Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] t istmed,mikrofon,raadi o,telekas Giid Inglis keelne 5 tundi 550.-EEK eksursiooniju 30 ht minuti t Eksursioon 25 inimesele 3 tundi 78.- ATV tund 600.- ATV matk Seedri EEK puhketalus, (kokku1800.- Lauatennis EEK) /koroona Lautennis,vibulas /vibulaskmine, kmine 50.-EEK Tasutav 57 100.-EEK summa kokku Lisainfo 1
mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse kultuurseen: aastaringselt
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks)
- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam Teatrisõpradele - Endla teatri 100. hooaeg Romantiline lühipuhkus Pärnu kesklinnas Café Grandi jõulumenüü ja jõulubufee Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tervis Medical Spa Asukoht: Pärnu, Seedri 6 Hinnad: Ühene tuba 595.- Kahene tuba 845.- Sviit 1180.- Sviit saunaga, 3 toaline sviit 1375.- Villa Andropoff Asukoht: Pärnumaa, Audru vald, Valgeranna küla. Hinnad ridaelamutes: 6 inimese apartement 1 800EEK/ööpäev 4 inimese apartement 1 500 EEK/ööpäev 2 inimese tuba 600EEK/ööpäev Hinnad peamajas: 4 inimese sviit 1 800 EEK (120)/ööpäev Lisaks majutusele pakutakse hommikusööki Villa Andropoffi Restoranis,mille hinnaks on 75
Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi, seedri ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju
Sigarite säilitamise tähtsad tegurid on hoiukarp, temperatuur, õhuniiskus, ventialstioon ja ümberladumine. Head sigarit peab hoidma sigarikarbis ehk humidoris kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Ideaalne niiskus sigarite hoidmisel on 72-75% ja tempearatuur 18-21ºC Humidor on seedripuust valmistatud ja poleeritud karp erinevate vahedega, eri suuruse ja tüübiga sigarite hoidmiseks. Miks valmistatakse just seedripuust? Kuna seedri aroom sobib kokku sigari lõhnaga ning poorne seedripuu laseb sigaritel hingata. Sigareid pakub (kes?) veinikelner. Sigarite serveerimise protseduur: 1. Sigareid pakutakse kliendile huidorist vasakult poolt. 2. Kui klient on sigari välja valinud, eemaldatakse algul kilekaitse 3. etikett võib jääta sigari peale või see eemaldatakse, oleneb kuidas klient soovib. 4. Kui sigar ei ole enne lõigatud, siis lõigatakse sigari ots ära giljotiini, kaheteralise
pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus LM - 07 INDIA Referaat Koostaja: Ako Juhtma Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan...
Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all. Peale seda on nad registreeritud OÜ Kanepi Aiandina. Põhitegevuseks on alates 1994. aastast suvilille ja potilille kasvatus ning osaühingu loomisel lisandus haljastushooldus. Oma suvililletoodangu turustatakse suuremas osas otse tarbijatele Lõuna- ja Kesk-Eestis. Suvilille ja potilille osas on klientideks ka
Meelis Milder on olnud abielus Maire Milderiga juba 28 aastat. Meelisele ja Mairele kuulub suur osa Baltika äriimpeeriumist. Milderid on riikliku tähtsusega äriperekond. Leidub ju iga endast lugupidava eestlase kapis mõni rõivaese sildiga Monton, Mosaic, Baltman või Ivo Nikkolo. Meelis Milder peab ennast väga perekeskseks inimeseks. "Teeme tööst vabal ajal põhimõtteliselt kõik asjad koos." "Reisime palju ja veedame võimalikult palju aega meie teistes kodudes Pärnus Seedri tänavas ja Pühajärve ääres." Kodus äriasju ei aeta. Baltika on Milderite elu, perekonna neljas liige. Milderitele kuulub piisavalt palju, et olla motiveeritud. Perekond Milder on hetkel suurim aktsionär ja nad on firmasse investeerinud ka oma isikliku elu. Milderite pere sai järelkasvu 1999 aastal, kui Maire oli 40 aastane. Perekonna ainus laps on Maria Johanna, kes käib neljandas klassis ja tahab saada Montoni disaineriks
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
isolatsioon- kui liikide levialad on üksteisest eraldatud kas suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogu, mäestik, kõrb), siis nad lihtsalt ei satu kokku. Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär- liigi bioloogilised iseärasused(ökoloogilised,käitumuslikud,biokeemilised,geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. *Ökoloogiliselt eraldatud-valgetoonekurg pesitseb avamaastikul,musttoonekurg suurtes metsades. *Ajaline isolatsioon-punase ja musta seedri vahel ei saa ristandeid tekkida sest nad õitsevad eri ajal.* Loomadel signaaltunnused ja seksuaalkäitumine. *Sugurakkude biokeemiline sobimatus.* Liikidevahelise ristumise sobimatus võib avalduda ka peale viljastamist:hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Erimaine liigiteke- liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline
tugevalt meie jalgele tõusvat lihaveisekasvatust. Eks kaupmehi paneb piiri tagant liha ostma pisut odavam hind,» · Importliha pealetung pani nördima ka keskpartei liidri Edgar Savisaare. Tema sõnul on Eesti liiga väike, et võistelda hinna osas maailma suurte lihatootjatega. SÜÜDISTUSED JA KRIITIKA · Rimi eirab ja boikoteerib eestimaist toodangut. · Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja mitte piisavalt kvaliteetseks. · Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta. · Rimi otsus loobuda Eesti värske liha müügist on kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus toimib. EETIKATEOORIAD lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast · Ettevõte käitus vastupidiselt KOHUSE EETIKA´le. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju.
Nõo Reaalgümnaasium Saalomon Referaat Nõo 2010 SAALOMON Kuningas Saalomon sündis Jeruusalemmas umbes 1000 aastat eKr. Ta oli kuningas Taaveti ja Batseba poeg. Ta on ajalukku jäädvustatud kuningana, kel oli palju tarkust, mõistust ja taipamisvõimet. Saalomon oskas luuletada ja koostada valme. Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis. Ta kõneles loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. Isegi Seeba kuninganna, olles kuulnud Saalomoni rikkusest ja tarkusest, külastas teda, et kuningat ,,mõistukõnedega kimbutada". Kord olevat Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal: ,,Sellepärast, et sa palusid seda e...
Tänu rohketele sademetele ja soojale talvele on need metsad hästi tihedad ja võimsad. Rannikumetsad koosnevad peamiselt kuuse ja nulu ameerika liikidest, ebatsuugast ja puukujulisest kadakast, mida Ameerikas kutsutakse punaseks seedriks. Mets on tihe ja kõrge, alusmets rohkete põõsastega, kuid ilma rohttaimestikuta. Allpool tulevad pildid Ameerika mandril kasvavatest okaspuudest, mida meil harva näha õnnestub. Puukujulise kadaka e. punase seedri oks. Merelisema kliima tõttu on puude kasv ka lopsakam. Eriti võimsad puud Põhja-Ameerika okasmetsades on ebatsuugad, mille kõrgus on 60-90 m ja tüve läbimõõt 1-2 meetrit. Nende puit on hinnatud ja seda
Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on temaga väliselt väga sarnane ning neid aetakse tihti segamini, seepärast tuleb
MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad...
jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.
India Referaat 2009 Sissejuhatus Tegin referaadi India Vabariigi kohta. Selle riigi valisin ma sellepärast, et mind huvitas selle riigiga seonduv ning leian, et India pole tüüpiline riik. Selles riigis on palju hädasid ning ka majandsolukord pole Indas kiita. India Vabariiki valides teadsin ma, et ei pruugi palju materjali leida, kuid see ei hirmutanud mind eriliselt. Töös käsitlesin mitmeid teemasid nagu näiteks loodus, pinnamood, taimestik-loomastik, rahvastik ning palju muud. Üldinfo: India lipp India vapp Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist ...
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Kui küüneplaat on liiga jäik, kaldub ta kergemini murduma ja kooruma. Peale selle tuleb tugevdajaid perioodiliselt küünelaki eemaldajaga eemaldada, mis samuti suurendab veekadu küünest. LOODUSLIKKE VÕTTEID HAPRATE KÜÜNTE RAVIS. Elupuu. Haprate küünte homöopaatiline ravim on ,,Elupuu 6x", mida on võimalik osta ravimtaimedega kauplevatest poodidest või homöopaatiaga tegeleva spetsialisti käest. Valmistatud on ta Ameerika elupuu või ida valge seedri noortest rohelistest okstest, mis sisaldavad thujone`i- lenduvat õli. See mõjutab soola, vee ja elektrolüütide tasakaalu organismis. Veel sisaldab see vaha, vaiku ja geelitaolisi koostisaineid. Thujone aitab säilitada niiskust ning vältida- ennetada küünte murdumist. Kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest elupuu oma täies kanguses võib olla toksiline. Henna küünepasta. Hennal on suurepärane parandav ja küüsi tugevdav toime. Pasta tuleb määrida puhastele, kuivadele küüntele
Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/62304 10. Sharpley, R., Jepson, D. (2011) Rural tourism: A spiritual experience? Annals of Tourism Research. Vol 38, Issue 1, pages 52-71. Retrieved from https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0160738310000678?via %3Dihub 11. Sissejuhatus Maaturismi arendamise teemasse. Loetud aadressil http://www.eau.ee/~leas/alused.pdf (16.11.2018) 12. Udodova, J. (2012) Turismi hooajalisus ja selle vähendamise võimalused seedri puhketalu näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/28774 13. Veber, K. (2014). Agroturismi hetkeseis, takistused ja perspektiiv Eesti maaelu arengus- Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/42776
Tallinna Mustamäe Gümnaaisum Mudaravi Uurimustöö Marleen Ankur G1L Juhendaja: Tiiu Saava 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Mudaravi.................................................................................................................................4 Ravimuda................................................................................................................................5 Enne mudaravi tegemist.....
infektsioonist vabastada) 3. Hoidke küüned lühikesed ja kuivad 4. Kandke märgade tööde tegemise ajal kindaid 5. Puhastage küünealuseid ja küünte ümbrust destilleerimata nõiapuupähkli ekstraktiga 6. Määrige kahjustunud ala küünenärijale mõeldud aaloesalviga. Punase elupuu ja glütseriini tinktuur: Ehk punane seeder. Selle lehtedel on tugev seenevastane, antibakteriaalne ja immuunsust tugevdav võime. 1 osa punase seedri lehti, purustatud 2 osa glütseriinisegu (50% glütseriini, 40% vett, 10% etüülalkoholi või viina) 1. Pange purustatud elupuu lehed purki ja katke sobiva osa glütseriini, vee ja alkoholi seguga. 2. Sulgege purk ja hoidke 2 nädalat jahedas kohas. Võimalusel keerake purk iga päev ringi. 7 3. Kurnake 2 nädala pärast 2 korda läbi marli, pigistades vedelikku lehtedest välja. 4
Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima................................................
neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit. Põllumajandusloenduse (2001) andmeil kasvatati Viljandimaal avamaaköögivilja kokku 156 hektaril, sellest peakapsast 4, söögipeeti 11 ja porgandit 37 hektaril. Aianduses on olulisimad ettevõtted Polli Aiandusuuringute Keskus (marja- ja puuviljaaiad ning istikukasvatus), Seedri Puukool OÜ (Karksi vallas) ja Oru-Nõlvaku talu (Abja vallas, marja- ja istikukasvatus).(entsyklopeedia.ee) 19 LISA1 20 Lisa 2 21 KASUTATUD KIRJANDUS Raivo Aunap "Eesti Atlas" 2007 Avita http://geoeducation.info/wp- content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik http://entsyklopeedia
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................... 3 India, kui riik....................................................................................... 4 Vana India............................................................................................ 5 Loodus................................................................................................. 5 Kunst................................................................................................... 7 Tavad ja kombed.................................................................................. 8 Söömine, joomine. Söögiajad ja tüüpilised road................................. 8 Riietumine........................................................................................... 10 Raha ja hinnad..................................................................................... 11 Sport ....................
KÜPROS Merilin Parv Mõniste Kool 9. Klass 2010aasta Sisukord Küprosest..............................................................................................................................lk 3 Üldandmed...........................................................................................................................lk 4 Lipp ja vapp...........................................................................................................................lk 5 Hümn........
Põõsas kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maa ligi hoidev), talvele vastupidav, haiguse- ja kahjurivaba, saagikas. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. Kasvatajad Eestis- kontrollida, kas tegutsevad, vajadusel lisada uusi kasvatajaid. Toomas Jaadla Marjasoo talu Are Roosvaldi Metsa talu Tõnu Oksa Marjamaa talu Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel
tema elektrilise takistusega. 38. Helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub : · Elastsusmoodulist ja tihedusest · Puidu kiudude suunast (kiiremini kiudude suunas, aeglasem tanentsiaal) · Puuliigist; temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustab 39. Puidu resonantsi omaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli, ilma hääletooni muutmata. Kõige enam kasutatakse kuuske, nulgu ja seedri puitu. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Puidu mehaanilisteks omadusteks nim. Puidu võimet avaldada vastupanu välistele mehaanilistele jõududele. Välisjõud : · Staatilised e. Koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks. · Dünaamilised e. Löögilised toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga.
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.SIBERI PINNAMOOD.........................................................................................4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.S...
Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel. Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil pole nii hõrk ja intensiivne maitse. Otsustav tähtsus võib olla ka muil tegureil. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort vein...
Samuti on ta aeglase kasvuga ega armasta ümberistutamist. Samuti on ta nõudlik pinnase osas: rohkelt päikest, parajalt niiskust, kuid pinnas peab olema mõõdukalt kuiv. Liibanoni seeder ajab juured sügavale mäestikukaljude pragudesse ning suudab nii trotsida kangeidki torme. See puu peab vastu ka siis, kui talvehingus riisub kõik muu. Liibanoni seeder on teistest seedritest vastupidavam, tugevam ja elujõulisem. Kasutamine Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades. Nii Piibel kui legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod
Nad seisid konkreetselt kellegi huvide eest (heliloojad, kirjanikud, näitlejad). Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre. Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu, Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism. Ranna Hotell, Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium. 12.05.09 Eesti 19391944 23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale. Saksamaa hakkas protokolli täitma. Eesti kuulutas end neutraalseks. Septembris leidis aset Poola allveelaevaga juhtum. Orzel Tallinna sadamasse
Puidu heli läbilaskvus võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur. Puidust seinal paksusega 25 cm on heli läbilaskmistegur 0,65, sama sein betoonist, siis selle läbilaske tegur on 0,11. Resonantsomadused: Puidu resonantsi omaduseks nimetatakse omadust tugevdada häält või heli ilma hääletooni muutmata. Seda omadust kasutatakse muusikariistade juures, kõlakastide ja kõlalaudade valmistamisel. Kõige laiema kasutamise on saanud kuusk, nulg ja seedri puit. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ühtlasest ehitusest ja tihedusest. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on selline puit, millel sügisosa % on 5...20 ja aastarõngaste laius 1...4 mm. Välised omadused Puiduvärvus Puiduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või punakani. Õhu ja päikese toimel tumeneb suurem osa puiduliikide puitu aja
tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. 35
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. ● CARL ANDRÉ (s. 1935) André arvates „tuleb luua mingi element ja siis luua nende võrk, ksjuures reegel elementide ühendamiseks tuleneb ühe elemendi omadustest.“ Selliseid lihtsa mooduli järgi loodud „võrke“ eelistas kunstnik paigutada horisontaalselt näitusesaali põrandale. Carl Andre (sünd. 1935): Seedri tango (2002) ● DAN FLAVIN (s. 1933) Laskis oma skeemi järgi paigutada näitusesaali põrandale, seintele või lakke neoontorusid, mille süütamisega (aktiviseerimisega) teos „eksisteerima“ hakkas. Flavin ütleb, et tema teosed pakuvad neutraalset naudingut igaühele tuntud asjade nägemisest. Dan Flavin (1933 - 1996)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
2010: 166) 1915. aastal maha põlenud mudaravila asemele uue ehitamiseks kuulutas Pärnu linn 1922. aastal konkursi. 1925. aastal määratleti kaardi peal kuurorditerritoorium, sest selleaegne vastutav ministeerium kohustas kõiki omavalitsusi, kes soovivad puhke- majandusega tegeleda, panema paika piirid, mille vahel suvitustegevus toimub. (Raik 1958: 14) Üks piir läks Ammende villa tagant mereni ja teine piir oli praeguse Tervise Paradiisi juures. 1935. aastal tuli lisaks praeguse Seedri tänava ja jahtklubi territoorium, kokku jooksis see Tallinna Värava ja Munamäe piirkonda. Sellest sai avalik puhke- tsoon. Linn muutus seega selle tsooni eest vastutajaks, kohustuslikult tuli ala korras hoida, jälgida vastavust tervishoiu nõuetele ja üldist puhtust. (Worthington 2003: 374) Praegu on kuurordiala sisuliselt sama, mis 1925. aastal. Arvestades vahepeal mitmekor- distunud suvist külastuskoormust on vaja leida võimalusi turistide hajutamiseks ranna-
kasutamisel hoolsusnõudeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üleantud auto vastas lepingutingimustele või mitte. Hageja väitel ei vastanud üleantud auto lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja olemusest. Kostja reklaamis autot garantiiga, millest hagejal tekkis arusaam, et tegemist on põhjalikult kontrollitud, kvaliteetse, tehniliselt korras ja usaldusväärse kasutatud autoga. Auto aknavannis oli suur kogus Himaalaja seedri ja merimänni okkaid, mis põhjustasid vee äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse ja mootoririkke. Hageja arvates on tegemist varjatud puudusega. Kostja sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja pesi autot survepesuga autopesulas korduvalt (vähemalt neljal korral enne mootori seiskumist), enne kui aknavannide äravool lõplikult ummistus, siis ei saanud olla tegemist varjatud puudusega. Tegemist oli ringkonnakohtu arvates puudusega asja hooldamisel.
Ka sellises olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes vältida isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on seadusandja põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi - advokaadi vahedusel.3-1-1-56-05 RK PSJV OTSUS 3-4-1-7-17 6. JUUNI 2017 Kohtuasi Heldur-Valdek Seedri 19. märtsi 2017. a kaebus tuvastamaks, et on rikutud tema õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 48 ja 60: ,,Seadusandja on karistusseadustikus näinud ette kuriteokoosseisud nii ühinemisvabaduse (KarS § 155) kui ka passiivse valimisõiguse (KarS § 162) rikkumise puhuks. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus kuriteokaebusega Riigiprokuratuuri poole, taotledes kriminaalmenetluse alustamist nii KarS § 162 kui ka § 155 tunnustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
