1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori ...
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
See on moraalne ja poliitiline põhimõte, mis põhineb laialtlevinud arusaamal, kuidas vabas ühiskonnas peaks riik praktiseerima õigust isikut karistada. Riigil on kaugeleulatuvad õigused uurimiseks, süüdistamiseks, kohtumõistmiseks ja karistamiseks. Demokraatlikus ühikskonnas eeldatakse, et neid õiguseid praktiseerides austatakse iga üksikisiku põhiõigusi. 69 Süütuse 66 Konsa, J. Süütuse presumptsioon ja oportuniteet. Postimees 19.07.2012. 67 Kergandberg, E. Kommentaarid §-le 22. . Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 22 komm 14.8. 68 Samas komm 14. 69 Ashworth, A. Four Threats to the Presumption of Innocence. International Journal of Evidence and Proof 2006 nr 10, lk 249. 25 presumptsioon seega kaitseb üksikisikut riigi meelevaldse tegevuse eest. Seega kui isikult on
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
See on suunatud ühiskonnale. 2) Olustikuline ennetustöö (sekundaarne) - mõjutada juba potentsiaalselt delinkventseid isikuid või kriminogeenseid situatsioone ning kohti (naabrivalve, turvafirmad, meediakontroll, roolilukud jne). See on suunatud potentsiaalsele kurjategijale. 3) Tagajärgedega tegelemine (tertsiaarne) vahendid retsidiivsuse vähendamiseks (järgnevate ärahoidmine lepitamine, oportuniteet jne), ka ohvrite abistamine ja heastamine. See on suunatud kurjategijale. 2. Kuritegevus Eestis 1991-2001 Võrreldavus pole üks-ühene. Alates taasiseseisvumisest on registreeritud kuritegude arv Eestis politseistatistika andmetel kasvanud kokku 1,8 korda. 2001. aastal registreeriti 58 497 kuritegu, mis on 26 749 kuriteo võrra rohkem kui 1991. aastal. Kuna Eesti elanike arv on vaadeldaval perioodil kahanenud, kasvas veelgi enam
vastutuse ealised, 13.alaealise komisjon. Nende vanemate puhul tõenäoliselt lükatakse ka alaealiste komisjoni, kui ei saa tõsisemat paragrahvi (ähvardamine) L-ile tuleb nõu anda, et ole vait, talle ei selgitatud õigusi, et ta oli kahtlustatav. Pärast tunnistajana ülekuulamist väideti talle, et uurivad asja ka tema suhtes. Talle ei garanteeritud õigust kaitsjale ja ütlused olid põhiõiguste rikkumise, pettuse kaudu saadud. Ära räägi politseiga advokaadi juuresolekuta. Ilmselt oportuniteet. Võimalik menetlust alustada alakate suhtes. 4. Kes on kurjategija? P tuleb toidupoest, kui näeb endast mööda sõitmas jalgratturit. P tunneb esmalt ära temalt kuus aastat tagasi varastatud jalgratta, seejärel aga jalgratturis ka meesterahva, keda ta juba toona rattavarguses kahtlustas. P lükkab ratturi pikali, väänab ratturil käe selja taha ja talutab ta politseijaoskonda, mis asub kaks kvartalit eemal. Politseis nõuab P, et rattavaras kriminaalvastutusele võetaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
