KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.........
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu".
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7
T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA....................................................................................... 6 6 NAERATUS...........
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab
...............8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend “kuues meel” tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka “naiselik vaist”. Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.
Sisukord SISUKORD...................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1. KEHAKEELE LUGEMINE................................................................................ 4 2.KEHAKEELE ALUSED..................................................................................... 5 1. Geneetilised alused..................................................................................................................... 5 2.Ümbrusest tingitud kehakeele alused........................................................................................... 6 3. Kultuurilised alused......................................................
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud..............................................................................
Füsioteraapia õppekava I kursus II rühm Mari-Liis Luukas KUIDAS LUGEDA KEHAKEELT Referaat Juhendaja: Marju Koor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu mõningatest kehaasenditest ning nende tähendusest. Valisin just selle raamatu, sest seda lehitsedes märkasin mitmeid pilte erinevate kehakeelt väljendavate piltidega ja mind on alati huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele,
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust
Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................................................................................... 6 Naeratus...............................................................................
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad.......................................
................................................................9 3.2Kas sa lood kliendiga silmsideme?.........................................9 Diagramm 2.............................................................................9 3.3 Kas sa leiad ennast olukorrast, kus Sinu kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele?............................................................11 Diagramm 3...........................................................................11 3.4 Kas kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel on oluline? .................................................................................................. 12 Diagramm 4...........................................................................12 3.5 Kas sa kuulad kliendi lõpuni?..............................................13 Diagramm 5...........................................................................13 3.6 Kas sa pead kliendi kuulamist oluliseks?.............................14
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks
Müüja roll - müügisuhtleja Mida pean Mida pean Tegema? Mida juba Mida ma Kust saan teadma oskama? oskan? veel ei oska? oskused ja sellest? teadmised? Kaubast, Hea veenmisoskus, suh- Viisakas, Kehakeele Koolist, hinnast, tlema, viisakas (tere, abivalmis, valitsemine, praktika, klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg)
(4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud
Sotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide
................................................ 20 Sissejuhatus Isegi kui väga püüda, siis ei ole võimalik vestelda inimesega ilma, et kasutaksime oma keha. Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust.
Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................3 1. KEHAKEELE OLEMUS..........................................................................................................................................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISIKLIK ALA............................................................................................................................................................5 2
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda
................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus .............................................................lk 9 Kehakeele leke .......................................................................lk 9 Kehakeel teeninduses ...............................................................lk 1011 Kokkuvõte ..............................................................................lk 12 Lisad .....................................................................................lk 12-13 Kasutatud kirjandus...................................................................lk 13
Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks,
Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile. Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- need kõik on suureks abiks inimese mõistmisele. Erinevatel rahvastel on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel.
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad
3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Klassikalised kehakeele vead. Jalgpalluri poos (olen kaitses, läbimatu sh emotsionaalselt) Sõdur/ ohvitser (olen nii pinges, ei tohi vääratada) Õpetaja (sõrmega näitamine, liiga lähedale ilmumine, tänitav viis) Tapja (füüsiliselt ebamugav, liiga pealetükkiv, agressiivne, tungib minu
sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud: Kui oled teistega suheldes loomulik ja lõdvestunud, peegeldub see sinu liigutustes ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei
Milleks meile keel? Inimene kasutab keelt juba sündides, algul on tegemist kehakeele ja häälitsustega, aga ikkagi on vaja emale või isale anda teada, et beebi tahab süüa, juua või on aeg mähkmeid vahetada. Esimese eluaasta jooksul õpib imik ära paar sõna, tavaliselt lihtsamad sõnad nagu: emme, issi ja äitäh, sealt saab aluse aktiivsem keelekasutus. Kõne on tekkinud inimkonna algusaegades, kuna koos elavad inimesed pidi kuidagi igapäevast infot edastama, arvatavasti esialgu suheldi lihtsalt häälitsuste ja kehakeele abil
korraldamiseks vastavaid standardeid. On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb rohkem, kui tuhat sõna- ja nii ongi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Eneseteadlikud emotsioonid hõlmavad kõigepealt standardite, reeglite või eesmärkide kogumit nt häbi on inimese hinnang oma tegevusele tema reeglite, eesmärkide või standardite järgi ja selle üldistamine. Kõrgema taseme emotsioonid on otseselt seotud ka kultuuriliste eripäradega nt sotsiaalsed emotsioonid (kadedus, armukadedus, au, suhted teistega, teiste arvamus isikust, isiklikud saavutused, rahulolu ja õnnetunne) 9. Loetle kõik kehakeele „sõnad“ ehk komponendid, mis mõjutavad ümbritsevaid inimesi. Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise saame jagada kaheks. Esiteks liigutused (näoilme, žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10
Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes
Sissejuhatus Käesolevas referaadis uurin kehakeelt. Mis on kehakeel ja kuidas see väljendub inimeses. Mida üks või teine liigutus tähendab, mida see märku annab teisele inimesele. Kuidas kehakeelt mõistetakse ja kuidas seda omandatakse. Töös kasutan põhiliselt interneti põhiseid infoallikaid, kuid samas teadmisi, mida olen ise omandanud. Töö eesmärk on saavutada teadmised kehakeele kohta, kuid ka mitmeid erinevaid viise kuidas see väljendub. 3 Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arvates võrrelda ükskõik missuguse teise keelega. Üle 50% vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Kehakeel on suhtlemine või
Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes
.» (F. Ernts). Efektiivseks tähelepanu väljendamiseks vaja hoiduda häirivatest liigutustest ja žestidest. 4 Tähelepanelik kuulaja püüab keskkonna segajad miinimumini viia. Suurte füüsiliste barjääride kõrvaldamine aitab suhtlemisele kaasa. Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teistele mitte ette jääda, et uurida, millisena rääkija oma olukorda näeb. Ukseavajad: 1) Teise inimese kehakeele kirjeldus. 2) Üleskutse rääkima või juttu jätkama. 3) Vaikimine, et anda teisele inimesele aega otsustada, kas rääkida ja/või mida ütelda. 4) Tähelepanu väljendamine - silmside ja osavõttu väljendav kehahoid, mis näitab, et teine huvitab teid ja te hoolite temast. Empaatilised kuulajad panevad ette rääkida siis, kui see on sobilik, nad ei püüa seda peale sundida. - Väikesed julgustused - lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama
Seetõttu võib klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka: · sisesuhtlusvahenditeks ja · välissuhtlusvahenditeks Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Mõlemal juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad (näiteks sisesuhtluses Intraneti ehk sisesidesüsteemi kasutamine, memode ehk märgukirjade kasutamine, tegutsemisjuhised, omavahel kokku lepitud kehakeele signaalid jms). Inglise keelest pärineb ka eesti keeles laialdaselt kasutatav sõna ,,kommunikatsioon". Eesti keelele omasem oleks selle asemel kasutada sõnu ,,suhtlus" või ,,side" ja seega ka kas sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused (Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma
parem. Piisab sellest, kui parandada oma oskusi ainult natukene. Üks asi on teadmine, teine asi on tegemine. Ainult teadmistest pole kasu, kui neid ei rakendata. See kas ja kui palju enda võimeid rakendada, sõltub meie suhtumisest. On kolm omadust, mis on müügis väga tähtsad: Siirus, entusiasm ja enesekindlus. Tähtis pole see, mida ütled, vaid kuidas ütled. Klientidega tuleb olla sõbralik ja viisakas. Suhtumist antakse edasi peamiselt läbi kehakeele ja hääletooni. Kui tahame muuta enda tulemusi ning müüa rohkem, siis peame muutma enda käitumist nii, et mõjuksime siiralt.
kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum,
Suletud poosides on inimene pinges, käed ja vahel ka jalad on ristatud, näol on ilme nagu oldaks millegi peale pahane. Avatud poosides inimene on vaba, tema käed on liikumises, näol tavaliselt naeratus või rahulolev ilme. Lugedes kehakeelt ei tohi ara unustada, et ühtki zesti ega poosi ei tohi välja rebida kontekstist ja alati tuleb vaadata mitmeid tegureid koos. Meie kehad peaksid liikuma samas rütmis meie sõnadega. Positiivseks kehakeele märgiks loetakse oma keha esipoole pööramist suhtluspartneri poole. Seega tuleks ka klienti teenindades hoiduda tema poole seljaga olemast, tuleks klient võtta nn. embusesse paremalt teenindame parema käega ja vasakult vasaku käega. Agressiivne väljanägemine ehk negatiivse kehakeele märke: käed risti rinnal põrnitsemine sõrmega osutamine kellegi üle kummardumine Närviline väljanägemine Ristatud käed ja/või jalad
6.) Suhtlemine tegevustes soodustavate/takistavate asjaoludena? Minule jäi mulje, et toimus liiga vähe suhtlemist noorsootöötajate ja noorte vahel, mis on takistavad asjaolud. Kuna ei ole väga suurt suhtlemist noorte ja töötajate vahel, pole üritustel palju osavõtjaid. Noored suhtlesid omavahel väga sõbralikult ja avatult. 7.) Noorte suhtlemine täiskasvanutega. Noorte suhtlemine täiskasvanutega oli selle vaatluse ajal väga minimaalne. 8.) Kehakeele kasutamisest. Vaatluse ajal ei märganud ma kehakeele kasutamist. 9.) Suhtlemise osast noortekeskuses viibijale. Noored suhtlevad väga aktiivselt oma vahel, see ongi suur osa nende ajaviitmisest. Soovi korral on noortel lihtne noorsootöötajatega suhtlust alustada, suhtlusõhkkond ja töötajad ise on avatud ja sõbralikud. 10.) Suhtlemine osa sotsiaal-pedagoogilisest protsessist Suhtlemine toetab Järve noortekeskuses sotsiaal-pedagoogilist protsessi. 11
Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte
Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja suudab ennast kehtestada klassi ees ja selle ka säilitada aitab see kaasa nii õpetamisele kui õppimisele. Distsipliini tagamise võtmesõnaks ongi enese kehtestamine ja seletustöö. Välistatud aspektid sealjuures peaksid olema võimul (karistamine, süüdistamine) põhinevad distsipliinivõtted, need võivad tekitada lastel teatud määral vastupanu, algselt saab kasvandik asjast aru kuid üsna pea käitub ta samamoodi edasi.
Teenindatavalt saab teenindaja esimese tagasiside. Veelgi olulisem suhtlemisel saadava tagasiside osa on see, mille moodustavad inimese meeleolu, hääletoon, kehakeel. Teeninduskeel on suhtlemise viis. Teeninduskeelt väljendame enda kehakeelega. ja kasutame seda enamasti klientidega suhtlemisel. Kehakeeleks loetakse näiteks näoilme, miimika, kehahoid ja zestid. Suur osa suhtlemisest on sõnadeta suhtlemine ehk mitteverbaalne suhtlemine. Mitteverbaalne suhtlemine ei piirdu ainult kehakeele ja silmsidemega vaid ka keskkonnaga, kus inimesed viibivad. Ruumi kujundus, mööbel, värvid ja valgus, helisüsteem mõjutavad atmosfääri. Mõnusas keskkonnas on inimestel kergem suhelda. Tuntakse end vabalt. Üheks väljendusvahendiks on hääl. See on inimese isikupära osa ning tähendab teistega rääkides palju. Oluline on leida õige hääletugevus. Kindlasti ei tohiks olla hääl liiga vaikne
Kehakeel Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 1. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU................................................................................................... 2. TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED 3. SILMADE SIGNAALID SISSEJUHATUS 20. sajandi lõpus on tekkinud uut tüüpi teadlane-sotsioloog kehakeele tundja. Nii nagu ornitoloog tunneb naudingut lindude käitumist jälgides, nii tunneb naudingut ka kehakeele valdaja, jälgides sõnadeta märke ja signaale inimeste omavahelises suhtlemises. Tundub peaaegu uskumatu, et inimese evolutsiooni enam kui miljoni aasta vältel hakati suhtlemise mittesõnalisi külgi tegusalt uurima alles kuuekümnendate aastate alguses, üldsus sai aga sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas.
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine
Haukumisega hunt tervitab, kutsub mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi. Hunt on ka tegelane paljudes muistendites ja rahvajuttudes.
mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte
annaabi.ee 
