• esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat
  
• alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat.
  

• süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista – eesmärk teenib indiviidi huve
  
• süüdlane tuleb süüdi mõista – eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve
  

• Et õigus võidutseks – täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega).
  
• Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine.
  
• Põhiõigusi kindlustamine.
  
• Karistamine , et keegi ei rikuks ühiskonnas eksisteerivaid norme.
  
• ohvrid soovivad loovutada oma konflikti riigile, kes sellega oskab paremini tegutseda ja lahendada – riik on selline pool, kes saab neutraalselt otsustada ( veritasu vältimine).
  
• laiendavad inimese normide ja väärtuste arusaamad.
  
• Korraloomine ja selle täitmine. On sätestatud menetluskord: Normi eesmärk – orienteerumine tulemuse saavutamises.
  

• Ruumiline kehtivus
  

• Ajaline kehtivus
  

• On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus – kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu.
  

• Puuduvad krm-st välistavad asjaolud .
  

• krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202)
  
• krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203)
  
• krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204)
  
• krm-e lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 205)
  

• kahtlustatav või süüdistatav on nõus sellisel alusel lõpetamisega
  
• kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.
  

• Alternatiivid menetluskorras: leiame otseteid või valime, millised teed on vajalikud. Nt kokkuleppemenetlus (Ameerika õigussüsteemist pärinev) – menetlus, kus süüdistuse ja karistuse suhtes saavutatakse süüdistatava js võimuesindaja läbirääkimiste tulemusel kokkulepe.
  
• Kas see on mõistlik menetleda algusest lõppuni kõikide normide järgi? Võimalikult minimalistlikult. Mida vähem reguleeritakse ja dubleeritakse, seda parem on.
  

• Isikuline kehtivus
  

• Kehtib kõigi isikute suhtes võrdselt.
  
• Erandid:
  
  • Riigikogu liikmed, president , riigikontrolör, kohtunikud – süüdistusakti koostamise ja menetlustoimingute erisused 14.ptk-s.
    
  • Notari- ja advokaadibüroode läbiotsimine ainult kohtumääruse alusel. Pigem keelatud.
    
  • Alaealised – erimenetlus.
    
  • Diplomaatiline puutumatus – Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldatakse välisriigi taotlusel.
    

• Funktsionaalne, mitte institutsionaalne ;
  
• Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele ;
  
• Eesmärgist lähtuv.
  

Põhimenetlus kohtus

• Et teha selgeks, mis juhtus;
  
• Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada;
  
• Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
  
• Et näidata, et õigus toimib;
  
• Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida;
  
• Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb;
  
• Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu . Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada , aga kahju hüvitist ei järgne.
  

• Eesmärkide prioritiseerimine;
  
• Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis , Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas , kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald.
  
• Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida.
  
• Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema.
  
• Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
  
• Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu.
  
• Võistlev vs mittevõistlev?
  

• Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust.
  
• Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku , mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne.
  
• Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi.
  
• Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud .
  
• Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6.
  
• Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas - ja teisesküsitlus tõenite uurimisel.
  
• Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega , et uurida.
  
• Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus .
  
• Kaitsja lõpukõne.
  
• (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab.
  
• Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.
  

• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid – on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
  
  • Õiglane kohtumenetlus
    
  • Piinamise keelamine
    
  • Õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele
    
  • Karistamine seaduse alusel
    
  • Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
    
  • Hüvitis väära süüdimõistmise korral
    
  • Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld.
    
• EL põhiõiguste harta;
  
• PS
  
  • Kaitse riigivõimu omavoli eest
    
  • Riigivõimu kohustus tagada õigused ja vabadused
    
  • Süütuse presumptsioon
    
  • Õigus kohtuasja avalikule arutamisele ja edasikaebamisõigus
    
  • Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
    
  • Õigus kodu puutumatusele
    
  • Õigus sõnumite saladusele
    

• Selgeks teha, mis juhtus
  
• SÜÜTU SÜÜDISTATAV TULEB ÕIGEKS MÕISTA – teenib indiviidi huve
  
• SÜÜDLANE TULEB SÜÜDI MÕISTA – teenib ohvri ja ühiskonna huve.
  
• Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada
  
• Näidata, et õigus toimib
  
• Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida
  

• Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone
  
• Leida optimaalne lahendus juhtunule
  

• Professionaalne kohtunik; - protsessi juhtimine, normide rakendamine, aktiivselt osalevad riigi elus - õiguse elluviimine poliitikas
  
• rahvakohtunik – peab vastama nõuetele, võib olla valitud KOV nimekirjast; - võib vaidlust lahendada ka
  
• vandekohus – nimekiri registris, juhuslikult valitakse
  

• poolte võrdsus
  

• Õigus võistlevale menetlusele
  

• Õigus osa võtta kohtumenetlusest
  

• Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel
  

• õigus teada teise poole väiteid ja neid kommenteerida
  

• Üldine õigus õiglasele kohtumenetlusele
  

• Õigus avalikule kohtumenetlusele: kohtuasja avalik arutamine ja kohtuotsuse avalik kuulutamine
  
  • vahend, mille abil säilib nii sisemine ja välimine usaldus kohtu vastu.
    

• On põhiseaduslik garantii , mis allutab õigusemõistmise avalikkuse kontrollile .
  
• Võib mõnel juhul kõrvale kalduda: , kui ajakirjanikud ja üldsus võidakse eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilised asjaolud, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve;
  
• Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul
  
• Õigus kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus
  

• sõltumatus täidevvõimust ja protsessiosalistest
  
• Subordinatsiooni puudumine riigi ükskõik millise teise institutsiooniga
  
• Sõltumatust ei mõjuta kord, mis kohustab madalama astme kohtuid arvestama kõrgema kohtu loodud pretsedendiga.
  
• Kuid mõjutab ettekirjutus, kuidas konkreetset kohtuasja lahendada.
  

• Kohtunikul puuduvad eelarvamused ühe poole suhtes ja ta ei eelista ühte menetlusosalist teisele.
  
• Objektiivne erapooletus - on oluline, mis välja paistab (nt sugulane)
  
• Subjektiivne erapooletus – eelarvamuste puudumist eeldatakse seni, kuni pole tõendatud vastupidist.
  

Kas võiks jätta menetluse alustamata, kui see ei vii kuhugi ?

• Ülekuulamine
  
• Vastastamine
  
• Äratundmiseks esitamine
  
• Ütluste seostamine olustikuga