Süütegudemenetluse arvestuse kysimused (0)

1. ÜLDOSA 
1.1.  Kriminaalmenetlus , selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded 
Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega  seonduv  ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik 
tegevussüsteem. 
Kriminaalmenetlusõiguse allikad ( KrMS  § 2): 
* Eesti Vabariigi Põhiseadus , 
* rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile  siduvad  välislepingud, 
* kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad  muud  õigusaktid , 
*  Riigikohtu   lahendid  küsimustes, mida ei ole  lahendatud  muudes kriminaalmenetlusõiguse  allikates , kuid on tõusetunud seaduse 
kohaldamisel. 
Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning 
kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele  pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. 
Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja  selgitamine  ja seaduse õige kohaldamise 
tagamine, et igaüks, kes on toime  pannud  kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega 
mõistetaks süüdi. 
1.2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud  (e välistatavad asjaolud, KrMS § 199): 
1) puudub kriminaalmenetluse alus – ei ole üldse tegu karistusõiguslikus mõttes või ei vasta tegu süüteokoosseisus kirjeldatud 
tunnustele. Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust 
välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd  välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 
2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse 
jõustumiseni.  Aegumine  on menetlustakistus, mille  ilmnemisel  ükskõik millises kriminaalmenetluse  staadiumis  tuleb menetlus 
lõpetada. Aegunud  kuritegu  saab edasi menetleda, kui seda taotleb  kahtlustatav  või süüdistatav; 
3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena 
teha õigeksmõistev otsus; 
4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 
5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud  kohtulahend  või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust 
välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 
6) kahtlustatav või süüdistatav on  parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema  ega 
karistust kandma; 
7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa,  laskemoona  või 
lõhkeaine ; 
8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu 
liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse  läbiviimine  ühte riiki. 
1.3. Kriminaalmenetluse  printsiibid (süütuse  presumptsioon , menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-
suulisus,  taandamine ): 
1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel. 
2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on  uurimisasutus  ja  prokuratuur  kohustatud 
toimetama  kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse 
lõpetamiseks. 
3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus.  Kriminaal -
menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata  kahtlus  kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus 
tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 
4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele 
menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end 
kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja  osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda 
taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel  võimaldama  vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud  õigusabi ; 
*andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelvalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule; 
*tagama vahistatu alaealise lapse  järelvalve  või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; *selgitama, et füüsilisest isikust 
kannatanul on õigus pöörduda ohvriabi töötaja  poole ja saada riiklike hüvitusi ning millised võimalused on turvalisuse tagamiseks. 
5) Inimvabaduse ja inimväärikuse austamine (§ 9) – kohtu vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. 
Kohtu vahistamisotsus peab olema esitatud vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. Menetlusosalist tuleb 
kohelda tema au teotamata ja  inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. 
Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo 
tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 
6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik  dokumendid  
peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 
7)  Kohtuistungi  avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole  esitanud   taotlust istung kinniseks kuulutada, 
sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; 
*õigusemõistmise huve. 
8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon ( prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne) 
tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada  kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb 
õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse  põhjusel , et süüdistatava tegevus vastab  väärteo  tunnustele, 
siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks).  
9) Kohtuliku  arutamise  vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - * Maakohtu  kohtulahend võib  tugineda  vaid tõenditele, mida on 
kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. *Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda 
tõenditele, mida on kohtulikul arutlemisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud ja mis on 
1 
 
apellatsioonimenetluses avaldatud. Kohtulahend ei või tugineda üksnes või valdavalt anonüümse isiku ütlustele või tõenditele, 
mille vahetut allikat ei saanud kaitsja ja süüdistatav küsitleda. 
10) Taandamine – üks menetlusprintsiip, mille suurem mõte on: taandamine mitte ainult ei ole seaduslik, vaid see ka näib 
seaduslik. Oluline on järgida, et kui kohtuistungiga seotud isik näeb, et ta on arutatava asjaga kuidagi seotud, siis ta taandab 
ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb 
teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama 
astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas 
osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja  lähedane ). Kui taanduse  taotlus  esitatakse 
kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta 
on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik  ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või 
mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei 
tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab  kõigepealt läbi taanduse põhjenduse.  
Kui otsus on põhjendatud, siis  saadab  määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse 
uuesti läbi. 
1.4.  Kaitseõigus , kaitsja 
Kaitseõigus on üks inimese põhiõigusi. Kahtlustatavale ja süüdistatavale tagatakse õigus kaitsele. Tule anda kahtlustatavale ja 
süüdistavale võimalus kaitsta end esitatud kahtluste või süüdistuste vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil ning samuti 
tuleb tagada tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse. 
Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised (menetluslikud) õigused: 
1) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; 
2) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusmõistmise huvid seda nõuavad ja 
süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks; 
3) küsitleda kas ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada  omapoolsete  tunnistajate kohale kutsumine ja nende 
küsitlemine  süüdistaja  tunnistajatega võrdsetel tingimustel;  
4) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt. 
Kaitsja võib olla lepinguline või määratud kaitsja. Määratud  kaitsjaks  saab olla ainult advokaat .  Menetleja  loal võib lepinguliseks 
kaitsjaks olla isik, kelle  haridus  vastab seadusega kehtestatud lepingulise esindaja haridusnõuetele. Kaitsealusel võib kokkuleppe 
kohaselt olla kuni 3 kaitsjat.  Kaitsjal  võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole  vastuolus .  
Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja  süüdimõistetu  kas isiklikult või teise isiku vahendusel.  
Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui 
1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, 
2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik. 
Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või kui kriminaalasjas 
puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, siis kaitsja osaleb võimaliku 
kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel. 
Ajavahemikul, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse 
asenduskaitsja. Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. 
Kaitsjal on õigus: 
1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks  vajalikke dokumente; 
2) esitada tõendeid; 
3) esitada taotlusi ja kaebusi; 
4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi , mis protokollitakse; 
5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 
6) osaleda  kohtueelses  menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu  küsimusi ; 
7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise 
protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 
8)  kohtuda  kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei 
ole seadusega teisiti sätestatud. 
Kaitsja on kohustatud: 
1) kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mitte süüdistavad 
ja karistust  kergendavad  asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi; 
2) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid (lubatud avaldada 
kaitsealusele). Kaitsealuse kohta käivaid andmeid, mis on saanud teatavaks kohtueelse menetluse käigus, võib kaitsja avaldada 
ainult kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid. 
Kaitsja kohustuslik osavõtt: 
1) kaitsja osavõtt kogu kriminaaltegevusest on kohustuslik, kui  
* isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena; 
* isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud; 
* isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse  vangistuse ; 
* isiku huvid on vastuolus teise isiku  huvidega , kellel on kaitsja; 
* isik on viibinud  vahi all vähemalt 4 kuud. 
2) kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest; 
3) kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud 
* kokkuleppemenetluses, 
* teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses. 
2 
 
Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kirjalikult loobuda  kaitsjast kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. 
Kaitsja võib omal algatusel ja  advokaadibüroo   pidaja  nõusolekul keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud 
kaitsekohustusest, kui 
1) ta on advokatuuriseaduses sätestatud korras vabastatud kutsesaladuse hoidmisest või kui kahtlustatav/süüdistatav on esitanud 
nõude, mille täitmiseks peab kaitsja rikkuma seadust või kutse- eetika  nõudeid; 
2) kaitsekohustuse täitmine selle kaitsja poolt rikuks kaitseõigust; 
3)  kaitsealune  on rikkunud kliendilepingu olulist punkti. 
Kaitsja taandumise alused: 
1) isik ei või olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu  subjekt ; 
2) isik ei või olla kaitsja, kui ta on varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle 
huvid on olnud kaitsealuse huvidega vastuolus. 
Kaitsja taandamise alused: 
1) Kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui kaitsja on end näidanud asjatundmatu 
või hooletuna või kui kaitsja ei ole taandunud seaduses sätestatud tingimustel. 
2) Kohus taandab kaitsja, kui taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes 
kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või 
kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. 
Kaitsja taandamismenetlust toimetab 
1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik; 
2)  maakohtus  kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisus üks kohtunik; 
3) ringkonnakohtus või Riigikohtu  koosseisus  üks kohtunik. 
Kaitsja taandamismenetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates 5 päeva jooksul. Kui taotluse esitaja ei  ilmu  
taandamismenetluseks kohtuistungile, siis jäetakse kaitsja  taandamata . Kui kaitsja jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile 
ilmumata, siis toimub taandamismenetlus temata. Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusena. 
1.5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus 
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus.  Maakohtud  ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes  vaatavad  apellatsiooni korral läbi esimese astme kohtu  kohtulahendid .  Riigikohus  on 
kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.  
Kohus on oma tegevuse sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 
Kohus on eeskätt kohtuvõimu  institutsiooniline  kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse 
subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid 
kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli  terminit  „kohus“. 
Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: 
* I astme kohtu e maakohtu koosseis: 
- esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; 
- ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) 
täitmiskohtunik  kohtulahendi täitmisel. 
* Ringkonnakohtu koosseis: 
- reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; 
- eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. 
* Riigikohtu koosseis: 
- kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. 
Kollegiaalne  kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega. Maakohtus esitab viimasena oma 
arvamuse eesistuja. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, 
kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab 
viimasena. Kui hääled  jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast 
ega jääda erapooletuks.  
Kriminaalasja  arutamine  allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.  Erandina  võib kriminaalasja arutada 
kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku 
üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui kuriteo 
toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne 
menetlus lõpule  viidud . Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on 
kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku 
ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna 
loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga 
Harju Maakohtus kuni kolm kohtunikku ja igas teises maakohtus kaks kohtunikku. 
Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetluseks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada 
kohtusüsteemi ülekoormatust.  Lihtmenetlus  on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele ( lühimenetlus ,  kokkuleppemenetlus , 
kiirmenetlus ja käskmenetlus). 
Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu  kantselei   jagab  arvutiprogrammi abil 
kohtusse saabunud asjad kohtunikule. ->Seejärel määrab kohus eelistungi aja. ->Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused 
ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. ->Kohtuistungil peab  prokurör   avakõne  isiku süüdistuse kohta. 
Süüdistatavalt küsitakse, kas ta  tunnistab  ennast süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse 
kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. 
->Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja 
3 
 
sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb 
otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. 
1.6.  Menetlusosalised , nende õigused ja kohustused 
KrMS § 16 kohaselt tuleb eristada kahte  põhilist  kriminaalmenetluse subjektide gruppi: 
* menetlejad: kohus, prokuratuur ja uurimisasutus; 
* menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. 
Kahtlustatav (§ 33) on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo 
toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. 
Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. 
Kahtlustataval on õigus (§ 34): 
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 
3) tõlgi abile; 
4) kaitsja abile; 
5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 
6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 
7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 
8) esitada tõendeid; 
9) esitada taotlusi ja kaebusi; 
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid 
kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 
12) Kahtlustataval on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga ja tutvuda tõenditega, mis on esitatud tema vastu. 
Kahtlustatav on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse,  prokuratuuri  või kohtu  kutsel ; 
2) osalema menetlustoimingus ning  alluma  uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Süüdistatav (§ 35) on isik kelle kohta prokuratuur on  koostanud  süüdistusakti pärast seda, kui uurija on kohtueelse uurimise 
lõpule viinud või kellele on esitatud  süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. 
Süüdistataval on õigus (§ 34): 
1) teada süüdistuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 
3) tõlgi abile; 
4) kaitsja abile; 
5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 
6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 
7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 
8) esitada tõendeid; 
9) esitada taotlusi ja kaebusi; 
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid 
kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 
12) Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. 
Süüdistatav on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus on õigeksmõistetu. 
Kaitsja (v.t punkt 1.4). 
Kannatanu (§ 37) on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga tekitatud 
füüsilist, varalist või moraalset kahju.  
Kui füüsilisest isikust kannatanu  sureb  või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist , kuid enne selle kohta 
tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on 
võimalik menetluse igas staadiumis. Kannatanu üldõigusjärglasel on üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused. 
Kannatanul on õigus (§ 38): 
1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine ; 
2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus ette nähtud tähtaja jooksul; 
3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seaduses sätestatud alustel (isiklikud põhjused, kutse- saladus , riigisaladus); 
4) esitada tõendeid; 
5) esitada taotlusi ja kaebusi; 
6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
7) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega seaduses sätestatud korras; 
8) võtta osa kohtulikust arutamisest; 
4 
 
9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses 
nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta; 
10) anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist; 
11) taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga  samast  soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või 
lähisuhetes toime pandud kuriteoga, v.a kui ülekuulamist viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse  käiku . 
12) Kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi 
kriminaalmenetluses. 
Kannatanu on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi 
nõudeid, tsiviilhagi esitamise  tähtaega  ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda. 
Füüsilisest isikust kannatanul on õigus: 
1) saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja 
arvatud juhul, kui selle teabe  edastamine  tekitaks kahju kahtlustatavale; 
2) taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui 
teavitamine  võib ära hoida ohu kannatanule; 
3) võtta menetlustoimingule saatjana kaasa üks tema poolt valitud isik, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud. 
Kannatanut menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu 
käiku ei ole lubatud sekkuda. 
Tsiviilkostja (§ 39) – on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kes vastutab 
süüdistatava tekitatud  varalise  kahju eest ja kelle vastu süüdistava asemel pööratakse tsiviilhagi.  
Isik kaasatakse tsiviilkostjana menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Isiku võib tsiviilkostjana kaasata 
kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni  maakohus  Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma  seadusliku  
esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused. 
Tsiviilkostjal on õigus (§ 40): 
1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada  vastuhagi ; 
2) esitada tõendeid; 
3) esitada taotlusi ja kaebusi; 
4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
5) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega; 
6) võtta osa kohtulikust arutamisest; 
7) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja 
tsiviilhagi kohta. 
Tsiviilkostja on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Kolmas isik (§ 401) on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid 
kelle õiguste ja kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetlusees otsustada. 
Isik kaastakse kolmanda isikuna menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Määruse isiku kolmanda isikuna 
kaasamise või menetlusest kõrvaldamise kohta võib menetleja teha menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni 
kohtuotsuse või erimenetluses tehtava määruse jõustumiseni. Isik võib enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotleda ka 
kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlusse 
võtmise  otsustamisel . Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri 
kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused. 
Kolmandal isikul on õigus (§ 402): 
1) esitada tõendeid; 
2) esitada taotlusi ja kaebusi; 
3) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis 
protokollitakse; 
4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega; 
5) võtta osa kohtulikust arutamisest. 
* Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul kahtlustatava õigused, 
arvestades konfiskeerimise erisustega. 
 Kolmas isik on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Kannatanu esindaja, tsiviilkostja esindaja ja kolmanda isiku esindaja 
(1) Füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. 
Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. 
(2) Juriidilisest isikust kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib kriminaalmenetluses olla lisaks seaduslikele esindajatele 
ka lepingujärgne esindaja. 
(3) Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud 
alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda 
kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. 
5 
 
(4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende 
huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks  esindajaks   kohtumenetluses  võib olla advokaat või muu isik, kes on  omandanud  õiguse 
õppesuunal vähemalt  riiklikult  tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava hariduse. 
(5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda 
esindatava nimel ütlusi. 
(6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. 
Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava 
kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning seaduses ettenähtud 
tingimustel. 
Menetlussubjektid väärteomenetluses: menetleja,  menetlusosaline  (menetlusalune isik ja tema kaitsja), ekspert, tõlk ja 
kohtumenetluse pooled (kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja; Riigikohtus on 
kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist 
esindaja). 
Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Menetlusaluseks  isikuks  ei loeta 
sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat, kellele  saadetakse  trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses. 
Menetlusalune isik, kelle  karistamise  kohta on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus, on  süüdlane . 
1.7. Tõendid, nende liigid 
Tõendid on kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse kindlaks karistatava teo olemasolu või selle 
puudumine, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud. Need andmed 
tuvastatakse kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja  ütluste, ekspertiisiakti,  eksperdi antud ütlustega 
ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendite, uurimistoimingute, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokollide või videosalvestuse, 
samuti muu dokumendi ning foto või film  või muu teabetalletusega. 
Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 
1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 
2)  kuriteokoosseis ; 
3) kuriteo toimepannud isiku süü; 
4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. 
Tõendi liigid: 
* Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja  esemelised  (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto,  film  või muu 
teabesalvestus) tõendid. Eksperdi arvamusel on kaksikallikas (nii uurimismaterjal kui ka ekspert isikuna koosoma teadmiste ja 
kogemustega) – seega ei mahu kummagi alla. 
* Sõltuvalt sellest, kas tõend  kujunes kuriteo asjaolude vahetu või vahendatud peegelduse tulemina: algsed ja  tuletatud  tõendid. 
Algne tõend on nt kuritegu vahetult pealt näinud isiku ütlus, sündmuskohalt leitud  sõrmejälg . Tuletatud tõend on nt kuritegu pealt 
näinud abikaasa ütlus. 
* Sõltuvalt sellest, kas tõend annab teavet otseselt kuriteo koosseisu mingi elemendi kohta või võimaldab tuvastada nn 
„vahepealseid fakte“ teel kuriteo koosseisuni: otsesed ja  kaudsed  tõendid. Otsese tõendi  sisuks  on faktilised andmed, mille seos 
selle tõendi abil tõendatava asjaoluga on ilmne ja puudub vajadus selle seose täiendavaks tõendamiseks. Kaudne tõend on nt 
tunnistaja ütlus, et kahtlustatav  viibis  sündmuskoha läheduses. 
* Tõendite eriliigid: alibi ja rõõn. Alibiks nimetatakse mistahes tõendit (tavaliselt ütlust), millega saab tuvastada, et kahtlustatav 
või süüdistatav viibis kuriteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise kohaga võrreldes erinevas kohas. Rõõn on kahtlustatava, 
süüdistatava või kohtualuse ütlus, mille sisuks on teise isiku alusetu süüstamine kuriteo toimepanemises, oma süü veeretamine 
teise kaela. 
Ütlus on ülekuulamisel, vastastamisel, äratundmiseks esitamisel või ütluse olustikuga seostamisel tunnistaja, kannatanu, 
kahtlustava või süüdistatava poolt tõendamiseseme asjaolu kohta suuliselt  edastatud  ja uurimistoimiku või kohtuistungi 
protokollis, samuti heli- või videosalvestuses talletatud või ütluse andja poolt omakäeliselt protokollitud tõendusteave. 
Eksperdiarvamus on eksperdi uurimistegevuse tulemina ekspertiisimääruses esitatud küsimusele antud vastus, mis moodustab 
eksperdi koostatava dokumendi – ekspertiisiakti – järeldusliku osa. 
Asitõend on tõendamiseseme asjaolude selgitamisel kasutatav mistahes asendamatu objekt. Asitõend on kuriteo  objektiks  olnud 
asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud  jäljend  või tõmmis  või kuriteosündmusega seotud 
muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. 
Uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokolli kastutatakse asitõendina, kui selle on koostanud üksnes menetleja 
(uurija ja kohus, vahel ka prokurör) ja selle koostamisel on  rangelt järgitud menetlusseaduses sätestatut. 
Dokument on asitõend, kui ta sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolud kohta. 
Foto, film või muu teabesalvestist kasutatakse tõendusteabe salvestamiseks ja need on  uurimis - või muu menetlustoimingu 
protokolli lisaks. 
Tõendite kogumise üldtingimused 
(1) Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita 
põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või 
isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid  viise kasutades. 
(2) Kui isiku läbiotsimisel,  läbivaatusel  või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse 
ametnik , prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost. 
(3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus  osalejatele  ja neile 
selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki. 
1.8.  Tõkendid , nende liigid ja kohaldamine 
Tõkend  on vahend, millega püütakse tagada kohtumenetluse  toimimine . 
6 
 
Tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise 
jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või 
süüdimõistetu isikut, tema tervist,  perekonnaseisu  ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. 
Tõkendid on:  
* elukohast lahkumise keeld (kõige nõrgem tõkend), 
* vahistamine (kõige raskem tõkend), 
*  kautsjon , 
*  elektrooniline  järelvalve. 
Tõkendit võib  kohaldada , kui on  küllaldane  alus arvata, et vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav hoiab uurimisest või 
kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise 
tagamiseks. 
Elukohast lahkumise keeld (§ 128) – kahtlustatav või süüdistatav isik või juriidilise isiku esindaja ei või oma elukohast lahkuda 
menetleja loata kauemaks kui 3 ööpäevaks. Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse 
kahtlustatava või süüdistatava  allkiri . Allkirja võtmisel hoiatatakse, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või 
kohaldatakse tema suhtes raskemat tõkendit. Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui 1 
aasta. 
Vahistamine (§ 130) – on kõige raskem tõkend ja vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav 
tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises. Vahistamist tõkendina võib kahtlustatava või süüdistatava 
suhtes kohaldada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks. Vahistamine on tähtajaline. 
Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme 
kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla 
vahistatud üle kahe kuu. Isiku võib vahi alla võtta isiku juuresolekuta, kui isiku asukoht ei ole teada ja isik kuulutatakse 
tagaotsitavaks. Vahistamistaotluse koostamisest teatab  prokuratuur kohe vahistatava kaitsjale. Eeluurimiskohtunik või kohus 
teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta. 
Kautsjon (§ 135) – kui tõkend on  rahasumma , mille maksab kahtlustatav, süüdistatav või muu isik tema eest vahi all pidamise 
asendajana kohtu hoiuarvele. Kautsjoni kriminaalmenetlust  tagav  toime seisneb ähvarduses, et kui isik hoiab mõjuva põhjuseta 
kriminaalmenetlusest kõrvale või paneb toime uue kuriteo, kantakse kautsjonisumma riigituludesse. Kautsjon ei ole iseseisev 
tõkendiliik. Teda saab kohaldada vaid vahi alla võtmise asendajana ehk kautsjonit võib kohaldada vaid isikule, keda on alust 
vahistada. Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde 
vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kautsjoni suurust määrates 
lähtub kohus ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju  suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest 
seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on  viissada  päevapalka. Kautsjon tagastatakse, kui: 1) kahtlustatav või süüdistatav ei riku 
kautsjoni tingimusi; 2) kriminaalmenetlus lõpetatakse; 3) süüdistatav mõistetakse õigeks. 
Vahistamise asendamine elektroonilise valvega (§ 1371) – kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib 
eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada  vahistamise kohustusega  alluda  karistusseadustikus sätestatud 
elektroonilisele järelvalvele. Elektrooniline  valve  on süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda 
liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste  või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele 
elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või 
alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Elektroonilise valve seadme liigi valib kriminaalhooldusametnik. 
Elektroonilise valve tähtaja võib määrata: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni 
kuue  kuuni ; 2) tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Elektroonilise valve all olemise aega 
ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. 
1.9. Protokollid, nendele esitatavad nõuded 
Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokollid (§ 146) - uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav 
protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi. 
Protokolli sissejuhatuses  märgitakse: 
1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 
2) protokolli koostaja   ametinimetus  ning nimi; 
3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; 
4) seaduses sätestatud juhtudel viide  uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele; 
5) uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning  sidevahendi  
number või elektronposti aadress; 
6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 
7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 
8) uurimis- või muu menetlustoimingu  rakendus  menetlusosaliste õiguste  tagamisel ; 
 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. 
 Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda 
on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib  karistusseadustiku  järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku  aluseta  
keeldumine  või teadvalt vale ütluse andmine. Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli 
sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. 
Protokolli põhiosas talletatakse : 
1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega,  järgides kriminaalmenetluse 
seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid; 
2) tehnikavahendite kasutamine. 
Protokolli lõpposas märgitakse: 
1) uurimis- või muus menetlustoimingus äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise  moodus ; 
7 
 
2) protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele; 
3) protokolli lisad. 
Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis 
ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud. Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, 
tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. 
Protokolli  originaal pannakse kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse. 
Uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule 
või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge. 
 Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolliga  tutvumise  ajal toimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
tehtud  avaldused , protokolli parandamise taotlused ja muud taotlused kantakse  samasse  protokolli. 
Läbiotsimise või vara arestimise protokolli koopia antakse toimingule allutatud isikule või tema täisealisele perekonnaliikmele või 
juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale, kes on menetlustoimingus osalenud. Nende puudumisel 
antakse protokolli koopia kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale. 
Protokollile kirjutavad alla menetleja, asjatundja, toimingule allutatud isik ja isik, kes on toimingus osalenud. 
Kohtuistungi protokoll (§ 155) - esimese või teise astme kohtu kohtuistungi protokoll on masina- või arvutikirjas koostatud 
menetlusdokument, milles kohtuistungi sekretär iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena talletab kriminaalasja 
arutamise tingimused ja käigu. 
Kohtuistungi protokolli kantakse: 
1) istungi kuupäev ja koht ning istungi algus- ja lõpuaeg; 
2) kohtu nimetus ja kohtukoosseis; 
3) kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi nimed; 
4) arutatava kriminaalasja nimetus; 
5) kohtutoimingute nimetused ajalises järjestuses ; 
6) ristküsitlusel kohtumenetluse poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused; 
7) avaldused ja taotlused ning nende lahendused; 
8) kohtuistungil tehtud määruste nimetused; 
9) kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused; 
10) süüdistatava viimases sõnas esitatud taotlus; 
11) kohtuotsuse või -määruse tegemine nõupidamistoas; 
12) kohtuotsuse või -määruse kuulutamine ning edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine. 
Kohtuistungi sekretär protokollib istungi selle sujuvat  kulgemist katkestamata. Kui  kohtuistung  heli- või videosalvestati, on heli- 
või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse 
salvestisele. Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad eesistuja ja kohtuistungi sekretär. 
Kohtuotsusega teeb kohus asjas lõpliku otsuse. Kohtumäärusega lahendatakse aga mingi menetluslik küsimus või kinnitatakse 
poolte kokkulepe või lõpetatakse mingil põhjusel menetlus (nt kaebus või hagi võetakse tagasi). Põhimõtteliselt on kõik kohtu 
otsused, mis ei lahenda asja sisuliselt, määrused. 
1.10.  Tähtajad ja kohtukulud 
Menetlustähtaegu arvestatakse: 
*  tundides (nt  kinnipidamine ); 
* päevades (nt taotluse esitamine kriminaaltoimikuga tutvumiseks); 
* kuudes (nt vahistamine). 
Menetlustähtaegade arvestamise reeglid: 
1) tähtaja hulka ei arvestata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust; 
2) isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest. Isiku karistamisel 
vangistusega arvutatakse tähtaega tema vanglasse karistust kandma saabumise hetkest, kui karistuse kandmise algus ei tulene 
kohtuotsusest; 
3) päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell 24:00.  Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb 
puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev; 
4) kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav 
kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Kui kuudes arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja 
viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev; 
5) kui toimingu teeb uurimisasutus, prokuratuur või kohus, siis lõpeb tähtaeg tööaja lõppedes tema asutuses; 
6) tähtaega ei ole mööda  lastud , kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja 
möödumist. Tähtaega ei ole mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja 
möödumist. 
Mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle 
menetluses on  kriminaalasi . Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 
1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 
2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.  
Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. 
Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu ning teise astme 
kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle 4 kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla 
vahistatud üle 2 kuu. 
Kriminaalmenetluse kulud: 
Kriminaalmenetluse kulud on: 
1)  menetluskulud  – hüvitab kriminaalmenetlusseadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses; 
8 
 
2) erikulud – hüvitab isik, kelle süül need on tehtud; 
3) lisakulud – jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 
Menetluskulud on: 
1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud 
seoses kriminaalmenetlusega; 
2) kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja asjatundjate kulud. 
3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega 
tekkinud kulud; 
4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja  vajalikus  ulatuses; 
5) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduses sätestatud määras; 
6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 
7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 
8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 
9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 
10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. 
Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa 
ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. 
Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud  kaitsekulud . Menetluskulude hulka ei 
arvata tema ülemääraseid  kulusid , mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud. 
Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel 
ja korras. 
Erikulud on: 
1) menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud; 
2) sundtoomise kulud. 
Erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus. 
Lisakulud on: 
1) tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest; 
2) kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kulud; 
3) tõlgile makstavad  summad ; 
4) süüteomenetluses tekitatud kahju  hüvitamise  seaduse alusel kriminaalmenetluses makstavad summad; 
5) menetluskuludeks nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 
6) tunnistaja esindajale makstavad summad. 
 
2. KRIMINAALASJA KOHTUEELNE  MENETLEMINE  
2.1. Kriminaalmenetluse alustamine 
Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või menetlustoiminguga, kui selleks on  ajend  ja alus 
ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud (v.t punkt 1.2). Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole 
viitav  muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine ( märkimine ) kriminaalmenetluse ajendis. 
Kriminaalmenetluse alus eksisteerib, kui menetleja on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud süüteokoosseisule vastav, 
õigusvastane ja süüline tegu. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Teade, milles 
isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia 
antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. Kui kuriteoteate 
esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates 
kirjalik  kinnitus , mis võib sisalduda kriminaalmenetluse mittealustamise teatises või kutses menetlustoimingule. Vajaduse korral 
osutatakse kannatanust kuriteoteate esitajale  keeleabi . Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates 
kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. 
Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, siis teatab ta menetluse alustamisest viivitamata prokuratuurile. Kui 
kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, siis edastab ta kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt (v.t punkt 2.2).  
Kui kohtueelses menetluses ilmneb kriminaalmenetlust välistav asjaolu, siis lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel 
ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. 
2.2. Kohtueelse menetluse üldtingimused 
Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses 
selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud ehk riigi kohus on tõe 
tuvastamine , st tuleb teha kindlaks, kas isik on süüdi või mitte. 
Eristatakse kolme liiki uurimisalluvust: 
* üldine uurimisalluvus – on antud Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. Nende uurimisalluvus piiritletakse 
Vabariigi Valitsuse määrusega; 
* kuriteo liigi järgi määratud uurimisalluvus – Maksu- ja  Tolliamet  (maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos), 
Sõjaväepolitsei (kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos),  Konkurentsiamet  (konkurentsialases kuriteos), 
Justiitsministeeriumi vanglate  osakond  ( vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos), 
Keskkonnainspektsioon (keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos). 
Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse  ja tulemuslikkuse ning on pädev: 
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 
2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 
3) lõpetama kriminaalmenetlust; 
4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja  nõudma  kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 
9 
 
5) andma uurimisasutusele korraldusi; 
6) tühistama ja  muutma  uurimisasutuse määrusi; 
7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 
8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 
9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 
10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta  suulisi ja kirjalikke selgitusi; 
11) tegema kriminaalhooldusosakonna  juhatajale  ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 
12) täitma muid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. 
 
Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada 
kriminaalhooldusametnik. 
Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele 
üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse  juhiga , mida juhis puudutab. 
Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma 
määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri 
määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses 
kohustuslikud. 
Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused 
Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kohtueelse menetluse andmete 
avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 
1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 
2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; 
3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; 
4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul. 
Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida 
menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja 
süüdistatavat ei trahvita. 
Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates  kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning 
neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud 
välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse  esemeks  on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Nõude või 
määruse täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata. 
Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine 
Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises. 
Kriminaalasjadest, milles isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, võidakse eraldada kriminaalasi 
kahtlustatava või süüdistatava suhtes või jätta selline kriminaalasi ühendamata, kui: 
1) isiku asukoht on teadmata või ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või ta kannab vabadusekaotuslikku karistust välisriigis või 
esineb muu asjaolu, miks teda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada; 
2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis; 
3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses 
ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik. 
Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse: 
1) mitme kuriteo toimepanemises; 
2) kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises. 
Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või 
mõistliku menetlusaja tagamiseks. 
Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib alaealise huvide tagamiseks eraldada 
tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks. 
Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse 
koopia lisatakse uude toimikusse. 
2.3. Kahtlustatav, tema õigused ja kohustused 
Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo 
toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.  
Kahtlustatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise 
kohta võetakse allkiri. Kahtlustatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste  deklaratsioon  tema 
õiguste kohta kriminaalmenetluses. Kahtlustataval on õigus hoida deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja 
jooksul. Pärast õiguste ja kohustuste selgitamist kuulatakse kahtlustatav üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi 
lükata, kui kahtlustatava tervislik seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu 
tagamiseks. Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi. 
Juriidilisest isikust kahtlustatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri 
kaudu, kellel on kõik kahtlustatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. 
Kahtlustataval on õigus: 
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 
3) tõlgi abile; 
4) kaitsja abile; 
10 
 
5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta (Kaitsjaga kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine  on 
kestnud ühe tunni); 
6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 
7) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 
8) esitada tõendeid; 
9) esitada taotlusi ja kaebusi; 
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta 
avaldusi, mis protokollitakse; 
11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid 
kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 
12) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, 
kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. Juurdepääs kogutud tõenditele tagatakse  hiljemalt  
pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud kriminaaltoimiku tutvumiseks. 
Tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. 
 13) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning 
kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus. Tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. Prokuratuur 
võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see 
võib kahjustada kriminaalmenetlust. 
Kahtlustatav on kohustatud: 
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. 
Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta 
koostatakse kinnipidamise protokoll. 
Kahtlustatavaks saab: *arestimajja toimetamisega või *kutsutakse ülekuulamisele (isik saab minna ülekuulamisele juba koos 
kaitsjaga). 
Isik on kahtlustatava seisundis, kuni uurimine on lõpule viidud ja prokurör on koostanud akti. Akti allakirjutamisega lõpeb 
kahtlustatava seisund ja isikust saab süüdistatav. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava kasuks. 
2.4. Süüdistatav, süüdistuse esitamine 
Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või 
isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. 
Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja 
võtta osa kohtulikust arutamisest. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. 
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. 
Süüdistatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise 
kohta võetakse allkiri. Süüdistatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema 
õiguste kohta kriminaalmenetluses. Süüdistataval on õigus hoida deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja 
jooksul. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon tema emakeeles või keeles, mida ta valdab. 
Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku (on kriminaalasjas kogutud dokumentide kogum) tutvustamist on veendunud, et 
kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti. See on dokument, mis sisaldab kuriteo asjaolusid ja milles 
esitatakse süüdistust kinnitavad tõendid. Prokurör tutvustab süüdistusakti kaitsjale ja saadab selle kohtule. Süüdistusakti alusel 
alustab kohtunik kohtumenetlust. 
Süüdistusakti sissejuhatuses märgitakse: 
1) koostamise kuupäev ja koht; 
2) prokuröri ametinimetus ning nimi; 
3) kriminaalasja nimetus; 
4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg,  kodakondsus ,  haridus ,  emakeel  ning 
töökoht või õppeasutus ; 
5) süüdistatava karistatus. 
Süüdistusakti põhiosas märgitakse: 
1) kuriteo asjaolud; 
2) kuriteoga tekitatud kahju  laad  ja suurus; 
3) andmed kuriteoga saadud vara kohta; 
4) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; 
5) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 
6) andmed süüdistatavale kohaldatud tõkendite kohaldamise ja muutmise ning kehtiva tõkendi kohta; 
7) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta; 
8) andmed narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise  eelduseks  olevate asjaolude kohta; 
9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta; 
10) andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta; 
11) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta; 
12) riiklikusse sõrmejälgede  registrisse  ja riiklikusse DNA-registrisse  kantud  andmete  loetelu ; 
13) andmed kriminaalhooldusametniku määramise kohta. 
Süüdistusakti lõpposas esitatakse: 
1) süüdistatava nimi; 
2) süüdistuse sisu; 
11 
 
3) kuriteo  kvalifikatsioon  karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. 
Süüdistusaktile kirjutab alla ja selle kuupäevastab prokurör. 
2.5. Tunnistaja, kannatanu, nende  ülekuulamine (alaealise ülekuulamise erisused) 
Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.  
Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör 
ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on 
olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui 
ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus.  
Tunnistaja ülekuulamine 
Tunnistaja kuulatakse üle üksikult ja teiste tunnistajate juuresolekuta,  kusjuures võetakse tarvitusele abinõud, et samas 
kriminaalasjas väljakutsutud tunnistajad ei saaks kuni ülekuulamise lõpuni omavahel suhelda. Enne ülekuulamise algust teeb 
menetleja kindlaks tunnistaja isiku, tema vahekorra süüdistatava ja kannatanuga, selgitab talle tema kohustused ja õigused ning 
hoiatab , et võetakse vastutusele, kui ta annab teadvalt vale ütlusi ja keeldub ütluste andmisest, mille kohta võtab menetleja allkirja.  
Tunnistajal on õigus kirjutada ütlus omakäeliselt. Ülekuulamine algab ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest 
asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Tunnistaja võib ütlust andes  kasutada arvandmete ning nimede ja 
muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente. Pärast tunnistaja ütluste ärakuulamist võib 
menetleja esitada küsimusi. Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Suunavaid küsimusi võib 
esitada ainult siis, kui küsimus on vajalik küsitluse eseme sissejuhatuseks, tunnistajal on vanuse või terviseseisundi tõttu raske 
mõista mittesuunavaid küsimusi, tunnistaja kinnitab, et mäletab küsitluse esemeks olevaid asjaolusid halvasti. Tunnistajale võib 
esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui 
kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. 
Menetleja võib korraldada tunnistaja kaugülekuulamise, kui tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab 
ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitsmist silmas pidades. Kaugülekuulamine tähendab ülekuulamist: 1) 
tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, 
prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu; 2) telefonitsi, 
mille tulemusena menetlusosalised vahetult kuulevad uurimisasutuses või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad 
talle küsimusi esitada menetleja kaudu. Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja kahtlustatava või 
süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi 
kaugülekuulamiseks. Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta 
keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest. 
Alaealise tunnistaja ülekuulamine 
Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja,  sotsiaaltöötaja , õpetaja või psühholoogi.  
Kui menetlejal endal  asjakohane  väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine 
alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui: 
1) tunnistaja on noorem kui 10-aastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; 
2) tunnistaja on noorem kui 14-aastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; 
3) tunnistaja on kõne-, meele-,  vaimupuudega  või psüühikahäiretega. 
Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise 
eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle 
teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena. 
Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, 
sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu. Kahtlustataval on õigus 
kohtueelse menetluse ajal tutvuda videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus 
esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata 
jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale.  
Ütluste andmisest keeldumine 
1) isiklikel põhjustel 
* Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 
1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 
2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või 
poolvennaga; 
3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 
4) lapsendajal ja lapsendatul; 
5) abikaasal, püsivas kooselus  oleval  isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. 
* Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 
1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või temaga lähedalt seotud isikuid; 
2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. 
2) kutse- või muu tegevuse tõttu  
* Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: 
1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni  vaimulikul ; 
2) kaitsjal ja  notaril , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 
3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude 
puhul; 
4) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, v.a juhul, 
kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on 
12 
 
kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas 
avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel;  
5) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. 
3)  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine 
* Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud 
välisteabe seadust. 
Tunnistaja ülekuulamise protokoll 
Ülekuulamisprotokolli kantakse: 
1) tunnistaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus; 
2) mis  laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga; 
3) ütlused. 
* Täiend - või kordusülekuulamisel koostatavas ülekuulamisprotokollis ei  korrata  ülekuulatava isiku andmeid ega andmeid tema ja 
kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile. 
*Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- või töökohta või õppeasutuse  nimetust . Need andmed lisatakse 
ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus. 
*Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse 
protokollis märge. 
Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle  õigushüve  on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase 
teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema 
sellist õigushüve, mille kahjustamine  on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on 
kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna 
kriminaalmenetluses. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud 
tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. 
Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud  töötaja , 
pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste 
andmise õigus on juriidilisest isikust kannatanu seaduslikul esindajal või pankrotihalduril. 
Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse 
menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis 
ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta 
asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. 
6.  Vastastamine  ja ärtundmiseks esitamine 
Menetlejal on õigus vastatastada juba ülekuulatud isikuid, kelle ütlustes on olulisi vastuolusid. Eelduseks on, et isikud on juba 
varem üle kuulatud. Vastastamisel kuulatakse isikud üle samaaegselt. Ülekuulamisel küsib menetleja, et kas vastastatavad 
tunnevad  teineteist ja missugune on nende omavahelised suhted ning hoiatab kannatanut ja tunnistajat vastutuse suhtes ütluste 
andmisest keeldumise ja teadvalt valede ütluste andmise eest, mille kohta võtab  neilt allkirja. Vastastatavatele esitatakse 
järjestikku küsimus asjaolu koha, milles vastuolu ilmneb. Vastastamisel võib avaldada vastastatava varem antud ütlusi ja esitada 
muid tõendeid. Vastastatavad võivad uurimisasutuse ametniku loal ja tema kaudu esitada teineteisele ütlustes ilmnevate 
vastuolude kohta küsimusi. Menetleja võib korraldada vastastatava osavõtu vastastamisest tehnilise lahenduse abil. Sellisel juhul 
vastastamine videosalvestatakse. 
Vastastamisprotokollis talletatakse uurimistoimingu käik ja tulemused küsimuste ja vastuste vormis küsimuste esitamise ja 
vastamise järjekorras. Menetleja nõudmisel kinnitab vastastatav iga protokollitud vastuse õigsust allkirjaga. Kui vastastatavate 
vastused langevad kokku, võib need protokollida ühise vastusena. Kui avaldatakse vastastatava varem antud ütlusi või esitatakse 
muid tõendeid, peab see ilmnema protokollitud küsimuse sõnastusest. 
Äratundmiseks esitamine 
Vajaduse korral võib menetleja isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või 
tunnistajale äratundmiseks. Isik, asi või muu objekt esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. 
Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatakse: 1)  laip ; 2) paikkond, hoone, ruum või muu objekt, mille puhul ei ole 
võimalik objekte ühel ajal esitada; 3) oma tunnustelt teistest oluliselt erinev objekt, mille puhul ei ole võimalik moodustada 
omavahel sarnanevate objektide kogumit. Vajaduse korral esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli- 
või videosalvestise järgi. Äratundmiseks esitamist võib korrata, kui esimene äratundmiseks esitamine toimus foto, filmi või 
videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja  endist välimust on võimalik taastada. 
Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle  sarnasust  
uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja 
selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest 
talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist. Objekti või objektikogumi äratundmiseks 
esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse. 
Äratundmiseks esitamise protokolli kantakse: 
1) äratundmiseks esitatud objekti või objektide nimetused; 
2) milliste oluliste tunnuste poolest olid äratundmiseks esitatud objektid omavahel sarnased ja kus äratundmiseks esitatud objekt 
teiste hulgas paiknes; 
3) millise koha valis äratundmiseks esitatud isik teiste hulgas; 
4) äratundjale tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud 
objekti ära ning kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust  nendest ; 
5) tunnused, mille järgi tundis äratundja objekti ära. 
Kui äratuntud isik vaidlustab uurimistoimingu tulemuse, tehakse selle kohta protokollis märge. 
2.7. Läbiotsimine, vara arestimine 
13 
 
Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, 
kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. 
Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Läbiotsimist võib teostada 
prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.  
Läbiotsimismääruses märgitakse: 
1) mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse; 
2) läbiotsimise põhjendus; 
3) koht, kus läbiotsimist toimetatakse. 
Läbiotsimismäärust tutvustatakse isikule, kelle juures läbiotsimist teostatakse.  Notaribüroo  või advokaadibüroo läbiotsimise 
juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav 
objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud 
osaliselt, toimetatakse otsinguid. Läbiotsimise käigus võib ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele või on ilmselt 
kriminaalmenetluses tõendiks, kui need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või otsitavate objektide leidmiseks 
ettevõetud mõistlike otsingute käigus. 
Läbiotsimisprotokolli kantakse: 
1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht; 
2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus; 
3) otsingute tingimused, käik ja tulemused; 
4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks; 
5) tabatud tagaotsitava isikuandmed. 
Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse 
tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu  või 
terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vara arestitakse prokuratuuri 
taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.  
Krediidi- või finantseerimisasutuse kontol oleva vara arestimine seisneb  konto  kasutamisele sellise piirangu seadmises, mille ajal 
ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid arestitud vara ulatuses. Vara tsiviilhagi tagamiseks 
arestides lähtutakse kuriteoga tekitatud kahju suurusest. 
Vara arestimise määrust tutvustatakse viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui 
arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole 
võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. 
Kui menetlustoimingu  rakendamise  käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku 
omavalitsuse esindaja. Vajaduse korral tuvastab arestitud vara väärtuse menetlustoimingus osalenud ekspert või asjatundja 
kohapeal. Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara 
hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle  tahtlik  kahjustamine toob kaasa 
kriminaalkaristuse.  Kinnisasja  arestimiseks esitab eeluurimiskohtunik arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 
keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur 
arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile. Vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või 
täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata. Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab 
prokuratuur või eeluurimiskohtunik vara  aresti  alt määrusega. Kinnisasja vabastab aresti alt eeluurimiskohtunik määrusega. 
Vara arestimise protokolli kantakse: 
1) arestitud objektide nimetused ja tunnused ning objektide hulk, maht või kaal ja väärtus; 
2) äravõetud või vastutavale hoiule antud vara loetelu; 
3) arestitava vara puudumine, kui vara ei ole. 
2.8.  Vaatlus  ja läbivaatus 
Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid,  avastada  kuriteojäljed ja võtta asitõenditena 
kasutatavad objektid ära. 
Vaatlusobjektid on: 1) sündmuskoht; 2) laip; 3) dokument, muu objekt või asitõend; 4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning 
posti- või telegraafisaadetis. 
Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu  selgitused  aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja 
objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. 
Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Vaatlust 
teostatakse päevaajal, välja arvatud edasilükkamatud juhud. Vaatluse juures võivad viibida manukad. Vaatluse koha võib kuni 
vaatluse lõpuni ümber piirata. Vajalikel juhtudel  teostab  uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja  filmib , koostab  plaane  ja 
skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Menetlejal on õigus kutsuda vaatluse juurde süüdistatavat, kahtlustatavat, 
kannatanut ja tunnistajaid ning vajalikel juhtudel sellest osa võtma spetsialisti. Kui vaatlusel tekib läbiotsimise või äratundmiseks 
esitamise vajadus, siis teostab uurija need toimingud. 
Laiba vaatlust toimetatakse sündmuskohal või laiba muus asukohas. Laiba vaatlusel selgitatakse: 1) laiba isik või tundmatu laiba 
puhul antakse selle kirjeldus; 2) laiba asukoht, asend ja poos; 3) laiba juures olevad kuriteojäljed ja asjad; 4) kuriteojäljed laiba 
katmata kehaosadel, rõivastel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel; 5) koolnutunnused; 6) muud kriminaalasja lahendamiseks 
vajalikud tunnused. Võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või asjatundja osavõtul, kelle ülesanne on: 1) 
sedastada surma saabumine, kui see ei ole ilmne; 2) abistada uurimisasutuse ametnikku vaatluse toimetamisel, et koguda ja 
talletada ekspertiisiks vajalikke lähteandmeid. 
Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks 
ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina. Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt 
uurida, tehakse asitõendi vaatlus. 
Vaatlusprotokolli kantakse: 
14 
 
1) sündmuskoha  olustiku  kirjeldus; 
2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus; 
3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused; 
4) kuriteojälgede kirjeldus; 
5) muud vaatlusandmed; 
6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina  kasutatava  objekti nimetus ja number. 
NB! Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei  kanta  uurimistoimingus osalenud isiku  seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute 
andmeid. 
Läbivaatus - kui kuriteojälgede või kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanu eriliste tunnuste kindlakstegemiseks isiku 
kehal ei ole vajalik kohtumeditsiiniline ekspertiis, koostab uurija määruse isiku läbivaatuse kohta. Kui isiku läbivaatuse eesmärk 
on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja. 
Isiku läbivaatusel selgitatakse: 
1) kas isiku kehal, rõivastel või jalatsitel on kuriteojälgi, mis on tema kahtlustatavaks tunnistamise alus; 
2)  tervisekahjustuse  laad, vigastuse paiknemine ja vigastuse muud tunnused; 
3) kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja keha iseärasused või kehal leiduvad eritunnused, mis on vaja talletada kriminaalasja 
lahendamiseks; 
4) kas isiku juures või tema kehasse peidetuna on asitõendina kasutatavaid asju; 
5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid. 
Isiku läbivaatusel on lubatud võtta temalt proove ja ekspertiisimaterjali. 
Isiku läbivaatuse protokolli kantakse: 
1) isiku kehal, rõivastel või jalatsitel avastatud kuriteojälgede kirjeldus; 
 2) isiku kehal leiduvate iseärasuste või eritunnuste kirjeldus; 3) uurimistoimingus avastatud ja asitõendina kasutatavate objektide 
nimetused. 
Isiku läbivaatuse protokollis ei ole lubatud teha järeldusi tervisekahjustuse laadi ja vanuse ning tervisekahjustuse  tekitamise  viisi 
või vahendi kohta. 
Posti- või telegraafisaadetise  arest ja läbivaatus 
Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või 
kohtumääruse alusel. 
Posti- või telegraafisaadetise aresti määruses märgitakse: 
1) arestitava saadetise saatja või saaja nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 
2) aresti põhjendus; 
3) arestitud posti- või telegraafisaadetisest uurimisasutusele teatamise kord. 
 Posti- või telegraafisaadetise aresti määruse koopia saadetakse täitmiseks posti- või telekommunikatsiooniteenuse  osutaja  juhile. 
 Posti- või telegraafisaadetise läbivaatusel kogutakse tõendamiseseme asjaolude kohta  vaatlusandmeid  ja võetakse posti- või 
telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei ole 
kriminaalasjaga seotud, edastab posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja adressaadile. Posti- või telegraafisaadetis 
vabastatakse arestist prokuratuuri määrusega. Arestist vabastamise määruse koopia edastatakse isikule, kes ei ole menetlusosaline, 
kuid kelle puhul on posti- või telegraafisaadetise aresti ja läbivaatusega rikutud sõnumisaladust. 
Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokolli kantakse: 
1) viide posti- või telegraafisaadetise aresti määrusele; 
2) läbivaatusobjekti nimetus; 
3) vaatlusandmed; 
4) äravõetud asitõendina kasutatava posti- või telegraafisaadetise nimetus. 
2.9. Ekspert, ekspertiisid ja ekspertiiside määramine 
Ekspert on isik, kes rakendab mitteõiguslikke eriteadmisi (nt määratleb kehavigastuse raskusastme). Eksperdiks võib olla 
kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik.  
Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise. 
Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Riiklikult tunnustatud eksperdid 
kandatakse nimekirja teadusvaldkonniti. 
Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus 
ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside  loetelus , eelistab menetleja eksperti määrates riiklikult tunnustatud eksperti, kuid 
eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku. Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab 
menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu  ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse eksperdi õigusi 
ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse 
andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja. Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi 
ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel. 
Eksperdil on ekspertiisi tehes õigus: 
1) taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist; 
2) ekspertiisimaterjali täielikkuse tagamiseks osaleda uurimisasutuse või prokuratuuri kutsel menetlustoimingus ja kohtu kutsel 
kohtulikul uurimisel ; 
3) tutvuda kriminaalasja  materjaliga , mis on vajalik ekspertiisiks; 
4) keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane või kui ekspertiisimääruses esitatud 
ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei  eelda  eksperdiuuringuid ja eriteadmistele 
tuginevate järelduste tegemist; 
5) taotleda, et menetleja loal viibiks ekspertiisi juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi; 
6) seada ja lahendada omal algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne. 
15 
 
Ekspert on kohustatud: 
1) eksperdiks määramise korral tegema ekspertiisi; 
2) ilmuma menetleja kutsel; 
3) tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse; 
4) hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud, mida võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal. 
Kui ekspert jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus teda kohtumääruse alusel 
trahvida. 
Ekspertiisiasutustes tehtavad ekspertiisid: 
*  arstlik  kohtutosikoloogiaekspertiis; 
* DNA-ekspertiis; 
* isiku kohtuarstlik ekspertiis; 
* isiku kohtupsühhiaatriaekspertiis ja kohtupsühholoogiaekspertiis; 
* kohtukeemiaekspertiis; 
* kriminalistikaekspertiis; 
* meditsiinilise kriminalistika ekspertiis; 
* surnu kohtuarstlik ekspertiis; 
* toksikoloogiaekspertiis; 
2.10. Eeluurimise peatamine, lõpetamine ja lõpule  viimine  
Eeluurimise võib peatada: 
1) kui süüdistatava asukoht ei ole teada või ta asub välismaal ja hoiab eeluurimisest kõrvale; 
2) kui süüdistataval on raske haigus, mis takistab eeluurimist; 
3) kui ei ole kindlaks tehtud isik, kes kuulub kriminaalvastutusele. 
Eeluurimise võib lõpetada: 
1) ilmnevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud -  Kui kohtueelses menetluses ilmneb menetlust välistav asjaolu, mis välistab 
kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. 
2) kuriteo toime pannud isikut ei ole võimalik tuvastada - Kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo 
toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus 
uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Menetluse võib mõne kahtlustatava või kuriteo 
suhtes lõpetada ka osaliselt. 
3) kui materjalid saadetakse alaealiste komisjonile - Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel, et 
õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, võib uurimisasutus või prokuratuur saata kriminaalasja 
materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile. Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja 
tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. 
4) kui avalik menetlushuvi puudub ja kui süü ei ole suur - Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles 
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud  heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud 
kriminaalmenetluse kulud või  võtnud  endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik 
menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 
Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle 
kohustuse määratud tähtajaks. 
5) kui karistus  on ebaotstabekas - Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või 
süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui: 1) selle kuriteo eest mõistetav karistus 
oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt 
mõistetava karistusega; 2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või 
süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide 
saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. 
6) kriminaalmenetlus lõpetatakse leppimisega - Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, 
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud, võib 
prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 
7) kui kuritegu on toime pandud välisriigi kodaniku poolt või kuritegu on toime pandud välisriigis. 
8) kui isikult on saadud abi tõendamisasjaolude väljaselgitamisel - Riigiprokuratuur võib oma määrusega kriminaalmenetluse 
kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud 
avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo 
avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. 
9) konkurentsialase kuritoe korral - Riigiprokuratuuri määrusega lõpetatakse kriminaalmenetlus konkurentsiseaduses sätestatud 
leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud esimesena leebuse kohaldamise taotluse. 
10) kui on möödunud menetluse mõistli aeg - Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku 
menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja 
mahukust, kriminaalmenetluse  senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. 
Eeluurimise lõpuleviimine seisneb süüdistusakti koostamises ja kriminaalasja prokuröri kaudu kohtusse saatmises. 
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitakse: 
1) kriminaalmenetluse lõpetamise alus; 
2) kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine; 
3) asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis; 
4) kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalasjas kogutud andmete kustutamine 
riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist; 
5) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kord; 
16 
 
6) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus; 
7) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse edasikaebamise kord. 
Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada 10 päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus 
põhistatud  määruse saamiseks. 15 päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata: 
1) kuriteoteate esitanud isikule; 
2) kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; 
3) kannatanule või tema esindajale; 
4) tsiviilkostjale või tema esindajale; 
5) kolmandale isikule või tema esindajale. 
Kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, 
teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 
Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates 10 päeva 
jooksul. 
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia võib  alluvuse  korras saata asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või 
distsiplinaarmenetluse alustamise. 
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus avalikustatakse kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud korras, asendades kahtlustatava 
nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. 
2.11. Prokurör kohtueelses menetluses 
Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdisust kohtus. 
Kohtueelse menetluse tulemuslikkus eest vastutamine tähendab seda, et kehvasti uuritud asjaga kohtusse tulemine on prokuröri 
süü.  
Rääkides prokuratuuri pädevusest kohtueelsel uurimisel, tuleks arvestada  järgnevat : 
* prokurör võib alustada kriminaalmenetlust; 
* prokurör saab lõpetada kriminaalmenetluse; 
* prokurör on pädev muutma uurimisalluvust; 
* prokurör tunnistab kohtueelse uurimise lõpuleviiduks (varem tegi seda uurija); 
* kui kõik vajalikud täiendavad menetlustoimingud on prokuröri poolt tehtud ja kriminaalasjas menetluse lõpetamine ja 
kokkuleppementlus loetud välistatuks, annab prokurör kriminaaltoimiku koopia kaitsjale allkirja vastu ja esitab selle tutvumiseks 
kannatanule ning tsiviilkostjale, kui  viimased  seda taoltevad; 
* pärast seda, kui menetlusosalised on tutvunud kriminaaltoimikuga või selle koopiaga, võib neil tekkida soov esitada taotlusi; 
* kui prokurör on taotluste lahendamise järgsel veendunud, et kõik vajalik kohtusse  minekuks  on koos, siis koostab ta 
süüdistusakti ja saadab selle koos vajalike lisadega ning süüdistusakti elektroonilise koopiaga kohtusse. Süüdistusakti koopia koos 
kohtusse kutsutavate isikute nimekirjaga saadetakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. Alates süüdistusakti saamisest 5 päeva 
jooksul saadab kaitsja kohtule (koopia prokuratuuri) oma taotlused ja isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtusse tema taotleb. 
* Süüdistuse tunnistajate küsitlemise kohustus lasub põhiliselt prokuröril, mitte enam kohtul. 
Prokuratuur on pädev: 
1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 
2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 
3) lõpetama kriminaalmenetlust; 
4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 
5) andma uurimisasutusele korraldusi; 
6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 
7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 
8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 
9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 
10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 
11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 
12) täitma muid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. 
Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distsiplinaarsüüteo tunnused, 
teeb ta distsiplinaarkaristuse  määramiseks  õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse 
ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja 
põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul. 
Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele 
üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab. 
Kõrgemalseisev prokurör võib prokurörilt nõuda menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning võib oma 
määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Kõrgemalseisva prokuröri 
määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses 
kohustuslikud. 
Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel 
otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest valdkonna 
eest vastutavat ministrit. 
2.12. Oportuniteedi printsiip (ehk  otstarbekus ) 
Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole 
suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. 
Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju,  tasuma  kriminaalmenetluse 
17 
 
kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab 
lõpetada teise astme kuritegu. 
 3. LIHTMENETLUSED 
Lihtmenetluste eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, vähendades kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus 
nendele uurimisele, mis peavad toimuma tavapärases korras. Kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. 
Lihtmenetluses toimub kulude  hüvitamine  menetluskulude hüvitamise üldises korras. Kõik lihtmenetlused annavad korduvuse, 
sest siin teeb alati otsuse kohus. 
Lihtmenetlused on: * lühimenetlus; * kokkuleppemenetlus; * käskmenetlus; * kiirmenetlus. 
 
3.1. Lühimenetlus 
Süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata 
lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile taotluse lühimenetluse 
kohaldamiseks. Lühimenetlust ei kohaldata: 1) kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse; 2) 
mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega. 
Mant e stiimul: Kui lühimenetluses tehakse otsus, siis vähendatakse karistus 1/3 võrra väiksemaks. 
Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest: 
1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused; 
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole  piisavad  kriminaalasja 
lahendamiseks lühimenetluses; 
3) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud; 
4) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta. 
 
3.2. Kokkuleppemenetlus 
Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Süüdistatav ja prokuratuur 
lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku kõigis kohtuotsuse punktides. Siin on oluline kannatanu nõusolek. Kannatanu peab 
andma nõusoleku, et on nõus kokkuleppemenetluse tingimustega ja tema nõusolek ei saa olla tingimuslik. Kui kaitsja ja prokurör 
on saanud kõikides punktides kokkuleppele, siis sõlmitakse kohtueelne kokkulepe. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, 
süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. 
Kokkuleppes märgitakse: 
1) kokkuleppe sõlmimise aeg ja koht; 
2) prokuröri ametinimetus ning nimi; 
3) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning 
töökoht või õppeasutus; 
4) kaitsja nimi; 
5) süüdistatava karistatus; 
6) süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus; 
7)  märkus  selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on  selgitatud  tema õigusi kokkuleppemenetluses ja 
kokkuleppemenetluse tagajärgi; 
8) kuriteo asjaolud; 
9) kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus; 
10) karistuse liik ja määr; 
11) konfiskeerimisele kuuluv vara; 
12) süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese; 
13) süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. 
Stiimul ehk mant: süüdistatav teab täpselt, milles ta süüdi mõistetakse. 
Kohtuistungile kutsutakse ainult prokurör, süüdistatav ja kaitsja. Kohtunik on pigem kontrollija rollis, ühtegi sisulist tõendit ei 
analüüsita. Kohtunik vaatab asja läbi ja süüdimõistva otsuse korral ei tohi ta muuta ühtegi kokkuleppe punkti. Kohtunik võib 
ainult öelda, et ta ei nõustu selle kokkuleppega. Kokkuleppemenetluse kohtuotsust ei saa edasi kaevata, sest ei ole vaidlevat poolt. 
Kokkuleppemenetluses teeb kohus ühe järgmistest lahenditest: 
1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused; 
2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu 
kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga; 
3) kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused 
lahendatavate küsimuste koha; 
4) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud; 
5) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. 
Süüdimõistva kohtuotsuse kokkuleppemenetluse põhiosas märgitakse: 
1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab; 
2) kokkuleppe sisu. 
3.3. Käskmenetlus 
Käskmenetlust on võimalik läbi viia ainult teise astme kuritegude puhul ja milles prokurör võimaldab kohaldada rahalist karistust. 
Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine ja kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide 
sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Prokurör koostab süüdistusakti ja kellegi nõusolekut ei ole vaja. 
Süüdistusakti põhiosas esitatakse: 
1) kuriteo asjaolud; 
2) kuriteo kvalifikatsioon; 
18 
 
3) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus; 
4) süüdistust kinnitavad tõendid; 
5) ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. 
Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopiad  edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. 
Süüdistatav ja kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja 
lahendamise kohta. Kohus ootab 15 päeva ja kui kaebust ei tule, siis teeb kohus kedagi välja kutsumata otsuse, mingit sisulist 
arutamist ei toimu. Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul 
taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, 
käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. 
3.4. Kiirmenetlus 
Kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud 
tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates 
isiku kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. 
Stiimul ehk mant: kohus vähendab sunniraha nõuet. 
 
Teise astme kuritegu on  süütegu , mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline  vangistus  kuni viis aastat või 
rahaline karistus. 
 
 
Kriminaalmenetluse mõisted 
 
Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetlusteks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust,  et vähendada 
kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele. Eristatakse nelja lihtmenetlust: 
lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus. 
Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu kantselei jagab arvutiprogrammi abil 
kohtusse saabunud asjad kohtunikele. → Seejärel määrab kohus eelistungi aja → Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused 
ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. → Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta. 
Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. 
Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid,  kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. -> Kui 
kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui 
suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, 
saab viimast korda sõna süüdistatav. 
Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe 
ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid 
ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku 
võrra. 
Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus 
kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme 
kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga 
tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui ei 
prokurör, süüdistatav ega kaitsja ei loobu kokkuleppest istungil ja kohtunik on nõus antud kokkuleppega, teeb kohus süüdimõistva 
kohtuotsuse. 
Kiirmenetlust võib kohaldada, kui tegu on teise astme kuriteoga, asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör esitab kohtule 
taotluse kiirmenetluseks 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. 
Käskmenetlus on sisuliselt kirjalik menetlus, milles kohtusaalis istungit ei toimu. Käskmenetluse rakendamine eeldab, et toime 
pandud teo eest on karistuseks rahaline karistus. Kohus saab prokuratuurilt toimiku, kontrollib, kas normid on täidetud, materjale 
piisavalt ja kas paragrahv lubab rahalist karistust ning teeb otsuse. 
 
Olulisemad terminid tähestikulises loetelus: 
Esimese ja teise astme kuritegu –  Teise astmega on tegu, kui võimaliku karistuse ülempiir ei ületa  viit aastat vangistust. 
Esimene aste on siis, kui ülempiir ületab viieaastase vangistuse. Siinkohal tasub meeles pidada, et kuriteo aste lähtub 
karistusseadustiku  paragrahvis  (mille alusel on kohtu ette  saadetud ) sätestatud ülempiirist, mitte kohtus saadud karistusest. Kui 
paragrahv näeb teo eest ette näiteks kuni kuus aastat vangistust, kohus aga asja kaaludes määras karistuseks näiteks kolm aastat 
vangistust, siis on tegu ikkagi esimese astme kuriteoga, sest seadus nägi teo eest ette rohkem kui viis aastat vangistust. 
Altkäemaks – Ametiisikule antav vara või muu  soodustus  vastutasuna selle eest, et  ametiisik  paneks altkäemaksu andja või teise 
isiku huvides ja oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Näiteks ametiisik võtab raha selle eest, et 
väljastada elamisluba isikule, kellele ei tohiks elamisluba anda. 
Apellatsioon – Kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule. 
Asenduskaitsja – Kaitsja, kes osaleb kriminaalmenetluses ajal, mil põhikaitsja osavõtt on takistatud (näiteks haiguse või 
koolituse pärast). 
Eeluurimiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes täidab ülesandeid, mis tulenevad kohtueelsest uurimisest. Näiteks otsustab 
prokuratuuri taotlusel kellegi vahistamise (või mõne muu tõkendi), teostab vahistamise kontrolli (iga kahe kuu tagant peab 
kontrollima, kas eeluurimisaegne vahistamine on põhjendatud), vaatab läbi eeluurimisega seotud kaebusi, otsustab isikute 
loovutamisi välisriikidele (nende riikide taotluse alusel), annab loa läbiotsimiseks jne. 
Erandlik  kohtualluvus – Trükise vahendusel toime pandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui 
kannatanu ei taotle arutamist tema elukohas või kohtus, kelle tööpiirkonnas trükist levitati. Välisriigis toime pandud kuriteo 
19 
 
kriminaalasja arutamine allub kahtlustatava või süüdistatava Eesti elukohajärgsele kohtule. Kui Eestis elukohta ei ole, allub Harju 
Maakohtule. 
Jõustumine – Kohtulahendid jõustuvad, kui neile ei ole enam võimalik esitada edasikaebust. Kõigis kohtuotsustes ja -määrustes 
on kirjas, millise aja jooksul on võimalik selle lahendi peale kaebust esitada. Kui see aeg on möödas ja apellatsioon- või 
kassatsioonkaebust esitatud ei ole, kohtulahend jõustub. 
Kahtlustatav – Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo 
toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingutele. Kahtlustatavaks võib nimetada kedagi siis, kui prokuratuur on isikule 
ametliku   kahtluse  esitanud. 
Kaitsja – Advokaat ja teised kriminaalmenetluse seadustikuga lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad 
isikud menetleja loal. 
Kannatanu – Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud 
füüsilist, varalist või moraalset kahju. 
Kassatsioon  – Kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule. 
Kinnine menetlus – Kohus kuulutab protsessi või osa protsessist omal algatusel või menetlusosaliste taotlusel kinniseks, kui see 
on vajalik:  
* Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks  tunnistatud  
teabe kaitseks, 
* Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 
* Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; 
* Lapsendamissaladuse hoidmiseks; 
* Alaealise või vaimupuudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks; 
* Äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi; 
* Seaduse alusel isiku eraelu või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus 
saladus menetluses avaldada; 
* Posti,  telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse  kaitseks. 
Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel kinniseks ka muul juhul, kui selleta oleks ohustatud objektiivne 
õigusemõistmine  või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda poolt lõpetama menetlus kompromissiga või 
neid muul viisil lepitada. 
Kohtunikku  puudutava  kriminaalasja alluvus – Kui kohtunik on süüdistatav või kannatanu ning asja tuleks üldise 
kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse kriminaalasi 
üle teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule. 
Kohtuväline menetleja – Asutus, millel on õigus määrata väärteo toimepanijale karistus, kuid mis ei ole kohus. Näiteks politsei 
võib kohtuvälise menetlejana trahvida autojuhti, kes sõitis lubatust kiiremini või taotleda kohtult talle aresti kohaldamist. 
Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud süütegu. Kuriteo eest võib  füüsilisele  isikule mõista rahalise karistuse või vangistuse ja 
juriidilisele isikule rahalise karistuse või sundlõpetamise. 
Kuriteo koosseis puudub – Kuriteol peavad olema alati kindlad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Koosseis puudub, kui 
puudub tegu, tagajärg, või teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos (see on väga sageli koosseisu puudumise aluseks). Näiteks 
puudub koosseis siis, kui ei õnnestu  tõestada teo tahtlikku toimepanekut või tegu ettevaatamatusest. 
Lepinguline kaitsja ehk kokkuleppeline kaitsja – Kaitsja, kes on kaitsmise kaitsealusega kokku leppinud. Kaitsealune on ta ise 
valinud ning maksab tema töö eest. 
 Maakohtu koosseis – Esimese astme kuritegude kriminaalasju arutab üldmenetluses eesistujast (kohtunikust) ja kahest 
rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis.  
Rahvakohtunikud – Kohalike omavalitsuste poolt valitud inimesed rahva seast, keda varem nimetati kohtu kaasistujateks. 
Rahvakohtunikel on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju üldmenetluses ning 
esimese ja teise astme kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. 
Menetlejad – Kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (asutus, mis tegeleb kriminaalasjade eeluurimisega, näiteks  Kapo , prefektuurid 
jne). 
Menetlusosalised – Kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja kolmas isik (seda tuleb 
väga harva ette). 
Motiveeritud otsus – Otsuse täistekst koos kõigi asjaolude ja kohtu põhjendusega. 
Määratud kaitsja – Kaitsja, kes on määratud uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu poolt isikut kaitsma. 
Oportuniteet  – Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral 
ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski 
toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma 
kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. 
Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu. 
Pistis  – Vara või muu soodustus, mille ametiisik võtab vastu vastutasuna mingi ametiseisundist tuleneva seadusliku teo 
toimepanemise või mingi seadusliku teo toime panemata jätmise eest. Näiteks, ametnik võtab raha selle eest, et menetleda 
elamisloa taotlust ettenähtust kiiremini. 
Resolutsioon ehk otsuse resolutiivosa – Otsus lühidalt ilma asjaolude kirjelduse ja kohtu põhjendusteta. Sisaldab kohtu otsustust, 
kas isik süüdi või õigeks mõista. Süüdimõistva otsuse puhul on resolutiivosas kirjas karistus ning edasikaebamise kord ja aeg. 
Süüdimõistetu – Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kurjategijaks võib kedagi nimetada siis, kui ta 
on karistusseadustiku paragrahvi alusel kohtus süüdi mõistetud ja see otsus on jõustunud. 
Süüdistatav – Isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti, esitanud süüdistusakti kiirmenetluses või kellega on 
kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistatavaks saab kedagi nimetada siis, kui prokuratuur on isikule esitanud 
ametliku süüdistuse. 
20 
 
Süütegu – Nii kuritegu kui väärtegu . 
Tsiviilkostja – Isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on 
süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Kriminaalmenetluses on selleks nt alaealise seadusliku esindajana isa või ema või 
tsiviilkohtu määratud eeskostja. 
Tunnistaja – Isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. 
Tõend – Kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus; eksperdiarvamus; kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või 
muu dokument; foto, film või muu teabesalvestis. 
Tõendamiseseme asjaolud – Kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud kuriteo olud; kuriteokoosseis; kuriteo toime pannud 
isiku süü; kuriteo toime pannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. 
Tõkend – Näiteks elukohast lahkumise keeld (mitte kauemaks kui kolmeks ööpäevaks), vahistamine, kautsjon (asendustõkend, 
mida saab kohaldada näiteks vahistamise asendamiseks, kautsjoni miinimumsuurus on 500 päevapalka). Tõkendi määrab kohus, 
arvestades kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite 
hävitamise jms võimalust. Arvestatakse ka süüdimõistetu isikut, perekonnaseisu, tervist jms asjaolusid. 
Täitmiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes tegeleb pärast otsuse jõustumist tekkinud küsimustega. Näiteks tingimisi 
ennetähtaegsed vabastamised, kriminaalhooldajate erakorralised  ettekanded  (kui isik rikub talle ennetähtaegse vabastamisega 
pandud kohustusi, teeb isiku kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande). 
Varukohtunik, varurahvakohtunik – Aeganõudvatele kohtulikele aruteludele võib kohtumäärusega kaasata varu või -
rahvakohtuniku. Varukohtunik on ülimalt harv juhus, kuid varurahvakohtunikku tuleb aeg-ajalt ette. See määratakse juhuks, kui 
keegi rahvakohtunikest peaks pikaks ajaks haigeks  jääma , ära sõitma vms põhjusel kõrvale jääma. Varurahvakohtunik peab 
protsessist algusest lõpuni pidevalt osa võtma, mitte tulema  protsessi alles siis, kui keegi ei saa enam osaleda. Kui protsessis ei saa 
näiteks üks kahest rahvakohtunikust ootamatult enam osaleda, tuleks kohtulikku  uurimist otsast alustada. 
Võistlev  kohtumenetlus – Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse 
vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud 
ütlustega, kohtusaalis küsitlemise käigus tuleb ütlused uuesti anda ja  üldreeglina  tuleb otsuse tegemisel lähtuda kohtusaalis 
räägitust. 
Väärtegu – Karistusseadustikus või mõnes muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on karistuseks kas  trahv  või arest. 
Õigeksmõistetu – Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. 
Ühendatud kriminaalasi – Kriminaalasjad ühendatakse, kui näiteks sama süüdistatava suhtes on algatatud mitu kriminaalasja. 
Ühendatud kriminaalasja alluvus – Kui kriminaalasi allub  mitmele  kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. 
Alluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse  saatev  prokuratuur. 
Üldine kohtualluvus – Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.  Erandeid  
tehakse kuriteo tagajärgede saabumise või enamuse elukoha järgi, mille ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu 
esimees, muidu Riigikohtu esimees. 
21