I, 23.02.2011, 1
- jõust. 01.09.2011]
§
34. KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
(1)
Kahtlustataval on õigus:
1)
teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda
ütluste andmisest;
2)
teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema
vastu;
21)
tõlgi abile;
3)
kaitsja abile;
4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
5)
kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel,
ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks
esitamisel;
7)
esitada tõendeid;
8)
esitada taotlusi ja kaebusi;
9)
tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu
tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi , mis
protokollitakse;
(3)
Kahtlustatav on kohustatud:
1)
ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel ;
2)
osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja
kohtu korraldustele.
38.
Kannatanu õigused ja kohustused
(1)
Kannatanul on õigus:
3)
anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest käesoleva seadustiku
§-des 71–73 sätestatud alustel;
4)
esitada tõendeid;
5)
esitada taotlusi ja kaebusi;
6)
tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu
tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis
protokollitakse;
11)
taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik,
kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või
lähisuhetes toime pandud kuriteoga, välja arvatud kui ülekuulamist
viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse
käiku.
(2)
Kannatanu on kohustatud:
1)
ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
2)
osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja
kohtu korraldustele.
(5)
Füüsilisest isikust kannatanul on õigus:
3)
võtta menetlustoimingule saatjana kaasa üks tema poolt valitud
isik, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud.
(6)
Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 3 alusel kannatanut
menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei
ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu käiku ei ole lubatud
sekkuda.
RK:
(tunnistaja)
KrMS
§ 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada
tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi
peamiselt selle kohta, mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva
kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava kohta
kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus . Kohtupraktikas on jaatatud
ka menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda
näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise
käiku puudutavad küsimused
(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus
kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08,
p 10). Tunnistajana
ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega
süüdistatavaga.
Politseiametnik R. S. andis tunnistajana ütlusi menetlustoimingu,
s.t läbiotsimise, kohta, mille juures ta ei viibinud ja millega seonduvaid asjaolusid sai ta ringkonnakohtu otsusega tuvastatu
kohaselt tajuda vaid kriminaalasja materjali vahendusel. Seetõttu ei
ole kohtuotsuse rajamine sellise tunnistaja ütlustele läbiotsimise
käiku puudutavas osas õigustatud. …lisaks kriminaalmenetluse
käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana
ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu
osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud
menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr
3-1-1-47-08,
p 12).
Selliselt on lubatavaks tõendiks loetud näiteks menetleja ametnike
tunnistajana antud ütlusi, milles kirjeldatakse süüdlase
kinnipidamisega seonduvat ja tema käitumist sündmuskohal,
selgitamaks, miks inkrimineeriti kuriteo toimepanemist just
konkreetsele isikule.
Tuleb aga silmas pidada, et menetleja ei tohi jätta
menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma,
täitmaks tõenduslikke lünki. Käesolevas kriminaalasja andis R. S.
ütlusi selle kohta, millistel põhjustel võeti sõiduauto, kus E.
Kurm viibis , jälgimise alla, miks ei pidanud politseiametnikud teda
sündmuskohal kinni ja miks tuli sõidukile, milles süüdistatav
viibis, järele sõita.
(3-1-1-31-11)
§
66. TUNNISTAJA
(21)
Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta
on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja
arvatud kui:
1)
vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku §
291 lõikes 1 nimetatud põhjusel;
2)
tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne
rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta
moonutas tõde;
3)
tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub
kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt
vastuolus rääkija huvidega ;
4)
tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.
§
67. TUNNISTAJA TURVALISUSE TAGAMINE
(1)
Kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib
eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrusega muuta
tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.
(2)
Anonüümsusmääruse tegemiseks küsitleb eeluurimiskohtunik
tunnistajat tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks ja
turvavajaduse selgitamiseks ning kuulab ära prokuröri arvamuse.
Vajaduse korral tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga.
(3)
Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel
leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku
§ 146 lõike 8 kohaselt.
(4)
Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle
puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või
õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse
kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja
seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega
võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja
allkirjastab ümbriku uuesti.
(5)
Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi
käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras,
kasutades vajaduse korral häälemuutmisseadmeid. Tunnistajale võib
esitada küsimusi ka kirjalikult.
(6)
Tunnistaja turvalisuse tagamiseks võib tunnistajale tema anonüümseks
muutmisest sõltumata kohaldada tunnistajakaitse seaduses sätestatut.
§
671.
TUNNISTAJA ESINDAJA
(1)
Tunnistaja võib taotleda, et tema õiguste kaitseks viibiks
kohtueelses menetluses tema ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaat või muu käesoleva seadusega lepingulisele
esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik.
(2)
Ülekuulamise juurde ei või menetleja lubada tunnistaja esindajana
isikut, kes on juba samas kriminaalasjas menetlusosaline, tunnistaja,
asjatundja, võib osutuda tunnistajaks või asjatundjaks või on
põhjendatud kahtlus, et isiku huvid on vastuolus tunnistaja
huvidega. Isiku mittelubamine esindajaks vormistatakse menetleja
määrusega, mille tunnistaja võib vaidlustada eeluurimiskohtuniku
juures kahe tööpäeva jooksul määruse saamisest.
(3)
Kui tunnistajal ei õnnestu kahe tööpäeva jooksul alates menetleja
kutses nimetatud toimingu ajast ilmuda ülekuulamisele koos käesoleva
paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele vastava esindajaga,
viiakse ülekuulamine läbi ilma esindajata.
(4)
Tunnistaja esindajal on õigus sekkuda ülekuulamisse, kui
menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise,
ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos
sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust
anda tunnistaja nimel ütlusi.
(5)
Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse
käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on
lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks
saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid
kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava
nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud
tingimustel.
§
68. TUNNISTAJA ÜLEKUULAMINE
(1)
Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust
kirjutada ütlust omakäeliselt.
(2)
Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest,
mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral
selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle
teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest
keeldumisena.
(3)
Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja
muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid
dokumente.
(4)
Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude
kohta. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult käesoleva seadustiku
§ 2881
lõike 2 punktides 2–5 nimetatud juhtudel.
(6)
Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja
kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul,
kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus
seoses nende varasema käitumisega.
RK:
(ülekuulamine ( elektronposti vahendusel))
…ülekuulamisena
ei saa käsitada elektronposti vahendusel asetleidnud menetleja ja
menetlusaluse isiku suhtlemist. Muu hulgas on võimatu ette kujutada,
kuidas tagada elektroonilisel suhtlemisel KrMS § 34 lg 1 p-s 5
sätestatud kahtlustatava õigust olla üle kuulatud kaitsja
juuresolekul. Samuti ei võimalda kõnealune elektrooniline suhtlemine menetlejal efektiivselt realiseerida ülekuulamise
taktikasoovitusi ja analüüsida vastuste tõepärasust lähtuvalt
näiteks edastatava teabe struktuurist või ka kehakeele eripärast.
Ka on vahetu ja suulise ülekuulamise korral minimeeritud oht, et
keegi võib ütluste andjat mingil moel mõjutada. Samuti
välistatakse suuresti võimalus, et ütlusi annab õige isiku asemel
keegi teine. Elektronpostiga korraldatav ülekuulamine on aga neile
ohtudele avatud, kuivõrd elektronkirja koostades võib vastajat mõjutada mõni muu isik või võib keegi teine suisa ülekuulatava
asemel ise vastata.
(3-1-1-29-11)
KrMS
69. Kaugülekuulamine
(1)
Menetleja võib korraldada tunnistaja kaugülekuulamise, kui
tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab
ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitsmist
silmas pidades.
(2)
Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seadustikus ülekuulamist:
1)
tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses,
prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja
saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu;
2)
telefonitsi, mille tulemusena menetlusosalised vahetult kuulevad
uurimisasutuses või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist
ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu.
(3)
Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja
kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja
telefonitsi kaugülekuulamiseks.
(4)
Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise
kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt
vale ütluse andmise eest.
(5)
Välisriigis viibiva tunnistaja ülekuulamisel Euroopa Liidu
liikmesriikide vahelises koostöös järgitakse käesoleva seadustiku
§-s 48941
sätestatut ja muul juhul §-s 468 sätestatut.
(6)
Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kaugülekuulamise
korraldamise täpsemad nõuded.
§
691.
ÜTLUSTE DEPONEERIMINE
(1)
Prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võib taotleda, et
eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on
kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt
kuni kolm aastat vangistust.
(2)
Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad
järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja
kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse
mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab
kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse
korras.
(3)
Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul
taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel
võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks
prokuratuurile ja kaitsjale.
(4)
Ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juures kutsutakse prokurör,
kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse
tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata, kui
kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja
turvalisust. Isikute väljakutsumise ütluste deponeerimisele
korraldab menetlusosaline, kes ülekuulamist taotleb. Kaitsja võib
isiku väljakutsumiseks taotleda eeluurimiskohtunikult abi käesoleva
seadustiku § 1631
lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
(5)
Kutse kätte saanud kahtlustatava ilmumata jäämine ei takista
ülekuulamist. Ülekuulamist ei toimu, kui kutse kätte saanud
prokurör või kaitsja ei ilmu mõjuval põhjusel ja on sellest
eelnevalt kohut teavitanud. Kui ülekuulamist taotlenud
menetlusosaline ei ilmu ülekuulamisele või ei toimeta kohtuniku
juurde isikut, kelle ülekuulamist ta taotleb, jäetakse ülekuulamine
eeluurimiskohtuniku juures läbi viimata.
(6)
Ülekuulamisel ja selle protokollimisel järgitakse käesoleva
seadustiku §-des 155–158 ning 287–291 sätestatut.
§
70. ALAEALISE TUNNISTAJA ÜLEKUULAMISE ERISUSED
(1)
Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda
lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või
psühholoogi.
(2)
Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on
lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi
kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui:
1)
tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib
mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale
2)
tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud
perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
3)
tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.
(3)
Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine
videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina
kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole
võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu.
(4)
Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud videosalvestistega. Viie päeva
jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus
esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi
viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata
jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse
taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse
kordamist käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras või
kohtumenetluses.
RK:
(alaealise ütluste andmise (võtmise) korra rikkumine toob)
A
kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ei ole lubatud, kuna
tema ülekuulamisel rikuti KrMS § 71 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuet
ega selgitatud talle õigust keelduda ütluste andmisest oma kasuisa vastu.
… seadusandja ei ole alaealise kannatanu ülekuulamise puhuks ette
näinud erisusi KrMS § 71 kohaldamisel. Ütlus, mis on saadud
nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud
tema õigusi ja kohustusi, ei ole käsitatav seadusliku tõendina,
sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik. Kohtuistungi
protokollist nähtub, et kuna A ülekuulamisel kohtueelses menetluses
rikkus uurija menetlusõigust, jättis prokurör need ütlused
süüstava tõendina esitamata ja taotles kannatanu ülekuulamist
kohtus. Kolleegium peab sellist käitumist õigeks ja
kriminaalmenetlusõigusega kooskõlas olevaks. (3-1-1-104-16
(VT KA 3-1-1-73-15)
….
on kaitsja kandvaks väiteks kohtumenetluses olnud see, et uurija on
A-d kohtueelse menetluse ülekuulamisel liigselt
suunanud.
Kaitsja on seisukohal, et sellega on mõjutatud ka kannatanu kohtus
antud ütluseid. Maakohus , hinnanud B kohtueelse menetluse
ülekuulamist, on möönnud, et uurija suunab last talle soovitud
suunas ning tema võtted on piiripealsed. . ei ole välistatud
olukord, kus alla neljateistaastane kannatanu on mõjutatav teda
ümbritsevatest, sh ka tema suhtes menetlustoiminguid tegevate
isikute tegevusest. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel
tuleb käsitleda kõiki asjaolusid, mis võivad avaldada mõju
kannatanu mälupildile sündmusest või võivad viidata ütluste
suunamisele teiste isikute poolt …teatud juhtudel võib ütluste
ebausaldusväärsuse väljenduseks olla ka nende liigne sarnasus (nn
õpetatud vastused, tõendiallika vanust arvestades talle mitteomaste
terminite kasutamine jne). Seega kui esineb kahtlus, et
kannatanu kohtueelsel ülekuulamisel toimunu on mõjutanud lubamatult
tema kohtumenetluses antud ütluseid, peab kaitseõiguse tagamiseks
olema süüdistataval ja kaitsjal võimalus sellele kohtu tähelepanu
juhtida. (3-1-1-104-16)
Alla
neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata ütluste andmisest
seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest,
siiski peab talle selgitama tõe rääkimise vajadust ja seda juba
ülekuulamise alguses ning igal juhul enne, kui kannatanu annab
ütlusi kuriteosündmuse kohta.
Sõltumata tunnistaja (kannatanu) vanusest tuleneb tõe rääkimise
kohustus KrMS § 66 lg-st 3. Kui ekspertiisi akti järeldustest
nähtub, et alaealisel kannatanul ei ole suuremat
fantaseerimiskalduvust, eeldab tema ülekuulamine ühemõttelist
selgitamist, et rääkida tuleb tõtt ehk tegelikkuses aset leidnud
sündmustest. Käesolevas asjas seda aga kannatanu ülekuulamise
protokollidest ei nähtu. Kuigi ülekuulamisel tuleb vaieldamatult
võtta arvesse lapse vanusega seotud eripära, mis võimaldab muu
hulgas suunavate küsimuste esitamist, ei saa mööda minna tõe
rääkimise kohustuse selgitamisest kui ütluse usaldusväärsuse
raskuspunktist.(
3-1-1-73-15)
§
72. ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE KUTSE- VÕI MUU TEGEVUSE
TÕTTU
(1)
Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks
saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on:
1)
Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul;
2)
kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3)
tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku
viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude
puhul;
31)
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe
kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud
juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine
välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse
esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt
kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas
avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri
taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel;
4)
isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse
hoidmise kohustus.
(2)
Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike
1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil.
Vahistamine
ja muud menetluse tagamise sunnivahendid
(25.-28.09.17)
Millest
me räägime?
Kahtlustatava ja süüdistatava suhtes
Kahtlustatavana kinnipidamine – vastavalt KrMS 217 lg-s 1 sätestatule on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. Vastavalt KrMS 31 lg-le 3 on edasilükkamatu menetlustoiming, mis tähendab, et selleks on pädevad eranditult kõik uurimisasutuse pädevust omavad asutused, sh ka nn algmenetlejad. Menetlustoiming, millega kogu kriminaalmenetlus algab. KK üldalused on sätestatud KrMS 217 lg-tes 2 ja 3, kuid praktilisel kinnipidamisel tuleb täiendavalt arvestada ka KrMS 4 lg-s 2, KrMS 217 lg-s 5 ning eriti 377 lg-tes 1-3 sisalduvaid ja kinnipeetava staatuse eripärast tulenevaid eritingimisi. Üldalused on järgmised:
Isiku tabamine kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda
Kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale
Kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule
Nuude kuriteole viitavate andmete olemasolul (nt tagaotsitavaks kuulutatud isiku äratundmine tänaval) siis, kui isik püüab põgeneda, kui tema isik pole tuvastatud, kui ta võib jätkuvalt panna toime kuritegusid, hoiduda kriminaalmenetlusest kõrvale või seda muul viisil takistada.
Tuginedes
KrMS 217 lg-le 4 on selleks menetlustoiminguks pädev ka mis tahes tavakodanik , kes tabab isiku kuriteo toimepanemisel või sellele
järgnenud põgenemisel. Selliselt kinnipeetud kurjategija tuleb
viivitamatult toimetada politseisse.
Elukohast lahkumise keeld
Vahistamine – kahtlustatavalt, süüdistatavalt või ka süüdimõistetult vabaduse võtmine:
Kohtueelsws menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku kohtumääruse alusel
Kohtumenetluses maakohtuniku või ringkonnakohtuniku kohtumääruse alusel
Või täitemenetluses täitmiskohtuniku (KrMS 429) kohtumääruse alusel.
PS
20
tulenevalt saab vahistamise aluseks olla:
Kriminaalkohtumenetlusest kõrvalehoidmise vältimine – kui isik esitab valeandmeid oma asukoha kohta, elab vale nime all või varjab muul viisil enese isikusaamasust, asukoht pole teada ning on isik on kuulutatud tagaotsitavaks, isik on lahkunud välismaale ega kavatse Eestisse tagasi pöörduda.
Kuritegude jätkuva toimepanemise vältimine – võib vahistada vaid väga spetsiifilistes, nn sõltuvuskuritegudes kahtlustatavaid (seksuaalkurjategijad, narkomaanid, oletatavasti kleptomaaniakalduvustega isikud)
Kohtuotsuse täitmise tagamine.
Kautsjon – KrMS 135 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on eeluurimiskohtuniku või kriminaalasja lahendava kohtu poolt tõkendina määratav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest ka muu isik tema vahi alt vabastamise tagatiseks kohtu hoiuarvele. Kautsjonit saab kohtunik kohaldada vaid kahtlustatava või süüdistatava taotlusel vahistamise asendajana. Kautsjoni kui tõkendi kohaldamise võimalus tähendab võimalust vähendada kriminaalmenetluses vahistamiste kui põhiõiguse tõsiseima riive osakaalu .
Kautsjoni
kohaldamist kaaludes tõusetuvad ka teatud sotsiaalriiklikud ja
võrdset kohtlemist puudutavad probleemid: vaid rikaste inimeste
võimalus end raha eest vabaks osta. Sedalaadi võimalike etteheidete
vältimiseks tuleks olukorras, mil on tegemist mitme kahtlustatavaga
ja mõni neist ei ole suuteline kautsjonit tasuma , üldjuhul
välistada kautsjoni kohaldamine ka teiste kahtlustatavate suhtes,
seda mõistetavalt eriti nendel juhtudel, mil kahtlustatavate huvid
on vastuolulised.
Elektrooniline valve
Väeosa juhtkonna järelevalve
Ametist kõrvaldamine
Lähenemiskeeld
Kõikide suhtes
Sundtoomine – on prokuratuuri või kohtu määruse alusel KrMS 139 lg-s 1 loetletud kriminaalmenetluse subjektide sunniviisiline toimetamine menetleja juurde. Vastavalt KrMS 385 p-le 9 ei ole sundtoomise määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Küll aga sundtoomise kui menetlustoimingu ajal asetleidnut võimalik vaidlustada KrMS 228 sätestatud korras.
Sundtoomise
esmane eeldus on, et isik on kutse kätte saanud. Kutse
kättetoimetamine ei ole oluline mitte üksnes kutsutule tema
kohustuse teatavaks tegemiseks, vaid see annab menetlejale aluse
piirata isiku õigusi täiendavalt. Kui kutset ei ole kätte
toimetatud, ei ole sundtoomise kohaldamise eeldus täidetud ning
seega on sundtoomine õigusvastane.
Tagaotsimine – KrMS 140. Tagaotsitavaks võib kuulutada lisaks kahtlustatavale või süüdistatavale ka kannatanu, tsiviilkostja ning tunnistaja. _Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise määrusega samaaegselt edastatakse politseile ka tagaotsitava vahistusmäärus (vt KrMS 131 lg 4)
Trahvimine
Mööndustega – ekspertiisiasutusse suunamine ja võrdlusmaterjali võtmine
Vara suhtes
Vara arestimine (vrdl asitõendina äravõtmine) – KrMS 142 lg 1 kohaselt seisneb kahtlustatava, sõõdistatava või tsiviilkostja vara või rahapesu objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine.
Muud hagi tagamise vahendid
Kohtuistungi korra rikkujate suhtes
Arest
Kohtusaalist eemaldamine
Trahvimine
Kes
soovib menetlust?
Prokurör,
tunnistajad, kannatanu (Probleemid: perevägivald - tavaliselt
kannatanu ei soovi koostööd teha; purjus sõbrad, kes kaklesid, on
järgmisel päeval ei soovi menetluse jätkamist).
Sunnivahend
– koostöö.
Kahtlustatavana kinnipidamine
Lugeda:
KrMS
4. Ptk (Menetluse tagamine), §§ 217-219; 267.
3-1-1-117-16
(ühisomandis oleva vara arestimine)
20.
Kolleegium märgib kõigepealt, et väljakujunenud kohtupraktika
kohaselt
on
kolmanda isiku vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise
tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule
endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, §
831
lg
2 või § 832
lg
2 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS §
84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara
võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist.
Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult välja mingi vara,
ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi
täitmiseks enda vara arvel.
(Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus
asjas nr 3-1-2-4-12,
p 41
koos seal viidatud kohtupraktikaga.)
30.
Kolleegium
märgib, et käesolevas asjas kohaldatava karistusseadustiku
redaktsiooni järgi on
kolmanda isiku suhtes võimalik kohaldada konfiskeerimise asendamist,
kui kolmas isik on omandanud KarS § 831
lg-s
2 või § 832
lg-s
2 sätestatud asjaoludel KarS § 831
lg-s
1 või § 832
lg-
s 1 nimetatud vara, mille ta on võõrandanud, ära tarvitanud või
selle temalt äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või
otstarbekas
(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus
asjas nr 3-1-1-102-12,
p 10).
34.
Olukorras,
kus kolmandale isikule üle antud ja viimase poolt ära kasutatud
kriminaaltulu väärtus pole teada, ei
ole võimalik sellele vastavat summat kolmandalt isikult KarS § 84
alusel välja mõista, sest osa konfiskeerimise asendamise eeldustest
on tuvastamata.
Samas
ei pruugi olla välistatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS
§ 1414
lg-s
1 nimetatud abinõude kohaldamine, sh vara arestimine, kuna on
võimalik, et puuduvad andmed konfiskeerimise asendamise eelduste kohta tehakse
kindlaks edasise kriminaalmenetluse käigus.
35.
Kolleegium
on varem selgitanud, et järgimaks vara
arestimisel kehtivat proportsionaalsuse põhimõtet –
mis on alates 1. juulist 2016 otsesõnu ette nähtud ka KrMS § 1414
lg-s
3 –, peavad
prokuratuur ja kohus muu hulgas hindama , et arestitava vara väärtus
ei ületaks võimaliku süüditunnistamisega kaasneva konfiskeerimise
või
Kõik kommentaarid