docstxt/136077639714.txt
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err
CMOS KAAMERA MIS ASI ON CMOS? CMOS ehk komplementaarne metall-oksiid-pooljuht on integraallülituste rühm ja tehnoloogia. CMOS tehnoloogiat kasutatakse mikroprotsessorites, mikrokontrollerites, SRAM moodulites ja teistes digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeeda...
Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel üh...
Kotkaklub i Keskkonnakaitse üldkursus PK.0762 Kati Markus Millal ? ● ametlik registreerimise aeg oli 1999. aastal. Põhjus ? ● soov teha midagi kotkaste heaks (must- toonekurg). Millega tegeleb ? ● lindude jälgimine saatjate abil ● kotkaste rõngastamine ● seire Info jagamine: ● koduleht http://www.kotkas.ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis (2004-2009) RMK ja MTÜ Kotkaklubi koostööleping, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse (201...
3) Millist objektiivi loetakse nö normaalobjektiiviks? - objektiivi, mille vaatenurk on sarnane sellega, mida näeb inimsilm EHK mis jääb vahemikku ~45°-57° - 35mm = 50mm (diagonaal on 43,3mm) - keskformaat = 80mm (diagonaal on 83,9 mm) - laiformaat = 180mm (või 150mm, sõltuvalt formaadist) (diagonaal on 162,6 mm) 4) Mis oleks ligikaudne normaalobjektiiv 35mm ekvivalendina, kui kaamera kaadrikordaja on 1,6? - 35mm x 1,6 = ~ 56mm 5) Esimesed elektroonilised pildisalvestusseadmed leiutati 70-aastatel. - 1973 esimene teadaolev - 1975 Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi - 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil
.................................................. 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas..................................................... 1. 3 Töötamine Hamburg- Bergedorfi observatooriumis....................................... 1. 4 Elutee lõpp........................................................................................................... 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse............................................. 2. 1 Schmidt´i kaamera.............................................................................................. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat......................................................................... Kokkuvõte.................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................... Lisad............................................................................
Roundhays lääne Yorkshires. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust kellel nimeks "Occident", kasutades selle12 seeriat stereoskoopilist kaamerat. Esimene edukas katse leidis aset 11 juuni Palo Alto farmis Californias ajakirjanduse kohalolekul. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga,mis pääsesid liikumakoos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. Chicagos 1893 aastal maailma näitusel pidas Muybridge mitu loengut loomade teaduse edasiliikumisest loomaaretuse hallis,mis oli spetsiaalselt ehitatud "Midway Plaisance" näituse alustalaks. Ta kasutas enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte
2. Andmetöötlus — filtreerimine, üldistamine, lihtsustamine 3. Teabestruktuuri valik 4. Visuaalne disain Piktogramm — märgid, tähistused, tingmärgid. (nt. WC silt) Piktogramme kasutatakse 5-10 kaupa. (nt. üks märk = 50 000 inimest & 1 majake = 100 ehitist) ———————————————————- • Taust toetab konteksti • Esineja paigutatakse 2/3 sisse • Silmside peab olema ühtsustatud, et ei tekiks võimusuhet (nt. kaamera vaatab esinejale ülalt alla) • Liigse ruumi jätmine pea kohale ei ole õigustatud (v.a. kui pea kohal on midagi olulist) • Teine esineja paigutatakse teisele poole, et tegelased mingil moel vastanduksid (nt. vasakule, kui esimene oli paremal pool) • Kolmas esineja peab samuti eelnevaga vastanduma • Ühes loos peab olema kompositsioon ühtne • Arvutis peegelpilti pööratud inimene ei ole eetiline • Ei kujuta tegelikkust (peegelpildis tekib kujutis, mida ei eksisteeri)
Maksimaalne arv, mida saab saavutada sõltub sellest, kui palju fotosaite on kasutatud kujutise sensoril pildi saamisel. Rohkem piksleid lisab detaile ja teravustab ääri. Digitaalse kujutise piisaval suurendamisel on näha pikslite efekt, mida kutsutakse pikseliseerimiseks. 8.Digitaalse kujutise resolutsioon. (Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine) Kaamerate ja skannerite piltide suurusi on kahte tüüpi: optilised ja interpoleeritud. Kaamera või skanneri optiline resolutsioon on absoluutne number, sest kujutise sensori fotosaidid on füüsilised seaded, mida saab loendada. Resolutsiooni täiendamiseks teatud ulatuses tuleb kasutada teatud tarkvara. Seda protsessi kutsutakse interpoleeritud resolutsiooniks – pikslite lisamine kujutisele. Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine Resolutsioon on määratud antud keskkonnas olevate fotosaitide arvuga. Resolutsiooni
Kaasaegne fotograafia algas 1820 esimeste algeliste fotodega. Fotograafia sünd Sünnipäev: 19. august 1839 D.F.Arago ettekanne Pariisi Teaduste Akadeemias L.J.M.Daquerre ja J.N.Niepce'i Fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Muutus eraldi kunstiliigiks laiendada tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ringi. Ajalugu muinasajast: Kaamera obscuras kasutatakse piltide vormimiseks pimendatud seintega tuba, pilt moodustatakse pisiava kaudu 16. sajand: Heledust ja selgust kaamera obscuras parandati laiendades teleskoobi objektiivi auku. Camera Obscura Camera Obscura Camera Obscura Camera Obscuras tööpõhimõte Ajalugu 17. sajand: Kaamera obscuras sage kasutamine kunstnike seas ja tegid kaasaskantavad sedaan toolid 1727. a avastas J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse.
EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige
..............................................................4 IP Kaamerad.........................................................................................................................4 Pildid tootest....................................................................................................................... 5 Mõõtemed:.......................................................................................................................... 5 Kaamera andmed:................................................................................................................5 Server...................................................................................................................................... 6 Serveri andmed:.................................................................................................................. 6 Kõvakettad.............................................................................
Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes võimalusega: kaamera,printer ja projektor. Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole.
Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate...
KONKURENTSIANALÜÜS 1. Võrdlesin Nokia, Samsungi ja LG kõige kallimaid mobiiltelefone, mille leidsin EMT koduleheküljelt. 1.1 Kuna hetkel on palju tööd kooli ja tööga, siis vajan endale tõelist abimeest ja mis saaks olla parem kui mobiiltelefon. Minu telefonil peaks kindlasti olema võimalikult suur mälu maht, e-post, kaamera, internet jne, pluss vahendid, mis peaks igas telefonis olemas olema (kalkulaator, SMS - ja MMS-teenused). 1.2 Andmed Näitaja/ Nokia 8800 Samsung i900 LG KC910 kriteerium CARBON ARTE Värvus must must must Kaal 150g 125g 114g
Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5
k610i Samsung SGHG800 1690 2310 2640 LG KP500 1700 1870 1630 Nokia N70 4580 4640 5230 Motorola V150 1250 1100 1600 GRAAFIK KAGUKESKUS Lahtioleku ajad ER 1019 L 1018 P 1017 Aadress: Kooli 6 65606 Võru Telefon7827400 Faks7827401 Sony Ericsson K610i Telefonil on: Bluetooth Kaamera MP3 mängija Interneti ühendus Videokõne VideoDJ PhotoDJ MusicDJ Nokia N70 Telefonil on: Kaamera Internet FMRaadio 3G EPost 8 GB mälukaardi võimalus
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis.
Nikon D3) otsevaadet ei ole. Peegalkaamera puhul kuvatakse pildistatav optiliselt pildiotsijasse. Fotoaparaadi objektiivi taga on ka neil, nagu kõigil digikaameratel, valgustundlik sensor mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Selle sensori ja objektiivi vahel on aga veel peegel. Sellest tulenebki peegelkaamera nimetus. See peegel peegeldab objektiivist tuleva kujutise üles, kus asub pentaprisma või -peegel. Pentaprisma või -peegel omakorda suunab sellesama kujutise kaamera pildiotsijasse aparaadi taha. Niimoodi optiliselt üle kantav kujutis on täpselt seesama, mida "näeb" objektiiv. Pildistamise ajal liigub sensori ees olev peegel ülikiirelt üles ning kujutis langeb sensorile. Sealt edasi muudetakse see juba digitaalpildiks. Keskmisel digipeegelkaameral on tänapäeval 6MP sensor. Seega ei ole ta pildikvaliteet veel päris võrreldav tavalise filmi kasutava peegelkaameraga saavutatavaga, kuid asjatundliku
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas
*1851: W. H. F.Talbot teeb Leydeni purgi abil esimese välklambivõtte *1853: G. M. Levy ehitab esimese momentkatiku *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat *1854: G. Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat *1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil *1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera, mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal *1859: "Pariisi Salong" korraldab maailma esimese fotonäituse, kus esitletakse 148 osavõtjalt ühtekokku 1295 fotot *1860: Thomas Sutton (18191875) patenteerib Inglismaal peegelkaamera *1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast *1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto
000 krooni). Kohvimasin sai kuulsaks sellega, et 1991. aastal seati selle juurde üles maailma esimene veebikaamera. Nagu paljude leiutiste puhul, oli siingi edasiviivaks jõuks laiskus. Umbes 15-liikmeline paadunud kohvijoojate seltskond pidid kõik kasutama üht ja sama kohvimasinat. Tihtipeale oli masin aga tühi ja kohvisoovija pidi pettunult ilma joogita masina juurest tagasi pöörduma. Mõttetu edasi-tagasi sebimise vältimiseks otsustati masina juurde üles seada kaamera. See edastas pilti arvutivõrku ja igal hetkel oli täpselt näha, kas kohvi on või mitte. Kujutis oli küll must-valge ja imepisike, aga ajas asja ära. Paar aastat hiljem, kui internetikasutamine massiliseks hakkas muutuma, sai sama pilt kogu maailmale nähtavaks (viimati aadressil www.cl.cam.ac.uk/coffee/coffee.html) - ning Trojan Room Coffee Machine muutus kiiresti kultusobjektiks. Ootamatult sülle kukkunud raha eest (müügist loodeti kõige rohkem 600 naela) kavatsevad Cambridge'i
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Kolmanda peatüki eesmärgiks on rääkida portreefoto tehnikast koos praktilise tööga. Neljas peatükk kirjeldab võimalusi, kuidas saada head portreepilti, mis on samuti koos praktilise tööga. 3 2. Portreefotograafia ajalugu Portreefotograafia on olnud sama kaua, kui on eksisteerinud fotoaparaat. Seda selle tõttu, et see on odavam ja kättesaadavam kui portreemaal, mida kasutati enne kaamera leiutamist jäädvustamaks inimesi. Kuna 19ndal sajandil maksis dagerrotüüp üsna vähe, sai alata portreefotograafia populaarsuse areng. Stuudioid avati üle kogu maailma suuremates linnades. Nende varaste tööde stiilis peegeldusid tehnilised raskused, mis olid seotud 30-sekundilise säriajaga. Pildistatavad olid tavaliselt asetatud nii, et taustaks oli lihtne riie ja valgustus tuli aknast või mujalt, nii et seda sai peeglitega peegeldada. Kui varustus
seal voolanud võimsad veevood, mis tõid sinna pinnast ka kaugematest piirkondadest. 1999. aasta 3. jaanuaril startis Mars Polar Lander (MPL). Tema ülesandeks oli otsida planeedilt vett ja uurida selle kliimat. Seadmetest olid MPL-il kaasas kopp (2 m pikk) pinnaseproovide võtmiseks, mikrofon Marsi häälte kuulamiseks, kaamera, mis tegi pinnaseproovidest pilte, teine kaamera mis tegi laskumise ajal 10 pilti, kolmas kaamera stereopiltide tegemiseks, kahemeetrine mast, mis pidi otsima veeauru ja süsihappegaasi ja mõõtma temperatuuri ning tuule kiirust. MPL-l oli ka Venemaal ehitatud radar, mis pidi uurima tolmu eraldumist. 2003. aastal selgub kavakohaselt, kas Marsi atmosfäärist saaks toota hapnikku ja
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................
selline lärmamine tunnis jätkuks ka järgmises tunnis kui aga õpetaja suudaks õpilastele vastu hakata ja nad korrale kutsuda siis ei korduks selline asi enam. Õpilaste vahelist füüsilist vägivalda ära hoida saaks kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni saaks füüsilist vägivalda vältida kui koolis õpetaja vahetundide ajal silma peal hoiab, et ta saaks sekkuda õigel ajal. Koolis peaksid olema muidugi igal pool kaamerad ja igas klassis varjatud kaamera , sest õpetaja võib sattuda peale sellel ajal kui süüdlaseks võib jääda hoopiski ohver. Õpilaste vahelist vaimset vägivalda saaks samamoodi ära hoida, et kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni vaimset vägivalda saaks vältida kui õpetaja paneks tähele, et kelle üle kõige rohkem naerdakse ja kuidas see talle endale meeldib. Õpilaste ja õpetajate vahelist vaimset vägivalda saaks ära hoida ainult õpetaja ise või kui
Selgus, et Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiastme õpilaste eelistused ei sõltu vanusest. Samuti sai autor teada, et Lähte kooli õpilaste eelistused ei kattu keskmise eestlase eelistustega, mis on välja toodud TNS Emori kodulehel. KASUTATUD KIRJANDUS ERR 20092010. Eesti Rahvusringhäälingu arengukava. http://www.err.ee/files/ERR_arengukava_2009-2012.pdf. (kasutatud 11.12.14) ERR, 2014. info.err.ee (kasutatud 11.12.14) Hunt, I., 2006. Aktuaalne kaamera kas Tallinna või kogu riigi uudistesaade?. Tartu. Tartu Ülikool. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15551/Baktoo_Hunt.pdf? sequence=1 (kasutatud 06.01.2015) Kanal 2, 2014. http://kanal2.ee/kanal2 (kasutatud 11.12.14) Kask, K., 2013. Meedia mõju. Tallinn: Avita. Lumiste, L., 1977. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm: Spånga tryckeri AB. McQuail, D., 2000. McQuaili Massikommunikatsiooniteooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Rannu, S., 2010
Me näeme pilte ajakirjades, ajalehtedes, raamatutes, plakatitel ja ka meie endi fotoalbumites. Kas pole mitte tore vaadata vanemas eas pilte oma lapsepõlvest? Üksainus pilt võib jutustada väga pika ja tähtsa loo. Valisin antud töö teemaks just fotograafia, kuna olen sellega tegelenud juba mitmeid aastaid ning selle tutvustamine selle referaadi vahendusel tundus olevat hea idee. Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada fotograafia ajalugu, selle erinevaid külgi, kaamera funktsioone ja anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks. Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab
sügavamale. Mulle tundub, et praegusel hetkel on suht lihtne pildistama hakata. Digikaamerad, kus tehtud foto kohe näha on, ning automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb
sõbraga raamatut kaasagsest Londonist. Peategelane kogub selle tarbeks eriti realistlikke fotosid igapäeva elust Londonis. Ühel päeval satub fotograaf pildistamas pargis suudlevat paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost. Filmi lugu pakub mitut erinevat tõlgendamise viisi, ent ka teatavat soovi vaataja küsimustele mitte vastata
(*bodhisattva – isik budismis, kes tajub, tunnetab ja mõistab maailma helisid ja hääli). Precision Optical Instruments Laboratory e. eesti keeles Täpsete Optiliste Instrumentide Laboratoorium asutati Jaapanis 1937. aastal 4 inimese poolt: Takeshi Mitarai, Goro Yoshida, Saburo Uchida ning Takeo Maeda. Selle loomise alguses polnud ettevõttel vahendeid, et toota oma optilist klaasi, niiet otsustati teha koostööd teise ettevõttega, mille nimi tänapäeval on Nikon Corporation. Esimese kaamera prototüübi nimi oli Kwanon , millel oli siis lameda põhjaga katik. Maailma esimest zoom lens-idega videokaamerat tutvustati 1959dal aastal. Jaapani esimest 10-nupuga kalkulaatorit (Canola 130) tutvustas Canon 1964. aastal. Maailma esimest tindiprinterit tutvustas Canon 1985ndal aastal. Tooted: Ettevõte Canon toodab fotoaparaate, videokaameraid, optikaseadmeid, televisioonitehnikat ning IT-tehnikat. Canonil on kokku 16 tootmisjaama üle kogu Aasia –
ettenähtud kirstule ja see oli kõik.'' `'Oota natuke, kui minu saade ei oleks rahastanud seda ekspeditsiooni, siis sa ei oleks...'' `'Oot, oot. Sa said oma jutu.'' `'Vaata Härra Rando, te kirjutasite lepingule alla. Mul on õigus näha igat viimast asja selles...'' `'Kas sa võiksid hoida seda mõtet natukeseks.'' Rando liikus eemale rooli juurde ja võttis raadiosaatja. `'Sten, meil on häda kaelas, kiirusta.'' `'Mis toimub?'' Signe pani kaamera käest ja läks Rando juurde. `'Um, piraadid.'' `'Piraadid?'' `'Jah, modernsed piraadid. Nemad vange ei võta.'' Rando võttis kasti kõrvalt kohvri ja avas selle. Sees oli kaks püstolit ja natuke kuule. `'Oota, millest sa räägid?'' ning nüüd nägi Signe ka lähenevaid paate, `' Kas me ei peaks ametiõigustele sellest teatama?'' `'See oleks hea mõte, kuid meil ei ole päris luba, et siin olla.'' `'Mis!?'' `'Jah, kui sa ei taha lõpetada Panamani vanglas, siis me peaksime sellega ise
Peaaegu iga inimene omab vähemalt ühte telefoni. Inimesed kasutavad telefone erinevatel eesmärkidel. Vanemad inimesed kasutavand telefoni põhiliselt selleks, et oma lähedastega kontakti hoida. Neile sobiksid lihtsad telefonid, mis pole meeletult kallid. Osad inimesed kasutavad telefoni oma tööasjade ajamiseks ja neile on tähtis, et selles oleks olemas internet, mälu kogus piisav ja aku tööaeg suhteliselt pikk. Noortele on oluline, et telefonis oleks olemas wifi, hea kaamera kvaliteet, kuna paljud teevad telefoniga pilte, mälu maht piisavalt suur ja vaadatakse ka aku tööaega ja ka hinda. Telefoni ostes vaadatakse kõigepealt ikka hinda ja selle välimust. Siis vaadatakse juba kvaliteeti. Valisin just need telefonid, kuna nad on erinevast hinnaklassist ja firmad on tuntud Võrdluskriteerium Apple iPhone 5 32GB Samsung Galaxy LG Optimus L3 II S4 Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid
annetuste eest. Eastman tegi ka mahukasid kingitusi Tuskegee ja Hamton`i instituudile. Temale on pühendatud rahvusvaheline muuseum piltidest ja filmidest, mis on avatud 1947. aastast. Eastman`il polnud järglasi kellele oma firma üle anda. Septembril 1888. aastal Eastman registreeris firmamärgi KODAK, mis oli lihtsalt kombinatsioon tema lemmik tähtedest ja sai patendi oma kaamerale, mis kasutas rullifilmi. Ta kasutas loosungit ,,Sa vajuta nupule ja meie teeme ülejäänud." Kaamera maksab 25US dollarit ja sellega saab teha 100 pilti ühe rullifilmiga. Omanik saab tagastada selle Kodak firmale, et nende pildid ilmutatakse ja saab uue rullifilmi asemele. Ilmutamine maksis 5US dollarit. 1883. aastal kuulutas Eastman välja rullifilmi Kodaki`i kaamerale, millega sai 100 pilti teha. Kodak kaamera oli kerge kaasas kanda ja pildistamise ajal võis seda käes hoida erinevalt varasematest fotoaparaatidest. George Eastman koos
See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. 1851- lahendati kahest kastist koosneva kaamera probleemid: aparaat küllaltki raske ja kohmakas, teravustamisvahemik oli aga mõnevõrra piiratud. USA- puitosasid ühedas loots. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil
nimetused:olümpiamängud,autasude liigisõnad:medal,orden, Svvesisuurtäht + jutumärgid Teoste pealkirjad:"Tõdeja õigus" raadio-ja alsam,panderoll,pankrot,paradoksaalne,paragrahv,paralleelne,perfektne,personal,petrooleum,pidzaama,plisseerima,pokaal,portugallane,potentsiaalne,president,pre telesaadete pealkirjad:..Aktuaalne kaamera " sarjade pealkirjad:..Looduse kuld raamat" kunstiteoste pealkirjad:,,Kuningaks kroonimine" stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r (Kristjan Raud) kultuurtaimede sordi-nimetused (erialases kasutuses): .
bioloogiline. 1936-1938 tegi Meade välitöid koos oma mehe Gregory Bateson´iga Uus-Guineas Bali saarel iatmuli rahva juures. Bateson oli lisaks veel keele. ja sotsiaalteadlane ja semiootik. Kasutasid fotosid ja filmi., tegid umbes 25 000 fotot. Uurisid iatmulide käitumist. Avastasid erinevuse laste kasvatamises, et kui lapsed on emotsiooni kõrgpunktis, siis emad hakkavad neid ignoreerima. Batesonil ja Meadil oli erinev arusaam kaamera kasutamisest. Mead võttis kaamerat kui nurgas seisvat dokumeteerijat ja Bateson tahtis kaamerat liigutada, zuumida ning filmitavat valida. JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog. Õppis teedeehituse inseneriks ning sattus seda tööd tehes Lääne-Aafrikasse Nigeeriasse (1940). Ehitusel sai kümme kohalikku töölist välgu tagajärjel surma, samaan tegi nende üle riituse. Rouch ütles, et sellest ajast hakkas huvituma antropoloogiast. Kohtus seal
Android Samsung galaxy gio: Tuli välja 2011 märtsi kuus. Möödud:110.5 x 57.5 x 12.2 mm Kaal:102 g Ekraan:Type TFT capacitive touchscreen, 16M colors Ekraan suurus:320 x 480 pixels, 3.2 inches (~180 ppi pixel density) Mälu:sisemälu-158 MB ,278 MB RAM Interneti:HSDPA, 7.2 Mbps WLAN:Wi-Fi 802.11 b/g/n, Wi-Fi hotspot Bluetooth:Yes, v2.1 with A2DP Kaamera-Primary 3.15 MP, 2048x1536 pixels, autofocus Video Yes, QVGA@15fps Chipset-Qualcomm QCT MSM7227-1 Turbo CPU-800 MHz Sensors-Accelerometer, proximity, compass Raadio-Stereo FM radio with RDS GPS-Yes, with A-GPS support Java-Yes, via Java MIDP emulator - MP4/H.264/H.263 player - MP3/WAV/eAAC+ player - Predictive text input (Swype) Aku:Standard battery, Li-Ion 1350 mAh Seisuoleks:kuni 610 h (2G) / Kuni 460 h (3G) Tööolekus:kuni 10 h 40 min (2G) / kuni 6 h 40 min (3G) Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja ...
Küsimus 9 Milline neist on digitaalseade Õige Hinne 10,0 / 10,0 Vali üks või enam: Flag question a. CD mängija Lehekülg 3/4 11.01.2013 15:03 Moodul 2-3 test https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=466806&showall=1 b. CCD kaamera c. Fotoaparaat d. Käokell e. Termokaamera f. Grammofon (LP mängija) g. Elavhõbedatermomeeter Õige vastus on: CD mängija, CCD kaamera, Termokaamera.
Labor 6 Infosüsteem 1. Tehtud pildid 2. Kaamera resolutsioon on 8MP ja kasutatud tundlikkus 2500. 3. Numbrite tuvastamise tulemused erinevates valgustingimustes ja erinevate nurkade all: Valges Hämaras 0° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 96 30° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 97 45° AALM928 Confidence: 97 Ei tuvastanud
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
k a s i n u s v a n d e. Kasinusvanne Ma luban alluda järgmisele seaduste kogumile, mille on koostanud ja kinnitanud "Dogma 95": 1. Filmima peab kohapeal. Rekvisiite ja võttepaviljone ei tohi kasutada (kui mõningaid rekvisiite on vaja, tuleb valida koht, kus nad on olemas). 2. Heli ei tohi kunagi olla toodetud pildist lahus ja vastupidi. (Muusikat ei tohi kasutada, kui seda ei ole võtteplatsil kuulda.) 3. Kaamera peab olema käes. Igasugune liikumine või paigalseis on lubatud, kui see on saavutatud käsikaameraga. (Ärgu filmitagu seal, kus kaamera seisab, vaid seal, kus sündmustik toimub.) 4. Film olgu värviline. Erivalgustus ei ole vastuvõetav. (Kui valgust on liiga vähe, lõigatagu stseen välja või kinnitatagu kaamerale üks lamp.) 5. Optiline töötlus ja filtrid on keelatud. 6. Film ei tohi sisaldada sensatsioonilist tegevust. (Mõrvu, relvi jne ei tohi esineda
ESTCube-1 alamsüsteemid Asendi halduse ja kontrolli alamsüsteem (lühend ADCS) ● Puudub mikrokontroller, kuid sellel on oma trükiplaat, millel paiknevad magnetomeerid, güroskoobi ning päikesesensorite kasutamiseks vajalikud analoog- digitaalmuundurid. ● Suudab satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 4 kaarekraadise täpsusega, umbes 10 korda sekundis. ESTCube-1 alamsüsteemid Kaamera alamsüsteem (lühend CAM) ● Värvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha VGA-lahutusega RAW-formaadis pilte. ● Kasutatakse 680x480 piksliga CMOS-sensorit ja 4,4 mm fookuskaugusega objektiivi suhtelise avaga 1,9. ● Pardakaamera võimaldab teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning vajadusel koostada suure dünaamilise ulatusega pilte. ESTCube-1 alamsüsteemid Eksperimendi alamsüsteem (lühend PL) ● Paikneb satelliidis mitmes kohas.
Joonis 1. Komponentide pealekandmismasin 1 - Pneumaatiline sektor 2 - Ohulüliti ja pistik 3 - Toiteallikas 4 - Teine ohulüliti ja pistik 5 - Esimese operaatori töökoht 6 - Teise operaatori töökoht Joonis 2. CPP pea 20 segmendiga 1 Surutud rõhu ühendus 20 nozzli(segmendi) jaoks 2 Tähemootor 3 Juhtskeem komponentide haaramiseks ja paigaldamiseks 4 Komponentide sensor 5 Segmentide õlitamiskoht 6 Mootori täht 20 segmendiga 7 Komponentide kaamera 8 Vaakumgeneraator 9 Voolu jaotusplaat Joonis 3. Feederite laud 1 Feederite(komponendi kassettide) kinnituskoht.
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Auto registreerimisnumbri automaatne tuvastamine 1. Tehtud pildid 0 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 30 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 45 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 60 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 2. Resolutsioon: 3264 x 2448 Kaamera: 8 Megapikslit 3. Numbrimärgi tuvastamiseks kasutasin veebilehekülge https://www.anpronline.net/demo.html Programm suutis välja lugeda 8-st pildist 7. Ainult hämaras ning 60 kraadise nurga alt tehtud pildilt ei suudetud numbrimärki tuvastada, pilt oli liialt hägune. Pilt, millest programm ei suutnud numbrimärki välja lugeda (60 kraadi alt ning hämaras):
MUGAVUSVARUS TUS KRISTJAN TEEARU VENTILATSIOON · Sõitjate ruumi kütmine ja jahutamine · Elektri auto? · Lisakütte seadmed (soojusvaheti, el kütteseade, seisukütte seade) · Kliimaseade HVAC (mootorilt käitatud, elektriline) VARGUSVASTASED SEADMED · Käivitustõkis (elektriline, mehaaniline?) · Vargaalarm · Kesklukustus (elektriline, elektropneumaatiline, automaatne) MUGAVUS · Elektriaknad (puldist) · Keyless entry (elektrooniline ukselink) · Elektrilised istmed (peatugi, lisafunktsioonid, airbag, turvavöö) · Klaasipuhasti (vihmasensor) · Elektriliselt sulguvad uksed ja elektriliselt avanevad külgmised ja tagumised luugid. JUHIABID · Kiirushoidik (kohanev) · Valgustus (kohanev) · Eessõitja tuvastus · Stop-n-Go kiirushoidik · Parkimisabi (kaamerad) · Pimenurgaabisti · Lane assist · Mägipidur · ESP, TRC MEELELAHUTUS, MUGAVUS · Navigatsioon (ühendatud tugi) · Multimeedia · Hands free · ABS (Home zone ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
