väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühike, mütoloogilise või satiirilise sisuga rahvajutt.
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvajutt.
Värss on luuletuse rida. Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18 sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeval kutsutakse kõlakaks, kuulujutuks. Mõistatus on sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik
Uudsuse ja teistsugususe sünonüüm. Sümbolism- 19.saj lõpus levinud levinud kirjandus ja kunstivool; kujutab sümbolite abil tunnetamatut maailma Ood- lüürikažanr; ülistus- ehk kiiduluuletus; tõstetakse kangelasena esile mõni isik, ese või nähtus. Poeem- lüürikažanr, lüroeepiline tekst, pikem jutustava sisuga luuletus e luulevormis räägitud lugu. Vabavärss- luulestiilivõte, luuletuses ei teki riimiskeemi, sõnade riimumine pole eesmärk. Miniatuur- eepikažanr, lühike,lüüriline lugu, kus luuakse meeleolupilt koos filosoofilise mõttearendusega. olulised inimene, ilu, loodus, armastus, emotsioonid jne. ___________Voltaire “Candide” paroodia , Rousseau “Emile” romaan, La Fontaine “Katkuhaiged loomad” valm, La Rochefoucauld “Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid" aforismi kogu , Moliere “tartuffe” komöödia, Defoe “Robinson Grusoe elu ja
Taandread! Teemaarenduse kolmas lõik. Taandrid Kokkuvõte võtab kirjutatu kokku, toob välja minu järeldused. Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul). Algriim sõnade algushäälikute kordus värsi piires. Iseloomustab regilaulu. Rahvajutt muinasjutud, muistendid, pajatused, naljand, Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnalegendideks.
- Usaldusväärsus – kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis, kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm). - Kaal - Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) – küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Kohtueelne menetlus kriminaalasjades § 211 – kohtueelse menetluse eesmärk. Eesmärgiks on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks mud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja
- Usaldusväärsus kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis, kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm). - Kaal - Eluline usutavus subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Tõendamine - mis see on? Kriminaalkohtus lahendatakse nii fakti- kui õiguse küsimusi. Kui asi on üldmenetluses kohtus, siis eelduslikult on vaidluse all nii minevikus toimunud sündmused kui ka neile antav õiguslik hinnang
annaabi.ee 
