Astacus astacus Jõevähk, väärisvähk, laiasõraline vähk Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja
projekteerimiseks: "TTÜ Raamatukogu hoone pinna vajadus". o Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2). o Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverentsi "Muutuv ülikooliraamatukogu" ettekannete kogumik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria A nr 2). o Aiki Tibar kaitses magistriväitekirja teemal "Tööstusspetsialistide infovajadused ja nende rahuldamine TTÜ Raamatukogus". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduse alal. · 2001 o Valmis "TTÜ raamatukogu tegevuskava aastateks 2001-2005". o Raamatukogu õpikute osakond viidi Akadeemia tee 5 ühiselamust ülikooli peahoone I korrusele. Kuna uutes ruumides oli pinda vähem, tuli õpikute lugemissaal likvideerida.
Mihkel Tibar 2005 Üldandmed Ametlik nimi Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5... ¾ territooriumist moodustavad mäed ja kiltmaad ½ katab mets Pikk merepiir ja palju jõgesid 1750km Troopilineja subtroopiline kliima Turumajanduslike elementidega sotsialistlik riik...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused...................................................................
auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada) Kahel aastal Sopotis (1975 zürii eripreemia ja 1979.a III preemia) Ansamblid Virmalised Kristallid Kustas Kikerpuu ansambel Radar Lainer Kristallid 1967. aastal alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid. Koosseis: Olav Ehala (klahvpillid, saatevokaal) Jaak Joala (laul, flööt, basskitarr) Olev Künnap (soolokitarr, laul) Anton Lutt (löökriistad) Mati Tibar (saksofon) Vello Roomet (trompet) Evald Mölder (trompet) Boris Lehtlaan (laul) Virmalised Virmalised olid 19651977. aastal tegutsenud Eesti ansambel. Moodusati Tallinnas ajendiks mängida välismaa rockansamblite laule. Jaak Joala ühines bändiga 1968 sügisel. Koos lauldi sisse Toivo Kermeti lood "Taas on päev" , "Naer" , "Ainult sul" , "Üksinda". Eri aegadel on koosseisu kuulunud: Toivo Kurmet (laul, rütmikitarr, klahvpillid) Ülo Kurmet (trummid)
tee välja pakkuja. Notarite töös võib juhtuda kõike, kuid tekib kahtlus ebaseaduslikule tegevusele, võib notar ametitoimingutest keelduda ning peab teavitama antud olukorraga tegelevat ametibürood. 4 Maila Rumessen JU148 Kasutatud kirjandus: Rahapesu kujunemisloost ja olemusest I. Tibar http://juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2007/8/131547.SUM.php (5.11.2015) Rahapesu ja terrorismi finantseerimine I. Ulst http://juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/7/60789.SUM.php (6.11.2015) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist tutvustav infomaterjal https://www.notar.ee/17762 (6.11.2015) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja Rahvusvahelise
Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2007 1 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Sisukord Sisukord........................................................
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on
Kanalisatsioon, Kopli Otell jt. Sel ajal juhtis Kopli Otelli Ivo Uukkivi ehk Munk. Punk T jaoks oli see 20. kontsert. Efektideks lasti rahva sekka tulekustuti vahtu, loobiti kott jahu saali ning kisti radiaatoreid seinte pealt alla. Tinglikult peetakse seda kontserti eesti pungi ajaloo I perioodi viimaseks kontserdiks. (samas:78) Vennaskond eksisteeris idee tasandil juba pikemat aega, kuid praktilist tegevust alustati 1984.aasta suve lõpus. Algselt olid bändis vaid Tõnu Trubetsky ja Teet Tibar ning nad harjutasid kodus toas. 1984. suve lõpus nägi Tõnu plakatit kontserdist, kust enda imestuseks luges, et ka Vennaskond ehk nemad esinevad. Kontserdi korraldaja Irwin Art, kellega Tõnu 11 oli koos sõjaväes, pani nad sinna kirja. Nii võtsidki nad bändi liikmeid juurde ning tegid lood selgeks, enamasti eraldi, sest tervet koosseisu kokku harjutama saada ei õnnestunud. 23 okt 1984 toimuski Tallinnas Vennaskonna esimene kontsert
veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40 tuhat vaatamist, mis on omakorda arvatavasti kõige vaadatum esitus üldse LÜG Playbackide ajaloos
likku muusikat mängivate orkestrite repertuaari kohta. The Melody Makers’i repertuaarist on teada, et tol ajal populaarsete tantsulugude “Tango Notturno”, “Ramona”, “Viljandi paadi- mees” ja operetimeloodiate kõrval olid kavas juba ka näiteks “Whispering” ja “Caravan”. Eino Juttuse (kelle vend Ervin kõnesolevas kollektiivis sageli asendusmängijana esinemas käis) mälestuste kohaselt oli see üsnagi svingilembene orkester.135 Sellest orkestrist välja 134 Jüri Tibar (1917–2001), entsüklopeedilise mäluga Viljandi koduloouurija; tuntud ka suure džässihuvilisena. 135 E. Juttuse intervjuu siinkirjutajale 14.01.2007. 67 kasvanud Viljandi 1930. aastate lõpu parima tantsuorkestri Akkord repertuaari kohta pole leidunud ühegi konkreetse pala nime, kõik allikad rõhutavad aga orkestri head taset. E. Juttuse kinnitusel olid nad orienteeritud svingile. Pärnu
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
