Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Ko...
Õiguskaitse ja kohus §§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§ Demokraatliku kohtupidamise üldpõhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus kohtumõistmine ja protsess toimuvad kehtivate seaduste põhjal. · Kohtu sõltumatus ja erapooletus Tsiviilasi Kriminaalasi Kahe eraisiku vaheline Kohtuprotsess arvatava vaidlus. kurjategija üle. Pooled: Pooled: Hageja avalduse e hagi Süüdistaja prokurör, kes esitaja esindab riiki Kostja vastab hagile Süüdistatav teda kaitseb Mõlemat poolt võib advokaat. esindada advokaat. Nt: abielulahutus, võla Nt vargus, röövimine, sissnõudmine, vaidlus avaliku korra rikkumine, päranduse üle jne
tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega. 4. Kuidas jaguneb kriminaalmenetluse protsess? Kohtueelne staadium, kohtupidamise protsess ning kohtujärgne periood. 5. Põhimõtted korrakohase protsessi erinevates staadiumides? Kohtueelne staadium: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.
ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud
neid hääldatakse? Vormistage vastus nt nii: Ratatouille on kabatsoki- tomatihautis prantsuse keeles, hääldus [ratat`ui]. 17) a) Mis tüübi Sõna teistma tuleb pöörata Eesti õigekeelsussõnaraamat järgi tuleb pöörata sõna saatma näitel. See http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi sõna teistma? b) tähendab jõustunud ?Q=teistma&F=M Mida see sõna kohtuotsust uuesti läbi tähendab? c) Täitke vaatama. C) teistetav lünk: ..........tav kriminaalasi kriminaalasi 18) Kuidas on õige Gröönimaa- gröönlane Kohanimeandmebaas nimetada järgmiste Poola- poolakas https://www.eki.ee/dict/psv/maadjar riikide elanikke: Seisellid- seiselllane ahvad.pdf Gröönimaa, Poola, Nepal- nepallane https://www.eki.ee/cgi- Seisellid, Nepal bin/mkn8.cgi? form=lg&lang=et&kohanimi=sei
правонарушитель õiguserikkuja совершать, совершить toime panema виновное деяние süütegu преступление kuritegu проступок väärtegu давность aegumine виновного деяния / преступления süüteo-/kuriteo- противозаконное деяние seadusevastane tegu возбуждать, возбудить уголовное дело kriminaalasi algatama возбуждение уголовного дела kriminaalasja algatus возмещать, возместить ущерб kahju hüvitama имущественный ущерб varaline kahju возмещение ущерба kahjuhüvitamine наказывать, наказать karistama наказание основное põhikaristus дополнительное täiendav karistus
tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ; MTÜ Viraaž ; Sinilill; SA Kammersaal; Käbi 4.Millised on kriminaal ja tsiviilasjad kohtus?? *Tsiviilasi – kohtuasi kus mõlemal poolel on võrdsed õigused, kumbagi ei käsitleta süüdlasena. nt abielulahutus(varalised vaidlused) ; üürniku ja omaniku vahelised vaidlused ; kliendi ja teenindaja erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon *Euroopa sotsiaalharta * ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 6.Nimeta tähtsamad inimõigused(4) *Õigus elule *Õigus vabadusele *Õigus perekonnale ja eraelule *Õigus isikupuutumatusele 7.Nimeta 3 võimalust kuidas saadakse kodakonsus??
aastal oli Edgar Savisaar Eesti siseminister 1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kus Savisaart süüdistati tollase peaministri Tiit Vähi ning tollase Reformierakonna juhi Siim Kallase poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutse võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega ta hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati alustatud kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2006 oli Savisaar Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. aastal Harku vanglas, kus ta ema hobusemüügi pärast karistust kandis.
suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine
Anglosaksi õigus õigust mõistetakse seaduste järgi või nende puudumisel pretsedentide järgi. Pretsedent saab seaduse jõu. Pretsedent üksikjuhtum Eestis 2 õigusvaldkonda: 1)Avalik õigus reguleerib õiguslikku vahekorda riigiga. 2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks.
- Kohaliku omavalitsuse ülesanded - Haldusreform Eestis vajalikkus ja raskused selle läbiviimisel 8) Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid (õpik lk 75-79; TV ül 63.-66.) - Riigikontroll põhiseaduse XI ptk §-d 132-138 - Õiguskantsler põhiseaduse XII ptk §-d 139-145 - Kohus põhiseaduse XIII ptk §-d 146-153 - Mõisted: apellatsioon, kassatsioon, põhiseaduslikkuse järelevalve, tsiviilasi, kriminaalasi, haldusasi, kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur 9) Kodanikukaitse - Erinevad võimalused kodanikukaitseks: naabrivalve, kaitseliit. - Kodanikukaitse vajalikkus 10) Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid (õpik lk 80-84; TV ül 67-69) - Põhiseaduse X ptk §-d 126-131
Kohtupidamisel: 1. Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. Õigus süütuse presumptsioonile 3. Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. Enesekriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine Peale kohut 1. Korduva süüdimõistmise välistamine 2. Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus 3. Võimalus kontrollida kohtuprotsessi õigsust Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus. Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri(täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole
avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt. Abielulahutus ) õiguskantsler ametiisik , kelle Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. On sõltumatu ja valvab, et
erinevused.................................................................................................................... 10 19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning ringkonnakohtute pädevused. ..................................................................................................................................... 11 20. Riigikohtu ülesanded............................................................................................... 11 21. Tsiviilasi, kriminaalasi ja väärteoasi kohtus – osalised ja erinevused.......................11 Tsiviilasi...................................................................................................................... 11 Kriminaalasi............................................................................................................... 12 Väärteoasjad.............................................................................................................. 12 22
Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine. kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb Tänapäeval püütakse vangielu korraldada nii, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ning ei lahendada. Kindlasti tuleb otsus põhjendada. võõrduks sotsiaalsetest normidest. Selleks antakse talle võimalus käia vanglas koolis, külastada Kriminaalasi on tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, jumalateenistust, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine
See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik
juunil 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus Vabadussõja ajal) vastas rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuv Laidoner, et Vladimiri keskvanglas/RJM Vladimiri vangla nr 2 viibimise ajal varjati Laidoneri ja teiste Balti riikide riigitegelaste isikuid ja kinnipidamise ajal kasutati nimede asemel -
28. juunil 1941 Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25- aastane vanglakaristus[9]. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Ma valisin Laidoneri, sest ta on Eesti tekkimise jaoks palju panustanud. Tema julgus on väga märkimis väärne. Peamine põhjus miks ma tema valisin oli see et ta jäi mulle silma juba filmist "Nimed marmortahvlil".
eki.ee/? tuleb pöörata sõna (algvormis) d- või k-lõpuline tüvi kaotab Q=teistma teistma? b) Mida see umbisikulistes vormides tüvevokaali ja seal tekib sõna tähendab? c) ühesilbiline III-välteline tüvi, nt m`urdma : Täitke lünk: m`urtud (vrd k`artma : kardetud), l`askma : l`astud (vrd t`ahtma : tahetud). ..........tav b) Teistma tähendab jõustunud kohtuotsuse kriminaalasi uuesti läbi vaatamist. c) 18) Kuidas on õige Gröönimaa - gröönlane https://www.eki.ee nimetada järgmiste /knab/mmaad.htm riikide elanikke: Poola - poolakas Gröönimaa, Poola, Seisellid, Nepal Seisellid - seiselllane Nepal - nepallane 19) Kas kirjakeeles Õige on Horvaatia
Erandiks on juhud, kui tõendi esitamine sunniks isikut tunnistama enda või oma lähedase poolt toimepandud õigusrikkumist, millega kaasneks kriminaalmenetlus. Maksu väärarvutuse ja tasumata jätmise puhul on tegemist väärteoga. Kuriteoga on tegemist aga siis, kui isik esitab valeandmeid, kasutab teise isiku identiteeti ebaseaduslikult, samuti igasugused vara vastased süüteod, kelmused jne. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse § 22 lg 3. Maksuhalduril on kohustus isikut teavitada sellest, kui maksumenetluse kaasaaitamiskohustus enam ei kehti ning isikul on õigus tõnedite esitamisest ning selgituste andmisest keelduda seoses kriminaalmenetluse asjaolude ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt
vanglasse. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945 Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. Elu Nõ uko g ude o kupats io o ni ajal, vahis tamine ja s urm 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJ Mi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust. Talle esitatud süüdistuste kohaselt hoiti teda vahi all 11 aastat (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus Vabadussõja ajal). Vladimiri keskvanglas/RJ M Vladimiri vangla nr 2 viibimise ajal varjati Laidoneri (Laidoner oli kinnipeetu nr. 11). J ohan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Täname kuulamast!
ministeeriumis Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktidepõhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Hageja – see osapool, kes esitab kohtule avalduse asja arutamiseks Kostja – Osapool, kes vastab hageja pretensioonile Tsiviilasi – eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (abielulahutus, lapsendamine, võlgade sissenõudmine) Kriminaalasi – (vargus, arvutikahjurlus, avaliku korra rikkumine vägivallaga) 1.) Nimeta demokraatliku riigi 7 põhitunnust ja diktatuuri 5 tunnust. V: Demokraatlik riik(Suurbritannia, Prantsusmaa, USA): Kogu valitsemine käib seaduste järgi KÕIK inimesed on seaduste ees võrdsed Kehtib võimude lahusus Võim on avalik Inimese eraelu on vaba ja seadustega kaitstud Poliitika on humaane
6) tähtaega ei ole mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Tähtaega ei ole mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja möödumist. Mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle 4 kuu
· Ametnik · On abstraaktne ormikontroll ja koktreetne normi kontroll ÕIGUS AKTIDE HIERARHIA · Põhiseadus · Seadus · Määrus Variant A Kirrke Mets (eesti kodanik)töötas MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse taebeosakonna spetsialisti ametikohal.Lääne Politseiprefektuur alustas tema suhtes kriminaalmenetlust-teda kahtlustati KarS prgh 293 lg 2 p 2 kohaselt selles,et ta nõudis oma ametiseisundit ära kasutades pistist.Algati kriminaalasi,mis lisaks eeltoodut teole sisaldas Kirke Mets kahtlustamist veel kahe kuriteo toimepanemises,kuid need ei olnud seotud tema teenistuskohustsega. Prokurör esitas 02,11,2007 Pärnu Maakohtule taotluse Kirke Metsa ametist kõrvaldamiseks- töötades ametiisikuna ning olles kahtlustatud nimelt ametialase kuriteo toimepanemises,võib K.M edasi töötades oma ametikohaga kaasnevaid võimalusi ära kasutades panna toime uusi kuritegusid
1947.a asus Rebane Saksamaalt Inglismaale, kus astus Briti luure teenistusse. Ta üritas toetada ja organiseerida vastupanuliikumist Eestis, kuid see ebaõnnestus, tänu KGB edukale tegevusele. Seetõttu tuli Rebasel 1960.a luuretöölt lahkuda. Ta töötas ühes tehases öövahina ja asus 1961.a ümber Saksamaale Augsburg´i, kus võeti Saksa luure teenistusse. 1965.a alustati Eesti NSVs Rebase vastu tagaselja kriminaalasi, mis jäi avalikustamata, kuna ei suudetud tõestada mingeid sõjakuritegusid. 1975.a sai ta teada endale sõja viimasel päeval omistatud kõrgest autasust. Alfons Rebane suri Saksamaal Augsburg´is 8. märtsil 1976 kopsuvähki. Ärasaatmine toimus 12. märtsil Westfriedhof´i krematooriumis Augsburg´is. Kohal oli ka Saksamaa LV Bundeswehr´i Oberstleutnant, kes esindas kaitseminister H. Leber´it. 1999.a suvel maeti Alfons Rebane ümber Tallinna Metsakalmistule.
WHO andmetel teatavad ligikaudu 20% naistest ja 5-10% meestest, et neid on lapsena seksuaalselt väärkoheldud. Viimastel aastatel on aga seksuaalsest väärkohtlemisest teatamine märkimisväärselt vähenenud- mõned peavad seda langust ennetustöö, lastega töötavate isikute kontrolli ja õigusrikkujatele agressiivse süüdistuste esitamise tulemuseks. Eestis on võimalik laste seksuaalse väärkohtlemise statistikat esitada nende juhtumite põhjal, mille kohta on algatatud kriminaalasi. 2012. aastal Eestis registreeritud 400-st seksuaalkuriteost 76% pandi toime alaealiste vastu. Justiitsministeeriumi andmetel on alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude arv tõusnud, kuid nende kasvu ei tohiks tõlgendada kui üksnes selliste tegude sagenemist, vaid kui võimalust, et ohvrid teatavad senisest enam juhtunust, olles teadlikud abisaamise võimalusest. Infotehnoloogia arengu tõttu on kasvanud internetis toime pandud seksuaalkuritegude arv
Kindlustab õigusriigi põhimõtteid. Ei allu täidesaatva ega seadusandliku võimu kontrollile. ÕIGUS Eraõigus = tsiviilasi Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Majandus, tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, tööõigus) Avalikõigus = kriminaalasi Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult
6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja.
Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline - kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse - Vähendab kohtu eksimise võimalust III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel) II astme Ringkonna kohtud (Tallinna Ringkonna, Tartu Ringkonna) I astme Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru), Halduskohtud (Tallinna, Tartu) Maakohus · Arutab kriminaalasju ja tsiviilasju · Kriminaalasi kohtumõistmine arvatava kurjategija üle · Tsiviilasi eraosaliste vaheline kohtuvaidlus · Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti · Prokurör kriminaalasjas riiklik süüdistaja Halduskohus · Arutab haldusasju kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus · Ringkonnakohus arutab kõiki kohtasju APELLATSIOONI korras. Apellatsioon on
Toidufirma pakub inimestele uut toodet degusteerimiseks 3p 14 TSIVIILASI KRIMINAALASI 4. Majaelanikud lepivad kokku naabrivalve sisseseadmises 3p 29 5
«Riina Vainu poolt kuueks kuuks lubatud töö- ja elamisluba, töökoht veinivabrikus töölisena, elamispind ning palgamäär ei vastanud tõele,» seisab Lea ja Angela kirjutatud avalduses. Kuu aega hiljem, 9. novembril 2001 said tüdrukud vastuse, et seoses kriminaalasja algatamisega peatab tarbijakaitseamet nende avalduse menetlemise. Siis selgus ka, et Lea ja Angela käigust majanduspolitseisse Tallinnas Lubja tänaval pole jäänud mingit märki. Kriminaalasi OÜ Angeronase vastu kelmuse alusel algatati aga alles sel kevadel, kui Lea kirjutas oma advokaadi soovitusel avalduse ja käis seletust andmas Lootsi tänaval asuvas kesklinna kriminaalosakonnas. Konstaabel Liina Kuusk tunnistab: «Neil [majanduspolitseil] pole kirjalikku avaldust fikseeritud. See inimene tegi enda jaoks märkmeid. Tüdrukuid aidati nii palju kui võimalik.» Miks tüdrukutelt seletusele allkirja ei võetud, ei oska Kuusk öelda.
Politsei karistas Jan Uuspõldu trahviga 18. jaanuar 2008 13:35 Rahvas valis aasta parmuks Jan Uuspõllu 20. detsember 2007 16:41 Helju Keskpalu: Ürgmees Jan Uuspõld õpetas üksteist mõistma, Valgamaalane, 26. oktoober 2006 Jan Uuspõld: «Mõnus on hommikul selge peaga ärgata!», naisteleht.ee, 9. veebruar 2007 Näitleja Jan Uuspõld viidi teatrist haiglasse, Postimees, 3. november 2007 TV3: Palmse mõisas laamendanud Jan Uuspõllu suhtes algatati kriminaalasi, Postimees, 3. detsember 2007 Uuspõld: Eestis kasvatatakse joodikute järelkasvu, DELFI.ee, 14. detsember 2007 (foto) Jan Uuspõld mõisteti tingimisi vangi, DELFI.ee ROLLID DRAAMATEATRIS 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Luudo Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 8 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks. Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu , ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud
ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise korrakohasuse puhul esmalt pöörata tähelepanu sellele, missugune asutus on pädev vaidlust lahendama. tsiviilasi- kohtule lahendada antud eraõiguslik asi (eraaõigus on õigus, mis reguleerib iskute varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused. haldusasi- halduskohtus lahendatav kohtuasi. kriminaalasi- maakohus- esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteosasju. (Harju Maakohus; Pärnu Maakohus; Tartu Maakohus; Viru Maakohus). halduskohus-kohus, mis lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. ringkonnakohus-teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimene astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku.
subjekt, rahvusvahelise õiguse subjekt, läbirääkimised, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, Genfi konventsioonid, ÜRO, Euroopa Liit, süütegu, süüteo koosseis, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised,lepitusmenetlus, rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:
* Kuna kohtuniku valib rahvas, mitte parlament või valitsus, siis on kohtunike oma otsus vabam, nad ei sõltu nii palju nendest riigionudest. Kui kauaks määratakse ametisse kohtunikud? Eluks ajaks. Mille poolest erineb kohtus tsiviilasi kriminaalasjast? Tsiviilasi - kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused (lahutus, lapsendamine) kumbagi ei käsitleta kui süüdlast Kriminaalasi - selle käigus kogutakse tõendeid, et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ja kes on antud loos süüdlane (vargus, ametiseisundi kuritarvitamine) Millised on Riigikohtu ülesanded Eestis? Riigikohtu pädevuses on: *põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; *kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; *testimisavalduste läbivaatamine; *muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettide põhjal, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Sellest sai alguse nn lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku. 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku
kohus.ee 6. Euroopa inimõiguste konventsioon. 7. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 8. Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349, RT I 2007, 33, 210 9. Karistusseadustik. RT I 2001, 61, 364, RT I 2010, 17, 93 10. Euroopa inimõiguste kohtu 26.04.1979 nr 30 ,,Sunday Times vs United Kingdom" 11. Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend nr 103 asjas ,,Lingens vs Austria" 12. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-117-05 (,,Kriminaalasi Lauris Kaplinski süüdistuses KarS § 151 järgi") kättesaadav arvutivõrgus: www.riigikohus.ee 13. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05 (,,Robert Lepikson hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse ja AS SL Õhtulet vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes") kättesaadav arvutivõrgus: www.riigikohus.ee 13
Kohtualluvus kahjuhüvitamise nõudes võib olla üldalluvus kostja elukoha järgi või hageja valikul kahju tekitanud teo toimepaneku koha järgi ( TsMS § 94). 17. Siim Anto pöördus kohtusse Toomas Toode vastu ja nõudis, et see tagastaks talle kitarri, mille temalt olid varastanud tundmatud isikud. Oma nõude põhistamiseks viitas S.Anto tunnistajate ütlustele, kes teatasid kohtule, et hagejalt olid tundmatud isikud tõesti kitarri varastanud. Algatatud kriminaalasi on peatatud, sest kurjategijaid pole leitud. Kostja valduses olev kitarr on sarnane hageja pillile, kuid tunnistajad pole veendunud, et see on hageja oma. Kohus tegi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hageja arvates pole tal vaja enam mingeid tõendeid juurde esitada, sest kostja ei suutnud millegagi tõendada, et kitarr kuulub talle. Milliseid asjaolusid peab hageja tõendama? Kas kostja peab tõendama, et vaidlusalune kitarr kuulub temale?
ole võimalik igale seaduserikkumisele reageerida). Probleemiks on senine mõiste ebapiisav mõiste täpsus. 2005 aasta algul sai see mõiste nõupidamise käigus otsustatud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise juhtkonna või nende esindajate poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel. Mõiste oleks järgnev: Hõlmab raiet ilma omaniku loata (vargus), metsa omandamist kelmusega (kriminaalasi "suures ulatuses"), pistised teatise positiivseks menetlemiseks või ebaõige majanduskava kehtestamiseks, raie keelatud kohtades, kaitsealuste liikide raie, lepingutega kaetud VEP-ide raie, lubatust suurem väljaraie hooldusraietes, metsateatise esitamata jätmine raieks, veoseleheta transport, ebaseadusliku puidu import (täpsustatakse veel), raiekeeluga liikide kaubandus, maksudest kõrvalehoidumine metsakasvatajate, - uuendajate ja varujate poolt ning puidu
raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud
raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud
Kui kohtul tekib kahtlus selles, kas kahtlustatavat või süüdistatavat on kõigist nõutavatest asjaoludest teavitatud, on tal KrMS § 202 lg 4 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamiseks ja täiendavate asjaolude selgitamiseks õigus välja kutsuda prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning viimatinimetatute taotlusel ka kaitsja. Taotluse lahendamiseks vajalikke täiendavaid asjaolusid selgitades on kohtul õigus KrMS § 202 lg 5 alusel tagastada kriminaalasi prokuratuurile menetluse jätkamiseks. KrMS § 202 alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust tuleb jaatada olukorras, mil määrusega on lahendatud küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. KrMS § 385 p-s 7 sätestatut tuleb tõlgendada
kirik, kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast. Piibli eetikast sai õiguse mõõdupuu. Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim. protsessis arendas välja nn inkvisitsiooni ehk uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud eriline süüdistaja. Inkvisitsioon – kriminaalprotsess oli välja kujunenud 1215 aastal. Oli antud õigus kirikule algatada kriminaalasi kui oli info isiku kohta, kes oli toime pannud kuriteo. Kohtunik hakkas tegelema juurdlusega. Ette oli nähtud ka tõendamine ja ka kuritegu uuriti ning kutsuti tunnistajaid. Leiti, et kõige parem tõendus oli isiku ülestunnistus. Algul oli kiirik piinamise vastu. Kui inimest piinati, andis ta enamasti lõpuks siiski tunnistuse. 13 sajandil pooldas seda juba ka kirik. Piinamine oli loomulik protsess.
14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia. Legaliteedi printsiip oportuniteedi printsiip; Oportuniteedi printsiip saab olla kooskõlas legaliteedi printsiibiga. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiibi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadusest (v.a. juhud, mil seadus põhiseadusevastane) – juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Nt on kohtunike vanus seadustes ettenähtud.
Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt.
septembril 1988.a algas Tallinnas EKP Keskkommitee pleenum, mis 48 Peeter Reemanni (2. oktoober 1969, Võrumaa, sepp) mälestused, üleskirjutatud 5.oktoober 2009. 49 VK 5293:15 Ar 1946:15 Kaile Kabun. Ain Saar: kõiki kolonni liikmeid ühendas usk, lootus, armastus. - Töörahva Elu, 1997 , 18. oktoober. 18 märkis partei selget kursimuutust. Süüdlasi ei leitud, ning keegi ei saanud karistada. Kriminaalasi lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu.50 51 Pildil kõige ees autori isa Peeter Reemann, pilt on üles võetud 23. juunil 1988, mil Võru kalmistul toimus Kolonni poolt renoveeritud Vabadussamba avamine, peale mida suunduti Kolonni jaanitulele Roosisaarel. Pilt on tehtud ilmselt rongkäigus kalmistult linna ja ei ole kuidagi seotud sündmustega Suvorovi linnaosas. 50 Pekka Erelt. Lööming Suvorovi tänaval. - Eesti Ekspress, 2008, 11.september. 51
toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus – kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud selged, edasi
Umbes 30 miljonit eurot, kui ka teismelised ja eakad sisse arvata. Sõnum ühiskonnale: vägistamine on peaaegu lubatud, selle eest ähvardab 63.50 eurone valuraha (kindlasti palju väiksem summa kui tuleks välja käia prostituudile). Paljudes kaasustes on silmnähtav õiguskaitse püüd süüdistatavat säästa ja ohvrit alandada. 17. juuni (2016) Postimehes oli lühiuudiste rubriigis pealkiri "Prokuratuur leidis, et Tartus oli tegu hädakaitsega." Lõpetati kriminaalasi, mis uuris 2015. aasta jõulu järel Tartus Toomemäel toime pandud tapmist. Prokurör jõudis järeldusele, et rünnaku tõrjumine rusikahoopidega oli seadusega kooskõlas. Võibolla on siin tegemist kirjaoskamatu kommunikatsiooniga, aga avaldatud kujul saab sõnumit mõista ainult üht moodi: kambal oli täielik õigus inimene surnuks peksta, sest kamp kasutas hädakaitseks ühe mehe vastu surmavaid rusikahoope, mis on seadusega kooskõlas. (Tõsi, hiljem võeti see kaasus uuesti üles.)
panemine Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt.
annaabi.ee 
