,,Mitte ainult kaasasündinu, vaid ka omandatu kujundab inimese" Johann Wolfgang Goethe Tihtipeale süüdistavad inimesed oma ebaõnnestumistes teisi, sealhulgas ka vanemaid. On ju igaüks oma emalt-isalt midagi omandanud. Pärilikkus määrab suuresti ära eelkõige välimuse, varases lapseeas omandatakse eelkäijate kombed ning suhtumise. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab kujunema tema isikupära ja iseloom. Vundament see päritakse kasvatajailt, ülejäänu aga kujundab igaüks ise läbi kogemuste ning läbielamiste, õnne ja õnnetuse. Keegi ei kujune tahte järgi, kuigi vahel see nii tunduda võib. Igaühes peitub see ,,tõeline mina", vahel rohkem, vahel vähem allasurutuna. Oma tõelist palet ongi tihtipeale raske kaaslastele esitada. On ju ühiskonnas valitsemas kirjutamata normid ja käitumisreeglid ning paika pandud piirid, kuhuni normaalsuse tase küündida võib. Ka ne...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude
Kas kohustuslik kirjandus on vajalik? Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta. Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva, seega võib julgelt kasutada raamatutekstide kirjapilti. Lisaks eelnevale on lugemine kasulik viis aja veetmiseks
Põhjasõja tagajärjel sai Eesti rahvaharidus tugeva tagasilöögi. Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega- Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Rootsi ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Põhjasõja järgne aeg tõi kaasa endaga ka mud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Samuti hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikkust (ellu jäänuid oli u 150 000). Kaasnesid ka näljahäda ja haiguste levik. Maad ja linnad (Tartu, Tallinn) olid varemeis. Põllud kasvasid sööti. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti
tutvustamine, klienditeeninduse ABC 2. Positiivse teenindamise olemus ja takistavad tegurid 3. Kuidas "raskete klientidega" toime tulla 4. Minu positiivse teenindamise põhimõtted Õpitugi arendusprogrammi ajal (kirjeldus ja vastutaja): Arendusprogrammi järgne õpitugi Teema Teostamise aeg Teostaja 1. 2. 3. Arendusprogrammi järgne tegevus (tegevused omandatu ellurakendamiseks) Tegevus Teostamise aeg Teostaja Seire ja aruandlus 1. 2. 3. Arendusprogrammi tulemuslikkuse hindamine (tegevuste kirjeldus,tähtajad ja vastutaja)
kogeda. Kogemused õpetavad inimesi kõige paremini, sest need on ka üheks vahendiks, kuidas teadust rikastada ning viis, kuidas arendada teooriat ja praktikat. Laps, kes kallab endale peale kuuma vee, mille tagajärjel tekib põletus ja villid, on omandanud tõsikindla teadmise, et keeva vee nahapeale sattumine võib tekitada ville. Koolitarkus on samuti olulisel kohal teadmiste omandamiseks. Koolist saame me põhiteadmised, mille najal elus edasi rühkida. Loomulikult kõik koolis omandatu ei pruugi täiesti tõsi olla. Üheks selliseks aineks on kohe kindlasti ajalugu. Nõukogude aja ajaloo tunnis ei räägitud pooltki seda, mida sisaldavad tänapäeva ajaloo õpikud. See- eest on ka aineid, kus praktika käigus saab kinnitust õpetaja räägitud jutule. Selliseks aineks on näiteks füüsika, kus on võimalik näidata maakülgetõmbejõudu, magnetvälja olemasolu, elektrijuhtivust ja palju muud.
ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist Perekonna ühisel eluasemel on oluline tähendus ka abikaasade vara käsutamise ja sellelega seotud piirangute seisukohalt Abielust tulenevad õigused Peale lahutust on õigus saada, pool ühisvarast, mis on soetatud abielu jooksul Abielu kestel omandatud vara muutub ühisvaraks ka siis, kui abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud Pärast lahutust Lahutuse korral jagatakse abielu kestel omandatu abikaasade vahel võrdselt Vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas, mitte esemetes Jääb kehtima, laste ülalpidamise kohustus, kui laps on alla 18 aasta vanuses või kuni õpib Abielu lahutamist nõudvad põhjused Kui üks abikaasadest on teise kuritahtlikult maha jätnud, ehk teadmata kuhu ära läinud, ega ilmu oma perekonna juure tagasi Kui üks abikaasadest on täiesti suguvõimetu / sigitusvõimetu- või põeb pidalitõve
Noorus on tegude aeg Tänapäeva arenenud ühiskonnas alustab laps tarkuse omandamist juba üsna varakult. Enamasti on esimeseks arenguetapiks lasteaia läbimine. Seal kogetud ja omandatud mängud, tarkused ja läbielamised on suureks eeliseks kooli minnes nende ees, keda vanemad lasteaeda ei saada ja kes peavad koduseinte vahel edasisteks õpinguteks valmistuma. Koolis panevad õpetajad üsna kiiresti tähele, kes õpilastest on helge peaga ja õpihimulised ning kes ei viitsi tarkuse omandamisele aega raisata. Õppetöösse suhtumine saab alguse kodust. Loeb see, kuidas vanemad on eeskujuks oma järglastele. Vajadusel suudab õpetaja kasvandikke õigele teele suunata. Kuid mida vanemaks lapsed saavad, seda jäärapäisemaks nad muutuvad. Üha vähem kuulatakse teiste soovitusi ja seetõttu on raskem neile selgeks teha, mis on õige ja mis väär. On palju neid, kes rikuvad oma tuleviku sellega, et ei näe nooruses vaeva oma...
l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkoholi teekond organismis Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub
Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega. Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Roosti ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Erinevalt ajast peale Liivi sõda, kus jäi valitsevaks luteri usk ja kõrvale kalduvate usuvooludega oldi leppimatud, tõi Põhjasõja järgne aeg endaga kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
seadma siiski oma isiku ja sügavamad unistused. Raha võim ja väärtus ei olene vaid valuutakursist, vaid pigem selle kasutusoskustest. Hemingway on oma teoses "Ja päike tõuseb" öelnud:"Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima. Üldiselt on see võimalik. Maailm on hea kaubamaja." Omandatu on vaid siis tõeliselt väärtuslik, kui selle vajalikkus tulenes siirast soovist ja raha kaotamine soovitu nimel ei tekita kahetsust. Mõnda inimest teeb õnnelikuks raha eest saadu, teist aga hoopis vaba aeg, mis on leitud tänu võimalusele palgata pädevaid inimesi vajalikku tööd tegema. Raha väärtustamise suurus on seotudinimese harituse, sellest kujunenud väärtushinnangute ja kasvatusega. Õhupallid maksavad küll poes kõigile sama hinda, kuid mitte kõiki ei tee nad õnnelikuks
Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: 4 Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). On teada,
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl
Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. 3 1. Alkohol ja tervis Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub
teatava arengu tulemust, näeb ka elu tekkimist selles valguses. Erasmus Darwin leidis, et elu maakera on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist suhteliselt ebamäärasest algainest (protoplasma). Arengu tõestuseks tõi loomade sarnasuse elundite tasemel. Muundumist põhjustaks kolm tungi (): · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises see omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Koelreuter taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Wolff kaasaegse epigeneesiteooria rajaja. Lamarck - tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks
vaimse alaarenguga · Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune 4 · Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tekkepõhjused: Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust): · Downi sündroom
õpitud käitumine võib anda tagasisidet pidevalt toimuvale evolutsiooniprotsessile nii selle suuna kui ka kiiruse osas." Baldwin uuris põhjalikult sotsiaalset pärilikkust, mis tähendab, et lapsed, kes on vaimult veel äärmiselt plastilised, asuvad jäljendama ümbritsevat sotsiaalset keskkonda. Ta isegi uskus, et sotsiaalne pärilikkus võib aja jooksul viia geneetilise pärilikkuseni. Sellest võibki tekkida assotsatsioon Lamarckiga, kes arvas, et elu jooksul omandatu on pärandatav. Baldwin proovis kaitsta end lamarkistlikuks tembeldamise eest, seletades, et lamarkistlik omaduste pärilikkus oleks lapse õppeprotsessi pärssiv, sest tal oleks juba olemas päritud mõttevorm, mis seaks piire. Lisaks mainib ta, et seesugune sotsiaalse pärilikkuse ja geneetilise pärilikkuse seos tuleneb orgaanilisest valikust, mis tähendab, et kuna samas keskkonnas elavatel organismidel
depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut)
· Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. · Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. · Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. · Alkohol ergutab GABA (gammaaminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. · Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. · Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. · Alkoholi toime võib inimeseti erineda
oluline just käitumuslikus psühholoogias. Neljandaks suhteliselt püsiv, ehk muutus mis toimub käitumises võib olla põhjustatud hetke mõjutavate tegurite näol. Ehk Mõne oskuse jätkuv praktiseerimine võib tuua kaasa väsimuse või haiguse, mille tagajärjel tegevuse kvaliteet langeb või täielikult kaob. Psühholoogiateadus vaatleb õppimist palju laiemalt, kui me seda oma igapäevaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei ole vaid koolipingis omandatu, vaid millegi korduval läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimine haarab endas ka inimsuhteid, tundeid ning eelarvamuste ja uskumuste kujunemisi. Õppija tähtsaks omaduseks on teadlik soov saada juurde uusi teadmisi ning suurendada enda vilumust mingil alal. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Kui õppimine toimub igapäevase
Üheks kasutoovaks tegevuseks oleks ka hariduse ja elukestva õppe edasiarendamine. Need tuleks viia vastavusse vananeva töötajaskonna vajadustega. Selle abil saaksid vanemad inimesed kindlasti aktiivselt vananeda ja elada täisväärtuslikku ja tervislikku elu. Samuti oleks ka noortel selles vallas oma roll täita. Nad saaksid õppida koos endast vanematega ning õppimise käigus neid tundma õppida. Lisaksin siia ka Goethe kurikuulsad sõnad, et mitte ainult kaasasündinu, vaid ka omandatu kujundab inimese ning et ei piisa vaid teadmistest, peab ka rakendama, ei piisa tahtmisest, peab ka tegema! Vananemine ei ole haigus, see on loomulik protsess, millest peaksid kõik inimesed aru saama. Aktiivsele vananemisele tuleb kaasa aidata ning seda tuleb igal võimalusel toetada. Tuleb kohandada töötingimusi, õpetada noortele vanemate inimeste austamist, võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ning kõrvaldada kõik tõkked, mis ei lase vanemal
väljakujunemise ulatusest, iga "alumise " kõikumine võtab "ülemisi" arenguvõimalusi vähemaks. · Igas suures arengujärgus on kõige edukamalt selle arengut mõjutavaks kindel tegevus, mis järgmisse ajajärku jõudes muutub seda valdkonda enim mõjutavaks, säilitades endas ka varasema. 0- 3 aastat: TREENING kui tegevuse lihtne kordamine; 3 10 aastat : HARJUTAMINE (oluliselt ka mängu kaudu) kui tegevuse tulemust teadvustav kordamine; 10 16 aastat: ÕPPIMINE kui seose loomine omandatu ja omandatava vahel; 16 - 20 aastat: (ENESE)KASVATUS kui seose loomine omandatu ja isiksuse kui terviku vahel. Lapse vanus:1 3 aastat eelisarengus :Temperamendi omadused, ealised ja soolised iseärasused TEGEVUS TREENING KRIIS Mina- kriis Lapse vanus:3 10 + aastat eelisarengus: Üksikute psüühiliste protsesside individuaalsed omadused TEGEVUS HARJUTAMINE KRIIS Eelpuberteedi alguskriis Lapse vanus:10 16 aastat eelisarengus: Omandatud teadmised, oskused, vilumused, harjumused
arvutamis ja sõnalise info töötlemist. Parema ajupoolkera ülesanded: sünteetiline infotöötlus, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, emotsioonid, vasakukäelisus, kunstimeel, musikaalsus. Parema ajupoolkera ülesandeks on siis kujunditega opereerimine, mitmesõnaliste helide eristamine, ruumis orienteerumine ja keerukate objektide äratundmine. Kui mingi uue oskuse omandamise puhul domineerib parem ajupoolkera, siis omandatu säilitamise ja kasutamise puhul muutub juhtivaks vasak ajupoolkera. Ajupoolkerade infovahetus toimub mõhnkehade kaudu. Arvatakse, et ajupoolkerade erinevused tulenevad peamiselt info töötlemise viisist. Aju vasakus poolkeras toimub analüütiline ja paremas sünteetiline töötlus. Ajupoolkerade asümmeetriat on väga palju uuritud. Ühed varasemad uuringud tegi prantsuse antropoloog ja kirurg Paul Broca. Üks Broca patsiente oli ajukahjustuse tagajärjel kaotanud oma
testideks vaid fakte ning ei oska erinevate ainete vahel seoseid luua, mistõttu ei ole õppimine tulemuslik (Rohtjärv 2011). Samas, kuna tänapäevani on enamiku Eesti koolide õppekavad ainekesksed, mille puhul õppimine toimub faktide ja ideede meelde jätmisena, on kõik õppeained selgelt piiritletud ning õppeainete integratsiooni peetakse enamasti väheoluliseks (Johnson jt 1990, Tenno kaudu), siis on üsna loogiline, et see soodustab pindmist õpihoiakut. Kõik omandatu võib taandada faktideks: oskused on algselt olnud teadmised ning ka vastupidi – teadmised oleme saanud mingi teguviisi või eksperimendi teoreetilistesse raamidesse pannes. Tuues metafoorilise näite, võib öelda, et aastal 1418, kui Itaalia insener Giovanni de la Fontana esimese jalgratta konstrueeris (Palermo, 2014), ei olnud tegu otseselt teadmisega, kuidas jalgratas välja peaks nägema ja kuidas see täpselt toimima peaks. Tulenevalt võib
§ 6. Numbrilise hindamise skaala (1) Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded. (2) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. (3) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. (4) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige,
Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). - tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseennast, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. - tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemelt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tehetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Känkimine (chunking) on psühhologias infoühik, mis tähendab, et järjest esitatud materjali
sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3]. Hüsteeriline amneesia- Harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust
Mitmetes rahvatantsudes esineb plaksutamise- patsutamise-trampimise kombinatsioone. Samuti saab kehapillil mängimist kasutada liikumisimprovisatsioonides. Laps mõistab kõige paremini seda muusikat, mida ta on ise teinud. See tähendab, et kõik, mida ta on kogu oma olemusega tunnetanud, saab talle ka arusaadavaks. Verbaalne väljendus ei ole sageli kõige täpsem, selgem ja lapsele mõistetavam. Õpetuses on väga oluline kõrvuti mõistliku, teoreetilise õppimisega omandatu keha kaudu väljendamine, sest see on tõeliselt lapsekeskne lähenemine õpetamisele (Frazee, 1987). Ütleb Hiina vanasõnagi: Ma kuulen, ma unustan; ma näen, ma mäletan; ma teen, ma mõistan. 6 KOKKUVÕTE Isegi elul on oma rütm ja ettemääratus, kui julgeme seda kuulata. Siis võime tähele panna, et olles
Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. 3 Probleeme formuleerimine Sagedane alkoholi tarvitamine võtab ära meie tervist. Alkoholisõltuvus on haigus.
SISSEJUHATUS Käesoleva referaat teemal ,,Õppimine ja mälu" käsitleb õppimise mõistet, mälu osa õppimisel ja info salvestamist mälus. Antud teema on referaadi koostajale väga aktuaalne, kuna koostaja ise on hetkel aktiivses õppimise protsessis ja sügavamat huvi pakkus eelkõige mälu ja info talletamine mälus. Referaadi ,,Õppimine ja mälu" eesmärgiks on anda kirjanduse põhjal lühiülevaade õppimise mõistest, omandatu salvestusprotsessidest ja erinevatest mälu liikidest. Käesoleva referaadi koostas autor tuginedes kirjandusele, mis on esitatud kasutatud kirjanduse loetelus. Referaat ,,Õppimine ja mälu" koosneb kahest peatükist, millest esimene käsitleb õppimise mõistet ja teine mälu osa õppimisel. 3 ÕPPIMINE Õppimise mõiste Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma)
Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või
Sellest algaski Artur Lemba teekond edule ja kuulsusele Peterburis. Artur Lemba – Peterburi periood Peterburi Konservatooriumi direktor lubas 14. aastasel Artur Lembal teha sisseastumiskatsed ja peale nende sooritamist alustada õpinguid Carl van Arcki klaveriklassis. Professor oli väga nõudlik ja esimene õppeaasta kujunes Arturi jaoks väga raskeks. Nõuti väga palju tehnikat ja seda veel rangete nõuete järgi. Noor õpilane pidi läbi tegema käeseade õppimise, sest varem omandatu tehnika polnud nõuetekohane. Läbi võeti väga palju klassikuid. Põhilisteks said siiski Viini klassikud – Haydn, Mozart ja Beethoven. Kahjuks suri professor Carl van Arck 1902. aastal ja Artur Lemba jätkas õpinguid professor V. Tolstovi klaverklassis. Aasta lõpus astus Lemba ka pedagoogide soovitusel kompositsiooniklassi. Artur nägi, kuidas terve perekond proovis raskustega toime tulles raha teenida ja tahtis samuti sellega aidata. 15-aastaselt hakkas ta raha teenima eratundidega
arv kordusi, teatava aja pärast on sama komplekti taasõppimiseks vaja sooritada hoopis vähem arv kordusi, seega on unustamine olnud mittetäielik ja osa õpitust on mälus säilinud. Unustamine on kõige suurem vahetult peale õppimist (unustamiskõvera järsk langus) ja väheneb edaspidi (unustamiskõveral vastab sellele kõvera laugem osa). Lk. 263 Meeldetuletamist halvendavad varem (proaktiivne inteferents) ja hiljem (retroaktiivne) omandatu. [EE] Kunagi õpitud, aga unustatud informatsioon ei tarvitse olla mälus lõplikult kaotsi läinud või moondunud, vaid selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad nii varem saabunud kui ka hiljem kohale jõudnud teised kirjad lihtsalt oma olemasoluga.
Tungid väljenduksid käitumises, mis omakorda arendaks vastavaid organeid. Jean Baptiste Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Elu on ise tekkinud. Järkjärgulised üleminekud. Eluvormid muutuvad, tingituna varieeruvusest, mis on põhjustatud keskkonnast. ,,Soovide" kontekstis kujundavad organismid tarvete kompleksi, mis avaldub liigutustes ning resulteerub morfoloogias. Mõne organi mittekasutamine avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele ,,arengu puu" kujundi. Charles Darwin ,,Liikide tekkest" (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi
· Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Eristatakse veel kahte suuremat meeldejätmise vormi: · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele
isandaga, kui just valitseja nende südametes sügaval ei ole. Näitena on toodud Brgundia, Bretagne, Cascogne ja Normandia ühendamise Prantsusmaaga. Muuta ei tohiks ka seni kehtestatud makse ja seadusi, sest need tooksid kaasa mässu ja vägivalla, millega võidakse ohtu seada valitseja troonil püsimine. Raskused kerkivad esile siis, kui oma valdusse võetakse maid, mis asuvad keele, kommete ja seaduste poolest erinevas kohtades. Sel juhul läheb omandatu säilitamiseks tarvis suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli resideerumist kohapeal või oma koloonia asutamist vallutatud maale. See muudaks valdamise turvalisemaks, kestvamaks ja tooks inimestesse usaldust, et valitseja pöörab neile tähelepanu. Machiavellile sobib rohkem vallutatud maa säilitamine kolooniate abil, sest see on odav, usaldusväärsem ja tekitab vähem kahju. Kolooniad ei lähe valitsejale suurt midagi maksma, kulutused nende
praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mälu protsessid. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.
meenumise või meenutamise abil. Liigid- häired- · Amneesia- Unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää midagi ega ei suudeta meenutada. Tekib ajukahjustuse tagajärjel. · Liigmälu ehk hüperamneesia- Mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine. · Vaegmälu- Raskendatud on uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. · Joobe mälulünk · Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga · Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad. 20. Õppimine- klassikaline tingimine- sotsiaalne õppimine- 21. Intelligentsus- Uurimise ajalugu- Pärilikkuse küsimus- Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on
Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremates kogustes) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mida inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juures kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahja õlut) töötlemiseks umbes tund aega
· Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. · Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. · Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist. · Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.
Mälu häired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
Õppimise seisukohast on oluline õpetaja aktiivsus ja teadlikkus- õpilane passiivne Õppimine toimub õpetajakeskses ühesuunalise protsessina, mille kujundajaks on õpetaja Õpitulemusena nähtakse eelkõige muutusi käitumises, omandatud teadmiste täpsust Õpetaja tegevuse keskmeks on teadmiste vahendamine ja omandatu kontrollimine Refleksiooni ei toimu KINDLASTI TULEB KÕIGILE MEELDE, KUIDAS TRIINU JA NASTJA MEILE KOMMI LOOPISID, KUI ÕIGEID VASTUSEID TEADSIME :D KOGNITIIVNE JA KONSTRUKTIVISTLIK ÕPITEOORIA · Biheivioristlikust õpiteooriast edasiarendatud õpiteooria · Hakati otsima vastuseid küsimustele: Miks 5aastane mõtleb teisiti kui 55aastane?
kasvatajad) ning vähemtäiuslikud ning kogenematud inimesed (õpilased, hoolealused) · Sisu anti edasi ja omandati õpetajate-õpilaste erilise vastasitikuse koostoime abil (õpetamine ja õppimine), mis oli vahendatav meetoditega, õpetamise tehnoloogiaga. Sealjuures oli õpetamine ja õppimine protsessis tihedalt põimunud · Eesmärk loeti saavutatuks siis kui protsess lõppes omandatu avaliku demonstreerimisega eksami või katsega. Üldiselt oli tolleaja kasvatuses tähtsal kohal karistamine ning hirmutamine, kuid karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel juhul paaripäevast paastu. Argust peeti suureks puuduseks ja enamasti said karistada arad lapsed. Etnograafid julgevad arvata, et tolleaegsete ja tänapäevaste loodusrahvaste vahele saab tõmmata mitmeid võrdusmärke ning seetõttu väidavad
Selle tõttu ei koostanud mina ka ühtegi hävitusakti. . 7 5.2 Isikukaartide täitmine Sellel kevadel otsustas juhatus muuta meie töösisekorraeeskirja ning sellega seoses sain mina ka endale mõned ülesanded täitmiseks. Esmalt, kui eeskiri oli valmis saadud, anti minu kätte mustand, et saaksin selle üle vaadata. Tuli kontrollida kogu keeleline pool ja käiku panna kõik koolist omandatu. Teiseks oli vaja mul endal sellega põhjalikult tutvuda, et hiljem allkirju kogudes ma hätta ei jääks. Kui eeskiri oli trükki lastud, tuli mul kui ajutisel sekretäril tegeleda asutuses olevate isikukaartide täitmisega. Igal inimesel meie ettevõttes on oma kaart ning sinna pannakse kirja kõik omandatud juhised, tööriided ja isikukaitsevahendid. Vastu antakse töötajate poolt allkirjad. Ühesõnaga minu ülesanne oli kirjutada igale isikukaardile eeskirja nr ning kehtima hakkamise
· tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101) 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101) 2.4.3 Vaegmälu Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos. (3: 102) 2.4.4 Joobe-mälulünk Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. (3: 102) 2.4.5 Hüsteeriline amneesia Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. See amneesiavorm ei tulene mitte ajukahjustusest vaid tegu on psüühilise häirega
töötavad isikud. Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus. Portfoolio - eneseanalüüsi vorm. Kursuse vm algul sõnastatakse eesmärgid ja ootused, portfoolio sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või valdkonna raames omandatu rakendamisel, edasiarendamisel ja vaidlustamisel. Portfoolio on üliõpilase erialast ja kutsealast arengut ja kasvu toetav vahend, mis võimaldab teadvustada ning reflekteerida õpitut. Sisu: õppevahendid, kõned, õigusaktid, aruanded, artiklid jms, mille autoriks on portfoolio esitaja koos tema kommentaaridega, millise aine, teema ja alateema rakendamise, edasiarendamise või vaidlustamisega on tegemist. Iga portfoolios esitatud materjali kohta peab
- ruumikujutlusvõime - ruumitaju kvaliteet, - kujutlusvõime - vormitaju, - motoorse koordinatsiooni võimed. Iseloom Iseloom ehk karakter väljendab inimese individuaalsust, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub kätumisviisides. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske,mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas,vastuoluline. Iseloomatu väljalugemine kellegi käitumisest pole lihtne,sest paljusid käitumismalle ja tegevusviisile kujundavad omandatu harjumused, sotsiaalsed konvetsioonid ja tegutsemisrutiin märksa rohkem kui inimloomuse omadused.Pealegi väljenduvad mitmed iseloomuomaduse vastavalt inimese sole, haridusele, temperamenditüübile ja tegevusalale erineval moel. Oluline on teha vahet isikupära ja iseloomu vahel.Igaüks evib talle omase iseloomu, ent kaugeltki igas iseloomus pole rõhutatud isikupära. Samas ei maksa unustada, et paljud intensiivselt esiletulevad iseloomujooned loovad elus probleeme nii nende joonte kandjale
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
