seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses. Kuna Keskkonnainspektsioonile 30. augustil 2005. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud, on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS §-s 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS §-des 32 ja 33 sätestatud erisustega. Kummaski otsuses ei olnud viidatud ühelegi tõendile, milles kajastuks eelnevalt esitatud väidet kinnitav info. Tuginedes VTMS § 175 p-le 1 ja VTMS § 174 p-le 4 tühistas kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. märtsi 2006. a kohtuotsuse OÜ Violia Team väärteoasjas ja lõpetab väärteoasjas menetluse. (Sarnase olukorra kohta vt Riigikohtu 10. veebruari 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 145-06 - RT III 2006, 7, 59).
võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Sel juhul saadab kohus määruse tõttu ise suuteline end esindama. täitmiseks Eesti Advokatuuri juhatusele. (4) Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta VTMS § 22. Riigi kulul määratud kaitsja esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi (1) Kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku olulised huvid võivad ei ole. kohtumenetluses jääda kaitseta tema maksujõuetuse tõttu, võib ta määrata isikule kaitsja riigi kulul
(5) Kui kohus leiab, et lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat, on (3) Määrus kaitsja määramise kohta saadetakse Eesti Advokatuuri kohtumenetluses näidanud end ebaausa, asjatundmatu või juhatusele. Määruse koopia pannakse väärteotoimikusse. vastutustundetuna, võib kohus tema volitused seda asja ajada määrusega tühistada. VTMS § 23. Kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise (6) Kui esindajaks on advokaat ja kohus leiab, et advokaat ei tunne asja korral või on käitunud kliendi suhtes ebaausalt, võib kohus asja arutamise Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 edasi lükata ning teatada sellest advokatuuri juhatusele
01.01.2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus, mis muutis täielikult senist politseisüsteemi (loodi nö ühendasutus) Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanded Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanne on: Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees; kuritegude menetlemine ja ennetamine Valdkonda reguleerivad õigusaktid Politsei ja piirivalve seadus (PPS) Lisaks KrMS, VTMS, Kars, AlkoS, TubS, LS jne Politsei- ja Piirivalveamet 1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet (PPA), mis loodi Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsuse ja Migratsiooniameti ühendamisel. Politseiprefektuuride, piirivalvepiirkondade ja KMA regionaalsete büroode baasil moodustus neli territoriaalselt prefektuuri. Politsei ja Piirivalveamet on politseiasutus. Prefektuur on
sest tegu oli avalik-õiguslike vaidlustega. 48 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik näeb ette kaebemenetluse üldkohtutes (§ 208 lg 1, § 230 lg 1). Üldkohus annab loa vabaduse võtmiseks enam kui 48-ks tunniks, korrespondentsi arestimiseks ja võetuseks, vahi alla võtmiseks, jälitustoimingiks ja jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks (KrMS § 24 lg 4, § 1264, § 12613). Ka väärteoasja kohtueelse menetleja toiminguid tuleb vaidlustada üldkohtus (VTMS § 78 lg 1). Halduskohtusse ei saa esitada kaebust, kui süüteomenetluse peale kaebuse esitamise piirangu eesmärk on välistada kaebuse esitamine täielikult, mitte üksnes 44 RKPK 3-4-1-4-02, p 13 (Kauplemisloa tasu); RKÜK 3-4-1-1-00 (1999. a lisaeelarve); sarnaselt ka juba RKHK 3-3-1-28-97, p 3; 3-3-1-38-96; III-3/1-17/94. 45 Kaebeõiguse kohta nt RKPK 3-4-1-8-05. 46 RKÜK 3-1-3-10-02, p 17; 3-4-1-1-08, p 5. 47 RKÜK 3-3-1-69-03, p 24.
(3-1-1-137-04) KrMS § 6. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §- s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada. Võrdle: VTMS § 3_1. Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte (1) Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. (2) Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega.
annaabi.ee 
