Jalgratturina liikluses Neljandas klassis tegi meie klass läbi jalgrattasõidu kursuse. Meile õpetati jalgrattaga liiklemise eeskirju ja parandati meie sõiduoskusi. Meile õpetati, kuidas tuleb rattaga tänaval liigelda ja erinevates olukordades käituda. Kui rattaga sõidad, siis peab olema kiiver peas ja kaasas jalgratta juhiluba. Enamus asju, mida räägiti, teadsin ma juba varem.Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida. See pani mind väga mõtlema..Enam ma kiivrit koju ei jäta. Kui ma jalgrattaga tänavale sõitma lähen, siis ma panen alati kiivri pähe. Hoian ka teisi eeskirju meeles.Tänav ei ole mä...
trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. 3. § 18. Tee andmise kavatsusest märku andmine (2) Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust. Antud juhul sulges rohelise sõiduki juht parklast sisse-ja väljasõidu. 4. Osa sõiduki küljest peab olema välispeeglist näha. See aitab suhestada juhitavat autot liikluses toimuvaga. Peegli ülesanne on anda võimalikult palju informatsiooni sellest, mis jääb juhi seljataha. Seetõttu ei tohi välispeeglist nähtav ala hõlmata olulist osa auto pinnast. 5. Sisepeegel tuleb seada oma keha asendi suhtes nii, et istmetoele toetudes ja kehaasendit muutmata on tasase sirge tee nähtavus võimalikult suur. 6. § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka lumi ja jää
kontrollivad liiklust ja hoolitsevad jalakäijate turvalisuse eest. Aga ometigi ei vähene õnnetuste arv, hoopis suureneb. Politsei võib ju teha trahvi kihutavatele ja joobes autojuhtidele, aga kas see ikka on piisavalt efektiivne? Ega politsei ka iga kord õiges kohas ei ole. Ja autojuhid võivad ju politsei läheduses kiiruse maha võtta, aga ega see neid ei peata. Järgmine kord sõidavad veel kiireminigi! Mida siis teha, et ohutult liigelda ja kuidas liikluses üldse ellu jääda? Kas peaks kasutusele võtma rangemad meetodid autojuhtide suhtes ja peaks hakkama avarii teinud sõidukijuhtidelt lube ära korjama ja sundima uuesti eksamit läbima? Selline lahendus, arvestades liiklusõnnetuste arvu suurenemist, oleks ilmselt liiga kulukas. Ka meie kui jalakäijate suhtumise muutmine hakates kõik käima kiivrid peas ja kaitsmed ümber oleks liiga äärmuslik. Need on küsimused, millele otseseid ja õigeid vastuseid ei ole
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Rullnokkade Eesti Autor: Sulev Vedler Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 19.01.2012 Probleem, millele artikkel keskendub: Eestlased on rahulik rahvas, kuid liikluses võib märgata, et inimestes peitub palju lõunamaist temperamenti ja äkkviha. Autori põhiseisukohad, näited: Ühe autori tuttava elukaaslane koputas kord meelekohale, kui ülbe autojuht ristmiku lähedal end autode rivis jõuliselt tema ette surus. Ülbur väljus ja peksis jalaga mõlki käezesti teinud mehe masina.Kolleeg näitas rusikat, kui BMW ei lasknud teda pöördel üle tee, peaaegu ajas alla. Töökaaslase päästis bemarist väljunud tigeda mehe
Kuidas liikluses ellu jääda? Liikluses ellu jäämine sõltub eelkõige inimesest endast, aga kuna liikleja ei ole üksi, siis muidugi ka teistest, kes on su ümber. Sa ei saa kuidagi määrata, kellega liikluses kokku satud ja seega sõltub ellu jäämine ka päris palju õnnest. Seega peab elude säästmiseks pingutama ja reegleid järgima iga liikleja. Igaüks saab enda ja oma pere ohutuse suurendamiseks ise palju ära teha. Vanemad peaksid kindlasti olema oma lastele eeskujuks ja maast-madalast selgitama, kuidas liikluses õigesti käituda. Alustades kõige lihtsamatest tõdedest nagu õiges kohas tee ületamine ja
Kuidas liikluses ellu jääda? Eesti Vabariigis on väga palju inimesi surnud liiklusõnnetuste tagajärjel, eriti noori. Kas see on normaalne? Kas peaks korraldama liikluses ellujäämiseks loenguid või tegema filme? Midagi ju peab ette võtma, et Eesti ei kaotaks kodanikke ja meie oma sugulasi.Võibolla peaksid inimesed üldse ainult kodus istuma ja liiklusesse mitte minema, et ellu jääda, või liikuma vaid maa-alustes käikudes. Kas see on tõesti võimalik lahendus? Järgnevalt erinevatest ellujäämisvõimalustest ja ohutusnõuetest pikemalt. Kõige tähtsam asi liikluses on tähelepanu. Selle puudumine nii jalakäija kui ka sõidukijuhi
ka vastav tehnika, nimelt rollerid, aga loomulikult pole kuhugi kadunud vanema ajastu tehnika. Sääreväristajad on kasutusel maa kohtades enamsti, kus puudub vajadus osata liigelda ja jalgrattad on nii maal kui ka linnades, nendega peab oskama liigelda. Rollerijuhid on kohustatud liiklust tundma. Tänavatel teevad kõige rohkem mulle muret ennasttäis rollerijuhid, kes mõtlevad, et kui neil on vinge pill ja kõva tümps, siis on nad täkkutäis vennad, see on nõme. Nad ei oska liikluses liigelda, segavad autojuhte, sõidavad vales kohas, häirivad oma pininaga kaaskodanikke. See seadus, mis kohustab kevadekuulutajaid registreerima oma sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba, peaks kindlasti tulema, sest siis jääb neid vähemaks ja liiklus oleks rohkem sujuvam ja vähem häirivam. Tagatipuks krutitakse masinatelt kiirusepiirajad maha ning nad saavad lubatust kiiremini sõita
Algajat juhti tähistav "vahtraleht" vajalik eesti liikluses või mitte? Vahtraleht on algaja juhi tunnusmärk. See on 150200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris. Vahtralehe vajalikkus on hetkel vägagi päevakajaline teema. Leitakse, et see pole vajalik, kuna see on kaotanud temale pandud eesmärgi, milleks on austus ja mõistmine kaasliiklejate poolt. Selle asemel näeme halvustavat ja negatiivset suhtumist, mis mitte kuidagi ei aita
Tahan liigelda ohutult Iga inimene soovib liigelda ohutult ning tahab, et tema sõbrad ja pereliikmed ei peaks kunagi liikluses ohtu või õnnetusse sattuma. Seetõttu peaks kindlasti ka ise liikluses silmad lahti hoidma ning järgima ettenähtud seaduseid. Kui võtta luubi alla Eesti sõiduteed, siis nii mõnegis kohas ei tunne end just eriti ohutult. Paljudes kohtades on teed väga auklikud ja künklikud. Hoolimata sellest, et teetöid ja korrastusi tehakse meil suhteliselt palju, on märgata, et neid tehakse liiga tihti. Pikemat perspektiivi meie sõiduteedel justkui poleks. Seda näitab ka asjaolu, et Eesti vanimad sõiduteed on ehitatud just võõrriikide spetsialistide poolt.
Nägemine Nägemist peaks kontrollima iga 4 aasta tagant Üle 40 aastastel tuleks silmi kontrollida tihedamini 40 aastased vajavad nägemiseks 4 korda rohkem valgust 65 aastased aga 10 korda rohkem Vanusega silma kohanemisvõime aeglustub Vanusega muutub raskemaks värvide eristamine, eriti punase Sõite tuleks sättida nii, et ei sõidaks pidevalt päikese suunas Vanadus Viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016 a hukkus liikluses neljandik üle 65-aastaseid. Terviseriskid, mis mõjutavad liikluses osalemist. Piiratud liikumisulatus Ravimite kompleksmõju Diabeet Glaukoom Dementsus Jne. Mida saaks teha, et vanuritel oleks ohutum liikluses? Ravimitele selgema autojuhtimisega seotud info lisamisele. Arstidel võiks olla kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba tal enam mootorsõidukit juhtida. Väsimus Sõidukijuhi väsimust mõjutavad tegurid:
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud.
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud.
jalakäijatest punase tulega. Kuigi turvavöö vajalikkus on inimestele järjest arusaadavam, näitasid selleaastase Emori uuringu tulemused, et nii autojuhtide kui ka ees- ja tagaistmel olevate kaasreisijate hulgas on selle kasutamine vähenenud. Nii koorub välja igivana tõde liiklus on täpselt selline, milliseks selle kujundavad selles osalejad. Ning nemad näitavad järjest suuremat riskikäitumist. Sellel juhtkirjal on olemas statistiline sissejuhatus, mis toob arvulisi näiteid meie liikluses hukkunud inimeste kohta. Mis riigile on statistika, see kellelegi teisele tragöödia. Juhtkrijas esitatakse väide, et tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. See on ilmtingimata tõsi, kuid miks Eestis on siis kehvad teeolud? Miks näiteks kõige hukkunute rohkemat Tallinn-Tartu maanteed on juba vähemalt 20 aastat lapitud mitte aga tehtud korralikku parandust? See on ju puhtalt kättevõtmise ja inimeste informeerimise vaev
eelkõige just mootosõidukite vallas. Ei möödu ilmselt ühtegi päeva, kui uudistes ei mainita ränki õnnetusi, kus inimesed saavad raskeid vigastusi või isegi surma. Kuigi ma ei ole veel autojuht, häirib see probleem tõsiselt. Kõige murettekitavamad on liiklusõnnetused mis on põhjustatud alkoholijoobes juhtide poolt või valede sõiduvõtete pärast. 2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul 152-st hukkunust 103 ehk 2/3( kokku liikluses toimunud õnnetusi aasta jooksul 2434 ), said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Sageli juhtub, et kannatada saavad täiesti süütud kõrvalseisjad, olles mõnes teises autos või isegi kõnniteel liigeldes. Julgestuspolitsei
Märgid meie elus Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid. Kui hiinlane vastu tuleb ja käed kokku paneb ning kummardab, siis oleks
puudutab see jalgpallivõistlusi. Selleks, et spordivõistlustel käimine oleks turvaline teeb EL tööd korra tagamise ja ennetamise nimel, et huligaanide saabumist peatada enne Eestisse jõudmist. Internet on elu loomulik osa, kus me õpime, suhtleme ja veedame vabaaega. Kahjuks on internetis väga levinud küberkuritegevus ning üha enam inimesi langeb küberkurjategijate ohvriks. Ohtu saavad ennetada inimesed olles ettevaaltikud ja teadlikud oma toimingutes. Liikluses juhtub kõige rohkem õnnetusi ja kahjuks satuvad ohvriteks sageli noored. Liiklust saab muuta inimene arvestades, et sa ei ole liikluses üksi ning reeglid on loodud kõigile. Inimesed hindavad oma võimeid kõrgelt , on isekad ja seetõttu on liiklusõnnetused peamine noorte surmapõhjus Euroopas. Politsei ja seadused on rakendanud mitmeid meetodeid , mis on väga efektiivsed, et saavutada liikluses kord. Kui sõitja ei tunne märke ja numbreid tuleb ta kooli tagasi saata.
Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha. Kui minult esmakordselt küsiti, milliseid märke igapäevaselt kasutan, oskasin nimetada vaid liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele ning jalakäijatele teada kuidas liikluses käituda. Peale nende on ju olemas ka veel sodiaagi-,au-, ohutus- ja pajud teised märgid, mida igapäevaelus kasutame. Igapäevaselt kasutatav märk on ka näiteks pudeli peal olev pandipakendi märgistus, öeldes inimesele, et selle tagastamisel saab raha. Ühe omaette, aga see-eest suure, rühma moodustavad viipekeel ja žestid. Viipekeel on kurtide emakeel, kus kasutatakse žeste ja miimikat. Neil on oma kindlad käe-, keha- ning pealiigutused millel on kindel kokkuleppeline tähendus
See on viinud selleni, et peaaegu igal inimesel, kes omab mingi sõiduki juhilube, on oma sõiduvahend. Olgu selleks siis auto, buss, mootorratas või mõni muu liiklusvahend. Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning seetõttu ei pöörata tihtipeale ka liikluses toimuvale tähelepanu. Inimesed saavad liiklemist turvalisemaks muuta justnimelt tähelepanu liiklusele suunates. On juhtunud palju õnnetusi, kus inimene on nutiseadme tõttu liiklusohtliku olukorra või koguni õnnetuse põhjustanud. Seetõttu oleks targem liikluses olles nutiseade üldse ära panna. Teine väga oluline asi, mida tuleks silmas pidada ja vältida, on kiiruse ületamine. Väga palju õnnetusi on juhtunud, kui inimesed pole piirkiirusest kinni pidanud
juhiga suhtlemise viis Liikluspolitsei hoiakut juhi suhtes kujundavad sõiduki välimus ja tehniline korrasolek, tehtud eksimuse tunnistamine või selle eitamine. Hea juht käitub viisakalt, sõidab rahulikult ega näita oma üleolekut. Kaitslik (defensiivne) sõiduviis on selline, kus juht püüab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu, oskab neid ette näha ning on paindliku suhtumisega liiklusesse ( ei aja jäigalt oma õigust taga). Juhi tegevus liikluses on edukam, kui tema mõtte iseärasusteks on: · paindlikkus ( võime ette näha tekkivat probleemi ja selle lahendust, ei aja taga oma õigust, kui see antud olukorras ei too kaasa lahendust) · kiirus · iseseisvus ja vastutus oma tegevuse eest Juhi reageerimisaega mõjutab tema tähelepanu, reageerimisvalmidus ja reageerimisvõime. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Tähelepanu. Tähelepanu on üks juhi tähtsamaid omadusi
autojuht? Selleks, et aru saada, milline on hea autojuht tuleks välja tuua kõigepealt halva autojuhi tunnused. Arvan, et kui mainitakse sõna halb autojuht tuleb esimesena silmade ette Tallinna linn ja tipptund ning tume BMW, roolis noor "roheline" jõmm, kes ennastunustavalt soovib kiiremini kohale jõuda kui teised kaasliiklejad. Selleks siblib ta radade vahel, eirab valgusfoore signaalitab ja sõimab. Sellised Bemmitüübid pole ju tegelikult ainukesed ärritajad liikluses ja ei saa ka väita, et nemad ongi halva liikleja prototüübid. Ega halb käitumine ei küsi ei vanust ega auto marki. Kuid tegelikult on tõesti viimasel ajal Eesti liikluses hakanud tekkima mentaliteet, et mida võimasm ja suurem auto seda suuremad on ka õigused. Olen tähele pannud seda, et kui tüübil on istumise all BMW või mõni muu parema mainega auto ja tema ees juhtub sõitma mõini Opel või Toyota on vaja see kohe ära "nullida".
käitumist kujundavate paljude tegurite järjepidevat mõjutamist ning soovitud hoiakute ja käitumise kujunemiseks vajalike tingimuste loomist. Kõik me oleme liiklejad, kes suuremal, kes vähemal määral. Täna on oht sattuda liiklusõnnetusse ning seeläbi kannatanuks küllalt suur. Et kaitsta ennast ning teisi, on igaühel võimalik palju ära teha. Alustada võiks näiteks sellest, et kaasliiklejatest lugu pidada ning viisakas olla- isegi, kui eesõigus on Teil. Liikluses tuleb toimida nii nagu teisteski eluvaldkondades käituge nõnda nagu sooviksite, et Teiega käitutaks. Ohutut liiklemist!
Eestlane ei näe seda, et suurimad eluea lühendajad ja rahakoti tühjendajad on halvad harjumused ülekaalulisus, alkohol ja suitsetamine. Inimesed ei teadvusta endale nende harjumuste riske, milleks on tõsiseid haigused või surm. Selleks, et eestlased jätaksid need halvad harjumused, on jätkata teadustuskampaaniad ja tõsta aktsiise, siis ehk mõistab eestlane, et tapab end iga sigareti või viinalonksuga, mida tarbib. Surmad on vähenenud ka liikluses. Kui mõni aasta tagasi oli olukord selline, et aasta peale jagades liikluses hukkunute arv, sai iga päeva kohta vähemalt ühe surma. Nüüdseks on olukord paranenud ja 2008 oli surmade arv liikluses vähenenud 130ni. Selleks, et ühiskond meie riigis oleks sidus, peab siinne elanikkond olema ühtne tervik. Eestis on umbes 60% eestlasi, 30% venelasi ja 10% teistest rahvustest inimesi. Et kõige rohkem on eesti ja vene keelt kõnelevaid kodanikke, on loodud ja
See loetelu on pikk. Kümmekond joobes juhti, teised samapalju kiiruseületajad või lubadeta sõitjad. Tegelik arv on aga tõenäoliselt kordades suurem, sest need juhid jäid lihtsalt vahele politseile. Ülejäänudel võib öelda et vedas. Kõige tipuks veel hukkunud jalakäijad või lihtsalt kihutajad. Meedias on sellist nähtust hakatud nimetama surmaralliks. Kui numbritest rääkida, siis iga kuu kaotab Eesti Vabariigi liikluses elu jämedalt 17 in, mis tõstab meid Euroopa mustas edetabelis 3. Kohale Soome ja Läti järele. See ei ole koht kus püüelda esikoha nimel. Samuti ei ole seda HIV kandjate ja nt tulesurmadesse hukkunute pingerida, milles me oleme kindlal esikohal võrreldes ka kogu maailmaga. Kuulates uudiseid jääb kõrvu kõlama kaks fakti: liiklusõnnetuste peamisteks põhjustajateks on naised ja vene rahvusest isikud. Miks see nii on, ei oska päris täpselt öelda. Paljalt
ja kommentaarile. Korrigeeri viitesüsteemi. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv tervisetõend, ehk tema terviseseisund peab olema vastav kehtestatud tervisenõuetele. [1] Autokoolide riiklik õppekava Riikliku õppekava järgi peab juht omandama esmaõppe algastmes selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise
Pühjuseks võib olla see, et kaasreisijad jälgivad ka samal ajal teed ning saavd ohust juhti hoiatada. Aktiivne kuulamine ei nõua nii palju ajuresurssi kui mõtlemine ja otsuste langetamine (kus sahtlis kodusmingi asi on, mis kell kohtumine võimalik oleks, mis toitu tahaks süüa jms). Erilist mõju juhtimisele ei avalda ka lühikesed valmismõeldud repliigid helistan sulle hiljem tagasi, jään 10 minutit hiljaks vms. Viimane vähendab liikluses ka riskide võtmist. Mobiiltelefoni kasutamine ilma käed-vaba süsteemita on loomulikult ohtlikum kui selle seadme kasutamine. Lisa ohud tulenevad telefoni otsimisest sõidu ajal (eriti ohtlik see suurel kiirusel) ning pilgu telefoni ekraanile suunamisest. Kõige ohtlikum sõidu ajal on loomulikult sõnumite või e-kirjade saatmine, Facebook postituste tegemine ning Twitteris säutsumine. Kui pilk ei ole teele suunatud, siis ei märka me ohtu ega suuda hoida sõidukit oma sõidureas.
Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka liiklus jne, siis ka tehnikad ja tegevused lastega on antud teemadega seotud. Kõik oleneb ka laste vanusest, nende enda olekust ja loomulikult ka lapse vanusest. Lasteaia lastega on tegevused mängulisemad, näiteks ,,Valgusfoori ja Sebra mäng". See annab juurde lastele tähelepanelikkust ja kuidas liikluses ette tulevaid ohte märgata. Mida vanemad on lapsed seda rohkem tõsisemaks lähevad ka meie poolt läbiviidavad mängud ja tegevused. Pole sellist loengut ega kontakti lastega, kus me neid tegevusse ei kaasaks. Me teeme arutelusid, grupitöid ja viktoriine. Juba noorukitega ja keskkooli ealistega vaatame videoid, mida hiljem kommenteerime. Loomulikult on ka lapselikumad filmid ja klipid mida saab ka eelkooli või algklassi lastega läbi arutada, kuid suuremate puhul tulevad nad rohkem
ja vaidles vastu- sai tunda kõige karmimat kohtlemist. Samuti tuleks vangidel leppida, et nad sellisesse olukorda on sattunud. 8. Nimeta vähemalt 3 olukorda igapäevaelust, kus oleks mõistlikum käituda alistuvalt ja järgida korraldusi. Igapäevaelus tuleks rakendada alistuvat käitumist näiteks koolis ja tööl, kus tuleb järgida täpselt juhiseid ja teha nii nagu inimesel kästakse. Samuti väga tähtis, kui mitte kõige tähtsam olukord on näiteks liikluses, kus on paratamatu see, et inimeste otsused mõjutavad kõiki teisi nende umber. Me peame alistuma liiklusfooridele ja me peame järgima liikluseeskirju. Vastasel juhul valitseks liikluses totaalne kaos. 9. Miks vang nr. 51 (Lendav Mees) tuli vanglaeksperimenti? Mulle isiklikult jäi natuke mõistmatuks, mis oli tema peamine põhjus, kuid arvan, et tal oli vaja raha enda projekti jaoks. Samuti tahtis ta tõestada, et ta on tugev iseseisev mees. 10
sõitmise ja ühistranspordi võimalusi ning pakkuda nutikate lahenduste abil ka uusi teenuseid, eelkõige lühiajalist ratta- ja autorenti; suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordivahend, parandada rongiühendusi Lätiga (Tartu-Riia liin, Rail Baltic) ja Venemaaga (Peterburi sõit kestaks vähem kui 5 tundi) ning ühendada lennujaam trammiliiniga; suurenda liiklusohutust, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv jääks alla 50 ning pikemas perspektiivis ei hukkuks liikluses ühtegi inimest; tõsta taastuvenergiat kasutavate ja ökonoomsemate sõidukite osakaalu, et peamine alternatiivne kütus oleks Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan või surugaas. 15. Intergreeritud vedude olemus Intermodaalseteks vedudeks nimetatakse kaubavedusid, mille puhul on veetav kaup kogu veoprotsessi kestel ühes kindlas veoühikus (konteineris, treileris, raudteevagunis, veoauto
piiritlemata looduse üle tülisid. See tava kadus 20. sajandi algul kui talunikel olid omad kindlad piirimaad, mis olid täpsemalt looduses paika pandud. Tänavu arvatakse ekslikult, et siis mindi nagu talgutele, aga tegelikult oli mõte igasugused lahkarvamused juba eos lahendada. Siinkohal on näha inimeste omavahel kokkuleppelist normi, mis töötas ja millega kõik olid nõus. Tänapäeval kuuluvad tavanormide hulka nt meresõidu tavad, protokollireeglid ja viisakusreeglid. Nt liikluses , eriti Venemaal ja Ukrainas,on kombeks viisakat kaasliiklejat nö tänada ohutulede vilgutamisega. Tavanormide järgimine ka liikluses sõltub kultuurist. Kui võrrelda nt Eesti ja Itaalia liiklusnorme, siis erinevus on drastiline. Kui Itaalias lahendatakse enamus küsimusi omavahel suhtlemisega ja vajadusel raha kompensatsiooniga, siis Eestis üldiselt ei lahendata ühtegi eksimust ilma kõrgemate võimude sekkumiseta.
Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses Fotod internetist Kirjandus Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938 Väike entsüklopeedia, 2002 www.badgers.org.uk/.../ eurasianbadger23.html www.faunistik.net/BSWT/ MAMMALIA/CARNIVORA/MUS... www.Eesti Jahimeeste Selts Väikeulukid.htm www.sunsite.ee/loomad www.folklore.ee/rl/ pubte/ee/eluolu/elu2/205.html
Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes pärandavad edasi oma arusaamad ja väärtused, mida ka neile kunagi nende vanemad õpetasid kui ka seda, mis neil on ise välja kujunenud. Öeldakse, et laps on oma kodu ja vanemate peegeldus. Näiteks võiks tuua lihtsa käitumisviisi liikluses. Kui ema ja isa ületavad teed alati ülekäigurajalt, siis see jääb lapsele automaatselt külge. Täpselt samamoodi on ka vastupidi. Kui vanemad ei kasuta ülekäigurada, siis ei jõua see ka lapseni, et ta peaks seda kasutama. Selline lihtne asi võib jääda eluks ajaks külge või kuni midagi juhtub. Lihtsamal juhul võib politsei hoiatuse anda, aga liikluses on ka palju kurvemad stsenaariumid tavalised.
järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. Osooniaugu tekkimise taga on samuti suuresti just füüsika areng.Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Aga üldiselt on füüsika meile väga vajalik. Koostaja: Riho Sagor Juhendaja: Laur Leetjõe Kool: Jüri Gümnaasium Klass: 10 kultuur
Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel. Usk soomlaste ja eestlaste elu igapäevaselt ei mõjuta. Soomlased, erinevalt eestlastest pole harjunud tühjade lubadustega. Nad mõtlevad, enne kui midagi ütlevad ning peavad lubaduse andmist ja täitmist väga oluliseks. Soomlased võõrastega juttu väga ei alusta , kuid abi on nad nõus alati andma ning on väga külalislahked.Soomlased on väga viisakad inimesed nii liikluses kui ka tavaolekus. Kui soomlane võõraga jutupeale saab võib ta rääkida ükskõik mis teemadel, ka sellistel, millest eestlane pole harjunud võõrastega rääkima . Eestlaste jutus tekib tihtipeale piinlike vaikusi, soomlased aga ei tunne sellepärast piinlikust, sest nende meelest on vaikuski üheks viisiks suhelda. Eestlased segavad tihtipeale üksteise jutule vahele, soomlased peavad seda aga väga ebaviisakaks . Soomlastele on ka oluline kokkulepitud ajast kinnipidamine.
· väga hästi · ei oska öelda 4. Kuidas suhtute uutesse liikluseeskirjadesse? ... 5. Kuhu poole peab jalakäija helkuri riputama? · paremale · vasakule 6. Kui hästi teate, millisesse kategooriasse sõiduk kuulub? · väga hästi · hästi · ei oska öelda · keskmiselt · halvasti 7. Miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses ? ... 8. Kuidas Te kõige enam liiklete? · jalgsi · autoga · bussiga · jalgrattaga · millegi muuga 9. Kuidas Teile sobib Eesti liiklus? · väga rahul · üsnagi rahul · ei oska öelda · ei ole rahul 10. Kas olete kunagi sattunud liiklusõnnetusse? · jah, mitu korda · jah, ühe korra · ei Aitäh!
* töökeskkond (enda käe järgi mugavalt sätitav) – hõlbustab juhi tööd, ei tekita ärritust ega väsimust * korduvad, ühekülgsed liigutused (liialt monotoonne ja rutiinne) – tekitab väsimust ja vähendab keskendumist * üksinda töötamine (oleneb) – üldjuhul veetakse klienti, s.t kaasreisijaga sõitmine, ei väsita ega ärrita (oleneb kliendist) * töö kiirus (oleneb, kus vaja sõita, maanteel või linnas) – tihedas liikluses sõitmine tekitab ärritust ja närvilisust * ülerahvastatus – kui autos peale juhi veel 4 inimest, siis võivad nad vaatevälja blokeerida ja muud moodi juhti segada Keemilised *kemikaalid – puuduvad, kuna tegu inimeste transportimisega * tolm – puudub, kuna autot puhastatakse pidevalt Bioloogilised *viirustesse nakatumine – risk on nakatuda, kui kliendid on haigestunud või nakatunud
kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende ümber ning tee äärtes. Täielikult selliseid õnnetusi polegi võimalik ära hoida, kuid kindlasti on neid võimalik vähendada. Lapsevanemad peaksid rohkem hoidma silmi lahti, kui lasevad oma võsukesed tänavale mängima. Samuti peaks ka lastele rohkem lasteaedades ning koolides liikluses valitsevatest ohtudest ülevaateid tegema. Lapsed alles avastavad maailma ning nad ei oskagi ette aimata kui rängalt võib üks väike eksimus nende või nende vanemate elu totaalselt muuta, sest olen kindel, et ükski lapsevanem ei andestaks endale seda, kui pelgalt hooletuse tõttu jääks ta oma lapsest ilma.
pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi ennem tööle kui veoka pidurid. Tähtis on veel ka ESP mis väldib veokat külglibisemisse minekut. http://www.youtube.com/watch?v=7vivuORDeaQ Traktori test- Kuna traktoril on rehvide materjal kovast kiust ja puutepinda maaga suhteliselt vähe, siis ta kaotab ka juhitavuse libedal teel väga kergesti. ABS on traktoril libisemises suureks abiks ja aitab ka kuiva teekatte puhul kuna ABS-ita hakkaks traktor
,,pimedad nurgad." Pimedate nurkade puhul on eristatud kolm erinevat ala, kus need tekivad: Veoki külgedel, kaasreisija poolel manöövri või reavahetuse ajal. Veoki või haagise tagaosas, tagurdades väiksel kiirusel. Veoki esiosas liikuma hakkamisel või aeglaste pöörde manöövrite käigus. (Volvo trucks, 2013.) 1.1.1.1 Autojuht 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on inimfaktor. Inimfaktoriks on kas veokijuht või mõni muu isik, kes osaleb liikluses ning eksib liiklemise reeglites, mis põhjustab liiklusõnnetuse. Enamus liiklusõnnetusi juhtub ikkagi inimtegevuse tagajärjel. Meesautojuhtidega toimunud liiklusõnnetustes said mehed vähem viga kui naised. See ilmselt tuleneb füsioloogilistest ning psüholoogilistest iseärasustest. (Volvo trucks, 2013.) Põhjused, miks veokijuht on liiklusõnnetuste põhjustajaks: Tähelepanematus.
peaks olema seadusega lubatud. Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Veel sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui tubakasigaretist saadav tõrv. Kanep on samuti väga ohtlik liikluses, kuna kanepi tarvitamisel inimese keskendumisvõime hajub, aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed tunduvad moonutatutena, värvid muutuvad eredamaks, helid valjunevad. Kanepiuimas on sama ohtlik autoga sõita kui alkoholijoobes. Kanepi suitsetamine kahjustab hingamisteid ning võib tekitada kroonilist bronhiiti ja hingamisteede vähki. Südameprobleemidega inimestele võib kanep põhjustada näiteks infarkti ja rinnaangiini. Nendel, kellel on geneetiline soodumus
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peeg...
Põhikooli õpilased söövad tasuta ja miks mitte mainida ka seda, et kuni gümnaasiumi lõpuni on meil õigus tasuta õppida. Toetust makstakse ka lapsevanemale, 300 krooni kuus lapse kohta pole muidugi suur summa, kuid asi seegi, arvestades niigi rasket MASU perioodi. 4) Eesti rahvastiku eluiga saab tõsta vähendades suremust või suurendades sündimust. Suremuse vähendamiseks peaksime kõik olema ettevaatlikumad, nii tööl kui ka liikluses. Sündimuse koha pealt aitaks kindlasti kaasa noorte inimeste ebakindluse ületamine, juba 25-aastansena või isegi varem võiks mõelda pere järelkasvule. Ideaalis, et suurendada Eesti rahvaarvu, peaks olema igas peres vähemalt 3-4 last.
õigete hoiakute puudumine liiklejates ja ühiskonnas tervikuna; liiklusohutusalase tegevuse puudumine; puudulik sõidujuhtide ettevalmistamine; ebatõhus liiklusjärelvalve, suur joobes juhtide osakaal liikluses; liikluskeskkonna ohtlikkus. Liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2015 läheneb liiklusohutuse tagamisele terviklikult ning selle eesmärk on liikliussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastane 2023-2025 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023-2025 aastate keskmise väärtusena 330 inimest aastas. Liiklusohutusalased meetmed olid liiklusprogrammiga eelkõige suunatud selliste liiklejate gruppide ja valdkondadele, mille abil on kõige enam võimalik mõjutada liiklusohutusastet. Rääkides sõiduautode otsasõidust paiksele takistusle nendeks grupideks võib nimetada: lapsed ja vanurid; sõitjad; noored ja väheste kogemustega sõidukijuhid; sõiduki juhtimine
Samuti tuleb panna külma vigastatud koha ümber, sest see aitab vähendada verejooksu ja valu. Tuleb ka vaigistada valu (tuua kannatanu välja shoki seisundist). Luumurru korral võtab kannatanu ise kõige mugavama asendi ning kui ta seda teinud on, kutsu 112 ja jää kannatanu juurde kiirabi saabumiseni. Kuidas luumurdu ära hoida Väga pole võimalik neid ära hoida, kuid tuleb lihtsalt olla ettevaatlik ning mitte ohtlikesse paikadesse minna. Samuti tuleb olla liikluses tähelepanelik ning jälgida liiklusreegleid. Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed www.tps.edu.ee ,,Tervist, tervis!" ,,Elupäästev esmaabivigastuste korral" www.inimene.ee
Kallis Mikael Raamatu on kirjutanud Marja-Leena Tiaininen Välja andnud on selle kirjastus Teravik ning see ilmus aastal 1999. Selles raamatus jutustab 16-aastane poiss romaani "Kallis Mikael" peategelaneegelane Mikael hukkub liikluses ja see surm saab sündmusteahela alguseks. Õnnetusele eelnenuid ja järgnevaid sündmusi näeme justkui tema silmade läbi. See omapärane kujutamisviis tegi lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni. Mikael ei suuda leppida sellega, et ta on surnud ning ei saa edasi elada. Kõige rohkem tunneb peategelane kaasa oma endisele tüdrukule Roosale
Esialgu kerge joobega heas tujus ja tavalisest elavam inimene võib mõnuaine tarvitamise jätkamisel kaotada võime analüüsida oma käitumist ja rääkimist. Joobes inimene võib käituda ja rääkida nii, nagu ta kaines olekus ei teeks. Samuti võivad tekkida viha- ja raevuhood, mille tagajärjena muutub käitumine vägivaldseks. Kordinatsiooni- ja tasakaaluhäirete tekkimisega võib inimene ka ennast vigastada. Näiteks vigastavad alkohoolikud ennast ja teisi igapäevaselt liikluses. Alkoholi tihe tarvitamine tekitab sõltuvust. See võib ilmneda inimese välimuses ja käitumises. Vastutustunne kaob teismelistel langeb seetõttu koolis õppeedukus, täiskasvanutel võib see kaasa tuua töökoha kaotuse. Töökoha kaotanud sõltlane võib tihtipeale teha tavatuid asju, et saada kätte päevane alkoholiannus. Näiteks realiseerida kodunt kõik väärtuslik, seda tehakse sageli teiste pereliikmete eest salaja. Lisaks peab raseduse ajal alkoholi tarvitav naine
PEREKOND Psühholoogia paaristöö 10.B klass Tekkelugu Kõik algas sellest, kui Amanda ajakirjaniku koha Cosmopolitanis sai. Ta puutus kokku igapäev erinevate inimestega. 23.märts aastal 2005 oli Amanda jaoks väga tähtis päev : ta kohtas Emilit. Emil oli Soome pesumodell. Amanda pidi Emiliga intervjuu tegema. Nende kahe vahel oli kohe särinat tunda. Noored hakkasid tihedalt kohtuma kord sõitis Emil Eestisse, kord Amanda Soome. Amanda tegi otsuse minna Soome elama ning lahkus töölt. Soomes elas ta Emili juures, Helsingi lähedal. 2007. aastal jäi Amanda rasedaks. See ei olnud küll etteplaneeritud, kuid mõlema arvates oli see hea. 2008. aasta alguses, kui Amanda ilusalongis aega veetis, tundis ta et laps hakkab sündima. Ta helistas kohe Emilile, kes taksoga poole tunnipärast salongi ette sõitis. Liikluses olid suured ummikud ja Amanda sünnitas taksos. Loomulik sünnitus. Õnneks oli taksojuht väga meeldiv mee...
Vaid väga väike protsent lahkub kehast uriini ja higiga. Sealt tuleneb ka esimene probleem – alkohol on keha jaoks mürk ja seetõttu kahjustab see tugevalt maksa (näiteks maksatsirroos ja maksapõletik). Rasedad ja noored ei tohiks üldse alkoholi tarbida, kuna alkohol kahjustab aju ja rasedatel ka loodet. Võivad tekkida tõsised tüsistused. Alkoholi juues tekib inimesel tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, mille tõttu on alkoholijoobes inimesed väga ohtlikud näiteks liikluses. Suuremate koguste ärajoomisel võib tekkida tugevad tasakaalu- ja mäluhäired. Iga inimese keha on erinev seega on ka nende alkoholitaluvus erinev. Mõned inimesed ei kannata alkoholi ja võivad liigse alkoholitarbise korral haiglasse sattuda või surra. Teised aga kannatavad väga suuri koguseid ja muutuvad näiteks vägivaldseks ja on ohuks kaaskodanikele. Alkoholi aitab kehast välja saada ainult aeg. Et vältida jäädavaid kahjustusi, tuleb vältida või piirata alkoholijoomist
Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi
õiges kohas. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv tervisetõend, ehk tema terviseseisund peab olema vastav kehtestatud tervisenõuetele. [1] Autokoolide riiklik õppekava Riikliku õppekava järgi peab juht omandama esmaõppe algastmes selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. [2] Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
