Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda-
investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu. Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist Meenutuseks: esindamine Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Advokatuur Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Eesmärk õigusteenuse osutamise korraldamine eraja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide
II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest
omab tugevaimat õigusteaduslikku potentsiaali Eestis. Nagu Tartu Ülikoolis tervikuna, nii on ka õigusteaduskonnas läbi viidud uus põhjalik õppekava reform, mis näeb ette nn mudeli 3+2 rakendamist. Selle kohaselt on kolm aastat ette nähtud bakalaureuseõppes ja kaks aastat magistriõppes. ,,Täisjuristi" diplomi saavad lõpetajad peale magistriõpingute läbimist. Tartu Ülikooliga teevad koostööd ning pakuvad igakülgset tuge Riigikohus, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Notarite Koda, Õiguskantsleri kantseleid ning ka juristide ühendused nagu näiteks Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts, Eesti Juristide Liit ja Eesti Kohtunike Ühing. Selleks, et astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppele on vaja sooritada järgmised riigieksamid (sulgudes on osakaal): ajalugu (33,3 %), emakeele kirjand (33,3 %), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (33,3 %). Üliõpilaskandidaadi
Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami. Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku: kes on teovõimeline, kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud pädevaks organiks on Eesti Advokatuur, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, kes on aus ja kõlbeline. Sõna "koodeks" pärineb ladina keelest ja tähendas algselt puutükki. Kuna Vana-Roomas kirjutati vahaga kaetud puutahvlitele, omandas "koodeks" ka hiljem dokumendi ja raamatu tähenduse. Ka üks esimesi kirjalikke õigusallikaid, Vana-Rooma XII tahvli seadused on nime saanud just selle järgi, et tegemist on puutahvlitele kirja pandud tekstiga.
Õigusteaduse bakalaureusekraadiga saab töötada õigusalaseid alusteadmisi nõudvatel ametikohtadel (kogenud juristi käe all). Advokaat kui kõrgkvalifitseeritud jurist peab omama õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud spetsialisti diplomit. Ta peab sooritama eksami Eesti Advokatuuri liikmeks saamiseks. Advokaadieksamid on vandeadvokaadi abi eksam, vandeadvokaadi vanemabi eksam ja vandeadvokaadieksam. Eksameid korraldab ja kutsetunnistusi annab Eesti Advokatuur. Pärast advokatuuri juhatuse otsust vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande. Vastavalt advokatuuriseadusele on advokaadid kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe. Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus. Samuti on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu korraldatavail õppepäevadel ja seminaridel. Sissetulek ja soodustused Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu määrab tema kvalifikatsioon ja turg
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine
praktikante. Kohtunikku ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtuniku- või kohtunikuabikandidaadi või praktikandi. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Esindamine- Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Advokatuur Jurist- määratlemata mõiste, võin ükskõik kes ennast nimetada. Advokaat- ainult see isik, kes vastab advokatuuri seadusest määratud tingimustele ja on sooritanud advokatuurieksami. Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte. Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik. Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Eesmärk
Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2
Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur hoolitseb enda töötajate kvalifitseerituse eest. 10.Süütuse presumptsioon- PS §22 kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui on jõustunud tema kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju. Keegi ei pea enda süütust kriminaalõiguslikus mõttes tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast. 11
isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu, omades ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik- õiguslikud korporatsioonid näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik-õiguslikud asutused näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu. 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine Kui eraõiguslikke juriidilisi isikuid on Eestis tuhandeid, siis avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on riigi ja kohalike omavalitsusüksuste kõrval vaid kümmekond. Seadusandja peab igal üksikul juhul otsustama, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine on põhjendatud,
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
selgematest tunnustest ilma. 1. Julgeolek riigi julgeolek, ühiskonna sotsiaalne julgeolek ja inimeste isiklik julgeolek peaks olema võimalikult täielikult riigi vastutusala. Inimese igapäevaelu seisukohalt on selle valdkonna kõige tähtsam osa õiguskaitse ning õiguskaitset tagavate institutsioonide süsteem: politsei (ka päästeamet), jälitus- ja uurimisorganid (kapo ja kripo, prokuratuur), advokatuur, kohus. Kohtusüsteem ja advokatuur on õigusriigis täidesaatvast võimust lahutatud ja nad peaksid olema põhimõtteliselt sõltumatud. Kuidas Eesti inimene saab sellele süsteemile loota, kuidas see süsteem kaitseb või ei kaitse tema põhiseaduslikke ja teisi sõnades seadusega tagatud õigusi, see ongi käesoleva essee teema tavalise inimese seisukohalt. ÕIGUS PEAB VABADUSE JA DEMOKRAATIA TINGIMUSTES TEENIMA ÕIGLUST: Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambul sõnastub Eesti Vabariigi kui riigi "mis on rajatud
te kasutamine, mille tulemusena võivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus
õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 Õiguskaitsesüsteem · kohtutäitur · notariaat Kohus Advokatuur Õiguskantsler Prokuratuur · riigikontroll · politsei 16.03.2010 halduskorraldus 3 1 16.03.2010 Põhiseaduse § 147
vabastamise kohta; täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid I astme kohtunik võib nimetada isikuks, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunnikueksami; II astme kohtunikuks, võib nimetada isikut, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami; III astme kohtunik võib nimetada isikut, kes on kogenud ja tunnustatud jurist Advokatuur: Eesmärk on õigusteenuse osutamise korraldamine era- ja avaliku huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks Organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õiglusloomes Korraldab avalik-õigusliku funktsiooni täitmist riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades
seegi Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased Ajakirjanduse osas: tsensuur Kirikuelus: õigeusu pealesurumine Miks alustati venestamist Balti kubermangudes: Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga Vene kohtusüsteemi kasutuselevõtmine: moodnsam,kohtuprotsess muutus avalikuks, advokatuur Talurahvaastusute reform: 1889 , seati ametisse talurahva komisjonid Linnaseadus: 1892, võrdsustas eesti kodanlust-aitas neil linna asjades kaasa lüüa Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal, Kuremäe klooster Eesti Üliõpilasselts : 1883, seltsi värvid sini must valge, mis said hiljem rahvusvärvideks. Venestamise tagajärjed: Eestlastele: hariduse langus Vene riigile: baltisakslaste mõju vähenemine Baltisakslastele:
niivõrd, kui need ei ole vastuolus riigi ega kohaliku omavalitsusüksuse olemusega. 8. Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides) Avalik-õiguslikud asutused · Eesti Raadio, Eesti Televisioon · RahvaRaamatukogu, Töötukassa · Avalik-õiguslikud korporatsioonid · notarid · Eesti advokatuur · kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn 7. Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses. 9. Ärinimi. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. (2) Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Äriregistrisse kantakse äriühingu ärinimi
8 Riigikogu 8. koosseisu menetluses olnud õigusteenuse seaduse eelnõu (924 SE) § 4 lõike 1 esimene lause. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=982570019&login=proov& password=&system=ems&server=ragne1. 9 Näiteks Soome advokaatide kohustuste, vastutuse ja sealse advokaadieetika kohta võib lähemalt lugeda: J. Peltonen. Põhimõisted. Kohus. Advokatuur. Tartu, 1994, lk 55–70. Kuigi käsitlus lähtub Soome õigusest, on selles kirjeldatud põhimõtted paljuski universaalsed ja aktuaalsed seega ka Eesti tingimustes. 10 Vt selle kohta lähemalt: J. K. Mason, R. A. McCall Smith. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn, 1996, lk 102–105. 11 Näiteks on väidetud selleks olevat vajalik advokatuuriseaduse eelnev muutmine kutsesobivuskomisjoni moodustamise aluste osas.
Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine.
(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. (7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit. 19. Advokatuuri mõiste ja advokaadi tegevuse garantiid . Advokatuur – kutseühendus avalikes huvides, mitte riiklik institutsioon §2. Advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund (1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. (2) Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik.
7. Millised poliitikas osalemise viise oled kasutanud viimase aasta jooksul: Allkirjastanud petitsioone Boikoteerinud tooteid ja inimesi Osalenud sotsiaalsetes liikumistes 8. Analüüsi huvirühma mõjutegureid: Patsientide Eesti Eesti Arstide Uue 3 esindusühing Advokatuur Liit Maailma Selts Huvirühma Leian, et Jah – pika Jah – pika Ei – noor, legitiimsus legitiimne - traditsiooniga traditsiooniga kindla lisaks (asutatud (asustatud väikese patsientidele on 1919); saanud 1921); on maa-
10 Deliktivõime. Deliktivõime on võime vastutada süülise käitumise korral. 11 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslike või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik on juriidline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigud: Riik, Avalik-õiguslikud korporatsioonid(notarid, Eesti advokatuur, kohaliku omavalitsuse üksused), Avalik-õiguslikud asutused(Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Töötukassa). 12 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seaduse näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Mittetulundusühing, Sihtasutus. 13 Tehing.
(3) Jälitusasutuse juht vastutab jälitustegevuse korraldamise ning selle tegevuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis. (4) Jälitusasutused teevad omavahelist koostööd, lähtudes käesolevast seadusest. (5) Kaitsepolitseiamet on jälitusasutus kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust. [RT I 2004, 46, 329 jõust. 1.07.2004] 19. Advokatuuri mõiste ja advokaadi tegevuse garantiid . Advokatuur kutseühendus avalikes huvides, mitte riiklik institutsioon §2. Advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund (1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. (2) Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik.
3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 7. Õiguskantsler 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10
3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9
organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts)
, Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 303- 312; 313-319. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 15. What is Law. N.Y.,1989, pp 22-28. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 16. , M.. O . Moa 1968. 17. , . M . Moa 1986. 4 V SEMINAR 9. mai 2014 kl 8.30-10.00 1. Hiina õiguse allikad. 2. Hiina RV õiguskaitseorganid. a. Kohtusüsteem, advokatuur, prokuratuur. b. Kohtuotsused. 3. Suur-Hiina ja tema kaasneva jõukuse tsoon. (vt Huntington!) 4. Tsivilisatsioonide globaalne poliitika: Aasia, Hiina, Ameerika. (Huntington) 5. Jaapani ,,koha" määratlemisest kaasaja maailmakaardil. (Sotsiaalne, religioosne, majanduslik, maailmavaateline, õiguslik jmt aspekt). 7. Sotsiaalsest kontrollist Jaapanis. 8. Jaapani kohtusüsteem. KIRJANDUS: 1. Heinzig, D
Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele
isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu, omades ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik- õiguslikud korporatsioonid – näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik-õiguslikud asutused – näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon. 3.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine Kui eraõiguslikke juriidilisi isikuid on Eestis tuhandeid, siis avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on riigi ja kohalike omavalitsusüksuste kõrval vaid kümmekond. Seadusandja peab igal üksikul juhul otsustama, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine on põhjendatud, ning selline otsus leiab väljenduse vastava seaduse vastuvõtmises
43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik haldus toimib läbi avalike organisatsioonide, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. 44. Avaliku halduse kandjad. riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina) KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena) teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik- õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar) 45. Tsiviilõiguse süsteem. ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. 46. Füüsilised isikud. Inimesed õigussubjektidena 47
4. Nende isikute osalus avalike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad(nt Ülikooli puhul asjaomasteks isikuks, keda täidetavad ülesanded puudutavad, professotrid, üliõpilased jt).Puutumus eri haldusülesannetega võib toimuda teatud kindla territooriumi raames(KOV) või olla seotud vastavate haldusülesannete sisuga(funktsionaalne omavalitsus). Viimase näideteks on kutsealade omavalitsused(advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline omavalitsus(Tartu Ülikool), vähemusrahvase kultuuriomavalitsus jt Omavalitsuse tunnusteks on- Objekti järgi-avalike ülesannete (halduse) piiratud e osaline üleandmine seduase alusel(materiaalne omvalitsuse mõiste), s.t. oma ülesannete- ja tegevussfäär. Subjekti järgi-õigusvõimeline institutsioon (formaalne omavalitsuse mõiste), s.t. avalik-õiguslik juriidiline isik(v.a. riik), reeglina korporatsioon. 11
õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited Organiseeritud liikmeskonna alusel. Liikmetel on teatud kaasaotsustamise õigus ülesannete täitmisel. Ühenduste liigid: Territoriaalne liikmelisus füüsilise isiku elukoht, juriidilise isiku asukoht riik, linn, vald, valdade ja linnade ühendused Personaalne liikmelisus seotud teatud omadustega, eelkõige kutsekuuluvus advokatuur, ülikool, kaitseliit Reaalkorporatsioon omandist kinnisasjale, ettevõttele Liitkorporatsioon liikmeteks ainult juriidilised isikud Sundliikmelisus: riik, linn, vald, advokatuur Vabatahtlik kaitseliit, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsus 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik- õiguslike isikutega. · Omab vara (riigivara) · Võib sõlmida lepinguid (õiguste ja kohustuste võtmine) · Võib esineda poolena kohtus
teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd,elamu- ja kommunaalmajandust,veevarustust ja kanalisatsiooni,heakorda, jäätmehooldust,territoriaalplaneerimist,valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linna tänavate korrashoidu,juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Õiguskaitse Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla. Õiguskaitsesüsteem Kohus kohtutäitur,Advokatuur notariaat,Prokuratuur-politsei, Õiguskantsler-riigikontroll. Põhiseaduse §147 *kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena *kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid
OV mõistes järgmised tunnused: Avaliku halduse ül-te täitmine A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita Nende isikute osalus avalike ül-te täitmisel, keda need eriti puudutavad. Puutumus eri haldusül-ga võib toimuda teat kindla terr raames (KOV) või olla seotud ül-te sisuga (funkts OV). Veel on kutsealade OV (advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline OV (UT), vähemusrahvuse kultuuriOV jt. OV tunnused on: Objekti järgi: avalike ül-te (halduse) piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel (mater OV mõiste), st oma ül-te ja tegevussfäär. Subjekti järgi: õigusvõimeline instituts (form OV mõiste), st a-õ jur isik (v.a riik), reeglina korporatsioon. Seega saab OV määratleda kui avaliku halduse teatud ül-te seaduslikkuse raames iseseisvat
keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Vene soldatite paraadrivistus Tallinnas u. 1910 aastal 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset
mittetulundusühing, sihtasutus, riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid - Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Liigid: 1. Riik 2. Avalik-õiguslikud korporatsioonid (notardi, Eesti advokatuur, kohaliku omavalitsuse üksused nt Tallinna linn) 3. Muud Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid - Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Liigid: 1
reguleerima- määrused. See osa, mis on seadusega jäetud reguleerimata, KOV autonoomia - tegelikult on need statuudid, ent kannavad määruse nime. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on enesekorraldusõigusel põhinev avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on liikmeskond. Jaguneb: territoriaalkorporatsioon- territooriumi alusel määratakse liikmeskond (linna elanikud) personaalkorporatsioon- isikuomaduste alusel määratakse liikmeskond (Advokatuur) Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutuson avalikes huvides teatud kindla otstarbega vara (eelkõige raha) valitsemiseks loodud juriidiline isik. NT: Eesti Haigekassa, mis tagab ravikindlustuse korraldamise ja selleks ette nähtud raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise. Eesti Töötukassa, mis korraldab töötuskindlustust ja selle tagamiseks kogutud raha haldamist. Õigusvõimeline asutus
ühiskondlikke funktsioone. On koordinatsiooni-ja integratsioonifaktor. Halduspoliitiliselt: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel.
1. Backbone of this system selle süsteemi selgroog 2. Obligated to adhere kohustatud järgima 3. Strict code of ethics range eetikakoodeks 4. Behalf of the government valitsuse nimel 5. Legislative body seadusandlik võim 6. Competition for admission konkurentsi lubamine 7. Certified transcripts kinnitatud ärakirjad 8. Legal aid offices õigusabi talitus 9. Legislative committee- seadusandlik komitee 10. Local bar associations kohalik advokatuur 11. Abreast of recent developments kursis viimaste arengutega 12. To be obtained - tuleb hankida 13. A broad range of issues lai teemade ring 14. One-time requirement ühekordne vajadus 15. Rank of management auastme juhtimine 16. Nonprofit organizations mittetulundus ühingud 17. The growing complexity of law õiguse kasvav keerukus 18. The keen competition for job töökohtade tugev konkurents 19. Demand declines nõudluse vähenemine 20
professional title (kutsenimetus) - a word that is used before someone's name, stating their social rank, qualification law-firm (õigusbüroo) - a business formed by one or more lawyers to engage in the practice of law liable (kohustatud) - legally obligated or responsible stock market (aktsiaturg) - a system or program by which the buying and selling of stocks is conducted transaction (tehing) - an exchange, or an instance where business is done or something is bought or sol legal profession (advokatuur) - the body of individuals qualified to practice law in particular jurisdiction welfare right (heaolu õigus) - the legal entitlement to services provided for in social policy immigration (immigratsioon) - relocating permanently to a foreign country; the number of people entering a country or region during a specified period fee playing client (tasu maksev klient) - person who pays directly for the service subsidise (toetus) - to support financially
kompetentsid ehk paneb peale õigused ja kohustused, riigi eripära seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik otsustus õ üleandmine iseseisvatele õ subjektidele. Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. Av h kandjad: · av õig korp! ehk av õi ühendused liikmeskonna olemasolu. Tegutsevad enesekorralduse õ alusel. KOV üksus, advokatuur, notarite koda, audiitorkogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Kaitseliit. Av õi korp! jagunevad: 1. territoriaalkorp! liikmeskond territoriaalsuse alusel (KOV üksused) 2. personaalkorp! liikmeskond kutseala pr alusel (notarite koda) või vabatahtlikkuse pm-l (Kaitseliit) 3. sundkorp! teatud ametikohtadel ei saa töötada, kui isik ei kuulu korporatsiooni (advokatuur).
Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad või lõppevad. Nad tekivad isikute vahel, juriidilise fakti alusel. Meenutus TsüS - Millal tekib õiguslik suhe? Juriidilise fakti esinemisel juriidilised faktid jagunevad: 1) sündmus (inimtahtest sõltumatu) 2) tegu (inimtahtest sõltuv) Haldusorganisatsioon: Organite paljusus, mille tipus asub riik. Riik delegeerib (riik=valitsus kinnitab pädevusi) teistele. Avalikõiguslikud korporatsioonid ● NOTARite koda ● advokatuur Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris. Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud
Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega Eestis on näiteks: Eesti Haigekassa, Tallinna Tehnikaülikool. Avalik-õiguslikud korporatsioonid Notarid,Eesti advokatuur kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn Avalik-õiguslikud asutused Eesti Raadio, Eesti Televisioon,RahvaRaamatukogu, Töötukassa 7. Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses. Avalik õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käivate seaduste alusel. Näiteks on olemas Eesti Raadio ja Televisioon, töötukassa Notarid. 8
vastus. 1) Millised järgnevalt A Eesti Pank - loetletutest on avalik- õiguslikud ühingud? 1. B Haigekassa - 2. C Tartu linn + 3. D Eesti Advokatuur + 4. E Eesti Rahvusraamatukogu - 2) Millistel järgnevalt A Ametnikule antud korraldus eeldab selgelt kuriteo või väärteo koosseisule + kirjeldatud juhtudel võib vastava teo toimepanemist ja puudub norm, mis lubaks sellist tegu teha. ametnik jätte temale ülemuse poolt antud korralduse täitmata? 5
• Riigi kohaldusorganid – täidavad neid valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. (multifunktsionaalne kohaldusorgan nt maavalitsus) • Iseseisvad avalik-õiguslikud asutusted – tagavad õiglust ja/või edendavad ühiskonna põhiväärtusi (nt Rahvusringhääling; avalik-õiguslikud ülikoolid; Rahvusooper; Töötuskassa; Kaitseliit; Eesti Advokatuur; Haigekassa) • Riigi hallatavad asutused – valitsusasutustele tugiteenuste osutamine või teenuste osutamine kodanikele. (mt Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus • Riigi või omavalitsuste loodud sihtasutused ja MTÜ-d – osutavad avalikku teenust, sh valitsusasutustele, ning aitavad korraldada riigi poliitikaid. (nt sihtasutus Archimedes; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslikud korporatsioonid notarid Eesti advokatuur kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn jne. Avalik-õiguslikud asutused Eesti Raadio, Eesti Televisioon RahvaRaamatukogu, Töötukassa 13. Õigussuhte objekti mõiste. Õigussuhte tekkimise ja säilimise eeldus on selle subjektide tahte suunatus ühele ja samale asjale. Seega: õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks (R.Narits, Õiguse
280. two terms in a row kaks ametiaega järjest 281. resolution otsus 282. to be promulgated olema väljakuulutatud 283. decrees issued by määrused, mille on välja andnud 284. international treaties concluded sõlmitud rahvusvah lepingud 285. local government KOV 286. contempt of court kohtu solvamine 287. court order kohtuotsus 288. injunction kohtulik keeld 289. writ kohtumäärus 290. amendment muutus *U9 291. bar association advokatuur 292. attorney advokaat 293. vested tagastud 294. council of attorneys advokaatide nõukogu 295. the most progressive ones kõige uuenduslikum 296. independent corporation sõltumatu korporatsioon 297. to graduate from lõpetama (ülikooli) 298. holding a position ametit pidama 7 299. to acquire omandama 300
annaabi.ee 
