Süütegudemenetluse arvestuse kysimused (0)

1. ÜLDOSA 
1.1.  Kriminaalmenetlus , selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded 
Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega  seonduv  ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik 
tegevussüsteem. 
Kriminaalmenetlusõiguse allikad ( KrMS  § 2): 
* Eesti Vabariigi Põhiseadus , 
* rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile  siduvad  välislepingud, 
* kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad  muud  õigusaktid , 
*  Riigikohtu   lahendid  küsimustes, mida ei ole  lahendatud  muudes kriminaalmenetlusõiguse  allikates , kuid on tõusetunud seaduse 
kohaldamisel. 
Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning 
kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele  pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. 
Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja  selgitamine  ja seaduse õige kohaldamise 
tagamine, et igaüks, kes on toime  pannud  kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega 
mõistetaks süüdi. 
1.2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud  (e välistatavad asjaolud, KrMS § 199): 
1) puudub kriminaalmenetluse alus – ei ole üldse tegu karistusõiguslikus mõttes või ei vasta tegu süüteokoosseisus kirjeldatud 
tunnustele. Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust 
välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd  välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 
2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse 
jõustumiseni.  Aegumine  on menetlustakistus, mille  ilmnemisel  ükskõik millises kriminaalmenetluse  staadiumis  tuleb menetlus 
lõpetada. Aegunud  kuritegu  saab edasi menetleda, kui seda taotleb  kahtlustatav  või süüdistatav; 
3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena 
teha õigeksmõistev otsus; 
4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 
5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud  kohtulahend  või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust 
välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 
6) kahtlustatav või süüdistatav on  parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema  ega 
karistust kandma; 
7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa,  laskemoona  või 
lõhkeaine ; 
8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu 
liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse  läbiviimine  ühte riiki. 
1.3. Kriminaalmenetluse  printsiibid (süütuse  presumptsioon , menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-
suulisus,  taandamine ): 
1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel. 
2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on  uurimisasutus  ja  prokuratuur  kohustatud 
toimetama  kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse 
lõpetamiseks. 
3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus.  Kriminaal -
menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata  kahtlus  kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus 
tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 
4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele 
menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end 
kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja  osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda 
taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel  võimaldama  vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud  õigusabi ; 
*andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelvalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule; 
*tagama vahistatu alaealise lapse  järelvalve  või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; *selgitama, et füüsilisest isikust 
kannatanul on õigus pöörduda ohvriabi töötaja  poole ja saada riiklike hüvitusi ning millised võimalused on turvalisuse tagamiseks. 
5) Inimvabaduse ja inimväärikuse austamine (§ 9) – kohtu vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. 
Kohtu vahistamisotsus peab olema esitatud vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. Menetlusosalist tuleb 
kohelda tema au teotamata ja  inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. 
Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo 
tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 
6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik  dokumendid  
peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 
7)  Kohtuistungi  avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole  esitanud   taotlust istung kinniseks kuulutada, 
sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; 
*õigusemõistmise huve. 
8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon ( prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne) 
tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada  kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb 
õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse  põhjusel , et süüdistatava tegevus vastab  väärteo  tunnustele, 
siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks).  
9) Kohtuliku  arutamise  vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - * Maakohtu  kohtulahend võib  tugineda  vaid tõenditele, mida on 
kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. *Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda 
tõenditele, mida on kohtulikul arutlemisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud ja mis on 
1 
 
apellatsioonimenetluses avaldatud. Kohtulahend ei või tugineda üksnes või valdavalt anonüümse isiku ütlustele või tõenditele, 
mille vahetut allikat ei saanud kaitsja ja süüdistatav küsitleda. 
10) Taandamine – üks menetlusprintsiip, mille suurem mõte on: taandamine mitte ainult ei ole seaduslik, vaid see ka näib 
seaduslik. Oluline on järgida, et kui kohtuistungiga seotud isik näeb, et ta on arutatava asjaga kuidagi seotud, siis ta taandab 
ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb 
teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama 
astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas 
osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja  lähedane ). Kui taanduse  taotlus  esitatakse 
kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta 
on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik  ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või 
mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei 
tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab  kõigepealt läbi taanduse põhjenduse.  
Kui otsus on põhjendatud, siis  saadab  määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse 
uuesti läbi. 
1.4.  Kaitseõigus , kaitsja 
Kaitseõigus on üks inimese põhiõigusi. Kahtlustatavale ja süüdistatavale tagatakse õigus kaitsele. Tule anda kahtlustatavale ja 
süüdistavale võimalus kaitsta end esitatud kahtluste või süüdistuste vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil ning samuti 
tuleb tagada tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse. 
Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised (menetluslikud) õigused: 
1) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; 
2) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusmõistmise huvid seda nõuavad ja 
süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks; 
3) küsitleda kas ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada  omapoolsete  tunnistajate kohale kutsumine ja nende 
küsitlemine  süüdistaja  tunnistajatega võrdsetel tingimustel;  
4) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt. 
Kaitsja võib olla lepinguline või määratud kaitsja. Määratud  kaitsjaks  saab olla ainult advokaat .  Menetleja  loal võib lepinguliseks 
kaitsjaks olla isik, kelle  haridus  vastab seadusega kehtestatud lepingulise esindaja haridusnõuetele. Kaitsealusel võib kokkuleppe 
kohaselt olla kuni 3 kaitsjat.  Kaitsjal  võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole  vastuolus .  
Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja  süüdimõistetu  kas isiklikult või teise isiku vahendusel.  
Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui 
1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, 
2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik. 
Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või kui kriminaalasjas 
puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, siis kaitsja osaleb võimaliku 
kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel. 
Ajavahemikul, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse 
asenduskaitsja. Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. 
Kaitsjal on õigus: 
1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks  vajalikke dokumente; 
2) esitada tõendeid; 
3) esitada taotlusi ja kaebusi; 
4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi , mis protokollitakse; 
5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 
6) osaleda  kohtueelses  menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu  küsimusi ; 
7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise 
protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 
8)  kohtuda  kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei 
ole seadusega teisiti sätestatud. 
Kaitsja on kohustatud: 
1) kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mitte süüdistavad 
ja karistust  kergendavad  asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi; 
2) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid (lubatud avaldada 
kaitsealusele). Kaitsealuse kohta käivaid andmeid, mis on saanud teatavaks kohtueelse menetluse käigus, võib kaitsja avaldada 
ainult kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid. 
Kaitsja kohustuslik osavõtt: 
1) kaitsja osavõtt kogu kriminaaltegevusest on kohustuslik, kui  
* isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena; 
* isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud; 
* isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse  vangistuse ; 
* isiku huvid on vastuolus teise isiku  huvidega , kellel on kaitsja; 
* isik on viibinud  vahi all vähemalt 4 kuud. 
2) kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest; 
3) kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud 
* kokkuleppemenetluses, 
* teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses. 
2 
 
Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kirjalikult loobuda  kaitsjast kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. 
Kaitsja võib omal algatusel ja  advokaadibüroo   pidaja  nõusolekul keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud 
kaitsekohustusest, kui 
1) ta on advokatuuriseaduses sätestatud korras vabastatud kutsesaladuse hoidmisest või kui kahtlustatav/süüdistatav on esitanud 
nõude, mille täitmiseks peab kaitsja rikkuma seadust või kutse- eetika  nõudeid; 
2) kaitsekohustuse täitmine selle kaitsja poolt rikuks kaitseõigust; 
3)  kaitsealune  on rikkunud kliendilepingu olulist punkti. 
Kaitsja taandumise alused: 
1) isik ei või olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu  subjekt ; 
2) isik ei või olla kaitsja, kui ta on varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle 
huvid on olnud kaitsealuse huvidega vastuolus. 
Kaitsja taandamise alused: 
1) Kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui kaitsja on end näidanud asjatundmatu 
või hooletuna või kui kaitsja ei ole taandunud seaduses sätestatud tingimustel. 
2) Kohus taandab kaitsja, kui taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes 
kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või 
kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. 
Kaitsja taandamismenetlust toimetab 
1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik; 
2)  maakohtus  kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisus üks kohtunik; 
3) ringkonnakohtus või Riigikohtu  koosseisus  üks kohtunik. 
Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei  ilmu  
taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja  taandamata . Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile 
ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 
1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus 
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus.  Maakohtud  ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes  vaatavad  apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu  kohtulahendid .  Riigikohus  on 
kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.  
Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 
Kohus on eeskätt kohtuvõimu  institutsiooniline  kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse 
subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid 
kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli  terminit  „kohus“. 
Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: 
* I astme kohtu e maakohtu koosseis: 
- esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; 
- ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) 
täitmiskohtunik  kohtulahendi täitmisel. 
* Ringkonnakohtu koosseis: 
- reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; 
- eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. 
* Riigikohtu koosseis: 
- kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. 
Kollegiaalne  kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega. Maakohtus esitab viimasena oma 
arvamuse eesistuja. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, 
kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab 
viimasena. Kui hääled  jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast 
ega jääda erapooletuks.  
Kriminaalasja  arutamine  allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.  Erandina  võib kriminaalasja arutada 
kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku 
üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui kuriteo 
toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne 
menetlus lõpule  viidud . Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on 
kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku 
ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna 
loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga 
Harju Maakohtus kuni kolm kohtunikku ja igas teises maakohtus kaks kohtunikku. 
Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetluseks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada 
kohtusüsteemi ülekoormatust.  Lihtmenetlus  on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele ( lühimenetlus ,  kokkuleppemenetlus , 
kiirmenetlus ja käskmenetlus). 
Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu  kantselei   jagab  arvutiprogrammi abil 
kohtusse saabunud asjad kohtunikule. ->Seejärel määrab kohus eelistungi aja. ->Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused 
ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. ->Kohtuistungil peab  prokurör   avakõne  isiku süüdistuse kohta. 
Süüdistatavalt küsitakse, kas ta  tunnistab  ennast süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse 
kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. 
->Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja 
3 
 
sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb 
otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. 
1.6.  Menetlusosalised , nende õigused ja kohustused 
KrMS § 16 kohaselt tuleb eristada kahte  põhilist  kriminaalmenetluse subjektide gruppi: 
* menetlejad: kohus, prokuratuur ja uurimisasutus; 
* menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. 
Kahtlustatav (§ 33) on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo 
toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. 
Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. 
Kahtlustataval on õigus (§ 34): 
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 
3) tõlgi abile; 
4) kaitsja abile; 
5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 
6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 
7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 
8) esitada tõendeid; 
9) esitada taotlusi ja kaebusi; 
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid 
kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 
12) Kahtlustataval on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga ja tutvuda tõenditega, mis on esitatud tema vastu. 
Kahtlustatav on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse,  prokuratuuri  või kohtu  kutsel ; 
2) osalema menetlustoimingus ning  alluma  uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Süüdistatav (§ 35) on isik kelle kohta prokuratuur on  koostanud  süüdistusakti pärast seda, kui uurija on kohtueelse uurimise 
lõpule viinud või kellele on esitatud  süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. 
Süüdistataval on õigus (§ 34): 
1) teada süüdistuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 
3) tõlgi abile; 
4) kaitsja abile; 
5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 
6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 
7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 
8) esitada tõendeid; 
9) esitada taotlusi ja kaebusi; 
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid 
kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 
12) Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. 
Süüdistatav on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus on õigeksmõistetu. 
Kaitsja (v.t punkt 1.4). 
Kannatanu (§ 37) on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga tekitatud 
füüsilist, varalist või moraalset kahju.  
Kui füüsilisest isikust kannatanu  sureb  või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist , kuid enne selle kohta 
tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on 
võimalik menetluse igas staadiumis. Kannatanu üldõigusjärglasel on üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused. 
Kannatanul on õigus (§ 38): 
1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine ; 
2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus ette nähtud tähtaja jooksul; 
3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seaduses sätestatud alustel (isiklikud põhjused, kutse- saladus , riigisaladus); 
4) esitada tõendeid; 
5) esitada taotlusi ja kaebusi; 
6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
7) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega seaduses sätestatud korras; 
8) võtta osa kohtulikust arutamisest; 
4 
 
9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses 
nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta; 
10) anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist; 
11) taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga  samast  soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või 
lähisuhetes toime pandud kuriteoga, v.a kui ülekuulamist viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse  käiku . 
12) Kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi 
kriminaalmenetluses. 
Kannatanu on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi 
nõudeid, tsiviilhagi esitamise  tähtaega  ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda. 
Füüsilisest isikust kannatanul on õigus: 
1) saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja 
arvatud juhul, kui selle teabe  edastamine  tekitaks kahju kahtlustatavale; 
2) taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui 
teavitamine  võib ära hoida ohu kannatanule; 
3) võtta menetlustoimingule saatjana kaasa üks tema poolt valitud isik, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud. 
Kannatanut menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu 
käiku ei ole lubatud sekkuda. 
Tsiviilkostja (§ 39) – on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kes vastutab 
süüdistatava tekitatud  varalise  kahju eest ja kelle vastu süüdistava asemel pööratakse tsiviilhagi.  
Isik kaasatakse tsiviilkostjana menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Isiku võib tsiviilkostjana kaasata 
kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni  maakohus  Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma  seadusliku  
esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused. 
Tsiviilkostjal on õigus (§ 40): 
1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada  vastuhagi ; 
2) esitada tõendeid; 
3) esitada taotlusi ja kaebusi; 
4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
5) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega; 
6) võtta osa kohtulikust arutamisest; 
7) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja 
tsiviilhagi kohta. 
Tsiviilkostja on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Kolmas isik (§ 401) on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid 
kelle õiguste ja kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetlusees otsustada. 
Isik kaastakse kolmanda isikuna menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Määruse isiku kolmanda isikuna 
kaasamise või menetlusest kõrvaldamise kohta võib menetleja teha menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni 
kohtuotsuse või erimenetluses tehtava määruse jõustumiseni. Isik võib enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotleda ka 
kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlusse 
võtmise  otsustamisel . Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri 
kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused. 
Kolmandal isikul on õigus (§ 402): 
1) esitada tõendeid; 
2) esitada taotlusi ja kaebusi; 
3) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis 
protokollitakse; 
4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega; 
5) võtta osa kohtulikust arutamisest. 
* Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul kahtlustatava õigused, 
arvestades konfiskeerimise erisustega. 
 Kolmas isik on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Kannatanu esindaja, tsiviilkostja esindaja ja kolmanda isiku esindaja 
(1) Füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. 
Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. 
(2) Juriidilisest isikust kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib kriminaalmenetluses olla lisaks seaduslikele esindajatele 
ka lepingujärgne esindaja. 
(3) Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud 
alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda 
kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. 
5 
 
(4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende 
huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks  esindajaks   kohtumenetluses  võib olla advokaat või muu isik, kes on  omandanud  õiguse 
õppesuunal vähemalt  riiklikult  tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava hariduse. 
(5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda 
esindatava nimel ütlusi. 
(6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. 
Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava 
kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning seaduses ettenähtud 
tingimustel. 
Menetlussubjektid väärteomenetluses: menetleja,  menetlusosaline  (menetlusalune isik ja tema kaitsja), ekspert, tõlk ja 
kohtumenetluse pooled (kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja; Riigikohtus on 
kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist 
esindaja). 
Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Menetlusaluseks  isikuks  ei loeta 
sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat, kellele  saadetakse  trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses. 
Menetlusalune isik, kelle  karistamise  kohta on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus, on  süüdlane . 
1.7. Tõendid, nende liigid 
Tõendid on kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse kindlaks karistatava teo olemasolu või selle 
puudumine, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud. Need andmed 
tuvastatakse kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja  ütluste, ekspertiisiakti,  eksperdi antud ütlustega 
ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendite, uurimistoimingute, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokollide või videosalvestuse, 
samuti muu dokumendi ning foto või film  või muu teabetalletusega. 
Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 
1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 
2)  kuriteokoosseis ; 
3) kuriteo toimepannud isiku süü; 
4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. 
Tõendi liigid: 
* Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja  esemelised  (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto,  film  või muu 
teabesalvestus) tõendid. Eksperdi arvamusel on kaksikallikas (nii uurimismaterjal kui ka ekspert isikuna koosoma teadmiste ja 
kogemustega) – seega ei mahu kummagi alla. 
* Sõltuvalt sellest, kas tõend  kujunes kuriteo asjaolude vahetu või vahendatud peegelduse tulemina: algsed ja  tuletatud  tõendid. 
Algne tõend on nt kuritegu vahetult pealt näinud isiku ütlus, sündmuskohalt leitud  sõrmejälg . Tuletatud tõend on nt kuritegu pealt 
näinud abikaasa ütlus. 
* Sõltuvalt sellest, kas tõend annab teavet otseselt kuriteo koosseisu mingi elemendi kohta või võimaldab tuvastada nn 
„vahepealseid fakte“ teel kuriteo koosseisuni: otsesed ja  kaudsed  tõendid. Otsese tõendi  sisuks  on faktilised andmed, mille seos 
selle tõendi abil tõendatava asjaoluga on ilmne ja puudub vajadus selle seose täiendavaks tõendamiseks. Kaudne tõend on nt 
tunnistaja ütlus, et kahtlustatav  viibis  sündmuskoha läheduses. 
* Tõendite eriliigid: alibi ja rõõn. Alibiks nimetatakse mistahes tõendit (tavaliselt ütlust), millega saab tuvastada, et kahtlustatav 
või süüdistatav viibis kuriteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise kohaga võrreldes erinevas kohas. Rõõn on kahtlustatava, 
süüdistatava või kohtualuse ütlus, mille sisuks on teise isiku alusetu süüstamine kuriteo toimepanemises, oma süü veeretamine 
teise kaela. 
Ütlus on ülekuulamisel, vastastamisel, äratundmiseks esitamisel või ütluse olustikuga seostamisel tunnistaja, kannatanu, 
kahtlustava või süüdistatava poolt tõendamiseseme asjaolu kohta suuliselt  edastatud  ja uurimistoimiku või kohtuistungi 
protokollis, samuti heli- või videosalvestuses talletatud või ütluse andja poolt omakäeliselt protokollitud tõendusteave. 
Eksperdiarvamus on eksperdi uurimistegevuse tulemina ekspertiisimääruses esitatud küsimusele antud vastus, mis moodustab 
eksperdi koostatava dokumendi – ekspertiisiakti – järeldusliku osa. 
Asitõend on tõendamiseseme asjaolude selgitamisel kasutatav mistahes asendamatu objekt. Asitõend on kuriteo  objektiks  olnud 
asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud  jäljend  või tõmmis  või kuriteosündmusega seotud 
muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. 
Uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokolli kastutatakse asitõendina, kui selle on koostanud üksnes menetleja 
(uurija ja kohus, vahel ka prokurör) ja selle koostamisel on  rangelt järgitud menetlusseaduses sätestatut. 
Dokument on asitõend, kui ta sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolud kohta. 
Foto, film või muu teabesalvestist kasutatakse tõendusteabe salvestamiseks ja need on  uurimis - või muu menetlustoimingu 
protokolli lisaks. 
Tõendite kogumise üldtingimused 
(1) Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita 
põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või 
isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid  viise kasutades. 
(2) Kui isiku läbiotsimisel,  läbivaatusel  või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse 
ametnik , prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost. 
(3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus  osalejatele  ja neile 
selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki. 
1.8.  Tõkendid , nende liigid ja kohaldamine 
Tõkend  on vahend, millega püütakse tagada kohtumenetluse  toimimine . 
6 
 
Tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise 
jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või 
süüdimõistetu isikut, tema tervist,  perekonnaseisu  ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. 
Tõkendid on:  
* elukohast lahkumise keeld (kõige nõrgem tõkend), 
* vahistamine (kõige raskem tõkend), 
*  kautsjon , 
*  elektrooniline  järelvalve. 
Tõkendit võib  kohaldada , kui on  küllaldane  alus arvata, et vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav hoiab uurimisest või 
kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise 
tagamiseks. 
Elukohast lahkumise keeld (§ 128) – kahtlustatav või süüdistatav isik või juriidilise isiku esindaja ei või oma elukohast lahkuda 
menetleja loata kauemaks kui 3 ööpäevaks. Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse 
kahtlustatava või süüdistatava  allkiri . Allkirja võtmisel hoiatatakse, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või 
kohaldatakse tema suhtes raskemat tõkendit. Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui 1 
aasta. 
Vahistamine (§ 130) – on kõige raskem tõkend ja vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav 
tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises. Vahistamist tõkendina võib kahtlustatava või süüdistatava 
suhtes kohaldada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks. Vahistamine on tähtajaline. 
Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme 
kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla 
vahistatud üle kahe kuu. Isiku võib vahi alla võtta isiku juuresolekuta, kui isiku asukoht ei ole teada ja isik kuulutatakse 
tagaotsitavaks. Vahistamistaotluse koostamisest teatab  prokuratuur kohe vahistatava kaitsjale. Eeluurimiskohtunik või kohus 
teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta. 
Kautsjon (§ 135) – kui tõkend on  rahasumma , mille maksab kahtlustatav, süüdistatav või muu isik tema eest vahi all pidamise 
asendajana kohtu hoiuarvele. Kautsjoni kriminaalmenetlust  tagav  toime seisneb ähvarduses, et kui isik hoiab mõjuva põhjuseta 
kriminaalmenetlusest kõrvale või paneb toime uue kuriteo, kantakse kautsjonisumma riigituludesse. Kautsjon ei ole iseseisev 
tõkendiliik. Teda saab kohaldada vaid vahi alla võtmise asendajana ehk kautsjonit võib kohaldada vaid isikule, keda on alust 
vahistada. Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde 
vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kautsjoni suurust määrates 
lähtub kohus ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju  suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest 
seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on  viissada  päevapalka. Kautsjon tagastatakse, kui: 1) kahtlustatav või süüdistatav ei riku 
kautsjoni tingimusi; 2) kriminaalmenetlus lõpetatakse; 3) süüdistatav mõistetakse õigeks. 
Vahistamise asendamine elektroonilise valvega (§ 1371) – kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib 
eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada  vahistamise kohustusega  alluda  karistusseadustikus sätestatud 
elektroonilisele järelvalvele. Elektrooniline  valve  on süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda 
liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste  või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele 
elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või 
alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Elektroonilise valve seadme liigi valib kriminaalhooldusametnik. 
Elektroonilise valve tähtaja võib määrata: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni 
kuue  kuuni ; 2) tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Elektroonilise valve all olemise aega 
ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. 
1.9. Protokollid, nendele esitatavad nõuded 
Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokollid (§ 146) - uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav 
protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi. 
Protokolli sissejuhatuses  märgitakse: 
1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 
2) protokolli koostaja   ametinimetus  ning nimi; 
3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; 
4) seaduses sätestatud juhtudel viide  uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele; 
5) uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning  sidevahendi  
number või elektronposti aadress; 
6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 
7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 
8) uurimis- või muu menetlustoimingu  rakendus  menetlusosaliste õiguste  tagamisel ; 
 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. 
 Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda 
on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib  karistusseadustiku  järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku  aluseta  
keeldumine  või teadvalt vale ütluse andmine. Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli 
sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. 
Protokolli põhiosas talletatakse : 
1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega,  järgides kriminaalmenetluse 
seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid; 
2) tehnikavahendite kasutamine. 
Protokolli lõpposas märgitakse: 
1) uurimis- või muus menetlustoimingus äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise  moodus ; 
7 
 
2) protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele; 
3) protokolli lisad. 
Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis 
ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud. Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, 
tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. 
Protokolli  originaal pannakse kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse. 
Uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule 
või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge. 
 Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolliga  tutvumise  ajal toimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
tehtud  avaldused , protokolli parandamise taotlused ja muud taotlused kantakse  samasse  protokolli. 
Läbiotsimise või vara arestimise protokolli koopia antakse toimingule allutatud isikule või tema täisealisele perekonnaliikmele või 
juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale, kes on menetlustoimingus osalenud. Nende puudumisel 
antakse protokolli koopia kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale. 
Protokollile kirjutavad alla menetleja, asjatundja, toimingule allutatud isik ja isik, kes on toimingus osalenud. 
Kohtuistungi protokoll (§ 155) - esimese või teise astme kohtu kohtuistungi protokoll on masina- või arvutikirjas koostatud 
menetlusdokument, milles kohtuistungi sekretär iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena talletab kriminaalasja 
arutamise tingimused ja käigu. 
Kohtuistungi protokolli kantakse: 
1) istungi kuupäev ja koht ning istungi algus- ja lõpuaeg; 
2) kohtu nimetus ja kohtukoosseis; 
3) kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi nimed; 
4) arutatava kriminaalasja nimetus; 
5) kohtutoimingute nimetused ajalises järjestuses ; 
6) ristküsitlusel kohtumenetluse poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused; 
7) avaldused ja taotlused ning nende lahendused; 
8) kohtuistungil tehtud määruste nimetused; 
9) kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused; 
10) süüdistatava viimases sõnas esitatud taotlus; 
11) kohtuotsuse või -määruse tegemine nõupidamistoas; 
12) kohtuotsuse või -määruse kuulutamine ning edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine. 
Kohtuistungi sekretär protokollib istungi selle sujuvat  kulgemist katkestamata. Kui  kohtuistung  heli- või videosalvestati, on heli- 
või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse 
salvestisele. Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad eesistuja ja kohtuistungi sekretär. 
Kohtuotsusega teeb kohus asjas lõpliku otsuse. Kohtumäärusega lahendatakse aga mingi menetluslik küsimus või kinnitatakse 
poolte kokkulepe või lõpetatakse mingil põhjusel menetlus (nt kaebus või hagi võetakse tagasi). Põhimõtteliselt on kõik kohtu 
otsused, mis ei lahenda asja sisuliselt, määrused. 
1.10.  Tähtajad ja kohtukulud 
Menetlustähtaegu arvestatakse: 
*  tundides (nt  kinnipidamine ); 
* päevades (nt taotluse esitamine kriminaaltoimikuga tutvumiseks); 
* kuudes (nt vahistamine). 
Menetlustähtaegade arvestamise reeglid: 
1) tähtaja hulka ei arvestata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust; 
2) isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest. Isiku karistamisel 
vangistusega arvutatakse tähtaega tema vanglasse karistust kandma saabumise hetkest, kui karistuse kandmise algus ei tulene 
kohtuotsusest; 
3) päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell 24:00.  Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb 
puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev; 
4) kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav 
kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Kui kuudes arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja 
viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev; 
5) kui toimingu teeb uurimisasutus, prokuratuur või kohus, siis lõpeb tähtaeg tööaja lõppedes tema asutuses; 
6) tähtaega ei ole mööda  lastud , kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja 
möödumist. Tähtaega ei ole mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja 
möödumist. 
Mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle 
menetluses on  kriminaalasi . Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 
1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 
2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.  
Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. 
Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu ning teise astme 
kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle 4 kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla 
vahistatud üle 2 kuu. 
Kriminaalmenetluse kulud: 
Kriminaalmenetluse kulud on: 
1)  menetluskulud  – hüvitab kriminaalmenetlusseadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses; 
8 
 
2) erikulud – hüvitab isik, kelle süül need on tehtud; 
3) lisakulud – jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 
Menetluskulud on: 
1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud 
seoses kriminaalmenetlusega; 
2) kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja asjatundjate kulud. 
3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega 
tekkinud kulud; 
4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja  vajalikus  ulatuses; 
5) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduses sätestatud määras; 
6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 
7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 
8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 
9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 
10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. 
Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa 
ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. 
Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud  kaitsekulud . Menetluskulude hulka ei 
arvata tema ülemääraseid  kulusid , mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud. 
Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel 
ja korras. 
Erikulud on: 
1) menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud; 
2) sundtoomise kulud. 
Erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus. 
Lisakulud on: 
1) tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest; 
2) kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kulud; 
3) tõlgile makstavad  summad ; 
4) süüteomenetluses tekitatud kahju  hüvitamise  seaduse alusel kriminaalmenetluses makstavad summad; 
5) menetluskuludeks nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 
6) tunnistaja esindajale makstavad summad. 
 
2. KRIMINAALASJA KOHTUEELNE  MENETLEMINE  
2.1. Kriminaalmenetluse alustamine 
Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või menetlustoiminguga, kui selleks on  ajend  ja alus 
ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud (v.t punkt 1.2). Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole 
viitav  muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine ( märkimine ) kriminaalmenetluse ajendis. 
Kriminaalmenetluse alus eksisteerib, kui menetleja on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud süüteokoosseisule vastav, 
õigusvastane ja süüline tegu. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Teade, milles 
isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia 
antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. Kui kuriteoteate 
esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates 
kirjalik  kinnitus , mis võib sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatises või kutses menetlustoimingule. Vajaduse korral 
osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale  keeleabi . Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates 
kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. 
Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, siis teatab ta menetluse alustamisest viivitamata prokuratuurile. Kui 
kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, siis edastab ta kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt (v.t punkt 2.2).  
Kui kohtueelses menetluses ilmneb kriminaalmenetlust välistav asjaolu, siis lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel 
ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. 
2.2. Kohtueelse menetluse üldtingimused 
Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses 
selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud ehk riigi kohus on tõe 
tuvastamine , st tuleb teha kindlaks, kas isik on süüdi või mitte. 
Eristatakse kolme liiki uurimisalluvust: 
* üldine uurimisalluvus – on antud Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. Nende uurimisalluvus piiritletakse 
Vabariigi Valitsuse määrusega; 
* kuriteo liigi järgi määratud uurimisalluvus – Maksu- ja  Tolliamet  (maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos), 
Sõjaväepolitsei (kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos),  Konkurentsiamet  (konkurentsialases kuriteos), 
Justiitsministeeriumi vanglate  osakond  ( vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos), 
Keskkonnainspektsioon (keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos). 
Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse  ja tulemuslikkuse ning on pädev: 
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 
2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 
3) lõpetama kriminaalmenetlust; 
4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja  nõudma  kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 
9 
 
5) andma uurimisasutusele korraldusi; 
6) tühistama ja  muutma  uurimisasutuse määrusi; 
7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 
8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 
9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 
10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta  suulisi ja kirjalikke selgitusi; 
11) tegema kriminaalhooldusosakonna  juhatajale  ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 
12) täitma muid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. 
 
Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada 
kriminaalhooldusametnik. 
Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele 
üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse  juhiga , mida juhis puudutab. 
Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma 
määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri 
määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses 
kohustuslikud. 
Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused 
Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kohtueelse menetluse andmete 
avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 
1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 
2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; 
3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; 
4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul. 
Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida 
menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja 
süüdistatavat ei trahvita. 
Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates  kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning 
neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud 
välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse  esemeks  on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Nõude või 
määruse täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata. 
Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine 
Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises. 
Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi 
kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui: 
1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või 
esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada; 
2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis; 
3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses 
ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik. 
Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse: 
1) mitme kuriteo toimepanemises; 
2) kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises. 
Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või 
mõistliku menetlusaja tagamiseks. 
Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib alaealise huvide tagamiseks eraldada 
tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks. 
Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse 
koopia lisatakse uude toimikusse. 
2.3. Kahtlustatav, tema õigused ja kohustused 
Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo 
toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.  
Kahtlustatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise 
kohta võetakse allkiri. Kahtlustatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste  deklaratsioon  tema 
õiguste kohta kriminaalmenetluses. Kahtlustataval on õigus hoida deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja 
jooksul. Pärast õiguste ja kohustuste selgitamist kuulatakse kahtlustatav üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi 
lükata, kui kahtlustatava tervislik seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu 
tagamiseks. Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi. 
Juriidilisest isikust kahtlustatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri 
kaudu, kellel on kõik kahtlustatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. 
Kahtlustataval on õigus: 
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 
3) tõlgi abile; 
4) kaitsja abile; 
10 
 
5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta (Kaitsjaga kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine  on 
kestnud ühe tunni); 
6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 
7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 
8) esitada tõendeid; 
9) esitada taotlusi ja kaebusi; 
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid 
kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 
12) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, 
kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. Juurdepääs kogutud tõenditele tagatakse  hiljemalt  
pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud kriminaaltoimiku tutvumiseks. 
Tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. 
 13) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning 
kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus. Tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. Prokuratuur 
võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see 
võib kahjustada kriminaalmenetlust. 
Kahtlustatav on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta 
koostatakse kinnipidamise protokoll. 
Kahtlustatavaks saab: *arestimajja toimetamisega või *kutsutakse ülekuulamisele (isik saab minna ülekuulamisele juba koos 
kaitsjaga). 
Isik on kahtlustatava seisundis, kuni uurimine on lõpule viidud ja prokurör on koostanud akti. Akti allakirjutamisega lõpeb 
kahtlustatava seisund ja isikust saab süüdistatav. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava kasuks. 
2.4. Süüdistatav, süüdistuse esitamine 
Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või 
isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. 
Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja 
võtta osa kohtulikust arutamisest. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. 
Süüdistatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise 
kohta võetakse allkiri. Süüdistatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema 
õiguste kohta kriminaalmenetluses. Süüdistataval on õigus hoida deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja 
jooksul. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon tema emakeeles või keeles, mida ta valdab. 
Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku (on kriminaalasjas kogutud dokumentide kogum) tutvustamist on veendunud, et 
kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti. See on dokument, mis sisaldab kuriteo asjaolusid ja milles 
esitatakse süüdistust kinnitavad tõendid. Prokurör tutvustab süüdistusakti kaitsjale ja saadab selle kohtule. Süüdistusakti alusel 
alustab kohtunik kohtumenetlust. 
Süüdistusakti sissejuhatuses märgitakse: 
1) koostamise kuupäev ja koht; 
2) prokuröri ametinimetus ning nimi; 
3) kriminaalasja nimetus; 
4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg,  kodakondsus ,  haridus ,  emakeel  ning 
töökoht või õppeasutus ; 
5) süüdistatava karistatus. 
Süüdistusakti põhiosas märgitakse: 
1) kuriteo asjaolud; 
2) kuriteoga tekitatud kahju  laad  ja suurus; 
3) andmed kuriteoga saadud vara kohta; 
4) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; 
5) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 
6) andmed süüdistatavale kohaldatud tõkendite kohaldamise ja muutmise ning kehtiva tõkendi kohta; 
7) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta; 
8) andmed narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise  eelduseks  olevate asjaolude kohta; 
9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta; 
10) andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta; 
11) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta; 
12) riiklikusse sõrmejälgede  registrisse  ja riiklikusse DNA-registrisse  kantud  andmete  loetelu ; 
13) andmed kriminaalhooldusametniku määramise kohta. 
Süüdistusakti lõpposas esitatakse: 
1) süüdistatava nimi; 
2) süüdistuse sisu; 
11 
 
3) kuriteo  kvalifikatsioon  karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. 
Süüdistusaktile kirjutab alla ja selle kuupäevastab prokurör. 
2.5. Tunnistaja, kannatanu, nende  ülekuulamine (alaealise ülekuulamise erisused) 
Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.  
Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör 
ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on 
olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui 
ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus.  
Tunnistaja ülekuulamine 
Tunnistaja kuulatakse üle üksikult ja teiste tunnistajate juuresolekuta,  kusjuures võetakse tarvitusele abinõud, et samas 
kriminaalasjas väljakutsutud tunnistajad ei saaks kuni ülekuulamise lõpuni omavahel suhelda. Enne ülekuulamise algust teeb 
menetleja kindlaks tunnistaja isiku, tema vahekorra süüdistatava ja kannatanuga, selgitab talle tema kohustused ja õigused ning 
hoiatab , et võetakse vastutusele, kui ta annab teadvalt vale ütlusi ja keeldub ütluste andmisest, mille kohta võtab menetleja allkirja.  
Tunnistajal on õigus kirjutada ütlus omakäeliselt. Ülekuulamine algab ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest 
asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Tunnistaja võib ütlust andes  kasutada arvandmete ning nimede ja 
muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente. Pärast tunnistaja ütluste ärakuulamist võib 
menetleja esitada küsimusi. Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Suunavaid küsimusi võib 
esitada ainult siis, kui küsimus on vajalik küsitluse eseme sissejuhatuseks, tunnistajal on vanuse või terviseseisundi tõttu raske 
mõista mittesuunavaid küsimusi, tunnistaja kinnitab, et mäletab küsitluse esemeks olevaid asjaolusid halvasti. Tunnistajale võib 
esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui 
kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. 
Menetleja võib korraldada tunnistaja kaugülekuulamise, kui tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab 
ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitsmist silmas pidades. Kaugülekuulamine tähendab ülekuulamist: 1) 
tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, 
prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu; 2) telefonitsi, 
mille tulemusena menetlusosalised vahetult kuulevad uurimisasutuses või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad 
talle küsimusi esitada menetleja kaudu. Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja kahtlustatava või 
süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi 
kaugülekuulamiseks. Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta 
keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest. 
Alaealise tunnistaja ülekuulamine 
Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja,  sotsiaaltöötaja , õpetaja või psühholoogi.  
Kui menetlejal endal  asjakohane  väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine 
alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui: 
1) tunnistaja on noorem kui 10-aastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; 
2) tunnistaja on noorem kui 14-aastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; 
3) tunnistaja on kõne-, meele-,  vaimupuudega  või psüühikahäiretega. 
Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise 
eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle 
teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena. 
Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, 
sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. Kahtlustataval on õigus 
kohtueelse menetluse ajal tutvuda videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus 
esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata 
jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale.  
Ütluste andmisest keeldumine 
1) isiklikel põhjustel 
* Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 
1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 
2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või 
poolvennaga; 
3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 
4) lapsendajal ja lapsendatul; 
5) abikaasal, püsivas kooselus  oleval  isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. 
* Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 
1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või temaga lähedalt seotud isikuid; 
2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. 
2) kutse- või muu tegevuse tõttu  
* Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: 
1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni  vaimulikul ; 
2) kaitsjal ja  notaril , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 
3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude 
puhul; 
4) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, v.a juhul, 
kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on 
12