Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.
Lisaks parteidele on oluliseks poliitika kujundamisel ka ametiühingud. Algul oli ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon, hiljem lülitus ka poliitikasse. Tänapäeva Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse läbi olulisemad tööturuga seonduvad küsimused. Äärmuslikus olukorras rakendavad ametiühingud ka streiki ja tööseisakut. 3. Korrakohase kohtuprotsessi põhimõtted kohtueelses ja järgses staadiumis Kohtueelses: Kodu ja isiku puutumatus; õigus saada kohe ja arusaadavas kelles teavet oma vahistamise põhjuste kohta; õigus nõuda kiiremas korras kohtuniku juurde toimetamist, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine; enesesüüdistuse välistamine. 4. Kodanikuõigused ja inimõigused
politsei järele, võib süüdistusest loobuda. Süüdistatav – menetlusosaline, tavaliselt passiivne, menetluse subjekt-objekt. Tal on õigus esitada tõendeid, saada kohtuotsusest koopia, viibida kohtuistungil, ebasoodsa otsuse peale kaevata. Süüdistataval on õigus süütuse presumptsioonile. Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab õigustavaid tõendeid, töötab kliendi huvides. Muud menetlusosalised: - Kannatanu – tsiviilhageja+tõendiallikas+erasüüdistaja (erasüüdistusmenetlust eesti kohtusüsteem ei tunne – kannatanul ei ole õigust kellegi karistamist nõuda); - Tsiviilkostja – vastutab süüdistatava tsiviilkohustuste eest; - Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale.
1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära
Protestiavaldus- huvide väljendamise viis. 3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Tsiviilasi- Abielulahutus, lapsendamine, võlgade tasumine Kriminaalmenetlus- vargus, röövimine, piraatlus Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : · Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel : · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
tõendamisele kuulvate asjaoludega. Mõnikord on tõendi kuuluvuse selgitamiseks vaja läbi viia ka täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks kui sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kuuluvuse tuvastamiseks määratakse ekspertiis. Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli; - tõendi allika kontrollimist. 7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51 Prokurör on kohustatud kohtueelses menetluses selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid
või sellise asjaolu tuvastamisel, mis annab alust kahtlustada kuriteo toimepanekut. Kriminaalmenetluse eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu on toime pandud, ning kui see leiab kinnitust, siis kas on piisavalt tõendeid kahtlustatavale süüdistuse esitamiseks. 2. Kohtueelse menetluse üldtingimused 211. Kohtueelse menetluse eesmärk (1) Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. (2) Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 212. Uurimisalluvus (1) Kohtueelset menetlust toimetavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse § 214
). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni(moraalne ja aineline kahju). Protsessi põhimõtted kohtupidamises: *õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi
Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. Kaitsjal on õigus: 1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks vajalikke dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole seadusega teisiti sätestatud.
Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kohtueelses staadiumis on põhilisteks õigusteks: kodu ja isikupuutumatus, see tähendab, et ilma kohtuorderita pole politseil alust kellegi kodu läbi otsida, õigus saada teavet vahistamise põhjuste kohta, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni jne. Kohtumenetlusel aga õigus kiirele ja avalikule protsessile, õigus kaitsele kas advokaadi poolt või kaitsta end ise, poolte võrdsus seaduste ees, eneseinkriminatsiooni välistamine ehk enda või lähedase vastu ei tohi inimest
Linnapea/vallavanema valib ametisse volikogu. Linnapea/vallavanema moodustab linnavalitsuse/vallvalitsuse. Eestis on 15 maakonda. Maakond on riikliku tasandi haldusüksus. Maavalitsusi rahastatakse riigieelarvest. Referendub ehk rahvahääletus on rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Inimesel, kes on sooritanud ühiskonnavastase korrarikkumise on järgmised õigused: Kohtueelses uurimises: 1. Kodu ja isiku puutumatus 2. Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta 3. Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Kohtupidamisel: 1. Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. Õigus süütuse presumptsioonile 3. Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5
aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket 4. Inimõigused näitavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale Inimõiguste rikkumise korral tuleb pöörduda oma riigi kohtusse ja alles peale seda Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse. Kohtupidamine Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted: 1. kehtib seaduste ülemuslikkus (lähtutakse seadustest) 2. kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine 3. kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1. kodu ja isiku puutumatus 2. õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3. õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1. õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. õigus süütuse presumptsioonile 3. õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4
[ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus). 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. 2) Õigus süütuse presumptsioonile. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.
Tsiviilasi mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, võlgade tagastamine) Kriminaalmenetlus selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium materjalide kogumine; kohtumenetlus) Kohtukohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1) Kodu ja isiku puutumatus politsei ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist tema selgitab arreteerimise põhjust, tutvustab õigusi ja kohustusi. 4) Õigus saada
Kui menetlemisel ilmnevad uue kuriteo tunnused uue kriminaalmenetluse alustamine ja teade prokurörile, ülekuulamisprotokolli ärakiri läheb uude toimikusse või ühendub senise menetlusega ühiseks menetluseks. ,,kui kahtlus on, siis tuleb uurida" ladina - Puuduvad krm-st välistavad asjaolud. Kohtueelses menetluses krm-e aluse puudumine toob menetluse lõpetamine prokuratuuri määrusega või uurimisasutuse määrusega prokuratuuri loal. Kohtulikus eelmenetluses ei too mitte midagi: kohus peab sisuliselt arutama ja pärast õigeks mõista. Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või
Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus. Samuti on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu korraldatavail õppepäevadel ja seminaridel. Sissetulek ja soodustused Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu määrab tema kvalifikatsioon ja turg. Tipptegijate tasu ulatub 20002500 kroonini tunnis. Tagasihoidlikud on aga tasumäärad riigi õigusabi osutamise eest: kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on määratud kaitsja tasu 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta ning kohtuistungi ettevalmistamise eest 900 krooni. Advokaadid osutavad üldjuhul teenuseid käsundussuhete alusel. See tähendab, et tööõigus neid suhteid ei reguleeri; advokaatide täpsemad töötingimused ja puhkusetasud määratakse kindlaks lepinguga. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on
Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante.
Seadusekuulekuse põhitõed on käituda teiste suhtes nii, nagu sa tahad, et käitutaks sinuga, tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadust, osata leida normaktiivakti teksti ning teada, kust saab õigusabi. Iga inimene on võrdne seaduse ees ning tal on õigus riigikaitsele. Ausa õigusmõistmise põhimõtted on, et keegi pole ennem süüdi, kui kohus seda otsustab ning korrakohase protsessi põhimõtted õigusmõistmisel (seaduslik protsess), mida järgitakse nii kohtueelses staadiumis (vahistamine), kohtupidamisel (kohus) ning kohtujärgsel perioodil (karistus, vabastamine). Vabaduse võib võtta ainult seadusel sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud kohtuotsuse täitmiseks, kohtu korralduse täitmata jätmisel või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks, kuriteo või haldusrikkumise ärahoidmiseks, selles õigusrikkumises põhjendatult kahtlustatava
Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Kaitsejõudude Peastaap. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. http://www.prokuratuur.ee 16.03.2010 halduskorraldus 17 (Vande)advokaat on pädev: 1) esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis; 2) koguma tõendeid; 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel; 4) saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud;
makstavate tasude näol. Seega peavad advokaadid eelkõige silmas pidama oma klientide huve, sest riigi poolt kindlustatud palka advokaatidel ei ole. Õigus tegutseda advokaadina on isikuil, kes vastavad advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ja on sooritanud advokatuurieksami. Kui isik on saanud Eesti Advokatuuri liikmeks, on tal õigus kutsetegevusena anda õigusalast nõu, esindada või kaitsta isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostada isikule dokumente ja teha tema huvides muid õigustoiminguid. See õigus lõppeb, kui isik arvatakse või heidetakse advokatuurist välja. Seega on advokaadi ,,ametiaeg" tema enda poolt tema tegevusega otseselt kujundatav. Sarnaselt advokaatidele, on väiksema sõltuvuse astmega kui prokurörid või kohtunikud riigist ka notarid, kelle saadav tasu on sõltuvuses nende poolt klientidele osutatavate teenuste iseloomuga
töökohal. (8) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. Prokuratuuriseadus §16. Prokuröri ametisse nimetamine (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
avalik kord, avalik haldus, rahvatervis, tervisekaitse, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Erandid sätestatakse seaduse 2. , 3. ja 4. peatükis. Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega. Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes ning sihtasutustes. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave. Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku
5) on pankrotivõlgnik; 6) tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutseeetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega; 7) on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja. Töötamine õppe või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist. Mis on riigi õigusabi? Riigi õigusabi antakse makseraskustes füüsilisele või juriidilisele isikule: kohtumenetluses; kohtueelses menetluses, täitemenetluses ja haldusmenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks. Tähtis on meeles pidada, et ehkki esialgu maksab õigusteenuse eest riik, on riigil õigus kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda. Riigi õigusabi ei anta juhul, kui taotlejal on piisavalt vara ja sissetulekuid õigusabikulude tasumiseks, samuti ärivaidluse või mittevaralise kahju hüvitamise korral ja
kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal. (8) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. Prokuratuuriseadus §16. Prokuröri ametisse nimetamine (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
Kohus on sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.Korrakohases kohtus kehtib seaduse ülemlikkus.ST:kõik osapooled on võrdsed seaduse ees.Tsiviilasi-inimeste vaheline.Kriminaalasi-seaduse rikkumine.Hageja-süüdistaja.Advokaat/Kostja- kaitsja.Kohtunik teeb kohtuotsuse kirjalikult.Vabad istungid on, mõlemad osapooled on võrdsed.Kinniseks kuulutatakse vaid harva noorsoojuhtumid.Kriminaalmenetlus on tsiviilmenetlusest põhjalikum.Selle jooksul kogutakse tõendeid.Neid kogutakse kohtueelses staadiumis.Materjal saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas tehakse kohtumenetlus.Proku..saadetakse edasi kohtusse kraam.Kohtueelne staadium:Kodu ja isiku puutumatus.Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.(habeas corpus).Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsionni. Kohtu protsessi põhimõtted:Õigus nõuda kiire,avalikku kohtuprotsessi.Õigus süütuse presumptsioonile
vajatakse.Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigi õigusabi sõltumata oma majanduslikust seisundist (see tähendab, et isiku õigus riigi õigusabile ei olene sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte): a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses; b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama; c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul
kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles 47) Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel 48) Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigiasutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus 49) Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanikeenamiku keelt
teostab riiklikku järelevalvet. Oma ülesannete täitmisel esindab Tööinspektsioon riiki. Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis. Peab informeerima ja kontrollima tööohutusolukorda, peab käsitlema tervist ja töösuhteid 19. Tehnilise järelevalve inspektsioon, surve- ja tõsteseadmete ohutus tegeleb eriti ohtlike seadmetega; väljaõpe; eeskirjad; surve- ja tõsteseadmeid ei tohi üle koormata *Inspektsiooni põhiülesanded on: 1) riikliku järelevalve teostamine inspektsiooni tegevusvaldkonda reguleerivatest
süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja
44. Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? 45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47. Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? 48. Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigi- asutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? 49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? 50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? 51. Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 52. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? a) Igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik b) Ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud
otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud; 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 7. Kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva.
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus.Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust; esindab kohtus riiklikku süüdistust.Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. (Vande)advokaat on pädev: 1)esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis 2)koguma tõendeid 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel 4)saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid,tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid,kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud 5)töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku
Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah. 9.Erapooletuse, sõltumatuse ja kompententsuse printsiip- erapooletuse põhimõte on oluline, sest kui isik on nt kedagi tapnud, siis uurija peab säilitama erapooletuse ka selle isiku suhtes. Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur hoolitseb enda töötajate kvalifitseerituse eest. 10.Süütuse presumptsioon- PS §22 kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui on jõustunud tema kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju
kriminaalvastutusele võtmiseks. 3. Prokuröri ülesanded: Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. 4. Jälitustegevuse nn. erandmeetmed (näit. kuriteo matkimine jt.), kes annab nende teostamiseks loa, kel õigus luba taotleda. § 1263. Jälitustoimingud (1) Käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted
- vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra). ↓ Vaideotsuse tegemine – nn kassatoorsuse põhimõte. Vt: HMS §-d 71-87. Kohustuslik kirjandus: E. Vene. Vaidemenetluse funktsioonide mõju menetlustoimingutele. Juridica 2005, nr 10, lk 705-718. 1 Vt ka HKMS § 122 lg 1: "Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist." 5 Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustäitemenetlus
tõendamiseseme asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1- 62-07 selgitanud, et tulenevalt KrMS § 296 lg-st 1 tuleb uurimistoimingu protokollide kohtuistungil avaldamisel arvestada KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid. Need erandid puudutavad ka süüdistatavat, sest KrMS § 293 lg 1 kohaselt lähtutakse ka süüdistatava ristküsitlemisel kohtus KrMS §-s 289 sätestatust. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §- st 289 ka siis, kui need ütlused olid talletatud ütluste olustikuga seostamise protokollis. Seega võib kohus vastava taotluse alusel avaldada ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ütluste olustikuga seostamise protokollis sisalduvad ütlused üksnes siis, kui need on vastuolus kohtus räägituga. Kuid ka nende ütluste
sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. (Õpik lk 14:) Kohustamisnõudega on tegu siis, kui isik taotleb, et avaliku võimu kandja täidaks õigusaktidest tuleneva kohustuse. 7. Selgitage esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse rakendamise põhimõtteid. ANNIKA RK 3-3-1-85-09: RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nõudeid saab esitada üksnes haldustegevuses, kohtueelses kriminaalmenetluses on nende esitamine võimatu. Olukorras, kus isik ei ole kasutanud esmaseid ÕKV-sid, puudub tal RVastS § 7 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. See on riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks. RK 3-3-1-16-16: Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud.
teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. ööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis. Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni juures tegutseb töövaidluskomisjon, mis juhindub oma töös «Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest». 31. KOLLEKTIIVLEPING JA TÖÖLEPING Tööleoing on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub
liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada EL-i õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides. Rikkumismenetlus jaguneb: Kohtueelne menetlus komisjon esitab liikmesriigile põhjendatud arvamuse, liikmesriigil 2 kuud vastamiseks. Kohtumenetlus komisjon esitab hagi Euroopa Liidu Kohtusse. Hagi saab esitada üksnes tingimusel, et kohtueelne menetlus on läbitud. Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine.
komiteede liikumine 38) Erakonnad: Isamaaliit, Res Publica, Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid 39) Survegrupid ehk huvigrupid: pensionärid, õpilased, õpetajad, põllumehed 40) Lõpeta laused a. Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on: · igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse · seaduse ülimuslikkus · süütuse presumptsioon b. korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta · õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku otsuseta kinni pidada) · õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni c. korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi
Eesti, p 45. JURIDICA IX/2012 679 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Maris Kuurberg Koos 1. septembril 2011 jõustunud seadusemuudatustega kehtestati ka muid olulisi kriminaalmenet- luses isiku õigusi tagavaid meetmeid. Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur KrMS § 2052 alusel kahtlustatava nõusole- kul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolu- sid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. KrMS §-s 2742 on sätestatud kriminaalmenetluse kohtuistungil lõpetamise võimalus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 306 lõige 61 näeb
Esitatud õiend ehk dokument, mis antakse juhul kui tehakse siduvotsus, sisaldab vajalike muudatuste tegemiseks tähtaega ja nõudeid. Kui neid tähtaegselt ei täideta, määratakse / võidakse määrata sunniraha. Nimetatud õiendil on võrdsustatud juriidiline jõud haldusaktiga ehk kui nimetatud puudusi ei kõrvaldata, saab rakendada samasuguseid sanktsioone nagu haldusakti mittetäitmisel. 10 VAIDEMENETLUS (§137-151) Kohtueelses menetluses võib vaidlustada nii haldusakte kui toiminguid, näiteks: viivitust, tegevusetust, ametniku mitte taandamist, eksperdi mittekaasamist, tõlgi mittekaasamist jne. Vaie maksuhalduri tegevuse või haldusakti peale esitatakse samale piirkondlikule maksuhaldurile, kes asja menetles. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest või saamisest. Toimingu puhul on tähtaeg samasugune ehk 30 päeva,
Seaduse paragarahv ütleb, et 12 „Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus“. (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011) Vaadeldav paragrahv (52) täpsustab üle PS § 6 väljatoodut, et kuna riigikeel on eesti keel, siis ka asjaajamiskeel on eesti keel. Teiselt poolt aga kaitseb vähemuste huve ning annab õiguse teatud kohalikele omavalitsustele valida ise oma sisemise asjaajamiskeele. Asjaajamise all mõistetakse igasugust ametlikku suhtlust ning ametlike dokumentidega seonduvat tegevust
- Konkordantsuskoefitsient Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonist Päritavuse kõrvalekalded - Sama tunuse päritavus võib esineda erinevates gruppides ja erinevates keskkonnatingimustes - Keskkondlikud erinevused on kaugelt tähtsamad kui olemine samas keskkonnas 32.Geneetiline konsultatsioon 33.Biomeetria Kriminalistika – kohtueelses menetluses tõendite kogummine Biomeetria – matemaatiliste meetodite rakendamine biosüsteeide uurimiseks ning saadut andmete analüüsimine ja järelduste tegemine 34.Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V
ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. §52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55
Isiku tervislikku seisundit, perekondlikke asjaolusid jms vahistamismääruse regulatsioon arvesse ei võtta. Vahistamismäärust täitev liikmseriik ei saa proportsionaalsuse kaalutlusel keelduda vahistamisest, seda saab teha ainult taotlev riik. Võiks olla võimalus ksida taotlevalt liikmesriigilt infot või tagatisi, kui on kahtlusi inimõiguste rikkumiste osas. Europa vahistamismääruse abil teisest riigist vahistatud isikuid ei vabastata enam tõenäoliselt kohtueelses menetluses vahi alt, kuna samas riigil elukoha puudumise tõttu „võivad nad hakata menetlusest kõrvale hoiduma“. Latt vahistamismääruse menetluses võimalike inimõiguste rikkumise tõestamiseks on liiga kõrge. Andrew Symeou näide. Vahistamismääruse probleemid on pannud alguse EL-ülese kriminaalõigussüsteemi loomisele. „tänu“ probleemidele, mis praktikas on esile tulnud, on hakatud kriminaalmenetlust..
peaministripartei liikmed võivad irvet varjamata esitada oma rahaasjade kohta väiteid, mida mitte ükski normaalne inimene ei usu (EPL 11.12.2015). Muidugi ilmub ka kirjutisi, mis väidavad, et kõik on hästi, näiteks Merle Talvik artiklis "Eesti riigi kohtusüsteem on Euroopa Liidus üks tõhusamaid" (EPL-ED 18.05.2016). Aga sellised kirjutised tulevad õiguskaitsesüsteemi seest, mitte ühiskonnast. Ja mis mõttes tõhus? Justiitsministeeriumi analüüs ütleb: "Keskmine menetlusaeg kohtueelses menetluses on 798 päeva..." (vt Virkko Lepassalu: "Pättide paradiis: politsei rahapuuduse tõttu teevad majandussulid Eestis kartmatult rehepappi" Pealinn 05.09.2016). 798 päeva on rohkem kui kaks aastat ja kaks kuud. Aga on kaasusi, kus menetletakse ja käiakse kohut viis või isegi kümme aastat. See on meeletu INIMRESSURSI RAISKAMINE riigis, kus seda ressurssi on nagunii ülinapilt. Uurimise ja kohtuskäimise ajal on osalised traumeeritud, ärevil, teadmatuses, AGA
Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Kriminaalmenetlusel on kaks staadiumi: kohtueelne ja kohtumenetlus ( nt vargus, röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga) Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · õigus süütuse presumptsioonile
rahvusvahelise õiguse vastu. 20 IAP Standards (viide 10), art 2.2; Bordeaux’ deklaratsioon (viide 10), p 9. 21 P. J. P. Tak. Report on the Relationship between Judges and Prosecutors. Working Party of the Consultative Council of European Judges (CCJE-GT), 16th meeting, lk 13. Arvutivõrgus: http://www.coe.int/t/DGHL/cooperation/ccje/meetings/ CCJE-GT/CCJE-GT_2009_4TAK_en.pdf. 22 Samas, lk 13–14. Tak täpsustab, et sõltuvus kõnealustes riikides piirdub kohtueelses staadiumis saadud kirjalike juhistega; kohtus süüdistust kaitstes on prokurör vaba. Kui prokurör ei täida ülemuse käsku kohtueelset menetlust jätkata, riskib ta distsiplinaarvastutusega. Justiitsministri pädevus individuaalseid käske anda on siiski piiratud, sest tal – olgugi prokuratuuri juhil – puudub pädevus tegutseda prokurörina. 23 E. Siegismund. The Public Prosecution Office in Germany: Legal Status, Functions and Organization, lk 64–72. Arvutivõrgus:
annaabi.ee 
