Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele?
  • Miks on hea kui kohtusaalis on pealtvaatajad?
  • Kes mõistab õigust täpsemalt milline on kohtukoosseis üks neljast variandist?
  • Kes kaotab kui kohtumenetlus muutub privaatseks?
  • Kellest kohus koosneb?
  • Kes võib vaidlusi lahendada?
  • Midagi ei teenud Kuidas ta hakkab tõendama et ta ei ole süüdi?
  • Mida täpsemalt tähendab tähendab kuriteotunnuste ilmnemine ja millisest hetkest alates on alust rääkida nende olemasolust?
  • Kui see ei vii kuhugi?
  • Millisel alusel saaks selliste armuandmiskampaaniate" puhul kriminaalmenetluse lõpetada?
  • Miks Kuidas lahendaksite prokurörina esitatud kaebuse?
  • Kelle poole L pöördus pärast politseis käimist Millist nõu annate L-ile?
  • Kes on kurjategija?
  • Millist nõu annaksite advokaadina S-ile?
  • Kuidas rahustaksid S-i sina?
  • Millist põhiõigust läbiotsimine riivab?
  • Kust leiad läbiotsimise ese?
  • Mis on kirjutatud määruses?
  • Millist nõu talle juristina annaksite?
  • Kes lahendab kaebust Mida teete?
  • Mida tähendab vahetu tabamine?
  • Milles seisnes läbiotsimine?
  • Mis on S-i alus kaebuse esitamiseks?
  • Kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ?
  • Kelle poole ta toe saamiseks pöördub Millist nõu annad?
  • Mis on siin võimalused?
  • Kuidas käib vara arestimine?
  • Millist vara saab konfiskeerida?
  • Millisel juhul saab asitõendist rääkida?
  • Millest me räägime?
  • Kes soovib menetlust?
  • Kes lahendab kaebust Mida teete?
  • Miks ei saa pärast 48 tundi vabastatada ja siis jälle vahistada?
  • Kui suures ulatuses on vaja esitada tõendeid?
  • Kelle poole ta toe saamiseks pöördub Millist nõu annad?
  • Mis seal üldse toimub?
  • Kuidas isik saab teada et tema vara arestitud?
  • Millistele argumentidele tugineksite A kaitsjana vahistamismääruse vaidlustamisel?
  • Mille alusel esitatakse vahistamismäärusele kaebus?
  • Kuhu määrus tehti Võib tugineda vormilistele või sisulistele puudustele Kas vormiliselt on kõik õigesti?
  • Millisel alusel konfiskeeriti auto?
  • Kuidas lahendate eeluurimiskohtunikuna taotlused?
  • Mida kirjutada kaebusesse?
  • Mida tegi eeluurimiskohtunik valesti?
  • Milliseid kuritegusid veel võib toime panna soovides tõendeid hävitada?
  • Kuskohast tuleb põhjendatud kahtlus?
  • Mida oleks võimalik proksil välja tuua?
  • Kui palju volikogu liikmeid kes tegelevad riigihangete läbiviimisega?
  • Milline neljast tõkendist?
  • Mida kohus peab põhjendama et arestida?
  • Mis on siin võimalused?
  • Mis on tõkendi eesmärk?
  • Millest me räägime?
  • Millistel tingimustel saab asja uuendada?
  • Millest me räägime?
  • Millised õiguslikud tagajärjed on menetluse lõpetamisel?
  • Milline otsus on lõplik?
  • Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus?
  • Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu?
  • Kuidas reageerid sellele kaitsjana?
  • Kus näeksid võimalikke probleeme?
  • Mida peaks riigiprokuratuur tegema?
  • Millisel õiguslikul alusel oli prokuratuuril õigus menetlus sel alusel lõpetada?
  • Kuidas lahendate taotluse?
  • Kuidas lahendate kaebuse?
  • Kui kohustas uurimisasutust lisama kriminaaltoimikule õiendi menetluskulude kohta?
  • Kuidas lahendate prokurörina kaitsja taotluse?
  • Mida hakkate peale teabega OÜ Väike Trikk registrist kustutamise kohta?
  • Kelle A on toru otsa" saanud Mida teete?
  • Mida teed prokurörina?
  • Kui konkreetselt tuleks formuleerida süüdistusaktis süüteo kirjeldus?
  • Millisest hetkest saab rääkida kaitseõiguse rikkumisest süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu?
  • Kuhu paigutub kriminaalmenetlus?
  • Kuidas fakte tuvastatakse?
  • Kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele mis juhtus?
  • Kuidas puutub siia tõde?
  • Millised Ja mida sel juhul tuleks teha kui isik võiks samas kriminaalasjas olla nii tunnistaja kui ka mingis muus menetluslikus rollis?
  • Millised need erandid on?
  • Mis millal kuhu kus kuidas kui palju millest miks milleks missugune?
  • Mida teha kohtueelses menetluses antud ütlustega?
  • Millele kannatanu esindaja vastab esmalt eitavalt Siis küsib prokurör aga otse löömisest rääkis?
  • Mida otsustaksite siin ringkonnakohtuna?
  • Milliste küsimuste vastu ja millisel alusel vastuväiteid esitad?
  • Kui nägite meesterahvast auto juurde jooksmas Kui kaugel ta teist oli?
  • Miks te noorena loomapiinamisega tegelesite?
  • Millal te viimati psühhiaatri vastuvõtul käisite?
  • Mis te arvate kuidas varas majja sisse pääses?
  • Millises ulatuses arvestad kohtunikuna O ütlusi?
  • Kuidasn neil kahel vahet teha?
  • Millised on erisused nende kasutamisel tõendina?
  • Mida saab kasutada vaid tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kõigutamiseks?
  • Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta?
  • Mis kaebaja jaoks kaalul on?
  • Kestnud liiga kaua õiguslikud tagajärjed?
  • Kes ei suuda piisavalt kiiresti uurida?
  • Mis on avalik huvi?
  • Kuidas mõistlikku menetlusaega tagada?
  • Kui asi läheb kohtunikku kätte siis kuidas saada teada kas isikul on võimalik rahalist karistust kanda?
  • Millised riskid on kokkuleppemenetluses?
  • Millised kaalutlused võiksid prokuratuuri kallutada kokkuleppemenetluse kasuks otsustama?
  • Miks peaks kokkuleppemenetlusega olema nõus süüdistatav?
  • Millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab süüküsimus Kohus teeb kindlaks kas vabatahtlikult?
  • Kellel on õigus ja mis on ringkonnakohtu võimalused selles olukorras?
  • Kui kohus on valesti materiaalõiguslikust kasutanud?
  • Millised on lühimenetluse põhilised tunnusjooned ja mille arvelt tuleb kokkuhoid?
  • Milline näeb välja kohtulik arutamine lühimenetluses?
  • Mis tähendus on süüdistatava ütlustel kui süüdistatav palub et ta lühimenetluses üle kuulatakse?
  • Mis on kannatanu sõnavõtu õiguslik tähendus?
  • Millisest põhilisest menetlusõigusest loobub süüdistatav lühimenetlusega nõustumisel?
  • Kellegi õigusi rikub?
  • Millised argumendid võivad siin olla kaitsjal apellatsiooni kirjutades?
  • Millistel juhtudel võib kohus teha õigeksmõistvat kohtuotsust?
  • Kui seotud on prokurör kannatanu seatud tingimustega?
  • Millisele seisukohale asute taotluse osas?
  • Millised kulud jäävad kriminaalmenetluse korrakohase toimise puhul igal juhul riigi kanda?
  • Millistest kaalutlustest lähtudes peaks kohus hindama kuidas menetluskulud jaotada?
  • Millisest hetkest alates tekib isikul õigus kaitsja abile?
  • Mis sellist probleemi esile kutsuma või võimendama kipuvad?
  • Kuidas lahendada?
  • Mis sellise tasumäära mõistlikuks muudavad?
  • Millised on menetluskulud?
  • Miks ka meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas?
  • Mida teha "kuldkaebajatega"?
Vasakule Paremale
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #1 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #2 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #3 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #4 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #5 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #6 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #7 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #8 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #9 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #10 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #11 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #12 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #13 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #14 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #15 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #16 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #17 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #18 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #19 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #20 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #21 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #22 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #23 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #24 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #25 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #26 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #27 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #28 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #29 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #30 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #31 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #32 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #33 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #34 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #35 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #36 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #37 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #38 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #39 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #40 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #41 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #42 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #43 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #44 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #45 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #46 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #47 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #48 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #49 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #50 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #51 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #52 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #53 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #54 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #55 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #56 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #57 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #58 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #59 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #60 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #61 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #62 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #63 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #64 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #65 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #66 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #67 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #68 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #69 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #70 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #71 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #72 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #73 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #74 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #75 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #76 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #77 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #78 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #79 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #80 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #81 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #82 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #83 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #84 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #85 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #86 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #87 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #88 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #89 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #90 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #91 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #92 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #93 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #94 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #95 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #96 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #97 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #98 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #99 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #100 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #101 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #102 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #103 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #104 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #105 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #106 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #107 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #108 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #109 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #110 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #111 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #112 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #113 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #114 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #115 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #116 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #117 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #118 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #119 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #120 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #121 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #122 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #123 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #124 Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid #125
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 125 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fantasy711 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku

Õigus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus



Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (1)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Tänan abistava materjali eest!
21:18 07-05-2019





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun