.........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse esitamise tähtaeg..............................................................................................8 4. Kaebetähtaja ennistamine.............................................................................................10 5. Menetlusosaline halduskohtus......................................................................................11 5.1 Kaebuse esitaja......................................................................................................11 5.2 Vastustaja halduskohtus.........................................................................................12 5.3 Kolmas isik halduskohtus.......................................................................................13 6
lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel. Kohtukutses märgitakse vähemalt: kohtusse kutsutava isiku nimi; kohtu nimetus ja aadress; kohtuistungi aeg ja koht; asja põhisisu; kellena isik välja kutsutakse; kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest; kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse
esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele; saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri. Tõendamine: Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendamiskoormus: · Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. · Üldtuntud asjaolu. Menetluskulud: · Menetluskulud jagunevad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. · Menetluskulude jaotus · Menetluskulude väljamõistmine Menetlusabi:
SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS
I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus X vallavalitsusel on pädevus olemas HMS § 8 lg-st 1 tulenevalt. 2. Menetlusnõuded Käesoleval juhul Martin Tamm on adressaadiks HMS § 11 lg 1 p 2 mõttes, kuna X vallavalitsuse poolt tehtud haldusakt on suunatud talle. Teavitamiskohustus on üks hea halduse põhimõtetest, mis peab kindlasti olema täidetud. HMS §-st 35 lg 1 p-st 2 tuleneb, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Ehk eeltoodud HMS paragrahvidest tuleneb, et Martin Tamm ehk pidi olema teavitatud sellest, et tema suhtes haldusmenetlus läbi viiakse. Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest
… koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. 11 Tõendamiskoormis erineb: isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise
(6) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Riigikohtu üldkogu seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kui üldkogu ise ei ole seisukohta muutnud. 6. Kohtuniku taandamise alused § 23. Kohtuniku taandumise kohustus Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama: 1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude; 2) oma abikaasa või elukaaslase asjas, samuti abikaasa või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud; 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales
tulenev hagi esitatakse eluruumi asukoha järgi; · andmed menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate kohta: nimed, aadressid ning sidevahendite numbrid; · füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. · kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. · hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); · hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt võlanõue kellegi vastu, lepingu rikkumine lepingupartneri poolt vms). Hagi aluseks olevate asjaoludena tuleb
Juriidilist isikut võib esindada juhatuse liige (seaduslik esindaja) või esindama volitatud lepinguline esindaja, kusjuures esindaja osalemine ei piira juriidilise isiku seadusliku esindaja osavõttu menetlusest. Lepinguliste esindajate loetelu sätestab TsMS § 218, kusjuures eelkõige võib lepinguliseks esindajaks olla advokaat või isik, kes on õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppe- kava jt seaduses toodud isikud. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub menet- lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS.
koostajad loodavad ka, et riigilõivude alandamine ning muud eelnõuga kaasnevad muudatused kohtu töö lihtsustamiseks hoiavad kokku kohtu ressursse ning aitavad kaasa keskmise menetlusea lühenemisele. Samuti hakatakse juriidiliste isikute puhul senisest rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise. Lisaks viiakse sisse muudatus, mille kohaselt peab menetlusosaline, kellele on korra juba tema suhtes käiv kohtumenetlus teatavaks tehtud, ise oma aadressi- ja sideandmete muutmisest või ka oma pikemast ärasõidust kohut teavitama. Lisaks sellele eelnõule esitati ka järgmised dokumendid: · riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalteiste seaduste muutmise seadus · riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega
Antav teave peab olema õige, täielik ning üheselt mõistetav. Menetluse tähtsaid asjaolusid tuleb selgitada tasuta. Kui haldusorgan mõne küsimuse vastust ei tea ega saagi teada, võib ta asja selgitada osaliselt. · Dokumentide tutvustamise kohustus · Menetlusosalise ärakuulamise kohustus Õigusriigile omane haldusmenetlus eeldab isiku õigust igas menetlusetapis pöörduda haldusorgani poole, et sobivas vormis esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Oma argumente võib menetlusosaline esitada vabas vormis nii suuliselt kui ka kirjalikult. · Menetluses osalemise kohustus Lisaks õigustele, mis haldusmenetluse seadus menetlusosalistele tagab, näeb seadus ette ka osalemiskohustuse. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata, võib haldusorgan soodustavat haldusakti andes jätta tema taotluse läbi vaatamata. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata koormava haldusakti andmise korral, on
Poolte õiguste alla ei kuulu teha taotlusi õiguse kohaldamise suhtes. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-13-06 leidnud, et hageja taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, samuti ei ole lahendi 3-2-1-4-06 järgi ka eelotsuse küsimine mitte menetlusosalise õigus vaid kohtu õigus või kohustus. Menetlusosalise põhiliseks kohustuseks on kasutada oma õigusi heauskselt. Menetlusosaline ei või TsMS § 200 lg 2 järgi oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väheste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus sama sätte järgi trahvida. Selleks ei ole vaja menetlusosalist antud asjaoludel eelnevalt hoiatada TsMS § 46 lg 2 järgi. Lisaks võib olla menetlusosalisel ka spetsiifilisi, kohtuasjaga seotud kohustusi. Näiteks konfidentsiaalsuse kohustus, kui kohtuasja
Kui lapse seaduslik esindaja nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse pöördumisena vaadelda näiteks vanemat. Eraldi on sätestatud esindaja määramine kohtu poolt (näiteks protsessiteovõimetule isikule ja alaealisele hagita perekonnaasjades). Lisaks advokaadiesindusele saab kasutada nõustaja instituuti (TsMs § 237). Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes. VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust. Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja soov on vastupidine
5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohuslane, kes 1. on haldusakti adressaat 2. taotleb haldurilt mingit toimingut 3. esitab vaide maksuhalduri haldusakti kohta kohtule 4. ise ajatab maksuvõla tasumise 5. on kontrollitava maksukohuslase äripartner 6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1. on kontroll, mille käik peab olema täpselt dokumenteeritud 2. peab hõlmama korraga vaid ühte maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusaktiga, milleks on revisjoni akt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õiguse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2
1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid Avalikkus ja andmekaitse aitavad isikutel aru saada mida ta peab tegema, et saada nt kooli sisse vms. Teave peab olema kättesaadav ja avaldatud.Teave ei tohi liikuda kolmandatele isikutele Hea halduse põhimõte- kontrollib õiguskansler. õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus.
menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab end ise, juriidilise isiku kui menetlusosalise õigusi teostab ja kohustusi täidab aga selleks volitatud füüsiline isik. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on tema juhatus või muu kogu. Haldusmenetluses antakse esindusõigus volikirja alusel. Menetlusosalise õigused ja kohustused · Haldusorgani selgitamiskohustus
toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kätte toimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest8. See annab võimaluse menetlusdokumendid kätte toimetada eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale (TsMS § 322), äriruumis (TsMS § 323), menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumisel (TsMS § 325), postkasti panekuga (TsMS § 326), hoiustamisega (TsMS § 327) või avalikult (TsMS § 317)9 Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks võib sõltuvalt olukorrast olla erinevad viisid.
5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohustuslane, kes 1. on haldusakti adressaat 2. taotleb haldurilt mingit toimingut 3. esitab vaidluse maksuhalduri haldusakti kohta 4. ise ajatab maksuvõla tasumise 5. on kontrollitava maksukohustuslase äripartner 6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1. on kontroll, mille käik peab olema täpselt dokumenteeritud 2. peab hõlmama korraga vaid üthe maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohustuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusakti koostamisega, milleks on revisjoniakt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õigsuse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing...
Menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalisel on õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Sellisel juhul ei tule volitust tõendavat dokumenti esitada. Esindaja ütlused ja taotlused loetakse menetlusosalise poolt öelduks ning esitatuks, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline nendele kohe vastu vaidleb. Kui dokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, on selle adressaadil õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil kättetoimetamist. Maksukohustuslasel on õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist
5) uurimispõhimõte KODUTÖÖREFERAAT Tiitelleht Sissejuhatus Kaalutlusõiguse mõiste- haldusorganiel antud võimalus valida mitme valiku vahel mida just tema peab otstarbekaks Kaalutlusõigus RK lahendis(vähemalt 2) Uurimispõhimõtte mõiste- HO peab ise välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud Uurimispõhimõte RK lahendis Kokkuvõte Kasutatud allikad/kohtupraktika Menetlusosaline (HMS§11) See kes midagi taotleb menetlusorganilt (endale). Menetlusosaline on ka isik, kellele haldusakt- või toiming on suunatud(adressaat). Kolmas isik on see kelle õigusi või vabadusi minu taotlus võib puudutada Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,.
(Notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevus). Millised õigused on maksukohustuslasel? v Õigus kasutada esindajat v Vajadusel võimalus kaasata menetlusse tõlk. v Õigus saada menetluse ajal teavet asjaolude ja v nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksuhaldur ei tohi avaldata kolmandate isikute maksusaladust sisaldavat teavet. v Õigus taotleda menetlust läbiviiva ametniku taandamist kui ametnik on: o asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja o esindaja sugulane o hõimlane või perekonnaliige o isiklikult huvitatud lahendist. v Õigus olla ära kuulatud. Millised kohustused on maksukohustuslasel? v Registreerimise kohustus v Lisama kaupade/ teenuste väärutusele käibemaksu v Arvutama ja tasuma käibemaksu v Säilitama dokumente v Pidama arvestust, esitama dokumente Kes on maksuhaldur? v
emakeelena ja vene keelt oskavad kõik saalisviibijad, siis toimub menetlus vene keeles ja vajaduse korral tõlk tõlgib eesti keelde. Kohtunik tegi ettekande ja alustas asja sisulist läbivaatamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, § 32 kohtumenetluse toimub eesti keeles. Samas tulenevalt § 34 on lubatud, et kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tõlki kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas
vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. - Uurimispõhimõte on omane nii haldusmenetlusele kui ka halduskohtumenetlusele (räägime hiljem ka loengus). - Uurimisprintsiibi eesmärgiks on lahendada küsimus õigesti – koguda kõik asjas
täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei 22 tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; Esindatava kohalolek menetluses on kohustuslik, kui see tuleneb seadusest või menetluse asjaoludest. Esindaja ja esindatav võivad osaleda menetluses ka koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende lähikondlane või pereliige või on isiklikult huvitatud menetluse lõpplahendist või on muid kahtlusi ,mis tekitavad kahtlusi tema erapooletus; Taandamise võimalused: - ametnik võib esitada ise taotluse enda taandamiseks; - taandada võib maksu- ja tolliameti peadirektor omal algatusel - seda võib taotleda maksukohustuslane. 5. õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist
Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. Õigus viibida asja arutamise juures PS § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. KHMS § 31 lõige 1 sätestab, et menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu.
(1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule. ja kohta pooltele teatamata. (2) Kaebuse võib esitada: 1) menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest; TsMS § 168. Asja lahendamine enne eelistungit 2) menetlusväline isik kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai (1) Kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul ja vajaduse korral ka muud andmed koos andmete õigsust kinnitava õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule. allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, (2) Kaebuse võib esitada: varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb 1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel määruse kättesaamisest; esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile. 9 Page 10 of 24
nähtud teisiti. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda. Kohtuniku taandumise kohustus Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama: 1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude; 2) oma abikaasa või elukaaslase asjas, samuti abikaasa või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud; 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane isik; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana;
- Olulised on kaks aspekti, mille alusel saab kindlaks teha - õiguslik puutumus antava haldusaktiga ja ka faktiline puutumus.; (p 3) Haldusorgan – kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (p 4) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. NB! Haldusorgan, kes viib menetlust läbi ei ole menetlusosaline!!! Et olla menetlusosaline, peab olema tingimused täidetud – õigus ja teovõime § 12 - haldusmenetluses kohaldatakse TsÜSi sätteid. § 12 lg 2 – „alaealine või muu isik ei või haldustoiminguid iseseisvalt teha, kui seaduses ei näha teistmoodi ette.“ Võrreldes TsÜSiga erinevus – seltsingud TsÜSi mõttes ei ole juriidilised isikud, aga haldusmenetluses on nad õiguse ja teovõimelised, samuti välismaa filiaalid jne. Alaealiste ja
peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Menetlustoimingule ilmumata jäämine 46 Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta. Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: haldusakti teatavakstegemisega taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
3. õigus kasutada esindajat maksukohustuslane võib määrate menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; kui on vajalik maksukohustuslase osalemine, peab ta seda tegema; esindaja ja esindatav võivad osaleda koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende hõimlane või pereliige või on isiklikult huvitatud menetluse lõpplahendist; ametnik võib end ise taandada; taandada võib maksuhalduri peadirektor; ja seda võib taotleda maksukohustuslane. 5. õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist kui menetlustähtaeg välja arvatud deklaratsiooni esitamise tähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur omaalgatuslikult või
Esindaja valimisel peab olema ettevaatlik, et valitaks kompetentne isik – vastasel korral võib esindajast olla pigem kahju kui kasu. Maksuhalduril on õigus arvestada kõike esindaja poolt öeldut kui seda koheselt (aegumistähtaja jooksul) ei vaidlustata. Esindaja ja esindatav võivad ka mõlemad koos menetluses osaleda. 4) Õigus nõuda ametniku taandamist (§49) - maksuametnik ei või asja menetleda kui ta on isiklikult huvitatud menetluse tulemusest või ta on menetlusosaline, esindaja, pereliige, sugulane või hõimlane (näiteks: vabaabielus olevad inimesed, sõbrad, endine koolikaaslane, lapsendaja, lapsendatu jne) või on muid asjaolusid, mis seavad kahtluse alla ametniku erapooletuse. Taandamise aluseks võib olla ametniku enda taotlus, maksukohustuslase taotlus või Maksu- ja Tolliameti piirkondliku asutuse juhi käskkiri. Taandamistaotlus tuleb lahendada kolme tööpäeva jooksul
Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Menetlustoimingule ilmumata jäämine Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta. Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: - haldusakti teatavakstegemisega - taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega - taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt 46 - haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi
Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. *Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega.Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. 18.Kohtunikule esitatavad nõuded? (Eesti kohtunike eetikakoodeks; kohtute seadus) Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
kohta vaatlusandmeid ja võetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei ole kriminaalasjaga seotud, edastab posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja adressaadile. Posti- või telegraafisaadetis vabastatakse arestist prokuratuuri määrusega. Arestist vabastamise määruse koopia edastatakse isikule, kes ei ole menetlusosaline, kuid kelle puhul on posti- või telegraafisaadetise aresti ja läbivaatusega rikutud sõnumisaladust. Koostatakse läbivaatuse protokoll 9. Ekspert, ekspertiisid ja ekspertiiside määramine Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku
Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Menetlustoimingule ilmumata jäämine Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta. Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: - haldusakti teatavakstegemisega - taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega - taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt - haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Menetlustoimingule ilmumata jäämine Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta. Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: haldusakti teatavakstegemisega taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuga või otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest; 3) avaliku arutelu toimumise koha ning aja kohta või ettepanekut arutada asja ilma avaliku aruteluta; 4) vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta. (5) Kaitse alla võtmise algataja saadab loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega teate tähtkirjaga. (6) Kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet algataja ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks. (7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses keskkonnateenistuses ja valla- või
Hagita asja läbivaatamine (1) Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. (2) Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. (3) Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega. (4) Menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui
õiguserikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, estoppel ehk keeld loobuda kohustusest, mida isik on tunnustanud, keeld realiseerida oma õigust, kui see on saadud ebaseadusliku tegevuse tulemusena, eesmärgi ja vahendi ebaproportsionaalsus, kohustuste täitmine ja õiguse realiseerimine heas usus, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel, res iudicata, keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub.
Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõu...
Tiina Kompus [email protected] 7. loeng 12.12.08. Kognitiivne psühholoogia juriidilises kontekstis Lugemiseks: 1. William G. Iacono Effective Policing: Understanding How Polygraph Tests Work and Are Used Criminal Justice and Behavior 2008, 35 kirjandus_7_1 2. Psychology and Law: Bridging the Gap. Edited by D.Canter and R.Zukauskiene 2008, Ashgate: 3.ptk.: Lie detectors and the law: the use of the polygraph in Europe, Ewout H. Meijer and Peter J. van Koppen kirjandus_7_2 Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Menetlusasjas antud ütluste puhul on alati võimalus, et -nii oligi, nagu ta räägib; -ta valetab teadlikult; -ta ütleb, et ei mäleta;
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaa...
esindatava nimel ütlusi. (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning seaduses ettenähtud tingimustel. Menetlussubjektid väärteomenetluses: menetleja, menetlusosaline (menetlusalune isik ja tema kaitsja), ekspert, tõlk ja kohtumenetluse pooled (kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja; Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja). Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Menetlusaluseks isikuks ei loeta
arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. 5. Haldusorgan võib menetlusse menetlusosalisena kaasata ka muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Nt organid ja isiku, kes võivad esindada avalikke huve, sest võib tekkida kollisioon. Menetlusosaline pole: 1. Menetlust läbi viiv haldusorgan 2. ekspert, keda võib menetlusse kaasata Menetluses peab olema täidetud teatud tingimused, et olla menetlusosaline: isikutel peab olema olemas haldusõigus ja -teovõime. Haldusmenetluses kohaldatakse õigus ja teovõimele TSÜS sätteid. Alaealine ja piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistatu isik, ei või haldusmenetluses iseseisvalt õigustoiminguid teha, kui seadusega pole ettenähtud teisiti. o Õigusvõime tekib sünnimomendist (nii on oluline haldusõiguses). Õigusvõime määravad ära konkreetsed seadused. Õigusvõime maht haldusõiguses sõltub
parandas hindamise täpsust. Laboriuuringute tulemused ei ole ülekantavad reaalsetesse situatsioonidesse. Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. 17 14. Üldine ülevaade peamistest meetoditest, mida on soovitatud ütluste kvaliteedi hindamiseks; hinnang teadusliku psühholoogia aspektist Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Tulenevalt individuaalsetest psüühilistest iseärasustest on erinevate isikute poolt antud ütlused sama sündmuse kohta alati mingil määral erinevad ka siis, kui subjektiivselt antakse täielikke ja õigeid ütlusi.
Taandamine KVS Ametiisik, kelle ülesanne on osaleda ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele loobuma otsuse tegemisest. Ametiisik, kelle pädevuses on teha eelnimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. HMS Kui ilmnevad HMS nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega 14 Haldusõigus Kevad 2011 ametiisikule
apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus ja asub Tartus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohtu esimees Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks. Kõik riigikohtunikud nimetab ametisse VP riigikohtu esimehe ettepanekul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
