"Petruska pärastlõuna" Vanemuise teatri suures saalis etendus 10.novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooj...
Need helid on muidugi peaaegu igal Skrillexi lool olemas aga sellele loole sobivad need minu arvates kõige paremini . Nendest helidest ja Skrillexi väljanägemisest võib järeldada et tal on olnud erinevaid probleemseid ja raskeid perioode elus. Minu arvates just see, et Skrillexi lauludess on nii arusaadavalt kirjeldatud tema lapsepõlve teebki ta muusika kuulamise omamoodi naudinguks . Kuna ma polnud varem dubstepi kontsertidel käinud ei saa ma The Moon'is toimunut võrrelda teiste samalaadsete kontsertidega. Esitus oli võrreldes tavalisete kontsertidega (mõnest teisest muusika zanrist peale dubstepi) erakordne kuna dubstepi juures on omamoodi traditsiooniks saanud inimese kõiki meeli turgutada kasutades selleks meeletult suuri ekraane ja prozektoreid millede abil kujutatakse erinevaid looga sobivaid kujutisi (näiteks Midnight Run'i mängimise ajal kujutati videot, kus väike poiss põgeneb oma unenäos erinevate koletiste eest).
Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada? Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis oli ka USA selle poolt, et Baltimaad saaksid vabalt tegutseda.
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus Sotsioloogia uurib tänapäeval toimunut. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine Sotsioloogia uurib ,,meie" kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste
Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita. Meeleheites inimene vajab eelkõige sündmusest korduvalt rääkimist. See aitab inimesel leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ka ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud. Kriisi käsitlusperiood kestab mõnest kuust umbes aastani. Sel ajal hakkab inimene toimunut omaks võtma ja sellega harjuma. Toimunut enam ei eitata, ega jäeta muul moel psüühilisest tegevusest kõrvale, vaid nõustutakse oma kaotuse ja muutusega. Perekriis mis see on? Kriisiaeg tekitab pereliikmetes segadust, ärritavust, palju küsimusi ja väsimusi. Sageli tüli ajal solvatakse üksteist ka otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. See on raske aeg, mil pereliikmed võivad üksteisele teha plaju kahju oma öeldud või ütlemata sõnadega, tehtud
Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita. Meeleheites inimene vajab eelkõige sündmusest korduvalt rääkimist. See aitab inimesel leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ka ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud. Kriisi käsitlusperiood kestab mõnest kuust umbes aastani. Sel ajal hakkab inimene toimunut omaks võtma ja sellega harjuma. Toimunut enam ei eitata, ega jäeta muul moel psüühilisest tegevusest kõrvale, vaid nõustutakse oma kaotuse ja muutusega. 1.Perekriis - mis see on ? Kriisiaeg tekitab pereliikmetes segadust, ärritavust, palju küsimusi ja väsimusi. Sageli tüli ajal solvatakse üksteist ka otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. See on raske aeg, mil pereliikmed võivad üksteisele teha plaju kahju oma öeldud või ütlemata sõnadega,
Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita. Meeleheites inimene vajab eelkõige sündmusest korduvalt rääkimist. See aitab inimesel leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ka ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud. Kriisi käsitlusperiood kestab mõnest kuust umbes aastani. Sel ajal hakkab inimene toimunut omaks võtma ja sellega harjuma. Toimunut enam ei eitata, ega jäeta muul moel psüühilisest tegevusest kõrvale, vaid nõustutakse oma kaotuse ja muutusega. Perekriis – mis see on? Kriisiaeg tekitab pereliikmetes segadust, ärritavust, palju küsimusi ja väsimusi. Sageli tüli ajal solvatakse üksteist ka otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. See on raske aeg, mil pereliikmed võivad üksteisele teha plaju kahju oma öeldud või ütlemata sõnadega, tehtud
Väärtuste ümberhindamisest inimese vananedes kirjeldab järgmine lihtne lugu: "Matemaatikute konverentsil istuvad kõrvuti eakas ja noor matemaatik. Ettekande sisu on kuulajatele teada. Vana matemaatik võtab taskust paberilehe ja hakkab sellel pliiatsiga kirjutades kahte seitsmekohalist arvu korrutama. Kõrvalt toimunut nähes võtab noor matemaatik taskust taskuarvuti ja pakub seda abiks tehte sooritamisel. Elukogenud matemaatik tänab ja lausub "Sa ei kujuta vist ette, millist naudingut ma tunnen, seda korrutist jagamise teel kontrollides"." Korrutamistehe on lihtne ja ilus. Kontrollimine jagamistehte abil on veel ilusam. Matemaatika algab arvudest. Tegelemine arvudega viib meid sisuka teaduseni.
Vilniusenikulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. Balti ketis osalenud inimeste hulka on hinnatud 2 miljonile. Balti kett äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluste teadvustamisele. 26. Augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee teravas toonis avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", milles toimunut kritiseeriti. Kuuesajal kilomeetril ligi kaht miljonit käsikäes seisvat inimest ühendanud aktsioon oli Guinessi rekordite raamatus kuni 2004. aastani. 2004. aastal andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Koigi kirjutatud 111-leheküljelise raamatu "Balti kett". Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett https://www.youtube.com/watch?v=X-2lrAp
Percival Percival, Parzivcal või Perceval (Peredur uelsi kirjanduses) on üks kuningas Arthuri kuulsatest ümarlaua rüütlitest. Ta on kuulus oma kaasalöömisega Püha Graali otsingutel. On palju versioone Percivali sünnist. Enamuste versioonide järgi oli ta aadlisoost, ta isa oli kuningas Pellinore või mõni väärikas rüütel. Ta ema ei ole tavaliselt nimetatud, aga ta mängis paljudes romaanides tähtsat rolli. Ta õde Dindrane oli Püha Graali kandja. Lugude järgi, kus Percivali isaks on kuningas Pellinore, oli ta vendadeks Tor, Aglovale, Lamorak ja Dornar. Pärast Percivali isa surma viis ta ema poja uelsi metsadesse. 15 aastaselt kohtas Percival metsas mööduvat rüütlitesalka ja ta vaimustus nende kangelaslikust väljanägemisest. Sooviga saada rüütliks, reisis ta kuningas Arthuri õukonda. Pärast tõestamist, et ta on sobilik rüütel, kutsuti ta ühinema ümarlaua rüütlitega. Percival oli üks põhi tegelasi ...
- Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika Reimand, Neidude ansambel Vocamble - juhatab Arno Tamm ja lisaks oli seal kõigile tuntud olevav bänd Tanel Padar &The sun kes esitles peaaegu kõik oma laulud. Ta esitles seal ka oma sel hetkel kõige uuemat laulu mida ma kahjuks ei mäleta. Seal üritusel oli üsna palju rahvast ja õnneks nägi kõike laval toimunut ka ühelt suurelt ekraanilt. Kõik oli näha mis seal lava peal tehti. Need orkestrid mulle eriti ei meeldinud aga see bänd meeldis küll. Lõpus lasti ka ilutulestikku, mis mulle väga meeldis.Mulle isiklikult see üritus meeldis ja ootan juba, et tuleks uuesti selline vahva üritus.
LOOVTÖÖ TEEMAL ,,STALINISTLIK NSV LIIT" Sul tuleb valida üks järgnevatest rollidest ja koostada iseseisev loovtöö, kasutades oma teadmisi ja kõiki vajalikke materjale · Ameerika ajakirjanik (n. ,,New York Times"'ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht · Tegelastel peavad olema nimed (mida enam tegelasi, paiku ja situatsioone mängu tood, seda parem) · Püüa hõlmata võimalikult erinevaid valdkondi ja käsitleda ka varem toimunut; ei ole piisav, ...
Usaldus Kaspar oli väga endassetõmbunud ning ei rääkinud toimunust mitte midagi. Ingrid käitumisest sai Kaspar aru, et teda võib usaldada. Julgus erineda Kerli osales ka rannas toimunud jõhkrutsemises, aga ainult tema oli valmis sellest politseile rääkima. Ta tegi seda ka siis, kui klassikaaslased sellele vastu olid ning olles teadlik, et ka tema ise on kaasosaline. Armastus Kerli vanaema oli talle alati toeks ning mõistis Kerlit. Abivalmidus Klassijuhtaja Laine elas toimunut väga raskelt üle, aga hoolimata sellest oli kõigile vanematele valmis tuge ning abi pakkuma. Ausus Kerli läks ja rääkis kõik rannas juhtunu politseile. Elurõõm Kuigi Toomas pidi edaspidi liikumiseks kasutama ratastooli, ei langenud ta masendusse vaid oli valmis kõigiga suhtlema ning oli tihti rõõmus.
ükskõikselt, mainides pidevalt, et Nikklas mõtlevat juhtunu ise välja ning olukord polevat ültsegi nii tõsine. Nikklas loomulikult sellega rahule ei jäänud ja läks veel rohkem endast välja ning hakkas vanemate ees veelgi kõvemini kriiskama. Kui see olukord nüüd rahulikult läbi mõelda, siis saame oletada, mis oleks juhtunud kui keegi neist perekonnas oleks käitunud pisut teisiti. Kui Nikklas oleks jäänud rahulikumaks ja juhtunut sügavamalt analüüsinud ning kirjeldanud toimunut vanematele selgemalt ja arusaadavamalt, siis võime oletada, et ka vanemate reageerimine toimunusse olnuks Niklase suhtes mõistvam.
,,Keisri hullu" analüüs ,,Keisri Hullu" fenomen peitu selles, et romaan on kirjutatud päevikuna. Tegevust kirjeldatakse päevaraamatule omases formaadis, kus tekst on jagatud kuupäevade kaupa erinevateks osadeks. See tähendab seda, et romaan on kirjutatud kõvaltvaatajate silme läbi. Kui oleksime päeviku pidaja asemel, analüüsiksime võib-olla toimunut teisiti ja romaani mõte tõenäoliselt muutuks. Seepärast eristub romaan teistest ja seda võib pidada ,,Keisri hullu" omapäraks. Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai.
pöördutakse vanade väärtuste juurde tagasi. Tähtsaim nähtus on see, et on avatud uks tonaalsuse, puhtuse suunas. Näen positiivset suundumust selles, et erinevad religioonid hakkavad tunnetama, et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine panoraamse pildi tekkimiseks, takistab sügavama põhjuslikkuse nägemist lõppeva sajandi kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks
Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma lahenduse just tänu selle organisatsiooni tõhusale tööle. Kui rääkida NATO sõjalisest tegevusest, tekkib küsimus, Millest selle organisatsiooni sõjaline väestruktuur koosneb
Nad ei osanud küüditamis kartagi, sest perekond polnud rikas ega üdini patriootlik. Ühel varahommikul said nad väljasaatmisteate. Selle peale Aime isa põgenes ning tema hukati paar päeva hiljem. Aime aga sõitis Siberi pealinna Krasnojarskisse, kus ta elab tänapäevani. 6. Filmi vaatamine lõi tõsise meeleolu. Inimeste lood panid mõtlema ja selgitasid toimunut. Tundsin kui hea on elu tänapäeval, ent samas tekkis ka väike hirm ajaloo kordumise ees. 7. Sellised filmid on kindlasti head, sest need toovad olulised ajaloolised sündmused tänapäevale lähemale. Säilivad mälestused ja lood otse asjaosalistelt. Teisalt on antud filmid ääretult ausad ega sobi seepärast vaatamiseks kõigile.
,,Maailma lõpus" analüüs Loo alguses kirjeldatakse meeste laevasõitu ja merel toimunut. Seda kuidas nende eest oli must sein ja kuidas nad vaeva nägid, et sellest pääseda. Saarele jõudes tabas noormeest õnnetus, teised olid ta maha jätnud. Edasistes sündmustes tuleb tegemist hiidnaise ja mehega. Sellest kuidas noormehe ja hiidnaise vahel tärkas kirg, mis aga hiljema lõppes traagiliselt. Selles loos on väga paljusid asju kirjeldatud värvidega. Värvide kirjeldusest on detailselt aru saada tegelikku pilti
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku...
Laste seksuaalne ahistamine jaguneb järgmiselt: 1) teod, mis on sooritanud isikud väljastpoolt perekonda; 2) teod, mis on toimunud peresiseselt (verepilastus)8 Saksamaal 1997.a läbi viidud uuringus selgus, et 94% seksuaalkuritegudest alaealise kallal pannakse toime tuttavate ja sugulaste poolt. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks on tavaliselt alla 12-aastased lapsed. Kõige sagedamini on aga seksuaalse väärkohtlemise ohvriks lapsed vanuses 3-7 eluaastat9. Selles eas ei mõista laps veel toimunut ning teda on kergem hirmutada, ähvardada või meelitada toimunust mitte rääkima. Samuti loodab vääritikohtleja, et selles vanuses ei oska laps toimunut veel sõnaliselt kirjeldada. L. Auväärt on oma uuringutes jõudnud järeldusele, et keskmine seksuaalse kuritarvitamise algusiga on 11 eluaastat tüdrukutel ja 12 eluaastat poistel, kuid tüdrukuid kuritarvitatakse ka nooremalt ning poisse veidi vanemalt10. 7 R. Soonets., J. Loko., T-M. Loko., M. Roomveldi, I. Põldsepp., L
eksemplari • originaalpealkiri “The Catcher in the Rye“ • mina-vormis Tähtsamad tegelased • Holden Caulfield - peategelane • Mr. Spencer – ajalooõpetaja • D. B. – Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde • Antolini – Holdeni endine õpetaja Sisukokkuvõte • Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda • Holden otsustab koolist lahkuda, läheb rongiga New Yorki • läheb hotelli, seejärel ööklubisse • tagasijõudes pakutakse talle lõbutüdrukut • hommikul lepib kokku kohtumise Sallyga Sisukokkuvõte • vaatavad koos etendust, uisutavad
Lugu rääkis alates Heathcliffi lapsepõlvest kuni selleni, kus temast sai kogu vara omanik. Läbi raamatu oli väga palju tegelasi. Heathcliff oli orb, kelle härra Earnshaw oli poisikesena lapsendanud. Earnshaw`l oli veel kaks last: tütar Catherine ja poeg Hindley. Catherine ja Heathcliff said parimateks sõpradeks, kuid poisid üksteist ei sallinud. Vanemaks saades saadeti Heathcliff majast minema. Catherine abiellus Edgariga ja temast sai Catherine Linton. Heathcliff võttis kogu toimunut raskelt ning justkui kättemaksuks abiellus Edgari õe Isabellaga. Catherine jäi raskelt haigeks, kuid enne surma sünnitas tütre Cathy. Isabella kahetses oma otsust ning lõpuks põgenes Heathcliffi juurest välismaale. Seal sünnitas ta poja Lintoni ning 13 aasta pärast naine suri. Poiss toodi Rästapessa, kuid Heathcliff nõudis oma poega Vihurimäele elama. Ta kohtles nõrga tervisega Lintonit ja seal elavat Hindley poega Haretoni halvasti. Ta
väiksemat eset. ,,Rahauputusel" seevastu oli laval väga palju erinevaid kaunistusi ja rekvisiite alustades telefonidest, lõpetades pesumasina ja puusärgiga. Antud lavatükk oli aastal 2013 minu poolt külastatud etenduste arvestuses kindlalt paremuselt esimese kolme hulgas. Mulle tohutult meeldivad humoorikad näidendid ja ,,Grönholmi meetod" just seda oligi. Näitlejad said oma tööga meitserlikult hakkama ja publik nautis kogu laval toimunut. Etenduse lõppedes tõusid pealtvaatajad püsti ja plaksutasid nii pikalt, et artistid pidid vähemalt viis korda veel lavale tagasi jooksma, kummardama ja õhusuudlusi publiku suunas saatma. Suurepärane teatrielamus ja soovitan kindlasti kõigile, kellel on vähegi võimalik see oma silmaga üle vaadata.
Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas.
ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut uskuda. Ent inimesed reageerivad armastuse ja kaastundega. Vaata või Facebooki profiilipilte, kuhu on tekkinud Eiffeli torni kujutised“. Minu arvates ei ole sotsiaalmeedias profiilipiltide muutmine Prantsusmaa lipuks või Eiffeli torniks mõttekas, sest keda see ikka aitab? Kaasmaalased, kes oma helendavate ekraanidega püüavad „maailma paremaks muuta“, võiksid peale profiilipiltide muutmise, ka reaalses elus aidata, näiteks annetades abivajajatele.
Järgmisel hommikul lennutati helikopteriga sadakond USA sõdurit väikese Vietnami küla My Lai juurde ning nelja tunni jooksul tapsid nad üle 500 tsiviilisiku. Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee. Juhtunu kinnimätsimisega tegeleti lihtsõduritest tippkindraliteni, kuid 1,5 aastaga tuli tõde siiski välja. • Rohkem kui 40 aastat hiljem üritab USA valitsus My Lais toimunut tühisemana näidata. “Ajalooliselt õigete materjalide” järgi toimus “intsident”, kus hukkus üle 200 inimese ning süüdlasena on välja toodud ainult Calley, nagu juhtunu oleks olnud vaid ühe mehe süü. • 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada
Perfektsuse tagajamise põhjused on täiesti põhjendamatud, kuid samas nii võimsad, et inimesed on nii meeletult kinni selles arvamuses, et kõik peab olema ideaalne. Meedia mõju inimestele ilmestab ka mõnda aega tagasi lahvatanud suur paanika seriaali „Kättemaksukontor“ ümber, kus sajad lapsed olid endast väljas lemmiktegelase surma tõttu. Hämmastunud olid nii saate tegijad kui ka osalejad, sest teadaolevalt ei ole seriaal lastele suunatud, üldsuse poolt pandi toimunut väga imeks ja arutati pikalt nii ajakirjanduses kui ka televisioonis olukorra üle. Televisioon viis lapsed teise maailma, kadus reaalsus ning võimust võttis filmimaailm. Meedia mõjust tänapäeval pääsu pole, ta mõjutab kõiki vähemal või rohkemal määral. Inimestel peab olema väga selge ettekujutus enda vajadustest, et mitte lasta püüda end reklaami võrku. Kuid infoajastul on vägagi palju positiivset, internet on avardanud kõiki
Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab 1
kooskõl. Vabariik. Võimuesindaja on valitavad. võib olla 2tüüpi.1.parlamentaarne vabariik. Valitsus peab andma aru oma tegemistest. 2.presidentaalne vabariik. Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida.
Unistus paremast minevikust Unistus see on midagi isiklikku ja enamasti üsna salajast. Minevik kätkeb endas kõik olnu, olgu see siis sekundi, minuti, nädala, aastate või sajandite eest toimunu. Kas unistus paremast minevikust võib anda meile parema tuleviku? Meie kogemused ja läbielamised, ka meie rahva ajalugu, maailma väljakujunemine kõik on minevikus. Nähes juba toimunut paremates toonides, näeme ka preagu olevat helgemalt ning meie stardipositsioon tuleviku jaoks on parem. Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda
keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A
võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, nähes et eestlased hoiavad siiani kokku ning tunnevad end ühise rahvana. Ma olen uhke, et elan demokraatlikus riigis, kus rahvas otsustab ise oma riigi käekäigu üle ja igal inimesel on vabadus oma arvamust avaldada ja täide viia
* anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV * William III Hollandi protestantlik valitseja , kes kutsuti Inglismaad valitsema . Ta jõudis Inglismaale aasta hiljem . Kirjutas alla deklaratsiooni lepingule ja ta krooniti Inglismaa valitsejaks
-Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naise Josephine’le pähe panema. “Chíose veresaun” -On prantsuse kunstniku Eugène Delacroix' teos. -Maalil on kujutatud Kreeka iseseisuvussõja käigus Chíose saarel toimunut. „Méduse’i parv“ -Maal kajastab tõestisündinud laevahukku 1816. aastal. Lõuendil on kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ning püüavad sellele meeleheitlikult märku anda. -Maali autoriks on Théodore Géricault “Horatiuse vanne” -on Jacques-Louis Davidi maal -kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vannet võidelda vapralt kodumaa eest. -Poegade ema ja õed oma kurbusega
Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati
ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki tunnistajat ei tohtinud ellu jääda. Kokku tapeti holokausti käigus ligikaudu 6 miljonit juuti, neist 1 miljon last. 3 Kokkuvõte Olnut ei saa olematuks teha ning minevikku ei saa muuta, kuid me võime, peame ja saame ära hoida taolise enneolematu kuriteo kordumise tulevikus. Selleks ongi vaja igal aastal meenutada toimunut. 27. jaanuaril on otsustatud mälestada holokausti ohvreid. Sellel päeval, 1945. aastal, vabastati suurim surmavabrik Auschwitzis. 4 Kasutatud kirjandus 1) TEA LASTE-JA NOORTEENTSÜKLOPEEDIA nr. 1; lk. 273, lk. 268 2) Pildid GOOGLEst 3) http://articles.gourt.com/et/Adolf%20Hitler 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaustirevisionism 5
parasiite ja kasvataks kuritegevust hüppeliselt. Igaüks loob omaenese vabaduse ja see, kui palju vabadust on kellegile lubatud, sõltub juba iga indiviidi enda mõistusest. Hulludele ei saa palju lubada ja mõnikord näibki totalitaarne kord palju sobivam, kui liberalism. NSV Lliidu aegadel näiteks oli inimeste moraalitunne palju kõrgem kui tänapäeval, kombelagedus ei olnud nii laialt levinud. Järgmises peatuses hakkas üks noormees maha minema, kes oli toimunut huviga jälginud. enne, kui ta väljus, võttis ta 6-aastase pihu, sülitas sinna oma nätsu ja lausus: "Mul oli ka vabakasvatus".
16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24. Mis on ringjooneline liikumine? 25. Mis on pöörlemine? 26. Mis on periood? 27. Mis on sagedus? 28. Mis on joonkiirus? Vastused 1. Vastastikmõjuks nimetatakse ühe kehaga juhtunud toimunut mingi teise keha mõjul 2. Resultantjõuks nimetatakse kehale mõjuvate jõudude summat 3. Newtoni I seadus - vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Inertsus on keha võime oma liikumisolekut säilitada 5. Newtoni teine seadus ehk dünaamiku põhiseadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha
· Kallaletung tahtmine teisele inimesele viga teha; Kuidas ära hoida töövägivalda? Vägivalda saab ära hoida kahel tasandil: -Esimesel tasandil on eesmärgiks peamiselt vägivallaaktide ilmnemise ärahoidmine või vähemalt vähendamine; -Teisel tasandil, kui vägivallaakt on toimunud, vajab intsidendi läbi elanud isik toetust. See peaks vähendama vägivalla kahjulikku mõju ja ära hoidma mistahes süütunde, mis ohvris võib tekkida pärast toimunut ning võib takistada kaebuse esitamast. 6 Referaadist sain teada ohte oma erialaga seoses, osaliselt kuidas neid vältida ja kuidas toime tulla. 7
Tagaplaanil olevad mehed on üsna tavaliselt riietunud, kuid eespool olev naine on end üles löönud ja näeb välja väga uhke. Seljas kuldset tooni kleit ja peas kroon, tundub nagu naine oleks pärit kõrgemast kihist. Kolmekuningapäeva pidu tundub aset leidvat kõrtsis ja ilmselt sellepärast mehed riietuvadki maaelanikule omaselt. Naised tahavad alati silma paista ja ilmselt sellest ka uhke riietumine. Minu arvates annavad Pieteri maalid hästi edasi maalil toimunut, näidates, kuidas möödub tegelikult lihtrahva elu. Maalil "Pimedad" on märgata kannatust, elu nõrgemat külge. Maalid on süngetes toonides. Kunstnik tunneb nende vastu kaastunnet ja muretseb maalitud isikute pärast. Pieteri maalidel on tähtsal kohal imekaunis loodus, millega kunstnik tahtis öelda, et loodus on inimlik, mitte inimesed. Üldiselt maalid meeldivad mulle, kuna pilt annab edasi õigeid emotsioone, kõik tundub nii reaalne.
· "Minu pedagoogiline usutunnistus" (1897) · "Kuidas me mõtleme" (1910) · "Avalikkus ja selle probleemid" (1927) · "Vana ja uut individualismist" (1930) Ta avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikaudu 40 raamatut. Tema tõekspidamised: · Avalikud probleemid tuleks üle kanda ajakirjandusesse · Ajakirjanduse kaudu peaks andma võimu keskklassile · Poliitika on iga kodaniku töö ja kohustus tema igapäevases elus. · Ajakirjandus ei tohiks lihtsalt toimunut kajastada, vaid see peaks andma ka uusi teadmisi. · Tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale · Koolikavas peaks olema enam reaalaineid ja neid tuleks õppida pigem praktilise töö juures kui raamatust. · Industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond · "Haridus ei ole eluks valmistumine, haridus ongi elu ise." .
Laura Liiv 8.a klass Mis teha, Ann? Ann üks parimaid sõbrannasid Kätlin kolis Pärnusse, sest ta ema leidis uue mehe. Pärast Võsul toimunut saab Ann emaga hästi läbi ja on temaga aus, kuid endiselt on tal kindlad kellaajad, millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja.
on võimeline arutlema erinevatel teemadel. Näiteks Harry Potterit lugedes mõistab ulmelisuse ja reaalsuse vahet. SOTSIAALSE ARENGU TASE: Pidev emotsionaalne kõikumine ja enesevõrdlemine teistega, ebakindlus. Eakaaslastega tekivad sageli konfliktid. Emotsioonide kõikumise tulemusena võib koolipäeva jooksul tekkida nii tüli sõpradega kui ka leppimine. Selles eas on ka oluline vanemate toetud mis tagab turvatunde. Oluline on et laps saaks arutada vanematega toimunut ning vanemad peaksid võitma lapse usalduse. ISIKSUS: Selge identiteedi olemasolu puudub. Pole kindlat veendumust kellena end tulevikus näeb ning mida saavutada soovib. Vastutuse võtmine on raskendatud. Vahel ei suuda olukordadega leppida. Näiteks mõeldes tulevasele elukutse valikule muutuvad soovid kardinaalselt kuude vältel. Üks hetk soovib saada juuksuriks teine hetk õpetajaks. Suhted lähedastega võib pidada heaks. Pereliikmetega on usalduslik suhe. Võõrastega suhtlemisel arg.
Frank otsustas kogu loo ära rääkidna.Niisiis hakkas ta rääkima,lugu juhtus nii , mul hakkas sees halb ja otsustasin õue kõndima minna. Kõndisin ja kõndisin kuni jõudsin parki. Pargis nägin kuidas see kuulus mees Namitski relvaga mingit naist ähvardas öeldes , et sa ei tohi esmaspäeval minu vastu tunnistada või muidu ma tapan su. Naine ei olnud nõus , ning mees tappis ta. Mina nägin seda kõike kaugemalt puu tagant, peale toimunut panin jooksu. Namitski pani mind tähele ning sai mu kätte. Namitski rääkis endamisi, pole seda laipa ka nüüd vaja ning andis mulle 1000 eurot. Ta ütles see on selle eest , et sa seda saladust hoiaks ning kui politseisse lähed võib ka sinu elu otsa saada ükshetk. Tänu sellele tunnistusele toodi Namitski Mathias jaoskonda , tema sõrmejälge võrreldi pooliku relval olevaga ning see klappis. Namitski
sajandil ümber ehitatud hoonerühm Tallinnas, Pikk tänav 31. Esimesed andmed majadest praeguse Kolme Õe asukohal pärinevad 1362. aastast. Algselt kaupmeheelamuteks ehitatud majades asub alates 2003. aastast , samanimeline hotell. Uue omaniku 2003. aastal renoveeritud hooned tunnistas Tallinna kultuuriväärtuste amet 2004. aasta kevadel Tallinna kõige paremini korda tehtud vanaks majaks. Sisetööde käigus avastati hoonekompleksist ka laemaalingud. Kui analüüsida toona Eestis toimunut, siis selge eripärana võib veel välja tuua, et selle 20 aasta jooksul sündisid enamus olulisi objekte arhitektuuri-konkursside kaudu, mis tähendab seda, et tööd said paljud noored arhitektid otse koolipingist. Arendus ja ehitustempo oli nii kiire ja pöörane, et peale konkurssi ei olnud arendajal tihtipeale enam aega kahelda arhitektuursetes ideedes. See on kandunud üle ka arhitektoonikasse ning iseloomustab
KOOL KODUTÖÖ #1: KVALITEEDIKRITEERIUMID, TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL UURIMISTÖÖS Kodutöö Tallinn 2009 SISUKORD 1. Uurimistöö kvaliteedikriteeriumid Lähteülesanne: Palun selgita, millistest üldistest kvaliteedikriteeriumitest peab uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamisel lähtuma! Saunders, Lewis ja Thornhill'i (2007, 149-150) järgi koosneb uurimistöö usaldusväärsus järgnevatest aspektidest. Esmalt tuleb uurimistöö läbi viia õigel ajahetkel, et vastajatel oleks sobiv aeg ja keskkond küsitlustele objektiivselt vastamiseks. Sarnaselt on oluline küsitlevate meeleolu antud teema suhtes. Uurija peab eelloetletud ajalisi ja sisulisi nüansse arvestama juba uurimise lähteülesande planeerimise käigus. Olles jõudnud andmete kogumiseni, on Saunders, Lewis ja Thronhill'i (2007, 150-152) järgi oluline allikate re...
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja
'' Kuningal õigus kõigeks. Tema isiklikult pidi konsulteerima vaid kehtestades makse. 4. Miks tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused? Katoliiklased kadestasid hugenotte, kellel oli parem elujärg >laiemad põhjused nende karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, makse tõsteti. 17.saj lõpus hugenotid mässasid, see suruti maha, nad rändasid Saksamaale, inglismaale, madalmaadesse, arendades nende majandust, ühiskonda. 5. Kirjelda Versailles` lossis/õukonnas toimunut. Ruumi vähe, rahvast metsikult. Õukonnaelu allutas ka aadli majanduslikult kuningale, kelle võimuses neid edutada või tagandada. 6. Miks koondas Louis XIV õukonnaelu Versailles`isse? Sest talle ei meeldinud Pariis seal toimunud sündmuste pärast 7. Kirjelda õukonnaelu Versailles. Suured ja uhked peod, ballid ja teatrietendused, kusjuures ballettides osales ka kuningas isiklikult. Hügieenile ei pööratud tähelepanu, igal pool, nii maas kui juustes jooksid ringi täid, muud loomad jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
