1. Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane.
Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1). Kolmas isik on isik, kelle heaolu on seotud inimesega, keda enam ei ole või, kellele on tekitatud kehvigastusi või, kelle tervist on kahjustatud. Näiteks võib kolmandaks isikuks olla oma vanemad kaotanud laps. 3. Haldusmenetluse tõenditeks võivad olla- menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Ning nende
§ 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. 6. Nimeta tähtsamad seaduseelnõud, mis on Riigikogus praegu menetlemisel? (Kelle poolt algatatud, kes on juhtivkomisjon?) Menetluses on hetkel 92 eelnõud. Tähtsaimad neist on nt: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK. Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seadus. Algatatud E. Nestori, K. Kotka, K. Kõva, S. Mikseri poolt, juhtivkomisjon PÕSK. 7. Mida tähendab juhtivkomisjon?
Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1). Kolmas isik on isik, kelle heaolu on seotud inimesega, keda enam ei ole või, kellele on tekitatud kehvigastusi või, kelle tervist on kahjustatud. Näiteks võib kolmandaks isikuks olla oma vanemad kaotanud laps. 3. Haldusmenetluse tõenditeks võivad olla - menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Ning nende nõudmist on pädev nõudma haldusorgan ehk
§ 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest.
• Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • asendustäitmise ja sunniraha seadus – eesmärk on luua ametnikele võimalused saavutada ettekirjutuste täitmine • riigivastutuse seadus – eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus – füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise
ka varasema perioodi osas tagasi täita. Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine (1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. 8 Haldusõigus Kevad 2011 ÄRA UNUSTA, ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ALATI ARVESTAMA HMS § 64 LG 3 Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja
EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte; EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte; Riigivastutuse põhimõte; Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. KUIDAS ON JAOTATUD PÄDEVUS EUROOPA KOHTU JA ÜLDKOHTU VAHEL? Euroopa Kohtu pädevuses on: Eelotsusemenetlus; Rikkumismenetlus; Liikmesriigi esitatud tühistamishagid parlamendi ja/või nõukogu vastu; Institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) esitatud tühistamishagid teise institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) vastu; Liikmesriigi esitatud tegevusetuse hagid; Institutsiooni esitatud tegevusetuse hagid
karistusõiguse eristamist. 2. Halduse eraõiguslik tegevus Avalik võim osaleb lisaks avalik-õiguslikule tegevusele ka eraõiguslikes suhetes, nt: – tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara), – sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid, – osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne. Neil juhtudel on määravaks eraõiguse normid – võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, töölepingu seadus jne. Vt huvi korral nt riigivastutuse seaduse § 1 lg 3, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35. 2 Esimene halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 21.06.1993 ja jõustus 15.09.1993 (RT I 1993, 50, 694). Praegu kehtiv halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 25.02.1999 ja jõustus 01.01.2000 (RT I 1999, 31, 425). Soovitan otsida õigusakte elektroonilisest Riigi Teatajast, kus on aktuaaltekstid kõigi muudatustega: www.riigiteataja.ee. 3 RKTKm 16.12
kuid Tartu lasteasutustes käinud laste eest Tartu linna poolt 2005. aastal kantud tegevuskulude katteks 100 000 krooni. Tartu linn oli esitanud 2005. aastal Puhja vallale tegevuskulude tasumiseks arved, kuid vald neid ei tasunud. Puhja vald teatas 15.09.2010 vastuseks Tartu linna poolt esitatud nõudele, et keeldub tegevuskulude tasumisest, sest nõude esitamise tähtaeg on möödunud. Millist liiki nõudega on tegemist ning kas nõude esitamise tähtaeg on möödunud? riigivastutuse seaduse alusel. § 6 lg 1, nõutakse võla tasumist. nõude esitamise tähtaeg: 30 päeva tähtaeg, hakkab lugema alates 15.09., seega tähtaeg ei ole möödunud tähtaeg hakkab lugema hetkest, mil vald keeldus tasumast. § 75 HMS Koolieelse lasteasutuse seadus § 27. Rahastamine (6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning
kohustusi maksumenetluses. Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole möödunud. Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Haldusakti adressaadi õigusi ja kohustusi piiravad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Maksuhalduri õigused. Maksuhaldur võib teha tõendile märke selle kohta, kellele või kellele
halduskohtus. Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus ja halduskoostööseadus. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani
vastutuse praktikat sinna valdkonda kus on välisriigi kodanikule (kaks riiki on omavahel pooled) tekitatud kahju. Samas püüti eesmärgid panna kirja nii et nad ei sõltu konkreetse vastutuse liigist (kõik, vahet pole kas välisriigi kodanikuga on tegu või sõjaga). 2002.a jaanuaris ÜRO peaassamblee kinnitas nad oma resolutsioniga ja soovitas riikidel neid järgida. Formaalselt ei ole tegemist siduva rahvusvahelise lepinguga, kuid selle normid peegeldavad rahvusvahelist tavaõigust. Riigivastutuse artiklid on kõrge abstraktsiooniastmega. H.L.A. Hart'i põhiteoseks on raamat "The Concept of Law" õigusnormide jagunevad primaar- ja sekundaarnormideks. Primaarnormid tähistavad konkreetseid käske ja keelde. Sekundaarnormid peavad tagama primaarnormide täitmise. Riigivastutuse artiklites on kirja pandud sekundaarnormid, mis vastutus riikidel on. ILC võttis selle idee aluseks ning lähtus ideoloogiast me ei hakka kodifitseerima kõiki primaarnorme, mis puudutab vastutust (see
tunnustatakse terves Euroopa Liidus ▪ Riigi JÄME rikkumine (+) – direktiiv oli riigi poolt valesti üle võetud. Rikkumine oli jäme, kuna ta pidi aru saama, et tal puudub õigus lisanõuete kehtestamiseks ▪ Kahju (+) – CD plaatide väärtus ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (-) – probleem on selles, et politseinikud on käitunud omavoliliselt. Riigivastutuse alusel võiks sellest kahju saada, Euroopa Liidu õiguse alusel aga mitte. Kahju ei tekkinud sellest, et direktiiv oli riigi poolt valesti ülevõetud. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Raamat U. Koi kaasus Raamat U. Koi (RUK) on peagi 80. juubelit tähistav vanaproua, kelle ainsaks kireks elus on lugemine. Seda eelkõige seetõttu, et tema lapsed ja lapselapsed teda praktiliselt vaatamas ei
neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. aegumine- kohtumenetlus- Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise korrakohasuse puhul esmalt pöörata tähelepanu sellele, missugune asutus on pädev vaidlust lahendama. tsiviilasi- kohtule lahendada antud eraõiguslik asi (eraaõigus on õigus, mis reguleerib iskute varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused. haldusasi- halduskohtus lahendatav kohtuasi. kriminaalasi- maakohus- esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteosasju
esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti). Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja vastutus on reguleeritud riigivastutuse seaduses, mitte võlaõigusseaduses. Riigivastutuse seaduse § 1 loetakse juhud, millal loetakse avaliku võimu kandja vastutus võlaõiguslikuks vastutuseks, muudel juhtudel reguleerib riigivastutuse seadus. Riigivastutuse seadus sisaldab ka eriregulatsiooni avaliku võimu kandja alusetu rikastumise puhuks. Kui avalik-õigusliku suhte kaudu on rikastunud eraisik, siis tema vastu esitatavad nõuded kvalifitseeritakse VÕS-i järgi. Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus: 5. Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused
parandamist. Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda: - isikuandmete töötlemise lõpetamist; - isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist; - kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: - riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või - võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. 10. Isikuandmete töötleja õigused ja kohutused. Isikuandmete töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud: - eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti;
eraõiguslik õigusvõime kaasa antud ja ta ei vaja selleks veel eraldi riiklikku akti.
Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine kohaliku elu küsimustega. Kõik ülesanded, mis
pole määratletavad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Õigusvõime hõlmab ka
võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku
vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avalik-õigusliku vastutuse
riigivastutuse näol.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
V. See on ilma kaalutlusvigadeta VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: • Kehtetuks tunnistamiseni • Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) Määrus kehtib kuni: • Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt • Kehtivusaja lõpuni • ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. Riigivastutus – vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest. Kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama. Riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes. Hüvitamise alused: • Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). • Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on
hüvitamine. Subjekt on a-õ jur isik. Nt kodaniku arreteerimine. Peab vaatama, kas kahju tekitaja täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte. Riigivastutus kitsamas tähenduses on ainult riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult ja õigusvastaselt põhjustatud kahju korral. Riigivastutus kõige kitsamas tähenduses on vastutus RVastS-e alusel. Riigivastutuse seaduse eesmärgid: 1) kaitsta üksikisikuid riigi õigusvastase käitumise eest; 2) heastada isikule tekitatud kahju, kui seda ei olnud võimalik ära hoida muude õiguskaitsevahenditega; 3) välistada isikutele piiramatu kahju hüvitamise võimalus; 4) tagada avaliku võimu teostamisest tulenevate riskide proportsionaalne jaotus; 5) toimida ennetavalt. 2. Mille poolest erineb PS §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigus teistest põhiõigustest? Liis
VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: · Kehtetuks tunnistamiseni · Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) 14 Määrus kehtib kuni: · Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt · Kehtivusaja lõpuni · ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 27. Riigivastutuse mõiste ja kahju hüvitamise alused Riigivastutus vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest, kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama, riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes. Hüvitamise alused: · Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). · Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on...
printsiibist, kuna kohustab igaüht (võrdsustav õiglus): ,, Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist." Kahju hüvitamine kui õigluse osa määratletakse nt §-s 17: ,,Kui [---] kinnisasja omanik on kandnud kulutusi [---] ja ta kannab kahju [---], hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel." Toodud näidetest järeldub, et antud õigusloov akt on õiglane: igaüks saab oma (kahju hüvitamine) ja kõik on seaduse ees võrdsed (igaüht kohustatakse). Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult kvaliteetset, heatasemelist õiguse realiseerimist selle rakendamise kaudu.9 Õiguskindlus koosneb seega kolmest elemendist: õiguse rakendamisest, heatasemelisest normiloomingust ning üldkohustuslikkusest. SHKS 5. peatükk ,,Seaduse
siseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmisega. Mis puudutab olukorda, kus menetluse kiirendamist kui ennetavat õiguskaitsevahendit ei olnud või- malik kriminaalmenetluses kasutada või ei olnud see mõjus ning kui menetluse ebamõistlikku pikkust ei heastatud ka ei kriminaalmenetluse lõpetamise ega karistuse vähendamisega, siis on kohaseks õiguskaitse- vahendiks rahalise hüvitise maksmine. Rahalise hüvitise nõudmiseks tuleb kuni uue riigivastutuse seaduse (RVastS) eelnõu*24 vastuvõtmiseni lähtuda Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsusest.*25 Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvi- tamise reeglite puudumine RVastS-s ja samas mõisteti isikule kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse ebamõistliku kestuse eest välja konkreetne rahaline hüvitis. Kuigi tuleb märkida, et on teatud ebakõla Riigikohtu ülalviidatud 30. detsembri 2008
6. jätta kaebus või protest rahuldamata. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Riigivastutus Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik
Tegevusetus võib olla väärtegu ainult siis kui riigil oli rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus käituda teatul viisil, kuid ta ei teinud seda. Väärtegude kategooriad: · Rahvusvaheliste kohustuste rikkumised · Rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste tõsised rikkumised Riik on absraktsioon ja seega ei saa ta ise konkreetselt väärtegu toimepanna vaid selle teostab ikka isik. Riigivastutuse tekkimise aluseks on: 1) riigiorganite käitumine riik vastutab mis tahes riigiorgani käitumise eest, ei oma tähtsust kas riigiorgan on siseriikliku õiguse kohaselt pädev osalema rahvusvahelises suhtlemises või mitte 2) avaliku võimu funktsioone täitvate füüsiliste või juriidiliste isikute käitumine puudutab selliseid isikuid kes ei kuulu riigiorganite hulka aga kes täidavad
Riigiorganite tegevust; Füüsiliste või juriidiliste isikute tegevust, kes ei kuulu küll riigiorganitesse, aga täidavad avalik-õiguslikke funktsioone; Riigi tegevust teise rahvusvahelise õiguse subjekti organite kaudu e organite laenamist. Ultra vires e võimuvolitusi ületavat tegevust ning juhisele mittevastavat käitumist; Eraisiku tegevust, kes ei täida avalik-õiguslikke funktsioone. RÕK riigivastutuse artiklite eelnõu 1 kohaselt toob riigi iga tegu, mis on rahvusvaheliselt õigusvastane, endaga kaasa riigi rahvusvahelise vastutuse. Riik vastutab, kui ta rahvusvahelise õiguse rikkumisel teist riiki abistab, toetab, aitab rikkumisele kaasa, juhib või kontrollib rikkumist või sunnib teist riiki õigusvastasele käitumisele. Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni (RÕK) riigivastutuse eelnõu artiklid RÕK artiklite eelnõu koosneb 59 artiklist, mis on jaotatud nelja ossa:
tekitatud varalise kahju. (4) Kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. 18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. (Riigivastutuse seadus). Riigivastutus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Vastutuse alused: (1) Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju
ei esitanud avaldust, siis apellatsiooniastmes enam ei saa st taotlus ei ole põhjendatud isegi kui oleks esitatud õigeaegselt, siis ei ole see aluseks, et vähendataks saamata jäänud töötasu hulka apellatsioonimenetluses sama asja raames seda kahju tagasi nõuda ei saa Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu 9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes. B vaidles hagile vastu põhjendusel, et leping on nõuetekohaselt täidetud. Maakohus tegi otsuse, milles märkis, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt tuleks asjas õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, kohus ei tohi väljuda hagiavalduse piiridest. § 439 10
HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avaliku vastutuse riigivastutuse näol. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Moodustatava KOV üksuse õigusvõime – kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks valdade ja linnade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutmiseks on jõustunud. Valladel ja linnadel on õigusvõime, kuid puudub teovõime – võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine
mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks. Üldossa kuuluvad seadused: · Haldusmenetluse seadus (HMS) haldusorgani tegevus, menetlusnõuded, avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. (PS § 14) · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus · Asendustäitmise ja sunniraha seadus · Riigivaraseadus · Riigivastutuse seadus · Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) · Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa tegeleb haldusõiguse üksikute harude või haldusmõjutuste teatud valdkondadega. 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Põhiseadus riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid. Riigi ja isikute suhe. Alus kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele.
Avaliku halduse seotus õigusega. 2L 2. Haldusõigus. Haldusõiguse mõiste. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused. Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Haldusõiguse realiseerimine. Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. 2L EKSAM: saab kasutada, kaasuse lahendamise metoodikat, ka haldusõiguse üldosasse kuuluvaid seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna. Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist eesmärgiga tagada
haldusaktiga, mida kohtusse pole kaevatud haldusorgan ei tohi seda täita. Selle eest peab ise vastutama, et jälgida kas on PS-vastane või ei. Ülejäänud juhtudeks, kus haldusakt, mida pole vaidlustatud, avaldab pärast selle aluseks oleva seaduse PS-vastaseks tunnistamist jätkuvalt negatiivset mõju, võib kõne alla tulla haldusmenetluse uuendamine. Nimelt saab isik pärast haldusakti õigusliku tagajärje äralanegmist pöörduda haldusorgani poole, et see uuendaks menetlust. Riigivastutuse seadus võimaldab nõuda riigilt sisse kahju, mis on tekitatud õigustloova aktiga vahetult või siis selle andmete järgimisega. Selliselt tekitatud kahju tekkimine on vähetõenäoline, hüvitamise tingimused sellised, et reaalses elus ei ole kahjunõudel erilist perspektiivi (§14 Riigivastutuse seadus). VII loeng 31.03.2006 Peagi RK menetlusse täiendusettepanek teistmisaluse muutus. Ka halduskohtumenetluses kavandatakse PS-järelvalve kohtumenetluses tehtus
Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks, nt ostueesõigus (tema haldusterr-l asuva ehitise võõrand-l eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või täielikult enne võõrandamist vähemalt aa jooksul kasut haridus-, kasvatus-, tervishoiu- või kultuuriasutusena), pärimisvõime. Üksuse tegutsem võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja a-õ vastutuse riigivastutuse näol. KOV üksuse õigusvõime tekib, kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutm-ks valdade või lindade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutm-ks on jõustunud. Õigusliku staatuse muudeks väljunditeks on teovõime, protsessi- ja menetlusõigusvõime, teenistus- ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Üksused on õigusvõimelised, kuid puudub teovõime. Haldusekandja ja in-ste ühend käib haldusekandja organi kaudu
initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju. X teema RIIGIVASTUTUS 10. ___________________________________________ 1. §1 Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused [vt meruski pdf-id] 2. §2 Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused [vt meruski pdf-id] 3. §3 Õiguste kaitse ja taastamine [vt meruski pdf-id] 4. §4 Kahju hüvitamine Vt. riigivastutuse seadus § 7 jj. Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3)
Need tingimused tulenevad Vabariigi Valitsuse määrusest ning piiravad isiku võimalust näiteks oma kinnisasjale ehitada. Riigikohus leidis, et kuna määruse vaidlustamise kohta ei ole vaidlustusnormi ega eri kaebekorda, on rikutud isiku põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Näitena riigi kohustusest aktiivselt seaduste abil kaitset pakkuda, saab esitada riigivastuse valdkonda kuuluvad kohtulahendid. Riigikohus on oma otsustes leidnud, et riigivastutuse seaduses puuduvad alused ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks - ei riigivastutuse seaduse üld- ega erisätete alusel saa sellist kahju hüvitada. Institutsioonide loomise kohustus võimaldab igaühel realiseerida õigusi, mida ilma seadusandja tegevuseta ei saaks olemas olla. Institutsioonide garantii ja riigi sekkumise keeld on omavahel tihedalt seotud. Näiteks omandipuutumatus sätestab kõigepealt garantii, et
võib nõuda: - töötlemise lõpetamist - avalikustamise või juurdepääsu võimaldamise lõpetamist - kustutamist või sulgemist 97 5.05.2016 Andmesubjekti õigused Õiguste rikkumisel võib pöörduda: - Andmekaitse Inspektsiooni - kohtusse Andmesubjekti õigused Õiguste rikkumise puhul on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seadus Võlaõigusseadus Isikuandmete töötleja on kohustatud Eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema. 98 5.05.2016 Isikuandmete töötleja on kohustatud Tagama, et isikuandmed on õiged ja viimases seisus. Mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema.
Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). 8 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3
ole, seal piisab sellest, et A näitab, et andis B-le koera üle, st tegi soorituse. Mis saab kui A tühistab ML olulise eksimuse tõttu, st Kot on tühine. Kas siis samamoodi valikuõigus? AÕ-lik vindikats ei rakendu, kuna Kät ei ole tühine. A-l kaob ära koer. B leiab koera üles, enne seda A lubanud avalikult tasu koera leidjale 20 eur. B-l võiks tekkida tasu avaliku lubamise nõue ja leiutasu nõue. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud LVVS-te õigust ja avalikku õigust? Riigivastutuse seadus: avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamise ja rikastumise nõuded lahendatakse selle seaduse alusel. RVS § 1 lg 3, kus kahju on eraõiguslikus suhtes tekitatud, siis rakendub VÕS. Nt kahju riigile kuuluvale sõidukile, siis VÕS. Ei ole absoluutne, nt kui politsei autol sees samal hetkel sireen, siis tekkis kahju avalikus õiguses. 3-2-1-128-16, kus KOV kuuluv lasteaed ja vanema vahel eraõiguslik suhe: üks laps viskas teist kiviga, mille tõttu tuli hammas ära.
seadusevastasus 1051 - keelab välistada vastutust tahtliku kahju tekitamise puhuks. 1067 - keelab lepinguga piirata/välistada tootjavastutust. (Nt tervishoiuteenuse lepingus ilmselt ei saa (tüüptingimuste regulatsioon, tervishoiuteenuse enda imperati- ivsed sätted)) 5. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja ei vastuta kahju tekitamise korral mitte VÕS alusel, vaid riigivastutuse seaduse alusel. Riigivastutuse seaduse 1 lg 3-s on näidisloetelu juhtudest, kus avaliku võimu kandja tsiviilõigussuhtes osaledes vastutab siiski eraõiguse järgi. Nt omaniku kohustuste rikkumisel, liikluses osalemisel. 4 2 Tasu avaliku lubamise õigus 2.1 Tasu avalik lubamine 6. Missugused on tasunõude eeldused TAL instituudi alusel? Eeldused (VÕS 1005): 1. tehingu tegemine
sõnumisaladuse rikkumisega. põhjustatud tema enda poolt. Seadused: 3.5. Avalikkuse printsiip - riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus; - riigivastutuse seadust. Avalikkuse printsiip tähendab otsesõnu seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Kas moraalse kahju nõude võib esitada ka juriidiline isik? Avalikkuse tagamine: Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb?
vaja uut otsust – Ajalimiidid - mõistlikud ajalimiidid ja võrreldavad ajalimiidid kohalikus ja EL-i õiguses – Tõendite kohaldatavus – samaväärne tõendite kohaldatavus – Ligipääs õiguskaitsele • Samaväärsus (võrdsusprintsiip) - liikmesriigi menetluseeskirjad EL-i küsimuste menetlemisel ei tohi olla piiravamad eeskirjadest, millega reguleeritakse sama menetlust sarnases siseriiklikus küsimuses • Hageja õigus toimivale õiguskaitsele. Riigivastutuse põhimõte • Samaväärsus EL-i institutsioonide ja liikmesriigi vahel - ELTL artikkel 340 lõikega 2 lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.
5 Page 6 of 24 sõnumisaladuse rikkumisega. Seadused: 3.5. Avalikkuse printsiip - riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus; - riigivastutuse seadust. Avalikkuse printsiip tähendab otsesõnu seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Kas moraalse kahju nõude võib esitada ka juriidiline isik? Avalikkuse tagamine: Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb
Märgete tähenduse kohta kinnistusraamatu kannetele ja heausksele omandamiselt vt. ptk. 9.1.5. Kompenseerimaks riigi võimalikke minetusi kinnistusraamatu pidamisel ja sellest tulenevaid võimalikke õiguse kaotusi, vastutab riik nt KRS § 79 järgi elektroonilisele kinnistusraamatule üleminekuga seotud kahju eest, mis tuleneb kinnistusraamatu pidamise, automatiseeritud andmetöötluse või andmetöötluseseadme vigadest. Riigivastutuse seaduse järgi peaks olema võimalik nõuda kahju hüvitamist ka riigi poolt kinnistusraamatu pidamisega seotud muu õigusvastase kahju tekitamise eest. Ilmselgelt ei ole seejuures tegemist riigivastutuse seaduse §-s 15 sätestatud ja erakordselt(ilmselt vähemalt osalt põhiseaduse vasaselt) piiratud riigi vastutusega õigusemõistmisega tekitatud kahju eest. Lisaks vastutab notar notariaadiseaduse § 14 lg 1 järgi oma ametikohustuste süülisest rikkumisest
jaoks, aga seda ainult seoses haldusega 48. Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Õiguse allikad Haldusõigus avaliku õiguse alaliigina koosneb paljudest eriliigilistest õigusallikatest
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis
Haldusõiguse poliitiline funktsioon on isiku ja kogu ühiskonna kaitse avaliku võimu võimalike kuritarvituste eest. Avaliku võimu teostamisel kehtib printsiip: teha võib ainult seda, mis on lubatud. Avaliku õiguse eristamise vajalikkus – haldusõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusmenetluse seaduse rakendamine – seadus reguleerib haldusorgani tegevust määruse või haldusakti andmisel, sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Riigivastutuse seaduse rakendamine – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguse kaitse ja taastumise ning tekitatud kahju hüvitamise aluse ja korra. Asendustäitmise ja sunniraha seadus – kohaldatakse siis, kui riigilõivude kindlaksmääramine, kuna neid määratakse vaid avalik-õiguslike soorituste korral juriidiliste isikute loomine ja õigusvõime. Haldussuhetes tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse
Ehk teha võib seda, mis on lubatud. 2.2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Dogmaatika seda eristamist kindlaks ei määra. Eesti õiguskord eristab avalikku ja eraõigust. Haldusmenetluse seaduse rakendamine – seadus reguleerib haldusorgani tegevust määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorganite tegevus on valdavalt allutatud haldusmenetluse seadusele ja see kuulub avaliku õiguse hulka. Riigivastutuse seaduse rakendamisel – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.
VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu.
annaabi.ee 
