Freizeitgestaltung/Hobbys/ Interessen In meiner Freizeit höre ich gern Musik. Ich höre am meinstens Rock und Popmusik. Aber ich habe keine Lieblingsband. Ich habe in einem Chor gesungen, als ich jünger war. Ich habe auch die Klarinette gelernt, aber ich kann es nicht mehr spielen. Ich gehe ein paar Mal im Jahr mit meiner Familie ins Theater, manchmal gehen wir ins Museum. Ich gehe gern ins Kino mit meinen Freundinnen. Ich mag Komödien und Actionfilme am besten. Aber ich mag auch Dokumentarfilme. Mein Lieblingsschauspieler ist Andy Samberg. Er ist sehr lustig und talentiert. Am Wochenende gehe ich joggen mit meinem Hund. Er heisst Jacky und er ist fünf Jahre alt. Ich kann auch Tennis und ein bisschen Volleyball spielen. Manchmal, wenn ich Zeit habe, male ich. In meiner Freizeit koche ich auch gern. Ich backe Kuchen mit meiner kleinen Schwester. Sie mag Schokoladenkuchen am besten. Aber mein Lieblingsessen i...
Table of contents 1. Introduction 2. Geographical position 3. Mountains, lowlands 4. Rivers, lakes 5. The territories and provinces 6. Towns, economy, agriculture 7. Climate 8. Animals, plantlife 9. Population 10. Sports 11. Culture 12. History 13. Political system, symbols 14. Conclusion 15. Materials 1. Introduction If you had to use two words to describe Canada, they might be large and diverse. Canada is the second largest country in the world, bordered by three oceans, and across the country, Canadians experience many different landscapes from rolling plains and mountains to the cold tundra of the north. Despite Canada's great size, it is one of the world's most sparsely populated countries. This fact, coupled with the grandeur of the landscape, has been central to the sense of Canadian national identity. 2. Geographical position Canada is the second largest country in the world after Russia. In the Arctic,...
18th February, 2015 Dear Ms Lake, I am writing to you regarding the advertisement in “Yes! Student magazine”. I would like to apply for the position of Activities Organiser. I am an 18-year-old student from Tallinn, Estonia. This year I am finishing the high school and I am planning to go to Ireland for my university studies. I had previous experience in organising events for children while working in “Vesiroos”, a summer camp in Estonia in July and August 2014. My duties included arranging outdoor games for children aged 7-11. I am confident that I am suitable for the job because I am good at organising different leisure activities. Furthermore, I love working with children and I have plenty of ideas what to do in a summer camp. I would like to enquire about the work in the camp. Could you let me know how many people will take part in one group? Could you also inform me if I can eat for free or I have to pay for the food? I would l...
Tallinn ist die zweitälteste Stadt in Estland und hat eine wechselhafte Gesichte gehabt. Zum ersten Mal wurde die Stadt im Jahre 1154 vom arabischen Geographen al Idrisi erwähnt. Die ersten Eroberer der Stadt waren die Dänen im Jahre 1219 und die Fremden waren hier bis zum 1918 als Estland zum ersten Mal frei und selbständig wurde. Die Altstadt hat seit dem 13. Jahrhundert aus 2 getrennten Stadtteilen bestanden. Das waren der Domberg oder die Oberstadt und die Unterstadt. Der Domberg war immer der Sitz der Macht und auch heute das Verwaltungszentrum des Landes. Die Unterstadt war die freie Hansestadt und hatte den deutschen Namen Reval. In der Unterstadt lebten die Kaufleute und Handwerker. Jetzt beginnt ihr mit der Stadtralley und ich wünsche allen viel SpaB dabei.
My Most Unforgettable Childhood Experience I was spending my holiday in my summer cottage. It was a warm night and we were playing cards i my friend's balcony. It was about 1o'clock a.m. and we were getting sleepy. We decided to go to sleep and as my parents were already sleeping , I had to go home by myself. There is a forest near our house and a little lamp with green shimmer leads into the forest. When I looked straight to it, I saw a man in a black coat, who was standing in a green light.At the same time my friend shouted something to me and I turned my head.When I looked back the man had dissapeared. I was terrified and ran home. I was still trembling when I got in to my bed. In the morning I was retelling the story to my parents and when I finished,they gave me a big hug to me. When I asked,what was going on they said that they're really happy that I...
1. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust. Lause on kommunikatsiooni minimaalne üksus, mille abi kas väidetakse või küsitakse midagi, avaldatakse soovi, käsku vms. Lause koosneb sõnadest, mis on omavahel grammatiliselt ja tähenduslikult seotud ning moodustavad sõnaühendeid e. fraase. Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat). Kontekstisidusad antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.) 2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused: Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole.
Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse." (Vikipeedia) 1 Lause määratlused: - keelelise suhtluse põhiüksus - grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet - süntaktiline konstruktsioon, milles on finiitne verbivorm. ,,Lause on süntaksi põhiüksus. Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna." (M. Erelt) Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
6. Kokkuvõtte stiil olgu lihtne ja neutraalne. 7. Kirjuta lihtsate ja arusaadavate lausetega, püüa vältida keerulisi ja pikki lauseid. 8. Kokkuvõttes kirjuta ja kasuta neid sõnu, mida kindlalt tead ja tunned, samuti väldi harva kasutatavaid sõnu ning vähetuntud võõrsõnu. Vajadusel selgita tähendus. 9. Kokkuvõttes ei pea kirjutama omi mõtteid. 10. Loo kokkuvõtte jaoks oma kompositsioon, ei pea kasutama algteksti kompositsiooni. 11. Hea kokkuvõte on grammatiliselt ja ortograafiliselt korrektne. 12. Pea meeles, et kokkuvõte on terviklik tekst ja peab olema mõistetav ka algteksti lugemata. Algtekst ei pea olema lugejale tuttav, kuid ta peab selle sisu mõistma kokkuvõtte põhjal.
Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud ega talle ei meeldi absoluutselt igasugused kurvad või surmaga seotud luuletused. Ühe luuletuse kirjeldus SIIL PRAEB SITIKAT pott-pott-pott! puhh-puhh! tsuhh! nuuh? nuuh? sibin-sabin haa! krõuhh-lõõm-lõõm-lõõm küps-küps-küps krõmpps mats-mats ptüi! Hinnang luuletaja kohta Jaak Urmet, kes on tõestanud ennast luuletuse kirjutamisel. Ise kutsub ta ennast
1.Kokkuv�tte koostamine algab sellest, et algtekst loetakse l�bi ning leitakse sellest tuum (point) ja olulised ideed. 2.Kokkuv�te on objektiivne ega sisalda hinnangut. 3.Kokkuv�te pole tsitaatide kogu, vaid oma s�nadega v�ljendatud s�num. Originaalteksti peam�te (tuum) peab olema edasi antud. 4.Kokkuv�te on omaette terviklik tekst ja peab olema m�istetav algteksti lugemata. Pea meeles, et originaalteksti pole lugejal ees ja ta peab m�istma selle tuuma ja sisu kokkuv�tte p�hjal. 5.Originaaltekstides esineb m�ttekordusi, mida kokkuv�ttes peaksid v�ltima. 6.�ra kirjuta kokkuv�ttele pikka taustaseletust ega sissejuhatust, vaid asu kohe sisu edastamise juurde. 7.Kokkuv�ttes tuleb osata algteksti kompositsioon lahti v�tta (�igemini seda eirata) ja kokkuv�tte jaoks luua oma kompositsioon. 8.Kokkuv�tte stiil peab olema neutraalne ja lihtne. �ra j�lgi allika stiili. 9.Kokkuv�te peab olema kirja pandud lihtsate lausetega (maksim 10 s�na). 10.Kok...
saate mind minu murega aidata. Teie poole pöördun palvega, et aidata oma emal vormistada korrektne avaldus pensioniametile uue pensionitunnistuse saamiseks. Probleem seisneb selles, et varem kirjutati avaldusele sõna dublikaat, kuid olen näinud, et seda sõna kirjutatakse ka tugeva p-ga ehk duplikaat. Kahtlust tekitab asjaolu, et vanemad inimesed väidavad üsna kindlalt, et õigesti kirjutatakse see sõna nõrga b-ga ehk dublikaat. Soovin, et ema avaldus saaks grammatiliselt õigesti vormistatud ja seetõttu loodan, et saate mulle selgitada, kumb variant kõne all olevast sõnast on korrektsem ja sobilikum. Olen Teile väga tänulik, kui aitate mind selle probleemi lahendamisel. Olen alati ka ise valmis teisi aitama ja koostööd tegema. Seepärast loodan, et Te ei pane pahaks kui pakun Teile abi inglise keelega, kui Teil peaks selleks vajadus tekkima. Ette tänades M. P haridusteaduste instituut Tartu Ülikool Salme 1 a 50103 Tartu telefon + 372 766 766
,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 12 sõnalise ütlusega. Grammatika 1. kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 12 sõnalisi lauseid. 2. Kasutab sõnu enamasti ühesvormis. 3. Väljendab kõnes: eitust, asukohta, omadust. Sõnavara 1. Kasutab nimija tegusõnu (nt näu kiisu, opa võta sülle), ase ja määrsõnu (nt siia,seal, nii). 2. Mõistab sõnu ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras. 3. Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu tuttavas
tegu katkendliku morfiga, mis on maailma keeltes väga haruldane; erijuhud üldisemast fenomenist, kus kaks või enam afiksit koosmõjus saavutavad tähenduse, mida ükski neist isoleerituna edasi ei anna. Selliseid nähtuseid leiab maailma keeltest palju, kuid ainult tsirkumfiksid on piisavalt levinud, et neile nimetus anda; • kliitik - ehk liidik on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku; Eesti keeles on kliitik näiteks -gi, -ki; Kliitik võib mõnikord grammatiliselt liituda fraasiga niiviisi, et ta ei ole grammatiliselt otseselt seotud sõnaga, millega ta fonoloogiliselt liitub; 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus)
Alustuseks esitati viimases albumis avaldatud teos "Skittles", kuna selles laulus lisanduvad lauljad üksteise järel. Ülejäänud kontserdi ajal esitati 10 endist laulu ning vahepeal veel kaks laulu, mis tulevad uude albumisse. Lõpetuseks esitati paljude fännide kindel lemmik "Deliirium". Ansambli liikmed on korduvalt ise maininud, et hiphopi stiil ei pea ilmtingimata sisaldama sügavamõttelist lüürikat ega olema grammatiliselt korrektne. Seda on ka nende lauludes tunda. Et nende muusikastiilis edukust saavutada, peab olema lihtsalt kaasahaarav, mis neil on ka õnnestunud. 5 miinuse peamine kuulsus on pärit nende kontserditelt, kus köetakse rahvas üles ning korraldatakse unustamatu show. Huvitavaks teeb neid veel see, et iga ansabli liige on omamoodi huvitav karakter. Liikmeid on kokku viis, nagu nimi juba vihjas. Liikmetel on ka igaühel oma nimi: Päevakoer, Lancelot, Estoni Kohver, Põhja-Korea ja Venelane
Praegusel ajal, kus põhiharidus on kohustuslik ning keskharidus kergesti kättesaadav, võiksime arvata, et korrektne eesti keele kasutus avalikes kohtades ei tohiks olla probleemiks. Paraku on lood vastupidised. Kirjavigu leidub kõikjal: poodides, turul, ajakirjades, isegi kooliõpikutes. Kui kõikjal on eesti keele ebakorrektne kasutus aktsepteeritav, kuidas saame me rääkida oma keele hoidmisest? Otsustasin vaadelda erinevaid avalikke ruume, kus grammatiliselt õige keelepruuk on oluline. Uurimuse eesmärgiks ongi tõestada, kuhu me jõuame, kui oma riigis õigele keelekasutusele rohkem rõhku ei pane. 3 VIGANE VORM ÕIGE VORM KOHT AEG Nurgatiivan Nurgadiivan Kauplus ,,Seegi 11.05.08 mööbel" , Härma
Me ei oota, et iga teie kokkupuude mõne koha või ettevõttega oleks täiuslik. Mõnikord võite soovida jagada ka negatiivset tagasisidet. Isegi kui olete vihane, proovige anda konstruktiivset tagasisidet. Ettevõtte omanikud saavad kasutada tagasisidet selle parendamiseks. Kirjutage hästi. Inimesed pööravad teie öeldule rohkem tähelepanu, kui kirjutate korrektselt ja läbimõeldult. Veenduge, et tekst on loetav ning ärge kasutage üleliigseid suurtähti või kirjavahemärke. Olge grammatiliselt korrektne, kontrollige õigekirja ning vältige roppusi. Inimesed ei otsi tingimata ametlikke aruandeid, vaid tahavad teada, mis on teatud koha puhul märkimisväärne. Ükskõik, kas selleks on vaja esseed või haikut jagage enda mõtteid ja olge loovad.
hõlbustamiseks. Et kasutaja individuaalse sümbolikogu oleks toimiv ja motiveeriv, tuleb sõnad ja sümbolid valida vastavalt individuaalsetele vajadustele. Valmis sümbolikogu kasutamine ei ole soovitatav. Kui kasutaja ja keskkond muutuvad, on vaja uusi sümboleid lisada või muuta. Oma sümbolite väljatöötlemine ei ole keelatud, pigem vastupidi. Blisskeele parimaks omaduseks loetakse väljendumise võimalust alates ühesõnalisest lausest kuni grammatiliselt korrektse lauseni. Bliss sümbolitega on võimalik väljendada ka käändelõppe. Üksikuid blisskeele sümboleid võib kasutada ka ilma grammatikata pildilise kommunikatsioonina märkide ja märgijadadena. Blisskeelt võib kasutada kui kõnearendust või õppimisprotsessi toetavat vahendit (McNaughton 1985). Piiravaks teguriks blisskeeles suhtlemisel on vajadus suhtluskaardi ja teiste abivahendite järele. Suhtlustahvel on iga sümbolkasutaja vältimatu abivahend. Tahvli
Eesti keele saatus Me elame küllatki väikese rahvaarvuga riigis, kus valdavaks keeleks on eesti keel. Seda ei saa võrrelda mõne ,,suure" keelega, mida räägivad mitmed miljonid inimesed mitmes erinevas riigis üle maailma, sest meie emakeelt räägib põhiliselt ainult natuke enam kui ühe miljoni suurune ravhastik ja seda ka ainult Eestimaa pinnal. Eesti keelt ähvardab üks suhteliselt suur oht. Nimelt on just eriti viimasel ajal internet ja suhtlusvõrgud meie emakeelt väga suurel määral mõjutama hakanud. Kasutusele on tulnud tohutult uusi slänge, laensõnu ja lühendeid ning isegi erinevatel inimgruppidel on tekkinud omad teistele võib-olla täiesti arusaamatud väljendid. Rohkesti on hakatud eestikeelseid lauseid segama teistes keeltes olevate sõnadega, eriti just inglisekeelsetega, ja seda just enamasti noorema põlvkonna poolt. Selle on põhjustanud peamiselt üleilmastumine ning internetis suhtlemine...
sõnadega. tegutsema omaette. neid. ● Loeb peast või kordab ● Kasutab sõnu ● Jälgib lühemat järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust, ● Kasutab tuttavas aitäh”, “tere”, “head loovtegevust vmt. situatsioonis ja tegevuses aega” täiskasvanu grammatiliselt eeskujul. vormistamata 1-2-sõnalisi ● Tunneb ära lauseid (nt Miku õue st. emotsioonid: rõõm ja Miku tahab õue minna). kurbus, nii enda kui ● Ühendab nimisõna kaaslaste puhul ning tegusõnaga. reageerib neile vastavalt ● Väljendab kahe sõnaga (nt lohutab kurba või omandisuhet
Ühest seesugusest seigast on Bertram lähemalt kirjutanud mil von der Roth palus teda oma arstiks. Seekord oli tegemist püstolitega ning keegi ei saanud viga. Kogu seik kirjeldab rüüteltudengi põikpäist iseloomu, mil otsustest tagasi ei astuta. Varem mainitud eestlase madalust näitab ka kõnepruuk. Kui baltisakslasest tudeng räägib üldiselt viisakalt, hääldab sõnad välja ja tema jutt on arusaadav, siis eestlasel on grammatiliselt märksa kehvem 3 seis. Tema kõne on kujutatud murdes või kõnekeeles, millest ei puudu omane lihtsus. Eestlase kohta annab rääkimine veelgi edasi, kuna voorimeeste kirjeldamise juures on Bertram maininud, et nad üritavad saksa keeles suhelda, kuid lugu kulgebki nii, et voorimehed ütlevad valesti. Noorhärra Blau peab neid parandama ning õiget vormi küsima, mille peale kõik vaikivad. Seesugune olukord annab
kogemustest, seega ole autentne. Kirjelda arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovi oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ole austav- Isegi kui oled vihane, proovi anda asjalik tagasiside. Ettevõtte omanikud saavad kasutada tagasisidet selle parendamiseks. Kirjuta hästi- kirjuta korrektselt ja läbimõeldult. Ole grammatiliselt korrektne, kontrolli õigekirja ning väldi roppusi. Arvustuse põhitõed Peaks sisaldama: · Sissejuhatus: arvustatava teose autor, pealkiri, väljaandmise aeg ja koht. Alustada võib hinnanguga, kirjutada näiteks sellest, mis on teoses eriti hinnatavat. Alustada võib ka mõne huvitava tsitaadiga. · Teose autori elu ja loomingu lühike tutvustus. Teose teema. Teose osade ja ülesehituse tutvustamine: tegevusaeg ja koht, olulised sündmused ja tegelased; zanr.
Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.1...
7. Asjaajamises tekkinud toimikute pidamine, Dokumentide sälitamine tagatud. ettevalmistamine arhiivihoidlasse üleandmiseks. 8. Dokumentide üle arvestuse pidamine. Dokumendid süstematiseeritud 9. Organisatsiooni kodulehe uuendamine. Koduleht on korrektselt hallatud, kodulehe uudised ja teated grammatiliselt kontrollitud. Info avalikult kuvatav ja kättesaadav. 10. Kontoritehnika korrashoiu jälgimine, Kontoritehnika on korras ning vajadusel hoolduse ja remondi vajadusel hooldus ja remont organiseerimine. organiseeritud. 11. Toimuvate nõupidamiste ja koosolekute Koosoleku korrektne teenindamine, ettevalmistamine ja protokollimine. õigeaegselt ja tehniliselt
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aega...
kõigil on reaalsusest erisugune ettekujutus. Struktuurne sidusus -adaptatsioon (kohastumine), kus keskkond ei määra, millised muutused toimuvad, vaid seda teeb iga süsteem ise. Mõlemad (siin psüühilised) süsteemid on autonoomsed ja tegevuslikult suletud. Süsteem- tervik, mis koosneb elementidest ja seostest nende vahel. Süntaktika- märgi (sõna) suhteid teiste märkidega (sõnadega) Süntagma-(vähemalt kahest grammatiliselt seostatud keeleüksusest koosnev rühm lauses) on sõnumiks valitud märkide rida või kooslus. Tagasiside- midagi, mida masin või organism loob, juhitakse tagasi, et modifitseerida loomise protsessi. Teave - miski on saanud teatavaks või midagi on õpitud kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See teadmine talletatakse mälus. Vahend need füüsilised ja tehnilised vahendid (abinõud v riistad), mille abil sõnum
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada.
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURD...
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased
Vaimne areng: · järjestab esemeid pikkuse, laiuse, kõrguse järgi; · annab vajaliku hulga esemeid (1-5); · oskab näha ja nimetada 3-5 eseme ühist tunnust; · joonistab äratuntavalt maja, inimest, puud jm; · nimetab erinevaid värve: punane, sinine, kollane, roheline, must, valge, oran, lilla; · moodustab grammatiliselt õigeid lauseid; · kasutab enamasti õigeid keelevorme (käänded, pöörded); · tunneb ja kirjutab mõningaid tähti. Sotsiaalne areng: · Teab ja nimetab kehaosi (jalg,kõht,käsi) · Teab oma ning teiste lähedaste inimeste nimesid · Tuleb toime riietumisega: nööbid, lukud, paelad, pandlad; · Sööb ise, kasutab õigeid söögiriistu sõltuvalt toidust; · vestleb täiskasvanuga;
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole ne...
ülemaailmsest keelest oleks mõni keel mis on juba olemas mitte mõni uus tehiskeel) sest "universaal-" viitab universumile ent hetkel pole (ametlikult) teada planeetidest millelt on kindlalt elu teada ning millega me (Loe: "USA valitsus ja ala 51") kontakti on saanud (MÄRGE: Seda öeldud eirates tulnukate ja ufode nägemisi sest see on teine teema). Praegu on inglise keel selline keel mida paljud maailmas lisaks enda keelele räägivad ning mis on -suhteliselt- lihtne (kuigi on grammatiliselt lihtsamaid keeli [Näiteks rootsi või juba eelmainitud esperanto{mis ka lihtsaks ja ühendavaks keeleks mõeldud oli}] ). -=(Siinkohal tahan tuua sisse sõna "universaal" universaalkeelde kasutades teoorialaadset teksti mis seondub 2012.dets.21. kuupäevaga)=- Kui midagi tulnukatega seotut peaks juhtuma ning kui nad räägivad teist keelt, on vaja sellist keelt mida mõlemad pooled oskaksid. Kuid kuidas sa tead millist keelt tulnukas räägib? Kõige lihtsam kuid kõige
2. Mis on generatiivne grammatika? Generatiivse grammatika eesmärk. Deduktiivne lähenemine. Mis on keelepädevus ja keelekasutus? Generatiivse grammatika seisukohad: - Tuleb kasutada vaid teaduslikku meetodit. - Põhineb hüpoteesil: keelevõime, st eraldi keeleorgan, on kaasasündinud. - Tuleb kirjeldada kaasasündinud keelepädevust. - Iga generatiivne teooria peab olema võimalikult täpne ja formaalne, peab suutma genereerida kõiki grammatiliselt korrektseid struktuure ja välistama mittegrammatilisi. Generatiivses grammatikas genereeritakse ehk luuakse lauseid alateadlikult protseduuride abil (reeglid, toimingud), mis on osa meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses
Riin ei salli seda masendavatt õhkkonda.Olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna : "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu!Siiski kolib Riin ära oma töökaaslase Gea juurde. Riinu ülemus Maive tundub talle talumatu ,ta põlgab teda tema grammatiliselt ebakorrektse eesti keele ja erinevate dieetide pidamise pärast.Ka töö juures Riinule väga ei meeldi,kuigi ta saab sealt endale uusi tuttavad-ta satub nn tibide maailma. Riin unistab pidevalt heast elust ja ilusatest asjadest,tema ekspoiss Silver oli talle seda varem võimaldanud,siiski ei olnud ta õnnelik temaga. Ta kirjeldab Silverit sõnadega: "Silver muidugi oli meessovinismi võrdkuju." Peategelase elu täidavad igapäevased rajud peod nii baaris ,klubis kui ka kellegi
Saksa keel on sama keeruline või isegi keerulisem, kui vene keel ning lihtsast läbi ajamisest ei ole juttugi. Sellegi poolest ma seda otsust ei kahetse. Võttes arvesse seda, et olen saksa keelt õppinud seitse aastat, siis ma tunnen, et selle ajaga oleksin ma pidanud oma saksa keele oskuse palju kõrgemale tasemele arendama, kui ma seda senini teinud olen. Saksa keel on minu jaoks siiski väga keeruline. Ei ole raske õppida selgeks seda, mida üks või teine sõna tähendab, kuid grammatiliselt korrektsete lausete koostamine on minu jaoks siiski veel väga kauge tulevik. Kindlasti on palju ka minus endas kinni. Oleksin pidanud rohkem saksa keele õppimisse panustama, kuid see on lihtsalt tagantjärgi tarkus. Mida on saksa keel ning selle oskus mulle andnud? Selle küsimuse esitamine paneb mind mõtlema. Varem ei ole ma mõelnud sellele, mida see mulle andnud on. Olen selle õppimist lihtsalt täiesti loomulikuna võtnud ning pole mõelnud selle väärtusele
Tüdrukute sõprus baseerub emotsionaalsel ja füüsilisel lähedusel, poistel on aga olulisemal kohal tegevused ja huvid. Naiste ja meeste ajupoolkerad on erineva struktuuriga, siis on tüdrukutel suurem verbaalne võimekus. Verbaalne võimekus on edumaa, kus naistel on kõige suurem edumaa. Tüdrukud hakkavad rääkima varem ning moodustavad pikemaid lauseid varem kui poisid. Tüdrukute sõnavara oan suurem ja keel grammatiliselt korrektsem. Tüdrukutega räägivad emad kauem kui poistega, mis on tõenäoliselt üks põhjus, mis on tüdrukud verbaalselt võimekamad. Tüdrukutega rääkides kasutatakse keerukamat, samas kui poistega räägitakse lühemalt ja asjalikumalt. On hädavajalik ka see, et isal ja lapsel oleks vastastikune mõju. Koolimineku ajaks peaksid lapsela olema aga kujunenud kommunikatiivsed oskused. Laps, kellel on
Hinnete järgi saab kindlaks teha ka sobivust mõningatele olümpiaadidele, gruppidesse ja üritustele. Paljud need lapsed, kes õpivad terve elu viitele on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Võtame näiteks inglise keele ma oskan seda rääkida saan ka aru, kui mulle midagi seletatakse ja oskan ka kirja kirjutada, aga hinne ei ole mul 5 ehk siis parim võimalik. Ma ei tea siiamaani mis asi on present continious või kas grammatiliselt on õige hääldada [tomeitos] või [tomatos]. Seega see pole õige, et hinded näitavad õpilase tegelikke teadmisi ja oskusi. Hinded näitavad vaid tublidust ja järjepidevust. Seepärast peakski koolides hindama õpilase pingutusi ja püüdlusi paremat tulemust saada. Mõni õpilane pole lihtsalt võimeline parimat tulemust saama. Mis ei tee temast väärtusetut inimest. Kui hinded kõik parimad ei ole, ei tähenda see kohe seda, et elus hakkama ei saa.
Näiteid komparatiivi väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid Ühildumissüsteemid: Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse: - järjekorraga - rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid) - ühildumisega
. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, vestlema) kõneakt lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ). Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale ehk sellele, kes kuuleb tähenduslikku ütlust (tondijutt [mis on illokutiivne tegu] hirmutab last). Neid ei saa teistest eraldi sooritada, ühe kõneteo dimensioonid
uutest paigaldustest, mis suudavad täita tühimiku, kasutamata tegelikku laenamist (,,économiquement faible" prantsuse keelne paigaldus, mis on võetud saksa keelest). Sellistel puhkudel on soovitatav luua uus sõnavaraline vorm kasutades kreeka või ladina juuri või kasutada konversiooni. Protseduur 3 Sõnasõnalise tõlke puhul on tõlkija töö piiratud sihtkeele kasutusõigsusest kinnipidamise jälgimisega. See on otsene lähtekeelse teksti üleviimine grammatiliselt ja idiomaatiliselt vastavasse sihtkeele teksti. Hea lahendus, mis on ümberpööratav ja täiuslik iseeneses. Kõige levinum on selle kasutus sugulaskeelte vahel ja veel enam, kui neil on üks kultuuriruum (näiteks prantsuse-itaalia). Kui struktuurilis-metakeeleliste erinevuste tõttu ei saa teatud stilistilisi efekte transponeerida ilma süntaktilist järgnevust või isegi sõnavara muutmata, siis kasutatakse keerulisemaid protseduure, mis lubavad tõlkijatele rangemat
õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel". (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest aru saab? Kas õpetajad ja lapsevanemad juhivad piisavalt sellele tähelepanu ja oskavad põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele.
õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel“. (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest aru saab? Kas õpetajad ja lapsevanemad juhivad piisavalt sellele tähelepanu ja oskavad põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele.
Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
teadmistele asjade ja inimeste kohta. Lapsed õpivad nimisõnu iga päev juurde küsides täiskasvanult asjade nimetusi või lihtsalt ise nimetades asju. Samuti nimetavad (kuigi harvem) eseme asukohta, omadust, hulka. Tegusõnu on lastel raskem omandada. Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema. Mõni 24 27kuune laps räägib juba kolme ja neljasõnaliste lausetega. Lapsed hakkavad kasutama sõnavorme. Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab lauses süntaksi reegleid. Vead, mida laps kõnes teeb, on nö loogilised vead. Lapsed rakendavad grammatika põhireegleid vales kohas ( nt mängin mängida jooda, loeda. Esinevad ka paralleelsed vormid, mida segistatakse: jooda, juua). Samuti kasutatakse sageli idiosünkraatilisi sõnu. Kolme neljasõnaliste lausete kasutamisega kaasneb kiire grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses
esindaja juhendamisel dokumentide üleandmise arhiiviasutusse B.2.5. 1) organisatsiooni oskab suhelda Algatusvõime 1) koostab vormiliselt ja Sisekommunikat kultuuri alused; klientidega ning avatus grammatiliselt korrektsei sioon 2) suhtekorralduse kaastöötajatega, empaatilisus kirjalikke teateid alused. meeskonnatöö kehtestavus 2) edastab kirjalikke teate valides sobiva kommunikatsioonikanali 3
kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud. Välja on jäetud kolm Willmanni valmi ja lisatud neli uut juttu. Willmanni raamatu eeskujuks ja allikaks oli Gotthard Friedrich Stenderi lätikeelne raamat ,,Jaukas Pasakkas un Stahsti" (1766), mis omakorda tugines saksa kirjandusele. Kuigi Willmann ise oli pärit Lätist ja ei jõudnud eesti keelt kunagi grammatiliselt päris selgeks õppida, õppis ta tähelepanelikult saaremaalaste kõnepruuki tundma. Algselt sisaldas Willmanni raamat 54 valmi ja 35 juttu, millele lisandusid Anton Thor Helle grammatikast võetud mõistatused ja mesilasepidamise ning loomaravitsemise õpetused. Osa Willmanni jutte sai rahva hulgas niivõrd tuntuks, et neid on hiljem rahvajuttudena üles kirjutatud. Suurt populaarsust põhjustas asjaolu, et teos oli huvitav ja rahvalik.
Kuna käsitletava näite puhul on tegemist puhtalt fonoloogilise nähtusega, opositsiooni kadumisega, siis on võimalik võtta morfeemi representatsioonis kasutusele arhifoneemi mõiste. Arhifoneem /T/ esindaks opositsiooni t/d, arhifoneem /P/ opositsiooni p/b jne. Grammatiliselt tingitud morfofonoloogiline varieerumine Allomorfide ja nende morfofonoloogiliste variatsioonide teise liigi määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised omadused. Seda vaheldust nimetatakse grammatiliselt tingitud variatsiooniks. Eesti keele morfid käsi, käe, kät, käs on sama morfeemi allomorfid. Nad on oma struktuurilt osaliselt ühesugused, tähenduse poolest identsed ja lisaks on nad kõik komplementaarse distributsiooni vahekorras. Supletiivsus Morfide liigituse erijuhtumeid on supletiivsus, mille puhul semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad.
nii Semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas märkija (märgi füüsilise vormi) kui ka märgitava (ainetu kasutatav kolmurk, mis näitlikustab, et märk ei ole käsituse) poolest. keelevälise asjaga vahetult seotud. See seos kulgeb mõiste Süntagma (< kr süntagma, vähemalt kahest (kujutluse, ingl concept) vahendusel grammatiliselt Semiootiline kolmnurk näitab märgi mitmemõõtmelisust. seostatud keeleüksusest koosnev rühm lauses) on Seda kolmnurka interpreteeritakse erinevalt sõltuvalt sõnumiks sellest, valitud märkide rida või kooslus. kuidas keegi tunnetust mõistab. Igal juhul näitab semiootiline 5 Kommunikatsiooni transmissioni ja rituaalidemudel
eelmist või järeldab midagi eelmisest. Peaminister astus tagasi, Järeldusseost märkivate sõnade järelikult oli ta siiski milleski (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette süüdi. käib koma: 10. KIIL Kiil on lause või sõna(ühend), mis on Selles pole, teadagi, mingit paigutatud teise lause sisse, kuid pole kahtlust. - Selles pole mingit sellega grammatiliselt seotud. kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis.
informatsioon lisatakse)-reema(uus informatsioon) b) topik-fookus(topik on see millest räägitakse, vana informatsioon. Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient, kogeja, benefaktiiv(kasusaaja), allikas, temporaal(aja roll), instrument(mille abil)komitatiiv(kellega koos), lokatiiv(koht), põhjus. 5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest.
Kui meil pole populaarset kvaliteetkirjandust, mis annab inimestele keelekasutuses eeskuju, siis ei ole ka tõenäoline, et inimesed korrektset kirjakeelt kasutavad. 7 8 Kokkuvõte Tänapäeval on keelel väga suur oht ,,reostuda", kuna seda mõjutavad väga paljud tegurid. Maailm on avatud ning inimeste vaheline kommunikatsioon on väga tihe. Inimeste igapäevasuhtlus on muutunud mitmekeelseks ja grammatiliselt vigaseks, rääkimata sõnade valest kasutusest. Kõik see võib viia sõnade tegeliku tähenduse muutumiseni. Reet Kasik ja Helika Mäekivi pööravad tähelepanu nendele meie ühiskonnas olevatele tendentsidele, mis meie keelt hävitavad. Mina arvan, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma igapäevasele keelekasutusele, eriti oma emakeele kasutamisele. Meil on oma rahvas ja kultuur, sealhulgas ka keel, mille üle uhkust tunda. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
