Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Ko...
Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Võistlevuse printsiip. Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdast rakendamist kriminaalmenetluses. Uurimisprintsiibi põhimõte on haldusmenetluses üks kesksemaid põhimõtteid
Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt?
mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud  Väärteo tunnuste puudumine  Teistkordse karistamise keeld  Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest)
juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks
Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90) Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks. Appellatsioon- on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus. Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused.
kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse. Kostja... peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Prokurör... Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaat... juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Süütuse presumptsioon... on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile ïƒ kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) ïƒ kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III
Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. ...
Prokurör  jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks  üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima  parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia  kreeka k theos `jumal', kratos  valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik  isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur  trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll
Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. · Ombudsman  õiguskantsler: on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. 10. Eesti kohtuvõim on kolmeastmeline: I aste  maakohus(15)+halduskohus(riik+kodanik)  inimestega. II aste  ringkonnakohus  apellatsioon(Tartus, Tallinnas, Jõhvis). III aste  Riigikohus(Tartus)  Kassatsioon tugineb kohtuotsusel käesolevatest dokumentidest, ise ei otsi juurde. · Süütuse presumptsioon  kedagi ei tohi süüdi mõista enne kohtuotsust. 11. Regionaalne valitsemine -
Kassatsioon  kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune  oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu  isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud  mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus  inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon  korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus  õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi  kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja  hageja) Kostja  isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon  ametlik teadaanne.
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori ...
Ametiühing  on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus  inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus  õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi  kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja  hagi esitaja kohtule. Kostja  isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon  korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon  rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO  Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD Huvide realiseerimise kanalid : 1) ühiskondlikud liikumised 2) huvi (surve) grupid 3) erakonnad 4) kodanikuosalus
Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 2. Süütuse presumptsioon 3. Õigust mõistab ainult kohus 4. Otsust võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse 6. Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääneprovints Gallia Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika arengutase Roomast allpool ladina keel elatusallikas põllumajandus latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus) Idaprovints Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus jõukate linnade ja arenenud majandusega maad kreeka keel
kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus)  Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine)  Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest)  Hageja (osapool, kes esitas kohtule avalduse), Kostja (peab kostma, vastama hageja pretensioonile) Mida tähendab süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus Kuidas saadakse kohtunikuks? Maa- ja halduskohtu kohtunikuks kandideerijad peavad olema läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või olema sellest vabastatud. Kohtuniku ettevalmistusteenistusse (kohtunikukandidaadiks) saab kandideerida avalikul
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine.
4)Süütu mõistetakse süüdi Vea hind (ebaõige otsuse tegemisest tulenev kahju) : Vea tagajärg konkreetses asjas (kurjategija jääb süüdi mõistmata;saab pos. tagasiside oma tegudes) vea neg. tagajärg üldsusele: o avalikkuse eksitav informeerimine normidest o Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine Moraalne kahju  eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel.  min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas  üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas  ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi. Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4
põhiõigused. Vabadusõigused-Vabadusõiguste esmane funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon. Sotsiaalsed põhiõigused-on riigi poolt tagatavad õigused mis kaitse nendele isikutele, kes on mingisuguses õigussuhtes nõrgemad ja ei suuda mingisuguses valdkonnas hakkama saada nt pagulased. Nõudeõigus riigi vastu.Õigused krim.menetluses- Süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, karistuse mõistmine vaid seaduse alusel, kahekordse vastutusele võtu keeld. Õigus õiglasele kohtupidamisele- PS 15 ja 24 ning Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 6: igaühel on õigus pöörduda kohtu poole, kui isiku õiguseid ja vabadusi on rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus, viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
rahalise karistuse või vangistuse. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted: 1). Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu; 2). Õigusemõistmise avalikkus; 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul ; 4). Otsuse väljakuulutamise avalikkus; 5). Süütuse presumptsioon, s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; 6). Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut; 7). Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise aja ; 8). Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla
• tööotsijate õigus riigi abile (PS § 29 lg 3) • õigus haridusele (PS § 37) Menetluspõhiõigused • Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele (PS § 13 lg 1) • Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus (PS §14) • Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1) • Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) • Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2) • Õigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) • Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) • Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) • Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) • Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 • Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut  peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kuke...
teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga) Teose vaba kasutamine õiguspäraselt avaldatud teost on lubatud füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
tunnused: + kodanikuvabaduste tunnustamine + õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees + võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (PS § 4) + poliitiline sõltumatus + vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks (PS § 45) + vähemuste õigustega arvestamine + tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia poolt argumendid: -kõik on seaduse ees võrdsed (PS § 12) -süütuse presumptsioon (PS § 22) -kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid) -riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56) -täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena.
Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustuslase õigused • Õigus olla informeeritud. • Õigus saada abi. • Süütuse presumptsioon. • Õigus esitada kaebusi. • Õigus keelduda teabe andmisest. • Õigus pöörduda õiguskantsleri või ombudsmani poole. • Õigus maksta rohkem kui ettenähtud maksusumma. • Õigus kahju kompenseerimisele. • Privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus • Maksude tasumise kohustus. • Dokumentide säilitamise kohustus. • Raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus. • Kaasaaitamiskohustus. • Õigusjärglus. • Vastutus makseõigusrikkumise eest
3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda  ta võttis teise elu. 2) Osa on veendunud, et tsiviliseeritud inimühiskonnas ei ole kohta surmanuhtlustele. Surmanuhtluse keelustamise vastased: 1) Tapjatest ei saa inimesi (sinna hulka ei kuulu enesekaitsena tapmine). 2) Erijuhtudel tuleb surmanuhtlus säilitada. Süütuse presumptsioon  kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse
piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamus. · Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt  au, hea nime ja inimväärikuse kaitse. 29. Õigusloome protsess ja selle staadiumid. I  ettevalmistav töö. 1
Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KAHTLUSTATAV (1): Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes
tööjõu nõudlus ei ole vastavauses subsiidium  otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele suletud valimisnimekiri  erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu valimistulemustest surverühm  organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas süütuse presumptsioon  põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist tarbijahinnaindeks (THI)  statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste tarbimisnormide ja hindade alusel toimetulekupiir  hädavajalikke kulutusi toidule, riietusele ja eluasemele kattev väikseim rahasumma, mille määra kehtestab valitsus, turunõudlus  ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele
.................................................................................................... 6 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON............................................................................ 9 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon...................................................................................... 9 1.2 Eelvangistuse õiguslik regulatsioon................................................................................13 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon...........................................................................22 2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE................................................................27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.....................................................................32 2.3 Õigus vabale eneseteostusele.........................
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25  õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreerit...
Merkantinism-majanduspoliitika, kus riik sekkub majandusse Rooma eraõiguse retseptsioon-võõra õiguse ülevõtmine, lepinguvabadus, isiku subjektsus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- pöördumine kõigi riikide/rahvaste poole lootuses, et need põhimõtted võetakse kasutusele. Õiguse kaitse, eraomandi kaitse, lepinguõigus. Code Civil 1804- Napoleoni tsiviilkoodeks pandi maksma kõigil vallutatud aladel. Ülestunnistus on tõendite kuninganna. Süütuse presumptsioon. 1815 Viini kongress- Viini rahu sõlmimine. Rahvusvahelise suhte subjektiks on riik. Riigi territoorium kuulub riigile, mittevalitsejale. Põhiõiguses, kodakondsus, pannakse paika diplomaatilised auastmed. Luuakse esimene riikide ühendus, mis kukkus läbi. Uusim aeg (Prantsuse revolutsioon - II maailmasõda) Kas inimene saab mõjutada, mida teeb riik? Napoleoni võimule tulek , hakkavad ilmuma vastased. Marx ütles, et
kergendab võrreldes varasemaga karistust. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud õigussuhe. Eristatakse 3 elementi: õs sisu õs objekt õs subjektid kui inimese käitumine on reguleeritud õigusnormidega, siis ühel poolel tekib õigus , teisel poolel on kohutus. Kokku moodustavad õigussuhte sisu. Konkreetseld käitumisakti, mis õigusega on reguleeritud nim juriidiliseks faktiks. Juriidiline fakt: inimesest sõltuv tegu a) tegevus b) tegvusetus 2. sündsus  presumptsioon nt sündmuse presumtsioon seaduse. Õs subjektiks on see millel õigussuhe on suunatud(nt: kahju hüvitamine, kauba üleandmine) Füüsiline isik Juriidiline isik Eraõigus juriidiline isik Avalik õiguslik juriidiline isik. Töö. Eesti riigi õigulik areng. Õigus suhe Õigus aktid? Äriõigus. Valik FIE  1 inimesest Äriühing Tü  täIsühing  al 2 inimesest Uü - usaldusühing  alates 2 inimesest Oü  osaühing  alates 1 inimesest AS  aksiaselts alates 1 inimesest
Sotsiaalne struktuur  rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker  parlamendi esimees/esinaine Streik  ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Surverühm, survegrupp  ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus  riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon  korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tolerantsus  sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Totalitaarne riik ehk totalitarism  valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur
Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus  reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus  reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi  see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2  Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
3. Juriidiline ehk faktiline koosseis  juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Faktilise koosseisu moodustavad üksikfaktid on omavahel seotud. Kui koosseisust puudub mõni element, on tegemist lõpetamata koosseisuga. Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt, mis annab faktide kogumile juriidilise tähenduse. ÕIGUSLIK PRESUMPTSIOON  eeldatavalt toimunud fakt, millele antakse juriidilise fakti tähendus ( inimene ei ole süüdi kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega  süütuse presumptsioon). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. Juriidilise fakti olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil
element, on tegemist lõpetamata koosseisuga. käitumismudeli, siis annab ta samas tulevastele õigussuhte Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav subjektidele ka teatud õigused ja kohustused. Õigussuhtes fakt, mis annab faktide kogumile juriidilise tähenduse. omandavad need õigused ja kohustused konkreetse iseloomu, ÕIGUSLIK PRESUMPTSIOON  eeldatavalt toimunud fakt, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (müüja A, ostja B, millele antakse juriidilise fakti tähendus ( inimene ei ole süüdi kuni kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes. tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega  süütuse 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise presumptsioon)
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, Genfi konventsioonid, ÜRO, Euroopa Liit, süütegu, süüteo koosseis, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised,lepitusmenetlus, rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem,
10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) § 5. Riiklikkuse põhimõte Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel § 6. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 10.7 Põhiseaduslikkuse järelevalve 10.7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste
leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris Patendinõudlus. Sisaldab ühte või mitut nõudluspunkti. Võivad olla sõltumatud või sõltuvad. Mida rohkem on nõudluses tunnuseid, seda väiksem kaitse ulatus ja vastupidi. 11 Mida tähendab autorsuse presumptsioon? Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. (AutÕS §29) Kaubamärgiõiguse küsimused Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud. seonduvad eelkõige tähise sobimatusega kaubamärgiks. Näiteks ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime (KaMS § 9) Graafiline kujutatavus
üleandmine või õiguste litsentseerimine (ainulitsentsileping - teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on antud, lihtlitsensileping - autorile või ülikoolile jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele, all-litsents - on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale, see vajab autori eelneva nõusolekut). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon - Eesti seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks. AutÕS § 4 lg 2 autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused: originaalsus (autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgetlt tajutavad); teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas; teos peab olema väljendatud objektiivses vormis ja teos peab olema sellises
Subsiidium  otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp  ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus  riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem  tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon  korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tarbijahinnaindeks (THI)  peamiste kaupade ja teenuste tarbimisnormide ning nende hindade alusel koostatav statistilise näitaja elukalliduse mõõtmiseks Tava  ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel; 9) isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel; 10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. 3. Kriminaalmenetluse printsiibid(süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
