Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). 11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja
Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34.3 alusel; 10) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid; 11) teha muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid. KREDIIDIASUTUSE SEADUS 1)Missuguse äriühinguga asuatakse pank ja kui suur on algkapital 2)Missuguseid tingimusi täitev krediidiasutus tohib ärinimes kasutada PANK (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank». (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus. (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime. (4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all,
Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses. Krediidiasutuse likviidsus peab olema igal ajahetkel piisav tema kohustuste täitmiseks Krediidiasutus peab kehtestama ühe osana oma üldisest riskijuhtimise raamistikust usaldusväärselikviidsusriski juhtimise raamistiku. Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada krediidiasutuse võime täita õigeaegselt ja täies mahus oma kohustusi ning tulla võimalikultpika perioodi kestel toime likviidsuskriisi tingimustes. Krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise raamistik peab hõlmama kõiki tegevusi, mis
andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees. Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule
RAHA JA PANGANDUS TURVAMÄRGID 500 KROONI VÄLJALASKE AASTA:2007 1. C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4. Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid 5. Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON" 6. Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "500" 8. Latentne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kolm hõbedast lõvi 11. Kopeerimisvastane võrk 12. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 13. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500" 14. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed 15. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit 16. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, ...
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Divide...
seadusest. 2 1. HOIUSE MÕISTE Hoius Tagatisfondi seaduse tähenduses on hoiustaja arvelduslepingust tulenevad nõuded kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu ja hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu. Hoius on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. (Tagatisfondi seadus) Enamlevinud hoiuste liigid: - Raha arvelduskontol - Nõudmiseni hoius - Tähtajaline hoius - Üleöödeposiit - Kasutushoius - Kasvuhoius - Kogumishoius - Lastehoius - Säästuhoius - Investeerimishoius (Tagatisfond)
ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol kaubaartikli ainumüügi või ainutootmis õigus, moraal käitumisnormid, mis määravad suhtumise inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar - notaritoiminguid täitev isik, omavalitsus kohalike võimuorganite süsteem, opositsioon vastuseisjad, pakt rahvusvaheline leping, pank krediidiasutus, parlament riigi või omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu, peaminister valitsusjuht, põhiharidus 1 9 klass, president valitav riigipea, radikaal käremeelne isik poliitikas, rass inimeste jaotus välis tunnuste alusel, regioon ala, piirkond, religioon usund, usk, riigikogu parlamendi nimetus Eestis, riik - organiseeritud inimeste kogu, seadus reguleerib inimeste ja riigi
Panga ja börsiõigus Pangandusõigus Pangandusõigus on õigussüsteemi üheks osaks ehk õigusharuks. Pangandusõiguse all tuleks mõista õigusharu, mis reguleerib õiguslikke suhteid pangateenuste osutamisel krediidiasutuse poolt ning nende kasutamist kliendi või teise krediidiasutuse poolt. Milleks on vajalik? Pangandusõigus reguleerib suhteid krediidiasutuse ja tema klientide ning teiste krediidiasutustega. Pangandusõigus on see, mis ütleb nii pangale kui ka selle kliendile, millised on nende vastastikused õigused ja kohustused. Pangandusõigus ütleb tsiviilkohtunikule, millisel viisil tuleb lahendada tekkinud pangandusalane kohtuvaidlus, kui üheks protsessipooleks on krediidiasutus või kui vaidlus on tekkinud vähemalt kahe krediidiasutuse vahel. Kitsam mõiste Kitsam mõiste lähtub põhimõttest, et krediidiasutuse tegevust reguleerivad avalikõiguslikud normid on pangandusõigusest eraldiseisva haldusõiguse osa ning selle kohaselt o...
•• konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 33. Krediidiasutuste tüübid 34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded: • krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega; • aktsiad voivad olla ainult nimelised ja vabalt voorandatavad, uldjuhul •• peale aktsiate voib krediidiasutus valja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •• krediidiasutus voib valja lasta ka nimelisi vahetusvolakirju, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •• isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsiakapitalist voi haalte arvust) voi suurendada seda ule 20, 33
3. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt 5 miljonit eurot Krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega Aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üldjuhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta Peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist Krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem, kui 1/10 aktsiakapitalist Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (üle 10% aktsiakapitalist või häälte
45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud 50. * Väärtpaberivahendaja - finantsturuga seotud asutus, näiteks investeerimispank, mis aitab ettevõttel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul 51
firmades. Kui teine riik ei näe teistmoodi ette. Ka Eestis tegutsevate välispankade ja tütarettevõtete tegevusi reguleerivad, kui välislepingust ei tulene teisiti. Soome, Läti ja Saksamaaga seotud Eesti Panka ei võeta krediidiasutusena. Peamine majandustegevus on avalikkuselt hoiuste vastu võtmine, laenu andmine ja muu finantseerimis küsimus. Tuleneb Panga mõiste EL esimesest panga direktiivist. Hetkel lubatud kaks vormi: krediidiasutus võib olla asutatud kas aktsiaseltsina või ühistuna. Ja vastavalt esimese puhul on rakendamiselt AS-i kohta käiv õigusruum ja teise puhul hoiulaenu kohta käivad erisused. Avalikkuselt võib raha hoiustamiseks võtta ainult krediidiasutuste seadusest ette nähtud alustel ja korras. Avalikkus krediisiasutuste seaduse mõistes on määratud isikute ring. Finantseerimisasutus - Põhiliseks tunnuseks on see, et ei ole krediidiasutus. Pakub liisinguid
FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
2. jaemaksete arveldussüsteem väiksemate kui 15 miljoni suuruste maksete arveldamiseks. 11 22.09. KREDIIDIASUTUSED Mõiste Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda AS-i või ühistuna ja temale kohaldatakse AS-i või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui KAS ei tulene teisiti. Ainult krediidiasutusel on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil... Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna pank kasutamine Krediidiasutuse ärinimes peab kasutama sõna pank või ühistupank kui tegutseb ühistuna. Ainult krediidiasutus võib neid sõnu oma ärinimses kasutada
tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks. Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine. Samuti oma arvel j nimel laenude andmine või mõni muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda nii aktsiaseltsi kui ka ühistuna. Kindlustusseltsiks on äriühing, mille põhiliseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel selle juhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine. 7 Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks.
Finantsturg: Hästi laialt kasutatav, seal toimub kõik, igasugune vahetus. Samas on palju tänapäeval elektrooniline. Finantsturg on hüpoteetiline ruum, kus pakkujad ja ostjad omavahel kokku saavad. Termin. Kellelgi on ilmselt üle, kellegi on puudu, seda mis on üle liigutatakse finantsvahendajate kaudu neile kellel on puudu. Klassikalisem vahendaja on pank. Kindlustus investeerimisfondid. Sageli oleme harjunud rääkima pangast, tegelikult peaks ütlema krediidiasutus. Pank - tuleb itaalia keelest, panko oli rahavahetajate lett. Ja kui rahavahetajal ei ole enam raha, siis lõhutakse ära lett - ehk siis pankrott. Finantsturg koosneb - lühiajalised (rahaturg) kohustused ja kapitaliturg (pikaajalised). Ettevõtte finantsanalüüs: · Vaadatakse, mis ettevõttes on sündinud, käesolev, ja vaadatakse tulevikku. · Plaani töötamine. Näitajate valimine
sanatsioon - tervendamine; süsteemi rakendamine ettevõtte pankrotistumise vältimiseks või lihtsalt majanduslikest raskustest ülesaamiseks saneerima - sanatsiooni teostama - sanatsiooni teostama segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid sidusettevõtja - sidusettevõte on ettevõte, mille omakapitalis krediidiasutus osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele on sidusettevõtte tegevus oluline. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtet, kelle hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt või kaudselt 20 kuni 50%(k.a). sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks.
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Kasutushoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Erinevalt tähtajalisest hoiusest võid raha välja võtta varem kui kokku lepitud, ilma et kaotaksid kogu intressi. Hoiuse võib avada ka ilma igasuguse sissemakseta - minimaalset ...
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
- kulusid peab tõendama ja tõestama. Kui ei suuda, võid minna hukka. Luca Pacioli teadlane, matemaatik, lionardo davintsi sõber traktaat arvepidamisest (veneetsia kaubanduse süsteemi) Juhatus vastutab raamatupidamise kohta, mitte raamatupidaja. Abakus - arvelaud Finantsarvestus Arvestuse osa, mille tagajärjeks on ettevõte kõikide majandustehingute teatud reeglite järgi korjamine, arvutamine. Nt. IFRS standarti järgi Börsi ettevõte ja krediidiasutus rahvusvahelise finantsaruanne Finantsaraamatupidamine lõpeb finantsaruandlusega. Tugineb finantarvestuse põhimõte. Raamatupidamise seadus(vajalik kõigile) 1. Raamatupidamise kohustatud : riik(ministeerium, riigi kantselei, president), juriidiline isik, fie, omavalitsuse üksus, filiaal nt. Prants on largemad eeskirjad 2. Algdokument, mis tõendab majandustehingut (nt.raamatupidamiskirjendi järjekorra nr) 3
*Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53
*Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võlad ja/või omandisuhteid fikseerida jne
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt...
Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist...
Asus tegevusse ajal, kui termin ,,eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner Sahhovskoi selles kätketud ohte taibanud. Sellegipoolest õnnestus Tõnissonil lubatu ja lubamatu piiril balansseerides asuda õhutama mõtet, et ka väike rahvas on lõpuks ikkagi rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Niisiis edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! Tema eestvõtmisel rajati 1902. aastal esimene eestlaste krediidiasutus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Tõnisson ja Grenzstein pidasid duelli väikerahvaste saatuse küsimuses, kus esimene väikerahvaste eluõigust kaitses ja viimane seda mõttetuks pidas. Gretztein, tundes, et hakkab alla jääma, üritas salakaebuste abil Tõnissoni ja tema lehte kõrvaldada, kuid see ei õnnestunud, sest tsaariametnikud ei usaldanud ka teda. Sotsiaaldemokraatia levik
suurim pank ning juhtpositsioonil ka oma teistel koduturgudel: Eestis, Lätis ja Leedus. Suurpangana on Swedbank finantssüsteemi oluline osa ning nad pakuvad kõikvõimalike finantsalaseid tehinguid nii era- kui ka äriklientidele. 2014.aasta IV kvartali kasumiarunde järgi oli Swedbanki aruandeaasta kasum 44.2 miljoni eurot. (Swedbank) 1.2 SEB Pank SEB on pikaajalistel kliendisuhetel põhinev kaasaegne universaalpank. SEB pakub kõikvõimalike teenuseid, mida üks edukas krediidiasutus võiks pakkuda ning seda nii era- kui ka äriklientidele. 2014.aasta IV kvartali kasumiarunde järgi oli SEB Pank-i aruandeaasta kasum 22.1 miljoni eurot. (SEB pank) 4 1.3 Nordea Bank AB Eesti filiaal Nordea Pank Eestis kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB. Nordea Panga esimene kontor Tallinnas, Harju 6, avati 27. veebruaril 1995. aastal ning see oli esimene välispanga kontor Eestis
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – ...
pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Pangad jagunevad: erapangad riiklikud pangad segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: suurpangad keskmised pangad väikepangad Krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutused jagunevad: laenu-hoiuühistud krediidiühingud finantseerimisfirmad faktooringfirmad Krediidigaranteerimisfondid rahaturu fondid liisingettevõtted investeerimisfondid kindlustusfondid laenukontorid pandimajad Pankade ülesanded:
avatus. Ühistuid võib jagada kahte gruppi: 1) tuluühistud kui äriühingud ( laenu- ja hoiuühistud, ühistupangad, Tarbijate ühistud, kindlustusühistud. 2) mittetulundusühistud ( garaazi kooperatiivid , majaühistud jne) Esimene ühisrahaasutus loodi Viljandis ( 1869 ), C.R.J eestvedamisel Põllumeesteseltsi poolt. Kandis nimetust tol ajal ,, Laenu ja hoiu kassa" Esimesed tulekindlustusseltsid Tallinnas ja Tartus samal perioodil. (1869) Esimene Eesti puhas krediidiasutus (1902) Tartus asutatud ,,Eesti laenu ja hoiuühisus". Loetakse Eesti panganduse algusaastaks. 1914a-ks oli sellel ühisusel üle 7000 liikme, saanud ka kogu Venemaal suurimaks. Hakati looma vastastikuseid krediidiühistuid. 1905 Tartus loodud krediidiühistu, mis oli tegelikult ühispankade loomise asutamise perioodiks 1907-1914. ( rahvuslikud üritused.. jne) 1-ks jaanuariks 1929a oli Eestis 234 ühispanka, igas maakonnas 15-20tk. Samuti oli ka ühistegelikke kindlustuskassasid (327 tk).
KOHALIKUD MAKSUD: (100% KOV eelarvesse) Loomapid. maks Mootorsõid. maks Lõbustusmaks Reklaamimaks Teede-tänavate sulg. maks Parkimistasu KULUD Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus 34. Finantssüsteemi ülesehitus 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) 2) Finantstooted 35. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
- alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on p-des 1–4 ja lg 3 p-s 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud p-s 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga; (TuMS § 171 lg 2 p 5) 8 - p-dega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on p-s 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on p-des 2–4 nimetatud finantsvara ja (TuMS § 171 lg 2 p 6) - p-dega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud p- s 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lg 2 p- des 1–4 sätestatud tingimustele. (TuMS § 171 lg 2 p 7) 20
võimalike tulemuste ulatus ning mida suurem on ekstreemsete tulemuste (nii positiivsete kui ka negatiivsete) tõenäosus. Riski mõõtmiseks võib kasutada järgmiseid statistikuid: 1) standardhälve, 2) dispersioon. 49. Nimetage peamisi finantsteenuseid. Informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising, faktooring, valuutavahetus. 50. Mille suhtes erineb krediidiasutus finantseerimisasutusest (tooge nende näiteid Eestist). Krediidiasutus (kommertspank) on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Finantseerimisasutus (hoiu-laenuühistu, liisingufirma, investeerimisfond) on äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on
teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab
raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt:
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. 16. Erinevad maksevahendid ettevõtluses. Erinevad maksevahendid ettevõtluses on näiteks sularaha, tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded. Tšekk on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma. Tavaliselt on tšeki maksjaks krediidiasutus. Tšekisumma väljamaksmise toimingut nimetatakse tšeki lunastamiseks. Veksel on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma, kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel). 17. Kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon. Kaubandustegevus on: 1) vallasasja pakkumine ja müük; 2) vallasasja kasutusse andmine ja võtmine;
erastamistoimingute läbiviimiseks. (1) Erastatava vara erastamise viisid on: 1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) äriühingu aktsiate avalik müük; 4) vara müük erastamise korraldaja poolt määratud viisil, kui käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. (2) Erastatavat vara müüakse raha ja erastamisväärtpaberite eest. 16. Mis on krediidiasutus ja millised on selle liigid? Mis on likviidsus? Mis on moratoorium? Kes teostab järelevalvet krediidiasutuste üle? Millised tehingud on lubatud krediidiasutustele? krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkusele rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Liigid-pank ja ühistupank
4) ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju. 7.1. kontrollimine ja hinnang Koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis. Koondumist ei kontrollita, kui krediidiasutus, finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, etnadei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja konkureeriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite müügi ettevalmistamisel ning nende
2.3. SANEERIMISNÕUSTAJA Saneerimisnõustaja ülesanded sätestab SanS § 16. Tema põhiline ülesanne on ettevõtja nõustamine saneerimiskava koostamisel. Tema kohustuste hulka kuulub ka saneerimiskava kohta oma asjatundliku hinnangu andmine kohtule ning vajadusel võlausaldajatele. Lisaks nõuetele vastavale füüsilisele isikule, võib saneerimisnõustajaks olla ka juriidiline isik nagu investreerimisühing või krediidiasutus (SanS § 15 lg 3). 18 KOKKUVÕTE Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kui raskustes oleval ettevõtjal on lootust oma ettevõte päästa, võib algatada hoopis saneerimismenetluse ja koostada saneerimiskava. Inkasso on oluline võlgade sissenõudmise koha pealt, sest paljud võlgnikud ei taha või ei suuda oma kohustusi täita.
majandussituatsioonides, et piirata pankade laenutegevust ning seeläbi hoida kontrolli all majanduse liigne ülekuumenemine ning võimalik inflatsioonioht. Kohustusliku reservi suurendamine sunnib pankasid korrigeerima oma likviidsuspositsioone, mis tähendab laenuressursi suunamist likviidsuse tagamiseks. Eesti krediidiasutustes reguleerib kõige üldisemat likviidsust krediidiasutuste seadus, mis sätestab põhinõuetena: 1. Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajahetkel oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk panga likviidsus. Selleks peab pank säilitama vajaliku likviidsete vahendite ning jooksvate kohustuste vahekorra. 1. Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma vabadest vahenditest kohustusliku reservina Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti 1. Kohustusliku reservi määra ja selle kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.
Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal. Moratoorium on, vastavalt Krediidiasutuste seadusele makseraskustes oleva kommertspanaga tegevuse osaline peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võtta tarvitusele abinõud olukorra parandamiseks ja klientide huvide kaitsmiseks. (1) Krediidiasutus on kohustatud lõpetama väljamaksed kõikidele klientidele, kui ta ei suuda ühe tööpäeva jooksul rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet, ja teatama sellest samal päeval Eesti Pangale. (2) Eesti Pank võib kehtestada krediidiasutusele kas tähtajalise või määramata tähtajaga moratooriumi. (3) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud. (4) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada ja juhtida krediidiasutust.
esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal. Lisaks tuleb märkida hinda määravate tingimuste muutmise eeldused ja hinna muutumise esimene võimalik ajahetk. Krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra kehtestab rahandusminter Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Arvelduskrediit Kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata VÕS §des 404406 sätestatut (407) Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat: 1) krediidi ülempiirist; 2) teatamise ajal kehtivast intressimäärast ja selle muutmise tingimustest; 3) lepingu lõppemise tingimustest. Krediidiandja peab VÕS § 407 lõikes 2 nimetatud teavet tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas
Kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Garantii Garantiiks loetakse seaduse või lepinguga ettenähtud ühe juriidilise isiku kohustust täita võlausaldaja suhtes teise juriidilise isiku võlgnevus täielikult või osaliselt kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Seega on garantii kohaldatav vaid majandus- või kutsetegevuses. Garantii andjaks ehk garandiks on krediidiasutus või kindlustusselts.Garandi kohustus võlausaldaja ees ei sõltu otseselt põhikohustusest st garantii ei ole aktsessoorne, mis tõttu garandi vastutus on täiesti iseseisev. Aktsessoorne on nõue ka siis, kui on kokku lepitud teisiti. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud;
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
MÕISTED aglom eratsioon - inimeste ja ettevõtete koondu alternatiivne energia - energia, mis on toodetud mine väikesele maa-alale, enamasti linna või lin fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil nastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama (päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaal- infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on energia). 79 seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kont APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö sentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: foorum (Asia-Pacific Economic Cooperation) liik liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse mesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise kasv. 22 tõhustamiseks. 37 aglom eratsioonim ajandus - majandusharu, mil ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon le kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
