Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult... ei tagastata kui ei rahuldata või ei võta üldse menetlusse) 6. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 7. Millised on kohaliku omavalitsusüksused? Vallad ja linnad 8
rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt toimikumaterjalidest ei nähtu, et lepingutingimusi oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud, ei ole põhjendatud. Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsus ja Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Tarmo Türile kassatsioonkaebuselt 20. novembril 2006. a tasutud kautsjon 30 400 (kolmkümmend tuhat nelisada) krooni. Kohtu põhjendus Kohtud põhjendasid hagi rahuldamata jätmist sellega, et tuvastatud asjaoludel ei ole koostööleping tüüptingimustega sõlmitud leping ning seega on lepingu p 1.5 vaidlustatud osas kehtiv. Kuivõrd rentnik kinnitas koostöölepingu ps 1.5, et tal ei ole kostja vastu kapitalirendilepingust tulenevaid nõudeid ja
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt.
MTA-l tekkis põhjendatud kahtlus, et OÜ Vollmond kütuseäris ettevõtlusega tegelemine on näilik. MTA arvates OÜ Vollmond kuritarvitab käibemaksukohustuslase numbrit ja püüab seda varjata reaalselt tegutseva äriühinguga vormistatud tehingutega, kuid neist tehingutest ei piisa, et muuta kogu tegevus usutavaks. 3 4 · Riigikohus otsustas: · 1. Rahuldada OÜ Vollmond kassatsioonkaebus. · 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 25.aprill 2016 2015. a otsused haldusasjas nr 3-14-50441. · 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Vollmond kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. · 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Vollmond kasuks välja menetluskulud summas 45 eurot. · 5. Tagastada kautsjon. · Oü Vollmond esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule.
14 Kohtuasja number : 3-3-1-63-00 AS Hansapank rikkus tarbijale müüdud kauba kohta ebatõese ja ebapiisava teabe andmisega Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab: 1. Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00
(perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Kassatsioonikautsjon on võimalik tagasi saada. Tagasi kui nõue sai rahuldatud täielikult või osaliselt. Ei tagastata, kui ei rahuldata või ei võeta menetlusse raha riigi kassasse. Kohalik omavalitsus Riik Maakond (15) linnad; vallad KOV üksus on linn, vald.
õiguskorras on midagi, mida ei saa tähelepanuta jätta, nt teistmismenetlus. - Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi kohtulahendi nüanside peale. Neid umbes kolm – tõendatus (faktilised asjaolud), materiaalõiguslik kvalifitseerimine (kas katse, lõpuleviidud tegu), menetlusõigus (kas ja kuivõrd on menetlusõigust järgitud). Osaline on see, kus ei saa kõige peale kaevata, nt kassatsioonkaebus, kus saab kaevata ainult õiguslikku külge. Tsiviilkostja saab kaevata ainult tsiviilasja peale. Kassatsioonkaebus saab ja peab olema teistkordne kaebus. - Devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) – kui mingi kohus on teinud lahendi, nt maakohus, siis on loomulik, et inimene ei soovi enam sama instantsio kohtuga tegemist teha, vaid kõrgema instantsiga. Devolutiivne ongi kaebus kõrgemale astmele
ebatäpsusi, mis ei muuda otsuse sisu parandada. Vigade paranduse kohta tehakse määrus. APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE Appelatsioonimenetlus on TsMS 64. peatükis. Apellatsioonikaebuses saab vaidlustada nii fakti – kui õigusküsimusi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS Määruskaebus ringkonnakohtus on TsMS 65. peatükis. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse. KASSATSIOONIMENETLUS Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule. Vastavalt TsMS 66.peatükk. MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTUS Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 vaatab määruskaebusi ringkonnakohtute tehtud määruste peale Riigikohus läbi juhtudel, kus: 1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2 2) määrus takistab asja menetlemist -18- TSIVIILKOHTUMENETLUS TEISTMINE
võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust. Vajaduse korral peab kohus avalduse läbivaatamata jätmise lahendamiseks istungi. (4) Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. § 682. Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine (1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega. (2) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kassatsioonkaebuse läbi vaatamata. 30
septembri 1986. aasta seaduse kohaldatavaks kohtuasjadele, mille menetlus oli pooleli, ent selleks ajaks oli Tomasi eelvangistuses viibinud peaaegu neli aastat. Ta kaebas, et eeluurimiskohtunik oli teda viie aasta jooksul küsitlenud ainult üks kord 5. septembril 1985 Bordeaux's ... Oma käitumise kohta märkis kaebaja, et kahekümne kolmest vabastamistaotlusest oli ta kakskümmend üks esitanud pärast kokkuvõtvat ülekuulamist ... ja et tema kassatsioonkaebus Bordeaux' süüdistuskoja 27. mai 1986. aasta otsuse peale viis otsuse tühistamiseni kaitse õiguste rikkumise tõttu ... Komisjon nõustus üldjoontes kaebaja seisukohaga. Valitsus ei pidanud kõnesoleva kinnipidamistähtaja kestust mõistlikkuse piire ületavaks. Ta rõhutas kõigepealt kaebajale ja tema kolmele kaassüüdistatavale süüdistuse esitamise keerukust, mis tulenes 30. detsembri 1986. aasta seadusest ning Poitiers' ja Bordeaux' süüdistuskodade ühisest pädevusest ..
puudutab. (6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. (7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit. 14. Apellatsioon- ja kassatsioonkaebus ( millal ja kuhu need esitatakse, millise tähtaja jooksul ?). VT. 5. KÜSIMUS! 15. Politsei põhiülesanded Politsei ülesanded sätestab Politsei ja piirivalve seaduse §3 (1) Politsei pädevuses on: 1) riikliku järelevalve teostamine seaduses sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega; 2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle; 3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine;
Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust APELLATSIOONKAEBUS Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste Ringkonnakohtud Tallinn ja Tartu Koosneb kolleegiumidest 3tk Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku. o Tsiviil - o Kriminaal - o Haldus Pärast Ringkonnakohut KASSATSIOONKAEBUS isikut kutsutakse kassaatoriks III aste Riigikohus Tartus 19 Riigikohtu kohtuniku 9 aastat kohtuniku ametiaeg. Koosneb 4 kolleegiumist o Tsiviil o Kriminaal o Haldus o Põhiseaduslikkuse järelvalve o Pöördumisel tuleb maksta kassatsioonikautsjon (riigilõiv) makstakse riigi kohtu arvele, mitte riigi arvele suurus sõltub nõude suurusest (nt 1%, kuid mitte rohkem kui 4000)
Kui määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtusse, piisab määruse edastamisest menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest või edastamisest määruskaebuse esitajale, välja arvatud juhul, kui määruse peale saab edasi kaevata ja seaduses on ette nähtud, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. KASSATSIOONIMENETUS, KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kaebuse esitamise õigus on apellatsioonimenetluse apellandil ja vastustajal, kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (TsMS § 668 lg 1). Seega isikutel, kes apellatsioonimenetluses poolteks ei olnud, ei ole kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Samuti ei saa esitada kassatsioonkaebust, kui mõlemad pooled apellant ja vastustaja on kaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.
dokumendi tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib (3) Rahvakohtunik ei või asja läbivaatamisest osa võtta ja taandatakse, protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul. kui ta on või on olnud poolest või teisest protsessiosalisest tööalases, (6) Avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja teenistuslikus või muus sõltuvuses. erikaebus ning kirjalik vastus esitatakse kohtule selgesti loetavas [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002] masinakirjas formaadis A4. Õigus kaitsele on seotud ka õigusega kaitsest loobuda. KrMK § 39. Kaitsjast loobumine TsMS § 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja
Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse või edasilükkamise aluseks. dokumendi tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul. Õigus kaitsele sisaldab endas ka õigust tõlgi abi kasutamisele. (6) Avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus esitatakse kohtule selgesti loetavas KrMK § 16. Kriminaalmenetluse keel masinakirjas formaadis A4. 20 Page 21 of 24
kohtuotsuse põhjendused ei vaja kordamist. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Vastavalt hageja esindaja esitatud arvele oli kulu õigusabi eest 3 540 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. -Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2000. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt Flora Liit kohtukulu 3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni OÜ Floco kasuks. §29 ei ole enam. RK on öeldud, et .. pahauskne, kuid nüüd par 84 reguleerib omavolilise valduse. Kahju hüvitamine; vt. Auto varastamise kaasust. VÕS 1045. Mis oleks järeldus? Kas pahausksel valdajal tuleks hüvitada asja väärtust või mitte? Mis peab olema kostja konkreetses asjas, et > süüdi. Süüdi asja hävitamises. Omavolilus toob kaasa ... Kui pahauskne
on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. (p 12) Kassatsioonkaebust menetlusse võttes ei otsustata asja sisuliselt. On võimalik, et asja lahendav koosseis leiab erinevalt menetlusse võtmise otsustajatest, et kassatsioonkaebust ei saa üldse menetleda.TsMS § 682 lõige 1 sätestab, et kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Kuigi olukord näib menetlusosalise vaatevinklist kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel ja kassatsioonimenetluses otsuse resolutsioonina tegemisel sarnane, siis isegi, kui asjas tehakse otsus resolutsioonina, on Riigikohus põhjalikult analüüsinud esitatud kassatsioonkaebusest lähtuvalt vaidlustatud ringkonnakohtu lahendit. (p 11) "..
annaabi.ee 
