VAK10 16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha kehtestatud alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kulude hulka loetakse muu hulgas sidepidamise kulud. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse kulude hüvitamise korra ja päevaraha
puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib teine poole keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, muudest õiguskaitsevahenditest saab kõne alla tulla ilmselt vaid viivise maksmise nõudmine. 2. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ning millele tuleb tähelepanu pöörata kahju suuruse kindlaks määramisel?
kauem viibida kui 30 järjestikku kalendripäeva, erandiks on mõlemate osapoolte kokkuleppel. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Raseidaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolme aastast last, saab töölähetusse saata ainult nende nõusolekul. Alaealise puhul on vajalik lisaks veel hooldaja nõusolekut. Töötaja on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles
03.13 O1 on sõiduauto VW Golf omanik. Varas V varastab selle auto. Peale vargust müüb O1 auto O2-le maha. O1 ja O2 lepivad kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le ja et O2 võib minna ja autot varga käest nõuda. Mõni päev peale seda pargib V auto ühe poe ette, mille katuselt kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole. Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist? Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt. Kaasuse lahendus tuleb vormistada trükitud kujul, paberil, A4 formaadis ja esitada 18.03.13 hiljemalt kell 17.00 dekanaati Tallinn ruum 202. LAHENDUS
TVL kirjeldatakse tehtav töö Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega määratakse tasu töö tähtaeg Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel Katseaega ei kohaldata Töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töövõtja kohustused Töö vastavus lepingutingimustele Asja üleandmine Tellija kohustused Tasu maksmine Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata Töö vastuvõtmine Eelarve ületamine: Siduv; Mittesiduv Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtja kannab juhusliku hävimise riisikot kuni töö valmimiseni. Töö peab vastama lepingutingimustele, samuti
varalist kahju? Kuna Hunt tegutses hea usu põhimõtetest lähtuvalt, pole ta tegutsenud õigusvastaselt TsÜS-i §140 ja §141 lg 1, sest see oli vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ohuga võrreldes pole mõistlikult suur. b) Kas Karul on õigus nõuda Hundilt või Rebaselt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist? 3 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 vastavalt TsÜS-i §141 lg 2 kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ohtu tõrjudes ta tekitas, ja saab ka lg 3 järgi nõuda kahju hüvitamist ka Rebaselt, sest tema huvides kahju tekitati. Kas lahendus muutuks, kui haiglas selgub, et Rebase elu ei olnud hädaohus? Nad ei saanud adekvaatselt hinnata ohu suurust
järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et
tööd anda, on tal õigus töötasu vähendada. -Tasu tohib vähendada kuni kolmeks kuuks riikliku alammäärani, üks kord 12 kuu jooksul Kahjude hüvitamine - Kui töötaja on teinud praaktööd, võib talle vähem maksta. -Tasu tohib alandada ainult siis, kui praak selgub töö vastuvõtmise ajal ja kui praaki ei ole võimalik parandada. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks kahju, mille tekkimises ta süüdi on. -Hüvitamist tohib nõuda ainult siis, kui süü on välja selgitatud. -Kui on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, siis tööandja töötaja süüd välja selgitama ei pea. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg -Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, aga ta peab seejuures arvestama töötajate huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda ületunnitöö tegemist, aga ainult ettenägematute asjaolude tõttu. -Tööandjal on õigus saata töötaja lähetusse.
Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha 20 000 euroga). Ülesanne: hinda, kas pooled on lepingu sõlminud ning kas ja mille alusel saaks ostja seetõttu nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg
eest. Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline. § 25 ei sätesta piisava selgusega, millal on tegu kahjuga, millal on kahju vastutava isiku poolt tekitatud (põhjuslik seos) ning milline (rahaline või naturaalne) ja kui suur peab olema hüvitis. Need küsimused peab vältimatult lahendama seadusandja. Kui muul alusel ei saa nõuda, siis § 25 kohaldub otse, mitte nagu teised põhiõigused. Kui eksisteerib kahju hüvitamist reguleeriv seadus, tuleb hüvitis välja mõista seaduse, mitte § 25 alusel. Ilma kahju hüvitamist välistavat või piiravat seadust PS-vastaseks tunnistamata ei ole nõuet vahetult § 25 alusel võimalik esitada. 3. Selgitage Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju Eesti riigivastutusõigusele. Liis EIÕK mõju avaldub eelkõige läbi kahe artikli – artikli 5 ja artikli 41 kaudu. Artikli 5 lg 5 kohaselt on
oluline töö kui isiku abi protsess, tasustatakse (VÕS, §622). konkreetse töötaja tegevust [3]. Kulude ja kahju Töötaja võib nõuda Tellija võib nõuda Käsundiandja peab hüvitamine tööülesannete töövõtjalt ka sellise käsundisaajale täitmisel kantud kahju hüvitamist, hüvitama kulude hüvitamist mis tekkis tööna mõistlikud ja vastavalt VÕS, § 628 tehtud asja vajalikud kulud, lg 24. Kokkulepe otstarbele mida käsundisaaja kulude hüvitamise mittevastava on teinud käsundi kohta töötasu arvel kasutamise tõttu, täitmiseks. Kui
huvide ja õigustega ning keelatud on esitada valeandmeid. Kui läbirääkimised lepingu sõlmimiseni ei vii, siis heauskselt tegutsenud pooltel mingeid kohustusi ei teki, samuti ei pea hüvitama läbirääkimistele kulutatud aega ega tööd. Siiski võivad läbirääkimised kaasa tuua ka vastutuse. Kui üks pool ei avalda teisele kokkuleppe seisukohalt määrava tähtsusega asjaolusid, võib kahjustatud pool nõuda kahju hüvitamist. Näiteks on poolel õigus nõuda läbirääkimistele kulutatud raha hüvitamist, kui ilmneb, et teine pool pidas läbirääkimisi ilma tegeliku eesmärgita lepingut sõlmida, vaid tegi seda üksnes uudishimust konkurendi tegevuse vastu. Kuigi öeldakse, et vaikimine on nõusolek, siis tegelikult on vastupidi vaikimist või tegevusetust ei loeta nõustumuseks. Erandina ei pea lepingu sõlmimiseks oma tahet välja
kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane VÕS § 101 toob õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kohustuse puhul kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Võlausaldaja võib: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust või öelda leping üles 5) alandada hinda 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud loetelu ei ole täielik, sest õiguskaitsevahendeid võib sisalduda ka lepingutes ja muudes seadustes. Võlausaldaja vastutus enda käitumise eest VÕS § 101 lg 1 annab alused, mida kohustuse rikkumisel kannatanud poolt võib rakendada, kuid kui rikkumine on tingitud tema enda käitumisest, siis nimetatud sätteid kasutada ei saa (VÕS § 101 lg 3)
konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on tööandjale leppetrahvi juba tasunud. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi kui kõrvalkohustuse kokkuleppimine erinevates lepingutes on praktikas laialt levinud. Ühelt poolt aitab leppetrahvis kokkuleppimine tagada lepinguliste kohustuste täitmise ning teiselt poolt on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna leppetrahvi saab nõuda sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest.
ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu: Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? 1. Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? VÕS § 101 (1) - Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. V: Jah, Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna kohustuse täitmine on nimetatud Võlaõigusseaduse §101 kohaselt õiguskaitsevahendina. 2. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub?
töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööandja maksaks majutuskulud ettemaksuna. Kui tööandja seda ei tee, on
teostama diskretsiooni. 5. Milline tähtsus on kannatanud isiku enda hoolsuskohustusel riigi vastutuse hindamisel ja mõõtmisel? Võid vastuse sisustada primaarnõuete olemuse kaudu. Eesti riigivastutuse seadus nõuab expressis verbis isikult kõigepealt primaarnõuete kasutamist (§ 7 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik- õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6. sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seadusandja on andnud võimaluse nõuda haldusakti tühistamist vaidega haldusmenetluses või kaebusega halduskohtumenetluses; esitada taotlus toimingu lõpetamiseks toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule; esitada selleks pädevalde haldusorganile taotlus haldusakti andmiseks või toimingu
kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist?
mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. 3. Varalise vastutuse kokkulepe
pidamist. Õigus anda õigus alandada Poolte õigused Töölepingut üles öelda ja Käsundisaajale vahel kokku lepitud lõpetada seaduse poolt Teenuste osutamiseks Töö maksumust või lubatud piirides. juhiseid. Teostada igal nõuda vajalike Tööandjal on õigus ajal järelevalvet. kulutuste hüvitamist, kehtestada ettevõttes Põhjendatult keelduda mis Tellija kandis Töös õigusaktides ettenähtust Käsundisaaja esinenud puuduste rangemaid töötervishoiu ja ettepanekutest. parandamisel oma tööohutuse nõudeid. Kutsuda kokku koo- vahenditega ja/või Tööandjal on õigus nõuda solek
eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. 3. Varalise vastutuse kokkulepe
juhiseid ja korraldusi kinnipidamist. õigus alandada Poolte -õigus anda vahel kokku lepitud Töölepingut üles öelda ja Käsundisaajale Töö maksumust või lõpetada seaduse poolt Teenuste osutamiseks nõuda vajalike juhiseid. kulutuste hüvitamist, lubatud piirides. -Teostada igal ajal mis Tellija kandis Töös Tööandjal on õigus järelevalvet. esinenud puuduste kehtestada ettevõttes -Põhjendatult keelduda parandamisel oma Käsundisaaja vahenditega ja/või õigusaktides ettenähtust ettepanekutest
ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast. M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K teha selleks, et ta
asja üleandmisega. Kes on mootori omanik? Omandireservatsioon (juriidiline õigus kui summa on makstud siis asja üle antakse) Müügileping -Omandiõigus ei läinud sest kogu summa ei ole makstud -müüjal on õigus nõuda asja tagasi -pumb ei ole pankrottivara sest firmal ei olnud omandiõigust -kasutusõigus on ostjal, omandiõigus on müüjal -1000 eur kuulub tagasimaksmisele 5. Iisraeli kodanik T. Marty nõuab Eesti riigilt 2, 5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist, sest olevat kaotanud nii suurt kasumit tõotanud teemandiäri, kui politsei teda alusetult vahi all hoidis. Marty veetis kaheksa päeva Pärnu arestimajas. Kaks kuud hiljem lõpetas politsei asja uurimise ning tunnistas oma eksimust. Kas ja kui suure kahjuhüvitusnõude saab T. Marty Eesti Vabariigi vastu esitada? -politsei eksimus -kodanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist 6. AS Koolitaja tegeleb juhtimisalase koolituse korraldamisega. 17. septembril oli
tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1.1). Üürnik võib ise ka parandada ekskavaatori. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral (VÕS §279 lg 3). Üldiselt on nendest takistustest ja puudustest on sätestatud VÕS-s §-is 278: Üüritud asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja
puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. (6) Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata tarbijatöövõtu suhtes. § 647. Töövõtulepingu oluline rikkumine töövõtja poolt
tekivad võlgnikule kohustused ning nende kohustuste rikkumine toob endaga kaasa võlausaldaja võimaluse kasutada kohustuste rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võlausaldaja (kahjustada saanud isik) võib valida ise nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ja eesmärgipäraseks peab: · nõuda kohustuse täitmist; · oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; · nõuda kahju hüvitamist; · taganeda lepingust või öelda leping üles; · alandada hinda; · rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kui kahjustada saanud isik soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid (N: kahju hüvitamist), peab ta esiteks kontrollima kas lepingupool rikkus oma kohustusi. Teiseks tuleb kontrollida, kas kohustuse rikkumise käigus tekkis kahju ja
Kuid seal kehtivad omad piirangud: töötajat kes kasvatab alla kolmeaastast, puudega last või on rase, võib töölähetusse saata ainult töötaja nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul. Töölähetuse kestvus on maksimum 30 järjestikust kalendripäeva kui tööandja ja töötaja pole teisiti kokku leppinud. Kulude ja kahju hüvitamine: Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Kulu peab olema seotud tööandja tegevusega, mitte töötaja isiklike toimetustega. Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Vabariigi Valitsus kehtestatab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest,
Isikuandmete töötleja teavitab andmesubjekti tema nõude rahuldamisest. Rahuldamata jätmist tuleb andmesubjektile põhjendada. § 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii
4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.2 saada Lepingu lõppemisel Kasutusobjekt ja Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemed tagasi; 4.1.3 siseneda Kasutusobjekti avariide või õnnetuste ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks; 4.1.4 nõuda Kasutajalt Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Kasutusse andja on kohustatud: 4.2.1 andma Kasutusobjekti Kasutaja valdusesse Lepingu punktis 2.1 märgitud kuupäeval; 4.2.2 võimaldama Kasutajal takistamatult kasutada Kasutusobjekti Lepingus kokkulepitud tingimustel; 4.2.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Kasutaja majandustegevust; 4.2
vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda
(pastakas) Objektiivne õigus- õigusnormid, kui sellised.(ostan poest laua-pole veel minu oma) Positiivne õigus- kehtiv õigus *Tsiviilõigussuhte ese- millele õigussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes õigussuhetes on alati üheks suhtepooleks raha, rendi poolest on ka rendiobjekt ja raha *Subjektid- kui on tekst, siis esmalt tekstist välja kirjutada subjektid Kui laps lõhub lasteaias mänguasja, ja lasteaed nõuab lapsevanemalt hüvitamist Subjektid: 4a laps, lasteaed, lapsevanem Ese: Raha(sest lasteaed nõuab hüvitamist rahaliselt, mitte uut männguasja) Subjektide kontroll: võb juhtuda et subjekte pole märgitud Tuvastada õigussuhte sisu(õigused ja kohustused): kellel on kohustus raha maksta, ja kellel saada
Näit. Müüja 1 müüb Ostjale 1 Kaasomanik 1, kaasomanik 2 ja kaasomanik 3 teevad avalduse (not. vormis) , et soovivad ostu-eesõigust kasutada. Ostu-eesõigust saab kasutada ainult samadel tingimustel nagu Müüja 1 ja Ostja 1 vaheline o-m lep. Müüja 1-l on nüüd 4 o-m lepingut; müüa saab ainult 1 korra; teised 3 ütleb üles. Müüjal on mõistlik üles öelda o-m lep Ostja 1-ga, sest tema ei saa nõuda kahju hüvitamist. Kaasomanikud aga saavad nõuda kahju hüvitamist. Hüp jääb alles K1; K2 ja K 3 heidavad liisku, kes saab. See, kes saab, maksab O1-le samadel tingimustel, kui M1 ja O1 o-m lep.-s Kui O1 on teinud remonti või muid kulutusi, mis olid vajalikud, siis ta saab need kulud tagasi küsida. Kaasomanik Hüp. seadmiseks enda m/o-le ei ole vaja kaasomanikke notarisse; läheb ainult see kes pandib enda m/o. Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest. Ühisvara Abielu kestel soetatud vara;
lepingu tingimustele. o Vastutus: hilinenud üleandmise korral § 103; mittevastavuse korral (kui võtab vastu) § 278. o Üürniku ÕKV-d: hilinenud üleandmise korral või juhul, kui asjal esinevad puudused välistavad selle eesmärgipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral, võib taganeda § 227 lg 1. Vastu võtmisel saab hilinenud üleandmisel nõuda kahju hüvitamist § 115; § 278 ÕKV-d, kui § 277 lg 2 eeldused on täidetud. Lepingujärgse seisundi säilitamise kohustuse rikkumine: o Eriregulatsioon §-d 278-282 Üürniku ÕKV-de eeldused (§ 278 preambula): Lepingu rikkumine: o Üüritud asjal tekib puudus (§ 227 lg 2) või esineb muu takistus.
Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule. Ravikindlustus: TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel. Katseaeg: ei kohaldata. Töövõtuleping Lähetus: töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Tulumaks: tulumaksuga maksustatakse TVL alusel makstud töö- või teenustasu. Töö tegemise subjekt: töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Kolm põhikohustust töövõtulepingus 1. Asja üleandmise kohustus (Teha kokkulepitud töö ja see üle anda) 2. Tasu maksmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö eest tasuma) 3. Töö vastuvõtmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö vastu võtma) Asja üleandmise kohustus
Isikuandmete töötleja teavitab andmesubjekti tema nõude rahuldamisest. Rahuldamata jätmist tuleb andmesubjektile põhjendada. § 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
kuni 11. veebruar 1945 Kus osalesid NSVL, USA ja Suurbritannia. Konverentsil jaotati ära Teise Maailmasõja järgne Euroopa ja Aasia. Suurbritannia esindaja Winston Churchill, USA esindaja Franklin Delano Roosevelt ja NSVL esindaja Jossif Stalin. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti etteSaksamaa ja Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks.Paika pandi ka see, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma. Paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3
asja vastuvõtmise ning ostuhinna tasumise kulud, samuti võimalikud müügilepingu koostamise või tõestamise kulud ning lepingu alusel avalikku registrisse kande tegemisega seotud kulud. (2) Kui müüdud asi tuleb ostja soovil saata mujale kui lepingujärgsesse kohustuse täitmise kohta, kannab sellega seotud täiendavad kulud ostja. (3) Kui tarbijalemüügi puhul toimetab müüdud asja ostjale kätte müüja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel vedaja, võib ostjalt nõuda veokulude hüvitamist üksnes juhul, kui nende kulude suurus või andmed, mille alusel kulude suurus arvutatakse, on ostjale hiljemalt lepingu sõlmimisel teatavaks tehtud. Sama kehtib kõigi muude teenuste osutamisega seotud kulude suhtes, mida müüja ostjale tema nõusolekul seoses müügiga osutab. (4) Õiguse müümisel kannab müüja õiguse omandamise võimaldamise ja üleandmise kulud. § 216. Asjaga seotud kasu, kulud ja koormised
mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. 3. Varalise vastutuse kokkulepe
Lg 4 Gustavil ei olnud mõistlikku alust arvata, et Toivo ei täida oma kohustust Lg 5 ja 6 ei sobi kaasuse tekstiga - tähtaega ei ole antud ja ei ole ka kokkulepitud, kes täidab kohustuse enne Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Variant I: Samad asjaolud. Sulev ei tulnud pikema aja jooksul, vaatamata Toivo meeldetuletustele, autot ära viima. Toivol tekkisid sellest täiendavad kulutused. Kas selle kahju hüvitamist saab Toivo nõuda Sulevilt või Gustavilt? Hüpotees 1: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Võlasuhe Lepinguliik – Toivo ja Sulevi vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Toivo ja Gustavi vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 Järeldus: Toivo ei saa nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Hüpotees 2: Toivo võib nõuda Gustavilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel.
Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ja ta ei saa nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks
on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest.
nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; Tarbijakaitseseadus (3) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijakaitse seadus (4) Selleks, et kõiki eelpool toodud õiguseid realiseerida, tuleb täita oma tarbijakohustusi. Lugeda alati korralikult läbi kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja tähele panna hooldustingmärke, et saaksite kaupa sihipäraselt kasutada ja ei rikuks kaupa oma oskamatusega.
Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist. Solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku isikuga. Kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu.
leppetrahvi maksmist ___ (___) % punktis 1. kokkulepitud Kauba kogumaksumusest koos käibemaksuga. 4.2 Juhul, kui Müüja ei anna Kaupa üle ___ (________) kalendripäeva jooksul peale Lepingus määratud tähtaja möödumist, on Ostjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda teiselt Poolelt leppetrahvi tasumist _____ % Kauba kokkulepitud maksumusest koos käibemaksuga ning kahju hüvitamist juhul, kui leppetrahv ei kata kogu Ostjal tekkinud kahju. Leping loetakse lõppenuks arvates kirjaliku taganemisavalduse kättesaamisest Müüja poolt. 4.3 Kui Ostja ei võta Kaupa vastu ___ (____) päeva/kuu jooksul peale Lepingus määratud tähtaja möödumist, on Müüjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda Ostjalt leppetrahvi tasumist ____ % Kauba kokkulepitud
märts 2014, 23:23 Aega kulus 22 minutit 33 sekundit Hinne Pole veel hinnatud Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Suure koduelektroonika poe kõrval tehtavatel puurimistöödel vigastati tööde käigus sidekaablit, mille tõttu oli poes keset päeva 6 tundi sidekatkestus. Kuna sel ajal tehnilistel põhjustel kaupa müüa ei saanud, siis nõuab pood puurimistööde teostajalt kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel arvestati, et saamata jäi 3/5 keskmisest päevakäibest, kuna pood on lahti 10 tundi päevas. Kahjusumma arvutamisel lähtus kauplus viimase 30 päeva päevakäivete aritmeetilisest keskmisest ning selle alusel saadi kahjunõude suuruseks ligikaudu 150 tuh kr. Puurimistöid teostanud ettevõtte esindaja aga leidis, et kahjusumma peaks olema ligikaudu 105 tuh kr, mis on leitud viimase 30 päeva päevakäivete mediaani alusel. Viimase kuu päevakäibed
Öötöö on töö, mida tehakse õhtul kl22 kuni hommikul kl 6ni. Öötöö hüvitatakse 1,25 kordse töötasuga kui pole kokku lepitud, et töötasu sisaldab ka tasu öösel töötamise eest(lepingus fikseeritud) Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2kordselt (kaasaarvatud rahvuspühad). 27. Milliseid tagatisi ja hüvitisi näeb töötajale ette töölepinguseadus? Töölähetusse saadetud töötajal on õigus: nõuda lähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamist, nõuda võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetuse algust, nõuda keelduda lähetusest, kui töötaja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud ja saada välislähetuses lisaks päevaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. 28. Mis on töölähetus? Töölähetus- tööandja võib lähetada töötajat töölepingus kokku lepitud töökohast mujale kuni 30ks päevaks, kui pole kokku lepitud teisiti
annaabi.ee 
