Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sõiduauto" - 335 õppematerjali

sõiduauto – projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist.
thumbnail
6
docx

Sõiduauto otsasõit takistusele

3 Liiklusohutustasemest rääkides on peamiseks mõisteks liiklusõnnetused. Läbi toimunud liiklusõnnetuste arvu on võimalik hinnata meie teede liiklusohtlikkust või ­ohutust. Liiklusõnnetuse mõiste on määratletud liiklusseaduses. Liiklusõnnetuseks loetakse juhtum, kui selles osaleb vähemalt üks sõiduk. Sellest tingituna saab sõiduauto ostasõidu paiksele takistusele määratleda ühesõidukiõnnetusena, kus mootorsõiduki ümberpaiskumise või teelt väljasõduga kaasneb kokkupõrge puu, seisna või mõne muu väljaspool teed asuva objektiga.4 1 Maanteeamet, ,,Liiklusaasta 2016 kokkuvõte", [ https://www.mnt.ee/sites/default/files/news- related-files/2016_vol_6.pdf] (05.10.2017) 2 Vabariigi Valitus, ,,Eesti Rahvusliku liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025", [https://www.valitsus...

Ainetöö
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel

100 l/ha traktorikütust. Järelikult ei kulu põllutöödele isegi põhjamaistes oludes ja viletsama saagisega kultuuride kasvatamisel üle 1/10 saagist. Loodussõbralikuma kütuse tootmisel saaksid paljud maaelanikud tööd ning laheneks ka ületootmisprobleem põllumajanduses. See on üks põhjuseid, miks mitmes riigis pööratakse viimasel ajal kriisiolukorra sunnita suurt tähelepanu põllumajanduskultuuridest saadavale kütusele. Puhtalt etanooliga töötava sõiduauto aastase kütusevajaduse tagaks, kultuurist olenevalt, 0,4...2,5 hektari suurune põld. Traktor vajaks peale 5...6 hektari toodangu ka umbes 1000 l diislikütust. Ainult rapsi- või rüpsiõli kasutav traktor kulutab aastas umbes 5...10 ha toodangu. Suruõhuautod Suruõhuautode pooldajate peamiseks argumendiks on keskkonnasõbralikkus....

Autoõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Autode ja liikluse ajalugu

11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................14 Chris Müür 3 11.03.2012 TTK Chris Müür 4 11.03.2012 TTK SISSEJUHATUS Miljonid indiviidid ning perekonnad omavad autot. Sõiduauto käib käsikäes meie igapäevaeluga ning on saanud loomulikuks osaks tänavapildis. Tänapäeval on teedel liiklev autode arv tohutu. Autodel oleva tehnika on meeletu, alustades ise rääkivatest ja sõitvatest autodest ning lõpetades sellega ,kus pardaarvuti lihtsalt ütleb veakoodi rikke korral ning mehaanikul ei jää muud üle,kui detail uue vastu vahetada. Tänapäeva autod on varustatud masseerivate nahkistmetega ning kõikvõimalike parkimis-ja öökaameratega...

Andme-ja tekstitöötlus
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Majandusarvestuse aluste Bilanss ül.1-3

Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1...

Majandusarvestuse alused
122 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Sõiduleht

Isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks Sõiduleht Kuu 2012 a. Autojuht: Auto registeerimisnumber Allkiri: Kuupäev Sõidu marsruut Kasutamise eesmärk I - isklik Spidomeetri näit T - töö väljasõidul saabumisel Kokku: Sõidetud km. 0 ...

Ainetöö
75 allalaadimist
thumbnail
1
odt

ARVESTUSTÖÖ (soojusmasin, TD seadused, kasutegur)

Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A ­ gaasi töö (J) p ­ rõhk (Pa) V = V2-V1 ­ ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4. Kui sõiduauto kulutab 100 km läbimiseks 6,5 l bensiini, siis kui suur kui palju kulutatud bensiinist läheb kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta. Sojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõsgtmiseks 1 kraadi võrra....

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK

6 5.Materjali lõplik valik ja valmistustehnoloogia valik................................................................6 6.Vajalikud arvutused................................................................................................................. 7 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1. Ülesanne: Valida sõiduauto käigukasti hammasratta materjal, tooriku valmistamise tehnoloogia, tugevdav tehnoloogia (termotöötlus) ning lõpptöötlus. Lähteandmed: o B/b ­ 25 mm o D/d ­ 150/25 mm o F ­ 20N o 3000 p/m Töötingimused: o Töö välistingimustes o Garantii 3 aastat o Suursaritootmine 2. Detaili/toote eskiis Joonis 1. Sõiduauto käigukasti hammasratas 3. Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile...

Materjaliõpetus
288 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Seminari kaasused lahendamiseks

Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma...

Õigus
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Kui suur kui suur on vagunite ühine kiirus peale haakumist? 34. 80 kg-se massiga mees hüppab liikumatust paadist kaldale, ära tõukel on mehe kiirus 1,5 m/s. millise kiiruse saab paat, kui paadi mass on 240 kg. 35. Arvutada töö, mis tuleb teha ehitus materjali tõstmisele 10 meetri kõrguse samba ehitamiseks, kui ristlõike pindala on 2 m2 ja ehitusmaterjali tihedus on 2600 kg/m3. 36. Sõiduauto massiga 800 kg liigub ühtlaselt kiirenevalt. Leida mootori töö 10 sekundi jooksul, kui auto kiirus suureneb selle ajaga 2 m/s kuni 10 m/s. hõõrde tegur on 0,02. 37. Leida töö, mis tehakse 0,2 tonnise massiga koormuse tõstmisel 10 meetri kõrgusele mööda kaldpinda, mille kalde nurk on 20 o ja hõõrde tegur on 0,03. 38. Rakett massiga 0,2 kg startis vertikaalselt üles algkiirusega 50 m/s. määrata raketi kineetiline ja potentsiaalne energia üks sekund pärast starti. 39...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic. Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid. Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. KASUTATUD KIRJANDUS. http://et.wikipedia...

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Impulsi jäävuse seadus ja selle kasutamine

Astumisel hakkab inimene liikuma,s.t.omandab teatud impulsi. Kui süsteem on suletud(kinnitusnöör puudub),peab süsteemi koguimpulss endiselt nulliks jääma. Nii saabki paat vastassuunalise impulsi Näiteid:Keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p=mv Kui nüüd omavahel põrkavad kokku kiiresti sõitev auto (120km/h) ja raske veoauto(kiirus 70km/h),Kui sõiduauto kaalub 1t ja rekka 9t siis on arvutus järgmine Sõiduauto impulss=120km/h * 1000kg=12000 Veoauto impulls = 70km/h * 9000kg=630000 Veoauto sõidab küll aeglaselt,aga tema mass on kordi suurem ja kui toimuks kokkupõrge jääks kindlaks kaotajaks sõiduauto,millest ei jääks arvatavasti suurt midagi järgi,Peale õnnetust on võimalik sedasi vaadata,kui kiiresti sõidukid liikusid...Et sõiduauto impulss oleks veoauto omaga võrdne(juhul kui kaal on 1t) peaks sõiduauto liikuma 630km/h,mis...

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. 10...

Laomajandus
639 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...

Tööõigus
354 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

Ümmargused laternad on lihtsama valmistamistehnoloogia tõttu kandilistest odavamad. Kandiliste 3 laternate peamiseks eeliseks on laiem valgusnurk. Nad valgustavad lähltulede puhul sõidutee servi paremini kui sama võimsusega üimmargused laternad. Teisest küljest sobivad kandilised laternad paremini sõiduauto madala ehisvõrega. Valgusjaotus vastab ühtsetele Euroopa nõuetele. Nelja laternaga autodel on valgusavade läbimõõt 136mm. Kui kahe laterna konstrueerimisel tuleb leida kaug- ja lähitule vahel kompromiss, siis neljast laternast võivad kaks olla kujundatud kaugtule ja kaks lähitule alusel. Äärmised põhilaternad on alati kaug- ja lähitulelaternateks. Keskmistes laternates põleb vaid kaugtuli. Sellise valgustussüsteemi puuduseks on nõrk lähituli...

Auto õpetus
115 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

Kuid välistatud ei ole ka variant, kus asja väärtus on ka pärast selle korda tegemist väiksem võrreldes kahju tekitamise eelse ajaga, sellisel juhul võiks kannatanul olla õigus nõuda kordategemise kulutuste hüvitamist kui ka väärtuse vähenemise hüvitamist. 3 Näide: sõiduauto kahjustamise juhtum. Avariilise sõiduki väärtus on sõltumata selle kordategemisest ikkagi väiksem kui mitteavariilise sõiduki väärtus. Sellisel juhul saab lisaks parandamise kulutustele nõuda ka vähenenud väärtuse hüvitamist. § 132 lg 3 lause 2: kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb hüvitada asja väärtus. Asja parandamise korral tuleb arvesse võtta amortisatsiooni. Sõiduki puhul tuleb arvestada eelneva amortisatsiooniga....

Õigus
508 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tšernobõli katastroof

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag...

Bioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eksami küsimused ja vastused

Kultuuriturism(Piusa koopad, Suur-Munamägi, Taevaskoda, Rõuge Suurjärv); Seiklusturism( Paintball, ratsutamine, jahindus); Terviseturism( vabaõhk+ sport); Rekreatsiooniturism e vabaaeg( Festivalid, bändid, teemaõhtud). 13. Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale- Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad. Sõiduauto ,Reisibuss- väga vähe reisijaid, suur kütusekulu ja ka tee-ehituse kulud. Rong- suhteliselt palju reisijaid, pikaajalised investeeringud raudteedesse. Laev- palju reisijaid, trasse ei ole vaja ehitada, kuid sadama ehitised ja töötajad on kulukad. Jaht- loodetavasti sõidab purjede all ning kasutab tuuleenergiat. Tootmiskulud ja kasutamise efektiivsus on küsitav. Liinibuss- sõidab nagunii oma marsruudil ja üks turist mõjutab saastvust vähe. 14. Kuidas vähendada turismi neg...

Loodusturismi alused
101 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Trammi müra mõõtmine

Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum ­ 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine ­ 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe ­ 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt ­ 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav ­ 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod)...

Riski- ja ohuõpetus
170 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Turunduse alused

TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...

Turundus
526 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Katse näitab, et f1+f2=f ja kiirenduse suund ühtib jõu suunaga, saadakse: v=k*f/m (mass m ja võrdetegur k on skalaarsed suurused, jõud on vektor). Viimane võrrand on klassikalise mehaanika põhivõrrand. III ­ seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdsete arvväärtustega, suunalt vastupidised ja nad asuvad ühel sirgel. Järeldused: *Suurem kiirendus tekitab suurema deformatsiooni (veoauto ja sõiduauto kokkupõrge) *Jõudude liitmine on mõttetu ­ nad mõjutavad erinevaid kehi. *Jõud tekivad paarikaupa ­ jõud, millest siin räägitakse, on ühesuguse olemusega, kuid vastupidised (f12= -f21). m1a1=m2a2 5.Galilei relatiivsusprintsiip, Galilei teisendused ­ Vaatleme kaht taustsüsteemi, mis liiguvad kiirusega Vo. Loeme ühe nendest (süst.K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt....

Füüsika
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun