Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ...
Kirjanduse Viktoriin koost. Kristiina Rattasepp Kirjanduse viktoriin (uue kirjandusõpiku kohta 8 kl. lk. 53-57) Tekst: " Näha nähtamatut" 1.Mis ajast kuulutati peategelane nähtamatuks? 2.Kas mees oli päriselt nähtamatu? 3.MIs oli mehe kuritegu? 4.Mis kinnitas mehe nähtamatust? 5.Mis oli karistus nähtamatuga rääkimise eest? 6.Kuidas pääses mees kaktuseaeda? 7.Kuhu läks mees oma nähtamatuks olemise esimesel õhtul? 8.Miks ta sealt lahkus? 9.Mis ohud varitsesid nähtamatut sõiduteel? 10.Kirjelda mehe haigust! 11.Miks ei tulnud arst meest ravima? 12.Mida mees varastas? 13.Mida tegi mees hullumeelsetel hetkedel? +nimeta teadussaavutusi, mida jutus kirjeldatakse! +kirjelda ja joonista aastal 2104. välja mõeldud ja kasutusele võetud saavutusi (6 erinevat) 1.Alates 11.maist 2104 2
stressitaluvus. Stressitaluvus on kindlasti väga vajalik omadus, mis peab grupijuhil olemas olema. Üks kindel omadus, mida mina enda juures peaksin muutma on esinemis julgus ja üldse rääkimine suurema grupi inimeste ees. Inimesed keda ma tean ja tunnen ennast mugavalt ei ole mul mitte mingisuguseid probleeme. Ma võin sõna võtta, siis kui ma olen täiesti kindel, et see asi mida ma räägin on õige, ilmselt on mul eksimise hirm. Avalikuse rääkimise hirm esineb rohkem, siis kui on ametlik rääkimine ehk esitlused ja esinemised. Probleem, mille kallal pean mina vaeva nägema kui grupijuhina on esinemis hirmust ja avalikult rääkimise hirmust. Minu kui grupijuhi spetsiifikale suunatud probleem on sõna võtmine suuremate gruppide ja võõraste inimeste ees. Selle parandamiseks ei saa panna otsest ajalist piirangut, kuna see julgus tuleb aja ja kogemusega. Tuleb palju harjutada ning julgust lihtsalt kokku võtta ning
kujul kujul will be _______ing was / were _______ing am / is / are ________ing Tunnused lauses: Tunnused lauses: Tunnused lauses: Jutt käib millestki, mis Jutt käib millestki, mis Midagi, mis toimub just saab planeeritult toimuma toimus mingil kindlal praegu, rääkimise hetkel, mingil kindlal hetkel hetkel minevikus (võib olla praegusel ajaperioodil, tulevikus (võib olla määratletud kas täpse mingil pildil, mida määratletud näiteks täpse kellaajaga või mingi teise kirjeldama pead. Ajutised kellaajaga). sündmusega, mis just sel olukorrad ja planeeritud at 7 tomorrow, at the hetkel juhtus). tegevused. same time tomorrow, at 7 yesterday, at (right) now, at the etc.
Logos väljendus sellest et ta tugines palju faktidele ja tsitaatidele,kui kahjuks ta neid ei põhjendanud.Phatost kasutas ta nii et ta suutis jätta veenmis mulje,ta suutis nagu sellise mulje jätta et ta räägiks väga põhjendatult ja tõestatult,kuid kahjuks see nii eil olnud. 3.Kõne stiil:Riina Raudne puhul jäi minuarvates puudu žestikuleerimine,kuna ta tundus ilma selleta väga igav.Ta oli emotsioonitu seal rääkides.Tema rääkimise tempo oli liiga ühtlane see ajab kuulajaskonnal une peale,ta oleks pidanud rohkem oma häälega mängima ,et põnevamatel kohtadel läheb hääleliselt huvitavamaks ja kurvematel kohtadel näiteks oleks vaiksemini ja rahulikumalt rääkinud.Ta oleks pidanud olema rohkem rütmikam ja rahvast oleks võinud oma kõnesse rohkem kaasa haarata.Mõnele vanemale kuulajale oleks ta ka ilmselt halva mulje jätnud kuna ta rääkimise kõla oli üpris vaikne ning oli raske kohati sõnadest arusaada.
Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ( He said that he would be better ) THE PRESENT am / is / are + - ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. PROGRESSIVE vorm now, at the moment, at present Kestev olevik THE PAST Was / were + -ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. PROGRESSIVE vorm when i came, at 6 yeaterday, while Kestev minevik THE PRESENT Have / has + III pv Tegevus on toimunud enne praegust hetke.
kokku mõõteriista näiduga detsibellides. Seetõttu pole täiendava foonide skaala järele lihtsalt vajadust. Kuid helivaljuse mõõtmisel tuleb mõõtühikule detsibell alati lisada, missugust korrigeerimiskõverat kasutati (dB(A), dB(B) või dB(C)). 4. Ruumid ei vastanud normidele. Tulemuste parandamiseks tuleks kasutada müra ja kaja vähendavaid ehitusmaterjale ja seadmeid. Tuleb arvestada sellega, et suurema osa mürast tegid inimesed liikumise, rääkimise ja muude tegevuste kaudu. 5. Kui müra ületab 80 dB(A) tuleb töötajale anda individuaalne kuulmiskaitsevahend (kõrvatropid ja kõrvaklapid). 6. 7. Töökeskkonnas mõõdetakse müra veel inimeste enda kuulmise järgi, B-tüüpi filtriga ja heliintensiivsuse järgi.
Present Simple Present Continuous kasutatakse kui Present Perfect kasutamisel Present Perfect Continuous kasutatakse rääkimiseks tegevusega on alustatud, aga seda ei ole on alati seos praeguse kasutatakse rääkimiseks üldistest asjadest või veel lõpetatud; kui tegevus jätkub ka hetkega, minevikus äsja või lähiajal lõppenud OLEVIK asjadest, mis toimuvad rääkimise hetkel.Tegevus ei pea tingimata toimunud tegevusel on tegevusest. koguaeg või korduvalt. toimuma täpselt rääkimise hetkel! tagajärg. - Kasutatakse tihti koos - Kasutatakse ka siis, kui - Kasutatakse, kui räägitakse teatud aja - Tihti kasutatakse uue sõnadega how long, for,
Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 THE FUTURE IN PAST (should)/ would + I pv. Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on minevikus. Kaudne tulevik would go (He said that he would be there.) THE PRESENT CONTINUOUS am /is / are+ I- ing vorm Tegevus tpimub rääkimise hetkel, just praegu. ettekvatsetud tegevus tulevikus Kestev olevik now, at the movement, at present, look, listen THE PAST CONTINUOUS Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. was / were + I-ing vorm Kestev minevik when I came, at 6 yesterday, while
Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talleta...
SIMPLE pv tomorrow, next week, soon, later, in 2025 be going to + I pv THE FUTURE IN (should)/would + I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on THE PAST pv minevikus would go (He said that he would be there) THE PRESENT am/is/are + I –ing Tegevus toimub rääkimise hetkel CONTINUOUS vorm Look! Listen! Be quiet! now, at the moment, at present THE PAST was/were + I –ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus CONTINUOUS vorm when i came, at 6 yesterday, while THE PRESENT have/has + III pv Tegevus algas minevikus, tuleb olevikku välja
· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli. · Neid kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve
ma ei pane juhtmeid veepotti lootes, et vesi nüüd tänu elektrile soojenema hakkab. Küll aga aitab see, kui ma endale elektripliidi ostan, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Veel üks tavaline elektritarbija on lamp, mis muudab elektrienergia valgusenergiaks. Ka akustikaga puutun ma pidevalt kokku. Akustikaga on seotud kõik hääled - nii need mida ma kuulen kui ka need mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Rääkimise (heli tekitamise) ja kuulmise (helile reageerimise) abil saan ma teistega suhelda ja informatsiooni jagada. Need on ainult väike osa füüsikalistest nähtsutest, mis minu igapäevaelus rolli mängivad. Tegelikkuses on neid palju rohkem ning ilma füüsikaliste nähtusteta ei ole võimalik elada, sest need esinevad kõikjal.
isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. 3. Positronemissioonitomograafia PET näitab millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. 4. Leidke internetist mõni hiljuti ilmunud lühike artikkel, mis käsitleks närvisüsteemi. Tehke sellest lühikokkuvõte ning lisage link, kust materjali võtsite. Artikkel: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/33830/teadlased-said- esimesed-ulidetailsed-pildid-narvisusteemist Uus skaneerimistehnoloogia võimaldab saada detailseid pilte perifeerse
Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguse...
Küsimusele kui võrdtähtis on tänapäeval kirjandus vastas TÜ lektor, et ei olegi tähtis, väga raske tulla kirjandusele, kuid sind ümbritsevad nii erksad pildid, ja kõvad helid, uued põlvkonnad muutuvad tarbijateks. Kuid kirjandus võib osa oma tähtsusest tagastada ja kirjanik võib olla kuuldut, aga selleks mõtleb Tiit Hennoste peab olema inimeste vahel koostöö toimuma. Selleks hästi sobiks lavastus, ükskõik mille moodi, kas teatri, laulmise või lihtsalt rääkimise kaudu. Intervjuu on päris pikk, kuid ka huvitav, eriti ma soovitaksin vaadata seda nendele, kes on ,,kirjutamisel" huvitatud, see saab nendele kasuks, ning nad võib olla leiavad seal vastusi oma küsimustele.
tohiks minu arust inimest halvustama hakata. Vassimine võib muidugi ka olla halb ning tuua kaasa palju kahju. Kõik oleneb, millest inimene valetab ja kas see vale on õigustatud või mitte. Ilma valetamiseta ei saa elus hakkama, sest inimene peab väärt rääkima varem või hiljem elus. Kui kogu aeg rääkida tõtt, siis võib elu minna väga halvasti ning endale kaasa tuua kahju. Kui keegi röövib inimese ära, siis ei saa ju inimene rääkida röövlile ainult tõtt, sest tõe rääkimise tagajärjel võib saada inimene surma või haavata. Kuid alati valetada pole samuti hea, sest siis kaotavad teised isikud usalduse sinu vastu. Paljud poliitikud lubavad meile, et nad teevad igasuguseid asju meie heaks, aga lõpuks nad ei tee ikkagi midagi. Selline vale on lubamatu, sest nad valetasid tervele eestile. On olemas isegi projekt ‘’Faktikontroll’’, mis kontrollib poliitikute väärt väiteid. Isikud, kes müüvad asju võivad valetada toote asjus
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kur...
lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale pidevat tüli naabriga hakkab ta oma tõe ja õiguse eest aina rohkem seisma, eriti hakkab ta seda peale Krõõda surma, suurest vihast Pearu vastu. Näiteks peale Krõõda surma oli järjekordne üks naadrite vaheline arvete klaarimine, kus järjekordse piirinihutamise asjus Andres hakkas kohtus tavaliselt tõe rääkimise asemel valetama, ning avastab seeläbi et teine kord on tõe rääkimise asemel kasulikum valetada. Enne valetas kohtus Pearu, ja saavutas seeläbi ka enamas võidu, kuid Andrus leidis enda jaoks tõe, et Pearu kombel alatult valetada on kasulikum. Kuna põllumaa oli sellel ajal kõige tähtsam elatusallikas, mis toitis, siis nõudis maa hooldust. Üks esimesi suuremat sorti tülisid naabrite vahel tekkiski sellest, et Andres tahtis oma soiselt põllumaalt üleliigset vett läbi naabri maa ära
Oskar Kalls jt Tammsaare jt Martna, Karl Ast, Aleksander -eesmärgiks väljaastumine nii -nägid liitlast vene Kesküla jt venestumise kui saksastumise demokraatides -nõudsid õiguse vastu -pidasid kõige tähtsamaks vähemusrahvustele -emakeelse kooliharidus nõue eestlaste majandusliku -peamised toetajad töölised -eesti keele rääkimise olukorra parandamist aga ka koolinoores ja propageerimine -toetajaks nii haritlased, üliõpilased -rahvusluse propageerimine linnakodanikud, talupojad -Tallinn, Tartu, tegutsesid -teotajateks eesti haritlased, kui ka töölised illegaalselt põranda all jõukad taluomanikus ja -pooldasid demokraatlikku -vastuolu baltisakslastega
ei saa olla loobumised ühepoolsed. Üks inimene võib lõpmatult järeleandmisi teha, kuid kui teine ei pinguta, siis suhe ei toimi. Valetamine ja keerutamine ei paranda suhteid. Kui pole usaldust, siis ei saa kõigest rääkida. Ja kui ei saa kõigest rääkida, tekivad saladused ning ei jõuta probleemide lahendamiseni. Inimesed vajavad kedagi, kellega arutleda ning kui seda ei leita kodust, võivad väljastpoolt sõbrad kujuneda olulisemaks kui pere. Kuid kui rääkimise asemel hakkab tekkima koduvägivald, siis on peaaegu võimatu abielu parandada. Abielu tuleb õppida, kuid vägivaldsest abielust tuleb loobuda, sest see on enese hävitamine.
Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravinski. 3. Ekspressionism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Tekkis vastukajana impressionismile. Ei püüdnud jäädvustada hetkemeeleolu, oli pigem negatiivne, masendav, närviline. Nihestatud hingeelu. Levis Kesk-Euroopas (Saksamaa,Austria) , vulgaarsus, inetus, stress . Heliefektid on tähtsad, kasutati palju rääkimise ja laulmise vahepealset tegevust ehk retsitatiivi Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel. Loomingu eripära: palju hispaania mõjutusi, folkloori ja jazzi. Väga hea orkestrikäsitlus.
Vastuvaidlemine rääkijale ja tema jutu ,,ümberlükkamine". 10) Oma õiguse tagaajamine Kui kuulates rääkijat üritatakse vaid enda ,,õiget" vastust edasi anda ja ei keskenduta muudele tähelepanu vajavatele aspektidele. 11) Teema vahetamine Teema vahetamine võib tekitada rääkijale mulje, et teda ei kuulata. 6 12) Takka kiitmine Takka kiitmine võib viia rääkija kõrvale algse probleemi või olukorra kirjeldamisest ja rääkimise eesmärk võib muutuda n-ö esinemiseks (Bolton 2006). 7 3 KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine - seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta ...
Bella DePaulo (1996) Teadvustatud tegevus, mille eesmärgiks on muuta mitteverbaalsetes kanalites väljendatavat emotsiooni Mitterverbaalsete kanalite tunnused, mis on olulised valetamise hetke fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused Sümmeetrilised näoväljendused · Muutus ei peegelda valetamist Silmside Naeratuste arv Pea liigutused Zestid, v.a. adaptorid Õlakehitused Jalgade liikumised Pooside muutused Vastusreaktsiooni aeg ja pikkus Kõne kiirus Enesekesksed väited.
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu.
Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista. Näiteks võib küsida küsimusi, julgustada, paluda täpsustada mõnd kuuldud mõtet, kuuldut ümber sõnastada, peegeldada tundeid, näidata oma tekkivaid tundeid, teha vahekokkuvõtteid seni kuuldust jne. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi
FUTURE FORMS FUTURE SIMPLE WILL + OLEVIK Kasutan, kui.. · Ennustus tulevikust, põhineb arvamusel, tundel, uskumusel. Sõnad: think, believe, expect, be sure, be afraid, probably, certainly, perhaps Nt: I think Debbie will become a great artist some day. She is afraid her son will fail his exams. · On-the-spot otsus (rääkimise ajal tehtud otsus) Nt: I will buy the blue jacket, not the yellow one. · Lubadused, hoiatused, ähvardused, palve, lootused, pakkumised Nt: I will never speak to you again! Will you give me a hand with the washing-up? · Tegevused/sündmused, mis KINDLASTI toimuvad tulevikus, me ei saa neid kontrollida Nt: Valentine's Day will fall on a Saturday this year. BE GOING TO Kasutan, kui... · plaanid tulevikuks Nt: I am going to travel around the world one day. · otsused, mis on juba LÄHITULEVIKUKS tehtud ...
Suhtlemine on tegevus mis ühendab meid teiste inimestega, ilma suhtlemiseta ei räägiks me teiste inimestega ja me ei teeks mitmeid asju sellisel juhul. Suhtlemine ja teistest arusaamine annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu. Suhtlemisel teiste inimestega tunneme me emotsioone ja avaldame räägitud asjadest oma arvamusi ja üritame nendega teistele toeks olla. Oluline on suhelda viisakalt ja korrektselt ka oma vanematega, see jätab ka neile mulje, et nad on last kasvatanud korralikult ja lapse suhtlemisoskus on heal tasemel. Samuti
KÄED: *Sõrmedest moodustatud katus on üks kõige jõulisemaid kindlustunde väljendusi. *Sõrmede kokkupõimimine väljendab muret ja pinget. *Taskust välja vaatavad põidlad nöitavad kõrget enesekindluse taset. *Põidlad taskus näitab madalat staatust ja enesehinnangut. *Rahustamise 2 võimalust: 1)silitades sõrmedega käe peopesa ja hõõrudes käsi kokku. 2)ristatud sõrmede edasi-tagasi hõõrumine *Küünte Närimine: Kui näete rääkimise käigus, kas või ainult hetke vältel, siis võib kindlalt järeldada, et küüntenärija kahtleb enadas ja/või tingib nõrgalt positsioonilt. *Kui inimene on hea tujus, on tema pea tavaliselt kõrgemal ning nina üles suunatud *Peod üleval ehk palun asend viitab tavaliselt isiku soovile, et teda usutaks või olla tunnustatud SILMAD: *Silmade katmine kätega on tõhus viis öelda: "Mulle ei meeldi see mida ma just kuulsin,nägin või teada sain"
Enamus inimesi paistis väga rahul olevat. Ka minu seltskonnas meeldis ,,Sugar" enam-vähem kõigile. Muusikali arvutstamine ei lõppenud ka tagasiteel koju. Sellist laadi etendust käisin elus vaatamas esimest korda ning see oli minule huvitav kogemus. Enda kujutluses arvasingi, et etendus tuleb midagi niisugust, sest olen ju varem ka televiisoris muusikale näinud. Siiski pean tõdema, et muusikale tahaksin minna tulevikus veel vaatama, sest mulle meeldis väga kuulda näitlejate rääkimise vahele ka mõnda muusikapala. Üldiselt oli muusikal väga hästi õnnestunud ning kindlasti soovitaksin seda kõigile. 3
he mixes · Verbid, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muudavad y i-ks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kestvat aega, näiteks see, hear, know. I see that man who you are pointing at. · Üldist, kogu aeg toimuvat või korduvat tegevust, pole oluline, kas tegevus toimub rääkimise hetkel. Teachers teach in schools. He usually goes to gym on Monday. · Tegevust mingil ajal. I go to school at 8 o´clock. You have to pay taxes once a month. · Kõigile tuntud fakte. Life passes by quickly. Kestva oleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm am not
Inimese elutee on tohutult pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida elu jooksul omandatakse, teisest küljest aga jällegi lühike, võrreldes seda teadmiste hulgaga, mis jääb meil omandamata. Seepärast peame elus tegema otsuseid ja otsustama, millised neist tulevad meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid langetada? Kas õppimine teeb inimeseks? Inimene õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise, rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega. Elu järgmisel etapil, koolis, saame kolossaalsel hulgal teadmisi, mis tulevad tulevatel aastatel kasuks. Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma õppimiseta poleks inimesi, maamunal tekiks kaos, ja inimesed ei hooliks enesest, ning ilma inimesteta poleks inimkonda
Insuldi sümptomid Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev tervislik seisund. Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvaus vastaspoolsetes jäsemetes. Enamusel inimestest vastutab vasakpool ajust rääkimise, kõnest arusaamise, lugemise ja kirjutamise eest. Seega tekivad kahjustuse korral vastavad häired. Insuldi ravi. Insuldi ravi toimub haiglas. Uuringud on näidanud, et mida kiiremini jõuab insuldiga patsient haiglasse, seda suuremad on tema võimalused paranemiseks. Kiiresti pärast insuldi tekkimist haiglasse jõudnud patsientidele saab isheemilise insuldi korral teostada trombolüüsravi, mille eesmärgiks on veresoonde süstitava ravimi abil lõhustada veresoont ummistanud trombi
2) 1. Soojätkamise funktsioon - See on enamvähem täidetud funktsioon, majandusliku poole pealt on kõik väga korras, alati hoiavad ja toetavad üksteist ilma vastusoovita, neil on tähtis, et kõik on õnnelikud. Emotsionaalse poole pealt ei ole nii korras, sest nagu mina olen aru saanud, ei ole neil n-ö hea side ning väga ammu pole ka mingit armastust, ainult laste pärast on koos. 2. Seksuaalfunktsioon - See funktsioon ei ole täidetud, kuna perelaste rääkimise poolest ei ole vanematel midagi toimunud ning neil pole kiindumust üksteise vastu ega vajadust. 3. Majanduslik funktsioon See funktsioon on täidetud. Pere vahelised jaotused on tehtud ning perelapsed ning vanemad arvestavad sellega. Ning alati on vajadused rahuldatud, kui lapsed ttahavad kuhugi minna, siis vaneamd võimaldavad selle ning kõik on olemas eluksvajalik. 4. Sotsialiseerimis funktsioon Vägagi nii ja naa täitmine. Kindlasti on
Kujutan endale ette ühte lihtsat ja kiirelt kokku monteeritud ,,uudist", mis kirjeldab, kuidas keegi kuulsus midagi igapäevast tegi ja sai selle eest premeeritud uudislooga. Siis loen kommentaare, mis on alati justkui preemia preemiale saab nutta ja saab naerda. Liiga tihti on uudise kõige magusam osa kommentaarium. Hans H. Luik võrdleb seda väga tabavalt tänavaga, kus ,,peab tihti rääkimise asemel karjuma, sest kogu ümbruskond on lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer",
astmetega? V: 0,2-0,3 promilli- kerge lõdvestumine, paranenud meeleolu 0,4-0,6 promilli- soojus ja lõdvestumine, liialdatud käitumine, emotsioonid on võimendunud 0,7-0,9 promilli- tasakaal häirinud, nägemine ja kuulamine halvenenud. Enesekontroll on häiritud 1,0-1,2 promilli- Eufooriline tunne, motoorsed võimed, arutlusvõime ning mälu tugevalt häiritud 1,3-1,5 promilli- Puudub tasakaal, hägune nägemine, raskusi rääkimise ja kõndimisega. 1,6-1,9 promilli- Tugevad negatiivsed emotsioonid, agressiivne. Motoorsed võimed tugevalt kahjustunud. üle 2 promilli- Segaduses, oimetu. Kõndimiseks on abi vaja. Iivelduse tunne. üle 2,5 promilli- Emotsionaalselt tundetu. Psüühilised, füüsilised ja tajufunktsioonid on tugevalt häiritud. üle 3 promilli- Poolteadvusetu olek. üle 3,5 promilli- Sama mõju mis anesteesial. Võimalik koomasse langemine.
4.programmid, hetke ümber tulemused on veel üksteise järel toimuvad sel before, i came to probably, perhaps, kava Eessõnadega: näha N: I´ve eaten 3.minevikuharjumused hetkel kui teine school . 2.äkkotsused 5.juhendid allways, to many pees , my mis on rääkimise tegevus katkestas 2.tegevus mis 3.lunaduste puhul 6. tee juhatamine continually, stomach ache. hetkeks lõppenud esimese , aega lõppes minevikus tavaliselt koos : 7. spordi constantly... 3.tegevused mis on PS. Used to võib kasutame sel ja mille promise, swear, kommentaarid, 3
THE FUTURE SIMPLE (shall)/will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Tomorrow, Lihttulevik will go next week, soon, later, in 2009 THE FUTURE IN THE PAST (should)/would+I pv Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui Kaudne tulevik Would go pealause on minevikus. (He said that he would be there) THE PRESENT Am / Is / Are + ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. Now, at PROGRESSIVE vorm the moment, at present Kestev olevik THE PAST PROGRESSIVE Was / Were + ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. Kestev minevik Vorm when I came, at 6 yesterday, while THE PRESENT PERFECT Have / has + III pv. Tegevus on toimunud enne praegust hetke. Täisminevik Today, this week, this year, already, yet.
Projekt" Palupõhja looduskooli ja sõprade ringi arendamine". 29. aprillist 2010 on ELF ja Looduskaitseühing Kotkas koostöös käivitanud projekti "Palupõhja looduskooli ja sõprade ringi arendamine". See projekt on ellu kutsutud Palupõhja looduskooli jätkusuutliku arengu tugevdamiseks. Looduskooli ümber luuakse püsivam sõprade-vabatahtlike võrgustik ja tehakse ühiselt plaan selle edasiseks toimimiseks. Sõprade ringi käivitamiseks luuakse sobivad info saamise, kaasa rääkimise ja panustamise võimalused. Looduskooli arendamiseks tugevdatakse suhteid koostööpartneritega, tihendatakse sidemeid kohaliku kogukonnaga, parandatakse looduskooli kohta info kättesaadavust ning täiendatakse esitlusvahendeid. Neist tegevustest saadud sisendite abil ning loodavat sõprade ringi kaasates koostatakse looduskoolile arengukava. Projekt ,,Õppepäevad lastele ja täiskasvanutele Palupõhja looduskoolis". Eesmärgiks on , et
taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Käitumisravi saavad kõik dementse inimese lähikondlased rakendada
Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust · Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed, ka kujutlusvõime; Vasak pool on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus.
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis ...
olla ka juhus · Unenägu võib olla mõne sündmuse põhjus · Unenägu võib sarnaneda reaalse sündmusega Uneh äired · Kuutõbised põevad haigust nimega somnambulism e. uneskäimine · Uneskäimisepisoodis on tedavus sügavalt hägunenud, reaktiivsus ning motoorsed oskused madalad · Väga suur risk saada vigastusi · Unes rääkimine on tingitud päevastest muredest, vestlustest ning üleväsimusest · Unes rääkimise vastu aitab palderjan ja suhkruvesi · Magava inimese aju ei puhka Huvitavaid fakte · Ürginimene ei eristanud unenägu tegelikkusest · Ka mõned loomad näevad unenägusid · Unes töötab mõte korralikult: teaduslike probleemide lahendamine, muusikapalade loomine ja küsimuste püstitamine · 64% unenägudest on negatiivse sisuga, 18% rõõmsad ja 1% seksuaalse sisuga · Enne operatsiooni nähakse lõikumisunenägusid
kehade või nende osade ümberpaiknemise uurimises, kusjuures ümberpaiknemine toimub teiste kehade suhtes. Üks vanemaid teadusi. Mehaanika alusepanijad: G. Galilei (1564-1642) avastas mehaanika põhlised seaduspärasused. I. Newton (1642-1727) lõi ühtse seadusliku süsteemi. L.Euler (1707-1783) pani mehaanika kirja valemitega. Mehaanika põhiül. on keha asukoha määramine antud ajakhetkel. Kiirus- näitab, kui pika teepikkuse keha ajaühikus läbib Hetkkiirus- teine võimalik kiirusest rääkimise variant. Vaadeldakse väga väikse ajavahemiku jooksul. Keskmine kiirus- näitab, kui pika aja jooksul läbitakse keskmiselt mingi teepikkus Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus. Keha kiirendus näitab, kui palju keha kiirus muutub ajaühikus. Nihe- s, 1m selleks nim. Suunatud sirglõiku keha asukoha ja lõppasukoha vahel (linnulennult) Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ainult punktmassi korral. Liigitatakse sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks Nt
polnud. Ta oli kartnud oma arvamust öelda, nõustudes ka sellega, millele ta tegelikult tulihingeliselt vastu oli, kartuses ise hukka saada. Kuid sellise lõpu ta siiski leidis. Kui Jüri teatas, et ta ei hukka noori eesti poisse, sai ta Kremli kuuli läbi ise hukka. Jüri Jõgi suri vaprana ja jäi selle poolest mulle kõige enam meelde. Tema käitumine pani mind kõige enam sõja ja sellega kaasnevate probleemide ja emotsioonide üle mõtlema. Olgu selleks siis Jüri hirm tõe rääkimise ees, kohutav süütunne, mis teda sisemiselt sõi, tema alluvus käskudele või tema julgus filmi lõpus, rääkida tõtt ja mitte alluda käsule, mis tema arvates polnud õige ja õigustatud. Filmis oli ka realistlikke, tumedamaid hetki. Surmastseenid ja võitlemine elu nimel. 1944 oli tasukaalukas ja realistlik, surmastseenid polnud pikaks ja pisaraterohkeks venitatud, nagu paljude sõjafilmide puhul kipub juhtuma. Surm oli kiire ja ootamatu. Lahingustseenid olid
Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaaslase uhkema auto juurde, seal suitsu kimuvad ja räigekoelisi nalju rääkides rämedalt naeravad. Sageli ei puudu pildist ka trance või eesti räppmuusika. Ossid suhtlevad omavahel peamiselt sõnumeerides või rahvarohketes kohtades kõvasti telefoni karjudes. Tegu on üldse väga lärmaka rühmaga- neile meeldib endale tähelepanu tõmmata kas valjusti rääkimise või muusika kuulamisega. Tüüpilisteks üritusteks ongi stiihilised kogunemised mõne tuttava bemmi kõrval, kus saab omasugustega primitiivsel viisil mõtteid vahetada. Kokkusaamistel kuulatakse valjusti Powerhit raadiojaama või mõnda populaarset trance muusikastiili lugu, tehakse suitsu, räägitakse räigekoelisi nalju ja arutatakse antud subkultuurile olulistel teemadel naised, autod jm. Intelligentset vestlust reeglina ei toimu. Peamised
jooksul on see arenenud ja areneb igavesti, ning muutub ka sõltuvalt ajastust. Sõnal keel on ka teine tähendus, nimel on ta maitseelund inimese ja looma suus, meil on keelt vaja, et tunda maitseid, tajuda kuuma ja külma, ning mis kõige tähtsam, oma enda keelega moodustame sõnad ja sõnadest moodustame laused, ning saamegi keele, millega edastame infot. Keel kui maitseelund liigub siis rääkimise ajal nii, et tekivad kindlad häälikud ja häälikutest moodustuvad sõnad. Ka loomad edastavad infot keele abil, inimeste jaoks on see lihtsalt võõras ja meie ei saagi sellest aru saada, kuna nad on täiesti teine liik ja teevad meist erinevad häält ja nende häälepaelad, hambad ja keel on tihtipeale täiesti erinev meie omast, mis loob ka häälelise erinevuse ja teistsugused võimalused häälikute moodustamiseks.
Suhelda võib ka tavalist kirja saates. Tavalise kirjaga saab saata näiteks õnnitluse millegi tähtsa puhul koos kaardiga. Kui oled välismaal ja saadad lähedastele kirja koos kaardiga, millel kujutatakse kohalikku maastikku on kindlasti väga huvitav kirja saajale. Inimesed suhtlevad üksteisega iga päev. See on oluline, sest nii saadakse informatsiooni ümbritsevast keskkonnast. Suhtlemise abil on võimalik lahendada probleeme . Kiviajal ei suheldud üksteisega mitte rääkimise, vaid piltide ja liigutuste abil. Koopaseintele joonistati igasuguseid pilte loomadest ja muudest tähtsatest asjadest. Maailmas on olemas selliseid rahvusi, kes ei suhtle ümbritseva maailmaga. Nad on harjunud nii elama. Neil on oma arstiteadus ja nad oskavad ravida taimede ja muu sellise abil. Euroopa on keelte poolest rikas. Euroopa peamised keelerühmad on germaani, romaani, slaavi, balti ja keldi keeled. Paljud eurooplased räägivad lisaks oma emakeelele ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
