Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid (1)

Tartu Ülikool - Õigus - Kriminaalmenetlus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele?
Miks on hea kui kohtusaalis on pealtvaatajad?
Kes mõistab õigust täpsemalt milline on kohtukoosseis üks neljast variandist?
Kes kaotab kui kohtumenetlus muutub privaatseks?
Kellest kohus koosneb?
Kes võib vaidlusi lahendada?
Midagi ei teenud Kuidas ta hakkab tõendama et ta ei ole süüdi?
Mida täpsemalt tähendab tähendab kuriteotunnuste ilmnemine ja millisest hetkest alates on alust rääkida nende olemasolust?
Kui see ei vii kuhugi?
Millisel alusel saaks selliste armuandmiskampaaniate" puhul kriminaalmenetluse lõpetada?
Miks Kuidas lahendaksite prokurörina esitatud kaebuse?
Kelle poole L pöördus pärast politseis käimist Millist nõu annate L-ile?
Kes on kurjategija?
Millist nõu annaksite advokaadina S-ile?
Kuidas rahustaksid S-i sina?
Millist põhiõigust läbiotsimine riivab?
Kust leiad läbiotsimise ese?
Mis on kirjutatud määruses?
Millist nõu talle juristina annaksite?
Kes lahendab kaebust Mida teete?
Mida tähendab vahetu tabamine?
Milles seisnes läbiotsimine?
Mis on S-i alus kaebuse esitamiseks?
Kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ?
Kelle poole ta toe saamiseks pöördub Millist nõu annad?
Mis on siin võimalused?
Kuidas käib vara arestimine?
Millist vara saab konfiskeerida?
Millisel juhul saab asitõendist rääkida?
Millest me räägime?
Kes soovib menetlust?
Kes lahendab kaebust Mida teete?
Miks ei saa pärast 48 tundi vabastatada ja siis jälle vahistada?
Kui suures ulatuses on vaja esitada tõendeid?
Kelle poole ta toe saamiseks pöördub Millist nõu annad?
Mis seal üldse toimub?
Kuidas isik saab teada et tema vara arestitud?
Millistele argumentidele tugineksite A kaitsjana vahistamismääruse vaidlustamisel?
Mille alusel esitatakse vahistamismäärusele kaebus?
Kuhu määrus tehti Võib tugineda vormilistele või sisulistele puudustele Kas vormiliselt on kõik õigesti?
Millisel alusel konfiskeeriti auto?
Kuidas lahendate eeluurimiskohtunikuna taotlused?
Mida kirjutada kaebusesse?
Mida tegi eeluurimiskohtunik valesti?
Milliseid kuritegusid veel võib toime panna soovides tõendeid hävitada?
Kuskohast tuleb põhjendatud kahtlus?
Mida oleks võimalik proksil välja tuua?
Kui palju volikogu liikmeid kes tegelevad riigihangete läbiviimisega?
Milline neljast tõkendist?
Mida kohus peab põhjendama et arestida?
Mis on siin võimalused?
Mis on tõkendi eesmärk?
Millest me räägime?
Millistel tingimustel saab asja uuendada?
Millest me räägime?
Millised õiguslikud tagajärjed on menetluse lõpetamisel?
Milline otsus on lõplik?
Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus?
Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu?
Kuidas reageerid sellele kaitsjana?
Kus näeksid võimalikke probleeme?
Mida peaks riigiprokuratuur tegema?
Millisel õiguslikul alusel oli prokuratuuril õigus menetlus sel alusel lõpetada?
Kuidas lahendate taotluse?
Kuidas lahendate kaebuse?
Kui kohustas uurimisasutust lisama kriminaaltoimikule õiendi menetluskulude kohta?
Kuidas lahendate prokurörina kaitsja taotluse?
Mida hakkate peale teabega OÜ Väike Trikk registrist kustutamise kohta?
Kelle A on toru otsa" saanud Mida teete?
Mida teed prokurörina?
Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus?
Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu?
Kuhu paigutub kriminaalmenetlus?
Kuidas fakte tuvastatakse?
Kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele mis juhtus?
Kuidas puutub siia tõde?
Millised Ja mida sel juhul tuleks teha kui isik võiks samas kriminaalasjas olla nii tunnistaja kui ka mingis muus menetluslikus rollis?
Millised need erandid on?
Mis millal kuhu kus kuidas kui palju millest miks milleks missugune?
Mida teha kohtueelses menetluses antud ütlustega?
Millele kannatanu esindaja vastab esmalt eitavalt Siis küsib prokurör aga otse löömisest rääkis?
Mida otsustaksite siin ringkonnakohtuna?
Milliste küsimuste vastu ja millisel alusel vastuväiteid esitad?
Kui nägite meesterahvast auto juurde jooksmas Kui kaugel ta teist oli?
Miks te noorena loomapiinamisega tegelesite?
Millal te viimati psühhiaatri vastuvõtul käisite?
Mis te arvate kuidas varas majja sisse pääses?
Millises ulatuses arvestad kohtunikuna O ütlusi?
Kuidasn neil kahel vahet teha?
Millised on erisused nende kasutamisel tõendina?
Mida saab kasutada vaid tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kõigutamiseks?
Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta?
Mis kaebaja jaoks kaalul on?
Kestnud liiga kaua õiguslikud tagajärjed?
Kes ei suuda piisavalt kiiresti uurida?
Mis on avalik huvi?
Kuidas mõistlikku menetlusaega tagada?
Kui asi läheb kohtunikku kätte siis kuidas saada teada kas isikul on võimalik rahalist karistust kanda?
Millised riskid on kokkuleppemenetluses?
Millised kaalutlused võiksid prokuratuuri kallutada kokkuleppemenetluse kasuks otsustama?
Miks peaks kokkuleppemenetlusega olema nõus süüdistatav?
Millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab süüküsimus Kohus teeb kindlaks kas vabatahtlikult?
Kellel on õigus ja mis on ringkonnakohtu võimalused selles olukorras?
Kui kohus on valesti materiaalõiguslikust kasutanud?
Millised on lühimenetluse põhilised tunnusjooned ja mille arvelt tuleb kokkuhoid?
Milline näeb välja kohtulik arutamine lühimenetluses?
Mis tähendus on süüdistatava ütlustel kui süüdistatav palub et ta lühimenetluses üle kuulatakse?
Mis on kannatanu sõnavõtu õiguslik tähendus?
Millisest põhilisest menetlusõigusest loobub süüdistatav lühimenetlusega nõustumisel?
Kellegi õigusi rikub?
Millised argumendid võivad siin olla kaitsjal apellatsiooni kirjutades?
Millistel juhtudel võib kohus teha õigeksmõistvat kohtuotsust?
Kui seotud on prokurör kannatanu seatud tingimustega?
Millisele seisukohale asute taotluse osas?
Millised kulud jäävad kriminaalmenetluse korrakohase toimise puhul igal juhul riigi kanda?
Millistest kaalutlustest lähtudes peaks kohus hindama kuidas menetluskulud jaotada?
Millisest hetkest alates tekib isikul õigus kaitsja abile?
Mis sellist probleemi esile kutsuma või võimendama kipuvad?
Kuidas lahendada?
Mis sellise tasumäära mõistlikuks muudavad?
Millised on menetluskulud?
Miks ka meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas?
Mida teha "kuldkaebajatega"?

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #1

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #2

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #3

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #4

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #5

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #6

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #7

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #8

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #9

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #10

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #11

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #12

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #13

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #14

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #15

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #16

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #17

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #18

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #19

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #20

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #21

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #22

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #23

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #24

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #25

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #26

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #27

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #28

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #29

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #30

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #31

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #32

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #33

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #34

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #35

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #36

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #37

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #38

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #39

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #40

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #41

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #42

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #43

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #44

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #45

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #46

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #47

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #48

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #49

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #50

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #51

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #52

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #53

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #54

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #55

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #56

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #57

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #58

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #59

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #60

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #61

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #62

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #63

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #64

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #65

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #66

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #67

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #68

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #69

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #70

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #71

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #72

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #73

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #74

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #75

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #76

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #77

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #78

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #79

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #80

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #81

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #82

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #83

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #84

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #85

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #86

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #87

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #88

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #89

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #90

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #91

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #92

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #93

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #94

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #95

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #96

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #97

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #98

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #99

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #100

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #101

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #102

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #103

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #104

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #105

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #106

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #107

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #108

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #109

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #110

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #111

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #112

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #113

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #114

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #115

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #116

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #117

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #118

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #119

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #120

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #121

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #122

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #123

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #124

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #125

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 125 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

158 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fantasy711 Õppematerjali autor

Kriminaalmenetlus Kriminaalkaristuse kohaldamine Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Prokurör kriminaalmenetluses kordamine

(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett

Prokurör kriminaalmenetluses

doc

Süüteomenetluse kordamisküsimused

Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes

Süütegude menetlus

pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda.

Õiguse alused

docx

Kriminaalmenetlus

- Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus? Ontoloogia on teadus olemisest, epistemoloogia on teadus teadmisest – kuidas me midagi teame ja mida me üldse teada saame. Realistid ja skeptikud – realistid ütlevad, et jah on inimesest sõltumatu ja eksisteeriv reaalsus, skeptikud ütlevad, et ei ole midagi väljaspool inimese teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria – eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule.

Õigus

pdf

Prokuroriabi eksami kaasus

automaatselt kõrvale jätta ja kohtuotsuse tegemisel tugineda hoopis kohtueelse menetluse ajal ütluste sündmuskoha olustikuga seostamisel antud ütlustele. (2 punkti) 3. A salvestatud vestlust saab kasutada tõendina ja seda tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-5-09 selgitanud, et eraelulise vestluse lindistuse kui tõendi lubatavuse kontrollimisel ei ole asjakohane kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jao sätteid, mis reguleerivad tõendite kogumist jälitustoiminguga. Jälitustoimingute tegemine on osa jälitustegevusest. Üldistavalt võib öelda, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava (aga sageli paratamatult ka kolmandate isikute) põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. Enda (telefoni)vestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi

Õigus

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium

Õigus

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Majandusõigus

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 3. Prokuröri ülesanded: Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. 4. Jälitustegevuse nn. erandmeetmed (näit. kuriteo matkimine jt.), kes annab nende

Õigus

Rohkem sarnaseid