kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik, sõltumata kodakondusest. 2. Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud. Riigivastutuse peamised eesmärgid on: -tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on siis kannatanu astetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähendane
Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud ministe...
§ 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. 6. Nimeta tähtsamad seaduseelnõud, mis on Riigikogus praegu menetlemisel? (Kelle poolt algatatud, kes on juhtivkomisjon?) Menetluses on hetkel 92 eelnõud. Tähtsaimad neist on nt: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK. Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seadus. Algatatud E. Nestori, K. Kotka, K. Kõva, S. Mikseri poolt, juhtivkomisjon PÕSK. 7. Mida tähendab juhtivkomisjon?
Estonian Business School Õiguse ja avaliku halduse õppetool KODUTÖÖ Variant 8 Liina Kivastik BEB 1 Õppejõud Maarja Murumägi Tallinn 2012 Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on...
§ 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest.
• Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • asendustäitmise ja sunniraha seadus – eesmärk on luua ametnikele võimalused saavutada ettekirjutuste täitmine • riigivastutuse seadus – eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus – füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise
ka varasema perioodi osas tagasi täita. Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine (1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. 8 Haldusõigus Kevad 2011 ÄRA UNUSTA, ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ALATI ARVESTAMA HMS § 64 LG 3 Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja
EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte; EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte; Riigivastutuse põhimõte; Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. KUIDAS ON JAOTATUD PÄDEVUS EUROOPA KOHTU JA ÜLDKOHTU VAHEL? Euroopa Kohtu pädevuses on: Eelotsusemenetlus; Rikkumismenetlus; Liikmesriigi esitatud tühistamishagid parlamendi ja/või nõukogu vastu; Institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) esitatud tühistamishagid teise institutsiooni (parlament, nõukogu, komisjon) vastu; Liikmesriigi esitatud tegevusetuse hagid; Institutsiooni esitatud tegevusetuse hagid
karistusõiguse eristamist. 2. Halduse eraõiguslik tegevus Avalik võim osaleb lisaks avalik-õiguslikule tegevusele ka eraõiguslikes suhetes, nt: – tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara), – sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid, – osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne. Neil juhtudel on määravaks eraõiguse normid – võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, töölepingu seadus jne. Vt huvi korral nt riigivastutuse seaduse § 1 lg 3, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35. 2 Esimene halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 21.06.1993 ja jõustus 15.09.1993 (RT I 1993, 50, 694). Praegu kehtiv halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 25.02.1999 ja jõustus 01.01.2000 (RT I 1999, 31, 425). Soovitan otsida õigusakte elektroonilisest Riigi Teatajast, kus on aktuaaltekstid kõigi muudatustega: www.riigiteataja.ee. 3 RKTKm 16.12
kuulamas, kui ta märkas, et on hilinemas politseiprefektuuri iganädalasele nõupidamisele. Ametiautoga prefektuuri tagasi sõites ületas A lubatud sõidukiirust, mille tulemusel kaotas tema auto talvise libeduse tõttu juhitavuse ning A sõitis otsa B sõiduautole, mis oli pargitud selleks mitteettenähtud kohas. B esitas Politsei- ja Piirivalveametile taotluse hüvitada talle liiklusavarii tagajärjel tekitatud 50 000 kr suurune kahju. Kas riigivastutuse seadus kuulub kohaldamisele? sisse ei olnud lülitatud sinine vilkur. RVS § 1 lg 2, eraisikulises suhtes ei kohaldata RVS. tegemist eraõigusliku suhtega, RVS § 1 lg 3 p 3, tekitatud kahju ei kuulub eraõiguslikku suhtesse. RVS ei kuulu kohaldamisele. Liiklusseadus § 71. Eritalituse sõiduk (1) Eritalituse sõiduk on: 1) kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk);
kohustusi maksumenetluses. Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole möödunud. Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Haldusakti adressaadi õigusi ja kohustusi piiravad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Maksuhalduri õigused. Maksuhaldur võib teha tõendile märke selle kohta, kellele või kellele
halduskohtus. Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus ja halduskoostööseadus. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani
vastutuse praktikat sinna valdkonda kus on välisriigi kodanikule (kaks riiki on omavahel pooled) tekitatud kahju. Samas püüti eesmärgid panna kirja nii et nad ei sõltu konkreetse vastutuse liigist (kõik, vahet pole kas välisriigi kodanikuga on tegu või sõjaga). 2002.a jaanuaris ÜRO peaassamblee kinnitas nad oma resolutsioniga ja soovitas riikidel neid järgida. Formaalselt ei ole tegemist siduva rahvusvahelise lepinguga, kuid selle normid peegeldavad rahvusvahelist tavaõigust. Riigivastutuse artiklid on kõrge abstraktsiooniastmega. H.L.A. Hart'i põhiteoseks on raamat "The Concept of Law" õigusnormide jagunevad primaar- ja sekundaarnormideks. Primaarnormid tähistavad konkreetseid käske ja keelde. Sekundaarnormid peavad tagama primaarnormide täitmise. Riigivastutuse artiklites on kirja pandud sekundaarnormid, mis vastutus riikidel on. ILC võttis selle idee aluseks ning lähtus ideoloogiast me ei hakka kodifitseerima kõiki primaarnorme, mis puudutab vastutust (see
tunnustatakse terves Euroopa Liidus ▪ Riigi JÄME rikkumine (+) – direktiiv oli riigi poolt valesti üle võetud. Rikkumine oli jäme, kuna ta pidi aru saama, et tal puudub õigus lisanõuete kehtestamiseks ▪ Kahju (+) – CD plaatide väärtus ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (-) – probleem on selles, et politseinikud on käitunud omavoliliselt. Riigivastutuse alusel võiks sellest kahju saada, Euroopa Liidu õiguse alusel aga mitte. Kahju ei tekkinud sellest, et direktiiv oli riigi poolt valesti ülevõetud. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Raamat U. Koi kaasus Raamat U. Koi (RUK) on peagi 80. juubelit tähistav vanaproua, kelle ainsaks kireks elus on lugemine. Seda eelkõige seetõttu, et tema lapsed ja lapselapsed teda praktiliselt vaatamas ei
neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. aegumine- kohtumenetlus- Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise korrakohasuse puhul esmalt pöörata tähelepanu sellele, missugune asutus on pädev vaidlust lahendama. tsiviilasi- kohtule lahendada antud eraõiguslik asi (eraaõigus on õigus, mis reguleerib iskute varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused. haldusasi- halduskohtus lahendatav kohtuasi. kriminaalasi- maakohus- esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteosasju
esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti). Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja vastutus on reguleeritud riigivastutuse seaduses, mitte võlaõigusseaduses. Riigivastutuse seaduse § 1 loetakse juhud, millal loetakse avaliku võimu kandja vastutus võlaõiguslikuks vastutuseks, muudel juhtudel reguleerib riigivastutuse seadus. Riigivastutuse seadus sisaldab ka eriregulatsiooni avaliku võimu kandja alusetu rikastumise puhuks. Kui avalik-õigusliku suhte kaudu on rikastunud eraisik, siis tema vastu esitatavad nõuded kvalifitseeritakse VÕS-i järgi. Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus: 5. Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused
parandamist. Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda: - isikuandmete töötlemise lõpetamist; - isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist; - kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: - riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või - võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. 10. Isikuandmete töötleja õigused ja kohutused. Isikuandmete töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud: - eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, kui seadus ei näe ette teisiti;
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
V. See on ilma kaalutlusvigadeta VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: • Kehtetuks tunnistamiseni • Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) Määrus kehtib kuni: • Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt • Kehtivusaja lõpuni • ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. Riigivastutus – vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest. Kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama. Riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes. Hüvitamise alused: • Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). • Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on
Pooltargumendid: Primaarnõuded on eranditult seotud avaliku võimu aktide vastaste kaitsemeetmetega, oma materiaalse iseloomu tõttu ei ole neid nõudeid sobilik paigutada protsessuaalsetesse avalik-õiguslikesse aktidesse nagu HMS ja HKMS. Kuna puudub ka muu mõistlik alternatiivne koht primaarnõuete reguleerimiseks, tähendaks avalikes suhetes tekitatud kahju hüvitamise reguleerimine tsiviilseaduses, et vajaksime eraldiseisvat riigivastutuse primaarnõuete seadust. Õigusloome ökonoomika pm: Pole alust kahelda 2000. aastate alguses tehtud õiguspoliitilise valiku õigsuses ning kujundada rakendunud ja arusaadavat süsteemi ümber. Vajab oluliselt eraõiguslikest kahju hüvitamise põhimõtetest erinevat reguleerimist (olulisemate erisustena primaarnõuete esitamise kohustus kui kahjuhüvitise saamise eeldus, samuti võimukandja süü kui vastutuse
VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: · Kehtetuks tunnistamiseni · Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) 14 Määrus kehtib kuni: · Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt · Kehtivusaja lõpuni · ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 27. Riigivastutuse mõiste ja kahju hüvitamise alused Riigivastutus vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõiglusest, kui riik haldusmenetluse käigus rikub kodaniku õigusi, siis ta peab selles eest vastutama, riik pole võimu positsioonil kodaniku suhtes. Hüvitamise alused: · Riigi kahju hüvitamise eesmärk on taastada olukord enne kahju tekitamist (ei ole alati rahaline hüvitamine). · Isik, kes haldusülesannet täidab ei ole vastutav, vaid riigiorgan on...
printsiibist, kuna kohustab igaüht (võrdsustav õiglus): ,, Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist." Kahju hüvitamine kui õigluse osa määratletakse nt §-s 17: ,,Kui [---] kinnisasja omanik on kandnud kulutusi [---] ja ta kannab kahju [---], hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel." Toodud näidetest järeldub, et antud õigusloov akt on õiglane: igaüks saab oma (kahju hüvitamine) ja kõik on seaduse ees võrdsed (igaüht kohustatakse). Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult kvaliteetset, heatasemelist õiguse realiseerimist selle rakendamise kaudu.9 Õiguskindlus koosneb seega kolmest elemendist: õiguse rakendamisest, heatasemelisest normiloomingust ning üldkohustuslikkusest. SHKS 5. peatükk ,,Seaduse
siseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmisega. Mis puudutab olukorda, kus menetluse kiirendamist kui ennetavat õiguskaitsevahendit ei olnud või- malik kriminaalmenetluses kasutada või ei olnud see mõjus ning kui menetluse ebamõistlikku pikkust ei heastatud ka ei kriminaalmenetluse lõpetamise ega karistuse vähendamisega, siis on kohaseks õiguskaitse- vahendiks rahalise hüvitise maksmine. Rahalise hüvitise nõudmiseks tuleb kuni uue riigivastutuse seaduse (RVastS) eelnõu*24 vastuvõtmiseni lähtuda Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsusest.*25 Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvi- tamise reeglite puudumine RVastS-s ja samas mõisteti isikule kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse ebamõistliku kestuse eest välja konkreetne rahaline hüvitis. Kuigi tuleb märkida, et on teatud ebakõla Riigikohtu ülalviidatud 30. detsembri 2008
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuva...
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
Riigiorganite tegevust; Füüsiliste või juriidiliste isikute tegevust, kes ei kuulu küll riigiorganitesse, aga täidavad avalik-õiguslikke funktsioone; Riigi tegevust teise rahvusvahelise õiguse subjekti organite kaudu e organite laenamist. Ultra vires e võimuvolitusi ületavat tegevust ning juhisele mittevastavat käitumist; Eraisiku tegevust, kes ei täida avalik-õiguslikke funktsioone. RÕK riigivastutuse artiklite eelnõu 1 kohaselt toob riigi iga tegu, mis on rahvusvaheliselt õigusvastane, endaga kaasa riigi rahvusvahelise vastutuse. Riik vastutab, kui ta rahvusvahelise õiguse rikkumisel teist riiki abistab, toetab, aitab rikkumisele kaasa, juhib või kontrollib rikkumist või sunnib teist riiki õigusvastasele käitumisele. Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni (RÕK) riigivastutuse eelnõu artiklid RÕK artiklite eelnõu koosneb 59 artiklist, mis on jaotatud nelja ossa:
tekitatud varalise kahju. (4) Kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. 18. Riigivastutuse mõiste ja riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise alused. (Riigivastutuse seadus). Riigivastutus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Vastutuse alused: (1) Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju
ei esitanud avaldust, siis apellatsiooniastmes enam ei saa st taotlus ei ole põhjendatud isegi kui oleks esitatud õigeaegselt, siis ei ole see aluseks, et vähendataks saamata jäänud töötasu hulka apellatsioonimenetluses sama asja raames seda kahju tagasi nõuda ei saa Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu 9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes. B vaidles hagile vastu põhjendusel, et leping on nõuetekohaselt täidetud. Maakohus tegi otsuse, milles märkis, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt tuleks asjas õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, kohus ei tohi väljuda hagiavalduse piiridest. § 439 10
HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avaliku vastutuse riigivastutuse näol. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Moodustatava KOV üksuse õigusvõime – kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks valdade ja linnade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutmiseks on jõustunud. Valladel ja linnadel on õigusvõime, kuid puudub teovõime – võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine
mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks. Üldossa kuuluvad seadused: · Haldusmenetluse seadus (HMS) haldusorgani tegevus, menetlusnõuded, avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. (PS § 14) · Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus · Asendustäitmise ja sunniraha seadus · Riigivaraseadus · Riigivastutuse seadus · Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) · Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa tegeleb haldusõiguse üksikute harude või haldusmõjutuste teatud valdkondadega. 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Põhiseadus riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid. Riigi ja isikute suhe. Alus kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele.
Avaliku halduse seotus õigusega. 2L 2. Haldusõigus. Haldusõiguse mõiste. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused. Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Haldusõiguse realiseerimine. Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. 2L EKSAM: saab kasutada, kaasuse lahendamise metoodikat, ka haldusõiguse üldosasse kuuluvaid seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna. Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist eesmärgiga tagada
alla tulla haldusmenetluse uuendamine. Nimelt saab isik pärast haldusakti õigusliku tagajärje äralanegmist pöörduda haldusorgani poole, et see uuendaks menetlust. Riigivastutuse seadus võimaldab nõuda riigilt sisse kahju, mis on tekitatud õigustloova aktiga vahetult või siis selle andmete järgimisega. Selliselt tekitatud kahju tekkimine on vähetõenäoline, hüvitamise tingimused sellised, et reaalses elus ei ole kahjunõudel erilist perspektiivi (§14 Riigivastutuse seadus). VII loeng 31.03.2006 Peagi RK menetlusse täiendusettepanek teistmisaluse muutus. Ka halduskohtumenetluses kavandatakse PS-järelvalve kohtumenetluses tehtus kohtuotsust sisse viia teistmisalusena, analoogiline tsiviilkohtumenetlusega. Teema 3: Riigiõiguse allikad RÕ allikatena käsitletakse neid kohti, kust otsida RÕ norme. Kõige olulisemaks allikaks on konstitutsioon, mida käsitleti eelmises teemas. §1 seadused
Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks, nt ostueesõigus (tema haldusterr-l asuva ehitise võõrand-l eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või täielikult enne võõrandamist vähemalt aa jooksul kasut haridus-, kasvatus-, tervishoiu- või kultuuriasutusena), pärimisvõime. Üksuse tegutsem võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja a-õ vastutuse riigivastutuse näol. KOV üksuse õigusvõime tekib, kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutm-ks valdade või lindade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutm-ks on jõustunud. Õigusliku staatuse muudeks väljunditeks on teovõime, protsessi- ja menetlusõigusvõime, teenistus- ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Üksused on õigusvõimelised, kuid puudub teovõime. Haldusekandja ja in-ste ühend käib haldusekandja organi kaudu
initsiatiivil. Järelevalveorgan võib esitada halduskohtule protesti. Halduskohtul on pädevus tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks, tunnistada akt õigusvastaseks, nõuda eelneva olukorra taastamist, mõista välja kahju. X teema RIIGIVASTUTUS 10. ___________________________________________ 1. §1 Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused [vt meruski pdf-id] 2. §2 Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused [vt meruski pdf-id] 3. §3 Õiguste kaitse ja taastamine [vt meruski pdf-id] 4. §4 Kahju hüvitamine Vt. riigivastutuse seadus § 7 jj. Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3)
Need tingimused tulenevad Vabariigi Valitsuse määrusest ning piiravad isiku võimalust näiteks oma kinnisasjale ehitada. Riigikohus leidis, et kuna määruse vaidlustamise kohta ei ole vaidlustusnormi ega eri kaebekorda, on rikutud isiku põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Näitena riigi kohustusest aktiivselt seaduste abil kaitset pakkuda, saab esitada riigivastuse valdkonda kuuluvad kohtulahendid. Riigikohus on oma otsustes leidnud, et riigivastutuse seaduses puuduvad alused ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks - ei riigivastutuse seaduse üld- ega erisätete alusel saa sellist kahju hüvitada. Institutsioonide loomise kohustus võimaldab igaühel realiseerida õigusi, mida ilma seadusandja tegevuseta ei saaks olemas olla. Institutsioonide garantii ja riigi sekkumise keeld on omavahel tihedalt seotud. Näiteks omandipuutumatus sätestab kõigepealt garantii, et
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). 8 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3
Õppejõud: Janno Lahe Eksam on komplekskaasused, kus erinevad probleemid, aega u 3h. Õppematerjal: VÕS komm I (§§ 127-140) ja III. AÕS ja TsÜS. RK lahendite nimekiri ÕISs. Üldküsimused: 1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis l...
seadusevastasus 1051 - keelab välistada vastutust tahtliku kahju tekitamise puhuks. 1067 - keelab lepinguga piirata/välistada tootjavastutust. (Nt tervishoiuteenuse lepingus ilmselt ei saa (tüüptingimuste regulatsioon, tervishoiuteenuse enda imperati- ivsed sätted)) 5. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja ei vastuta kahju tekitamise korral mitte VÕS alusel, vaid riigivastutuse seaduse alusel. Riigivastutuse seaduse 1 lg 3-s on näidisloetelu juhtudest, kus avaliku võimu kandja tsiviilõigussuhtes osaledes vastutab siiski eraõiguse järgi. Nt omaniku kohustuste rikkumisel, liikluses osalemisel. 4 2 Tasu avaliku lubamise õigus 2.1 Tasu avalik lubamine 6. Missugused on tasunõude eeldused TAL instituudi alusel? Eeldused (VÕS 1005): 1. tehingu tegemine
sõnumisaladuse rikkumisega. põhjustatud tema enda poolt. Seadused: 3.5. Avalikkuse printsiip - riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus; - riigivastutuse seadust. Avalikkuse printsiip tähendab otsesõnu seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Kas moraalse kahju nõude võib esitada ka juriidiline isik? Avalikkuse tagamine: Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb?
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
5 Page 6 of 24 sõnumisaladuse rikkumisega. Seadused: 3.5. Avalikkuse printsiip - riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus; - riigivastutuse seadust. Avalikkuse printsiip tähendab otsesõnu seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Kas moraalse kahju nõude võib esitada ka juriidiline isik? Avalikkuse tagamine: Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb
Märgete tähenduse kohta kinnistusraamatu kannetele ja heausksele omandamiselt vt. ptk. 9.1.5. Kompenseerimaks riigi võimalikke minetusi kinnistusraamatu pidamisel ja sellest tulenevaid võimalikke õiguse kaotusi, vastutab riik nt KRS § 79 järgi elektroonilisele kinnistusraamatule üleminekuga seotud kahju eest, mis tuleneb kinnistusraamatu pidamise, automatiseeritud andmetöötluse või andmetöötluseseadme vigadest. Riigivastutuse seaduse järgi peaks olema võimalik nõuda kahju hüvitamist ka riigi poolt kinnistusraamatu pidamisega seotud muu õigusvastase kahju tekitamise eest. Ilmselgelt ei ole seejuures tegemist riigivastutuse seaduse §-s 15 sätestatud ja erakordselt(ilmselt vähemalt osalt põhiseaduse vasaselt) piiratud riigi vastutusega õigusemõistmisega tekitatud kahju eest. Lisaks vastutab notar notariaadiseaduse § 14 lg 1 järgi oma ametikohustuste süülisest rikkumisest
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
