Majanduspoliitika 1. Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a. tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b. uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c. tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajand...
Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra. Raamatu teine osa keskendub keskvõimu mõjule Eesti alal ja Balti erikorrale. Puudutatakse teemasid, mis olid 18. sajandil päevakajalised. Maa ja omandi küsimus kerkis seoses Vene võimu kehtestumisega Eesti alal. Kuid see teema oli ka varem poleemikat tekitanud. Vene riik hakkas läbiviima restitutsiooni- mõisate tagastamist omanikele. Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus. Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse.
lahingut kõik selge (rootsi kehvas seisus) soome saab rootsi see hetk veel tagasi rootsib loodab veel venemaad lüüa, kaotab soome territooriumit Kuramaa püsib veel üsna vähe aega baltisaksa aadlike varasemad privileegid taastatakse maaomand (restitutsioon) restitutsioon - reduktsiooni vastand varasema olukorra taastamine vene võim annab reduktsiooni valdused tagasi kuigi restitutsiooni elluviimine tähendab, et maad pole enam keisrivõimu omad, ei häiri see teda, sest Venemaa nii suur, et muult alalt tuleb raha piisavalt sisse omavalitsus asju juhivad kohalikud aadlikud rootsi püüdnud seda piirata Peeter annab varasemad privileegid tagasi kogu venemaa õigeusklik baltis lubati luteriusk ametlik keel saksa keel kohalikud seadused, mitte venemaa omad. üleriigilisi seadusi pole
Enamik eestlasi elas maal, vähem linnas. Linnas elasi philiselt Venelased(Tallinnas). Vene asustus oli suur Peipsi rannikul. Rootslased elasid rohkem väike saartel ja Hiiumaal. 18.saj rännas siia palju sakslastest käsitöölisi ja kaupmehi. Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed. Balti erikord · Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnud kindel, et Rootsi omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna
Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. - + Eestlastel puudus võimalus oma maa Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga saatused kaasa rääkida. ja tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes. Baltisakslased said piiramatu võimu Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära,
uusaja professor. Antud monograafia on kirjutatud doktoritööna. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult tervilikku pilti eesti ala valitsemisest 18. Sajandil. Selles teoses on püütud anda süstemaatilist ülevaadet Eesti ala valitsemisstruktuurist alates Vene võimu kehtestamisest Baltikumis 1709-1710, kus vene võim pakkus balti aadlile restitutsiooni- reduktsiooni käigus võõrandatud maaomandi taastamist ja omavalitsuslike õiguste ennistamist (31). 1721a. sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga lubati Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlikele ja mitteaadlikest elanikele, sammuti linnadele, magistraatidele, gildidele ja tsunftidele Rootsi valitsusaja privileegide, tavade ja õiguste säilitamist ning kaitsmist ( Balti erikord), siis antud monograafias põigatakse ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu
Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas. maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil; Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes. restitutsioon - taastamine. Eestis on toimunud mitmeid restitutsioone. N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a. taastati restitutsiooni alusel Eesti Vabariik. Balti erikord - balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud.
välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras? + - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes.
andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637
kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest.
3. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir 4. Säilisid rüütelkonnad Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse - baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke. Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud (nt. õigus osaleda maapäeval, õigus omada rüütlimõisaid). Et võita baltiaadli poolehoidu viis Peeter I läbi restitutsiooni - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Mida positiivset ja mida negatiivset oli balti erikorras? Positiivne Negatiivne · Säilitas siinne kultuur · Eestlaste õiguste piiramine, allasurumine
aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda välismaale oli Johann Reinhold Patkul Vene ajal 18.saj. · Balti erikord - balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooni - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele(Venemaa tahtis oma võimu siin kinnitada) · koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle · Uusikaupungi rahu sätestas Balti erikorra - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse, valitsev lutheri usk, riigiametnikeks jäid sakslased ja asjaajamiskeeleks
rünnakuteks, samas aga piisavalt tugevad selleks, et end kaitsta Prantsusmaa või Venemaa vastu. Legitiimsus: Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte, seaduslikkus. Talleyrand rõhutas igati valitsejate legitiimsust, mis tähendas revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamist Bourbonidest alates. Eranditeks, mida ei taastatud, olid ainult SakasRooma Keisririiki ja Rootsis Gustav IV Adolfi võim. Restitutsioon: Restitutsiooni all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile. Restitutsiooniprintsiipidest lähtudes taastati Bourbonide dünastia Hispaanias ja vanad valitsejasuguvõsad said uuesti võimule enamikus Itaalia riikides. Ka Sveitsi konföderatsiooni taastati, kuna garanteeriti selle neutraliteet. Aga õige pea selgus, et kõige elluviimine ei olegi nii kerge. Jäeti rahuldamata 300 Saksa väikevürsti palvedtagastada neile nede valdused. Euroopa jagamine:
Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Vene riik nõudis truudusvande andmist ja mõisnikud pidid kohapeale elama asuma. Viimasest ei olnud huvitatud Rootsi kõrgaadlikud, kes eelistasid jääda Rootsi. Seepärast neile enamasti mõisaid ei restitueeritud või kui ennistatigi, siis müüsid nad need kiiresti maha. 1721. aastal loodi restitutsioonikomisjonid. Restitutsioon viidi lõpule enamasti 1720. aastate lõpuks. Restitutsiooni otsese tulemusena taastus aadli maavaldus. 5 Rootsi kuningas (1697–1718) Karl XII Pilt: google.ee Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis. Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade
riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu. Esiteks nende riigitruudus ja teiseks seisuseteadlikkus. Baltisakslaste riigitruuduse juured ulatuvad Peeter I aegadesse: Rootsi oli mõisate reduktsiooni tõttu sattunud ebasoodsasse valgusse ja Peeter I võitis siinsete sakslaste poolehoiu mõisate restitutsiooni ja õiguste laiendamisega. Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von
1814aastal toimus Viini kongress.See toimus võitnud riikide vahel,kuid seal osales ka Prantsusmaa kes oli kaotanud.Kogressi meeleolu määras asjaolu,et osalejad tähistasid pärast paljusid sõja-aastaid saavutanud võitu.Viini kongressi on nimetatud ka kui tantsivaks kongressiks,kuna toimuvad ballid ning pidustused.Kongressil toimus diplomaatilised läbirääkimised.Üks eesmärk sellel oli restauratsioon-ehk vana korra taastamine kogu Euroopas.Viini kongress kuulutas välja ka restitutsiooni,ehk selle all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile.Taastati Bourbonide dünastia Hispaanias.Selgus ka,et kogressil sõnastatud põhimõtteid ei ole võimalik ellu viia.Saksa väikevürstide palved neile valduste tagasiandmises jäi rahuldamata.Põhiprintsiipide rakendamine oli raskendatud ka sellepärast,et tekkinud olid ka omavahelised vastuolud.Lõpuks jagati Euroopa siiski võitjate huvides.Viini kongressi
Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tõestada, et maa oli olnud sinu oma, a kui dokumente polnud, piisas tunnistajate kirjalikust tõendist, seda ei saanud kurjasti ära kasutada, sest neid polnud nii palju ja kõik teadsid, mis oli kelle oma. Kui saadi tagasi maad, saadi tagasi ka kõik õigused talupoegade üle. Teine osa oli see, et kõik senised seadused ja ka maksukorraldus säilisid. Kui
c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma 28 Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse a privatiseerimist b välisinvesteeringuid c kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi 29 Kui poliitspektri äärmused maailmasõdade vahel radikaliseerusid, siis antiinternatsionaalne parem tiib (globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fasismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika
c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma 28 Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse a privatiseerimist b välisinvesteeringuid c kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi 29 Kui poliitspektri äärmused maailmasõdade vahel radikaliseerusid, siis antiinternatsionaalne parem tiib (globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fašismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika
venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu. Esiteks nende riigitruudus ja teiseks seisuseteadlikkus. Baltisakslaste riigitruuduse juured ulatuvad Peeter I aegadesse: Rootsi oli mõisate reduktsiooni tõttu sattunud ebasoodsasse valgusse ja Peeter I võitis siinsete sakslaste poolehoiu mõisate restitutsiooni ja õiguste laiendamisega. Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata
See tuli lossida, kottidesse või tündritesse panna ja kaaluda. Seejärel tõid mündrikud soola paatides randa, kus see voorivankritele laaditi ja kaupmeeste keldritesse viidi. Tallinna kaudu varustati soolaga ka osa Põhja-Venemaast ja Soomest. Teiseks tähtsaks Tallinna kaudu sisseveetavaks kaubaks olid kangad (eriti kalev). Punasest kalevist sai moekangas. Tallinnasse toodi ka heeringaid, hõbedat, tina, rauda, magusaid veine ja vürtse. 7. Mõisate reduktsiooni ja restitutsiooni mõiste Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Eestimaal riigistati 53% kõikidest mõisatest, Liivimaal riigistati kuni 75% kõikidest mõisatest. Mõisate riigistamisel kadus vana läänikorraldus. Reduktsiooni oluliseks tulemuseks oli riigi sissetulekute suurenemine. Renti tasuti kahes jaos: üks osa oktoobris- novembris ja teine osa järgmise aasta märtsis. Reduktsiooni mõju oli aga lühiajaline. Areng katkes, kui algas Suur nälg.
käitumisega, nt diplomaatiliste suhete katkestamine, välisabi andmise peatamine · repressaadid tegemist ebasõbraliku ja õigusvastase käitumisega, nt riik A põhjustab riigile B kahju õigusvastase käitumisega, siis riik B võib loobuda mõnede oma lepingujärgsetest kohustuste täitmistest riigi A osalt. Rahvusvahelise väärteo tagajärjed: · kannatajariigil on õigus nõuda kahju täielikku hüvitamist kas restitutsiooni, kompensatsiooni või satisfaktsiooni vormis. · Kui tegemist on rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste rikkumisega, siis on õigus kahjuhüvitamist nõuda kõikidel riikidel · Restitsutsioon = rikkujariik peab taastama olukorra mis eksisteeris enne rahvusvahelise väärteo toimepanekut · Satisfaktsioon = olukordades, kus puudub materiaalne kahju (nt üks riigipea
Tuleb nõustuda, et valikute tegemisel ei olnud kiire poliitilise tellimuse täitmise tingimustes tegelikult aega analüüsida eri süsteemide eeliseid. Sissekandeprintsiibi valimine rajaneb usaldusel selle töö vastu, mida tegi prof J. Uluotsa poolt juhitud töögrupp tsiviilseadustiku eelnõud koostades. Vähemtähtis ei olnud Eesti ajalooline kogemus kinnistusraamatute pidamisel ning selle traditsiooni jätkamine üldise restitutsiooni tingimustes. 2.2. Kinnistusraamatusüsteemi tähtsus Kinnistusraamatuõigus on tehniliselt äärmiselt peen ja kindlasti mitte lihtne. Aga see on talutav, sest võhik, kellel tuleb tegutseda kinnisasjaõiguse alal, kasutab enamasti juriidilist abi ja kuna on tegemist suurte väärtustega, võib ta seda endale ka lubada. Igal juhul kujutab kinnistusraamatuõigus endast õiguskorra ja õigusteaduse suurt saavutust, sest ta võimaldab ühel väga tähtsal alal
vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas – mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 15. Sajandi teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kuna ilma talupoja toota polnud maal vaartust, keelati neil maalt lahkuda. 49) Kirjelda Rootsi ja Vene agraarpoliitika põhimõtteid (sh reduktsiooni ja restitutsiooni) Balti kubermangudes? Reduktsioon- Mõisnikele kingitud maade tagasivõtmine. Mis anti rendile nende endistele omanikele. Nüüd pidid nad osa tuludest andma riigile. Riigi sissetulekud suurenesid. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigile võetud mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele ehk mõisnikele. 50) Eesti- ja Liivimaa 1802/1804 talurahva seaduste põhisisu? Kirjelda nende seaduste
Näiteks on teada, et Forseliuse üks parimaid õpilasi, Ignatsi Jaak, töötas köstri ja kooliõpetajana ka pärast sõda. Siiski oli tagasilöök tuntav, sest sõjast, näljast ja katkust vaevatud talupojad lihtsalt ei jaksanud koolimaju ja kooliõpetajaid üleval pidada ning isegi koolilapse varustamine leivakotiga võis osutuda üle jõu käivaks (Vahtre, 2000). Talurahvakoolid Enamus Rootsi ajal rajatud talurahvakoolidest suleti, ning restitutsiooni käigus tagastati koolidele eraldatud adramaad neid varem omanud mõisatele. Talupoegade lugemisoskuse drastilise languse hoidis ära koduõpetus. Oluliselt aitas rahvahariduse parandamisele kaasa pietismi levik Baltikumis. Pietistidest pastorite esmaseks tegevuseks sai sõjas laastatud maal kooli- ja leeriõpetuse käimapanek. Õppimistingimused ei olnud kiita enamasti paiknes kool talu rehetoas, kus ruumi vähe ning suits ja külm on igapäevasteks külalisteks
riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu. Esiteks nende riigitruudus ja teiseks seisuseteadlikkus. Baltisakslaste riigitruuduse juured ulatuvad Peeter I aegadesse: Rootsi oli mõisate reduktsiooni tõttu sattunud ebasoodsasse valgusse ja Peeter I võitis siinsete sakslaste poolehoiu mõisate restitutsiooni ja õiguste laiendamisega. Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata
suurendada. · 1680. aasta Karl XI absolutistliku valitsusreformiga võeti reduktsiooni käigus ära suur osa aadlike maadest, mis anti nende endistele valdajatele rendile (saadud rahadega parandati nt haridust) Balti aadel Vene ajal · Venemaa vajas peale Põhjasõda baltisaksa aadli toetust, et oma vallutuste püsivuses kindel olla > kehtima hakkas Balti erikord (1721-1783?). o Balti aadel sai restitutsiooni käigus oma mõisa tagasi (sellega koos ka varasemad õigused talupoegade üle), säilitas Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse ja al 1730.-40. immatrikuleeritud aadlikud said poliit ja maj eesõigused. Rootsi ajal Rootsi üritas allutada aadel tugevamalt keskvõimule, kuid see ei andnud tulemusi, sest keskvõim oli nõrk. Rootsi kõrgaadlikud omandasid rohkesti siinseid maid ja olid nagu
Taani võimud viisid saarel läbi reduktsiooni. Rootsi aeg: Vaata Rootsi aja lehelt. Ka Põhjasõja lõppedes oli Eesti täiesti laastatud ja rahvastik väljasuremise äärel. Mahapõletatud mõisad ja talud tuli uuesti üles ehitada. Maal oli puudus tööjõust ning künni ja veoloomadest. Põllumaad olid suurelt osalt kasvanud võssa. Vene aeg: Peeter I viis läbi restitutsiooni riigimõisad anti tagasi endistele omanikele. See oli tarvilik, et tõmmata siinne baltisakslaste eliit enda poolele, et kasutada seda siis uue, senisest euroopalikuma Vene impeeriumi ülesehitamisel. Eestlastele tähendas see aga pärisorjuse taaskehtestamist terveks sajandiks. Lisaks läks Põhjasõda Eestile maksma vähemalt 200 000 inimelu üle poole rahvastikust. Kas maarahvas = talupojad = eestlased ?
Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3 Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas
Repressaalid ei tohi olla sõjalised Repressaalide puhul tuleb vältida proportisonaalsust. Kahju hüvitamine Rikkujariik peab hüvitama kannatajariigile tekitatud kahju Hüvitamist saab nõuda kolmes vormis, kas üksikult või kombineeritult: -‐ restitutsiooni -‐ kompensatsioon -‐ satisfaktsioon Hüvitamine on lihtsam, kui tegemist on konkreetse kannatajariikidega ja/või kahju on materiaalne Riikidele ei ole väga tihti tähtis otseline rahaline hüvitis, võib rohkem rahuldada see, kui keegi võtab omaks rikkumise ja vabandab. Diplomaatiline kaitse
+ vene sõjavägi · Seisulik jaotus 1782: eestlastest talurahvas u 95% linnades alla 5%, aadel 0.6- 1% · Talurahva tingimuste karmistudes põgeneti Soome, Venemaale, Ojamaale Rootsi: - Nekrutikohustuse kehtestamine(1797-) hakkas avaldama edaspidi negatiivset mõju rahvastikuarengule sündimata jäänud laste tõttu Põllumajandus, aadel ja talurahva olukord 18. Saj · Restitutsiooni teostamine 1721-: - Truudusvande vastu tagastati mõisad baltisaksa(immatrikuleeritud) aadlile +(endisi Rootsi kõrgaadli) läänistusi anti Vene aadlikele(kes ei hakanud elama Baltikumis) - Tulemuseks kroonu maaomandi likvideerumine: - Eestimaal kroonumõisasid 2%(enne 54%) ja LM-l 20%
Kui 1696. a seisuga oli redutseeritud 185 mõisa, siis 1726. aastaks oli neist endistele omanikele või nende järeltulijatele tagastatud 161. Oli mõisaid, mida riik tagasi ei andnud (Eestimaa osas 26?), mille puhul esinesid teatavad probleemid, kuid ka neile leiti mõne aja pärast rakendus. 19. sajandiks jäi Eestimaale ainult seitse riigimõisa. Eestimaal oli arvestuslikult 2% maadest riigi käes. Eestimaal on ajalooliselt domineerinud eramõisad. Eestimaal pärast restitutsiooni on rüütlimõisate valduses 94,1%, kroonu käes 2%, rüütelkonna lauamõisaid 1,4%, linnade käes 1,3% ja kiriku käes 1,1%. Liivimaal oli asi palju keerulisem. Ka siin moodustati 1721 restitutsioonikomisjon. Hinnanguliselt pärast selle komisjoni tööd jäi 102 mõisa riigi kätte. Mõne aja jooksul hakati neid mõisaid erakätesse andma. Läbi 18.-19. sajandi riigimõisate arv jääb umbes saja piiresse. Kroonumõisaid hakati väiksemaks tükeldama
(kuningas Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3. Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile),
tunnistatud akti ei saa tulevikus enam kellegi suhtes kohaldada. Ex nunc otsus on suunatud minevikku ainult selle isiku suhtes, kes algatas vaidluse ja sai soovitud tulemuse. Ex nunc otsuse puhul toimu endise olukorra ennistamine ainult endale soodsa lahendi saanud isiku suhtes. Riikide praktikas kohaldatakse enamasti ex nunc toimega otsuseid, seda selleks, et tagada õiguskindlus ja vältida väga raskesti läbiviidavat kogu ühiskonda hõlmavat kallist restitutsiooni. Seda põhjendatakse ka sellega, et isik ise ei vaidlustanud õigeaegselt teda puudutanud akti põhiseaduslikkust. Riik Mõistet "riik" kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: riigiaparaat teatav ühiskonna organiseerituse vorm, mida iseloomustavad: *territoorium *püsiv elanikkond (riigi rahvas) *aparaat, kes teostab sellel territooriumil efektiivset (tegelikku) võimu. Riigi iseloomustamiseks kasutatakse veel mitmeid tunnuseid:
Lisaks on kannatanule antud spetsiifilised menetlust kujundavad õigused (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL (phvrite direktiiv), millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK + lisaks kohtupraktikast tulenevad muudatused). Kannatanu huvid ja õigused. Kannatanu huvi kriminaalmenetluse toimetamise vastu näib peamiselt tingitud soovist saada moraalselt või varalist restitutsiooni. Moraalne restitutsioon väljendub kannatanu huvis selle vastu, et teda kahjustatud isiku tegu mõistetaks riigi poolt hukka. Kannatanu poolt vaadatuna on see käsitatav kinnitusena selle kohta, et tema õiguste kahjustamine on ebaseaduslik ning taunimisväärne. Kättemaks kannatanu õiguste kahjustamist tasakaalustaks süüdlase karistamine. Varaline restitutsioon tsiviilhagi kaudu. Kannatanu õigused: 1) Õigus kontrollida menetluse toimetamist
annaabi.ee 
