Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad.
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4
kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta
Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine.
Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu. 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad
efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. • Maksuhaldur ei või võlgniku vara müüa, seda saab teha kohtutäitur. RIIGINÕUDED • Riiginõuded on avalik-õiguslikud nõuded ehk nõuded, mida isik on kohustatud tasuma riigile mingi tegevuse või tegevusetuse tulemusel.
a otsuse nr 12.2- 3/21299-12 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) MTA küsitud dokumentatsiooni hulk viitas sisuliselt maksukontrollile. MTA ei ole andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, millega rikkus ärakuulamis- põhimõtet; 2) MTA-le esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid OÜ-ga Mark Oil, AS-ga Jetoil, ORLEN Eesti OÜ-ga, AS-ga N- Terminal Hulgi. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei esitanud andmeid, selgitusi ega dokumente tehingute kohta Starline Team, Kaukeste või Eastside Rivers OÜ-dega. Kaebaja ei ole nende äriühingutega tehinguid teinud, vaid on raha neile üle kandnud faktooringu alusel, mille kohaselt on kütuse müüja (OÜ Tarkoil,Oil Pluss Grupp OÜ) loovutanud oma nõuded kaebaja vastu faktoorile 3) MTA tegi ennatlikke järeldusi. Alles maksumenetluses on võimalik tuvastada maksude
Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6 3 Menetlusosaliste põhjendused............................................................................ 7 3.1 Bauhof Group AS-i põhjendused....................................................................7 3.2 Maksu-ja Tolliameti põhjendused...................................................................8 3
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis
Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi. Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2) 8. Mis on uurimispõhimõte?
Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontrollimisel takistada. Selleks et adekvaatseid dokumente esitada, peab maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, esitama tema maksukohustuse täitmist kontrollivale maksuhaldurile maksudeklaratsioone, raamatupidamisdokumente jt tõendeid ning säilitama neid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on üldjuhul seitse aastat. Maksumaksja peab maksumenetlusele kaasa aitama ja maksuhalduri tegevuset mittetakistama ka siis, kui tema poolt esitatavad tõendid võivad viia tema suhtes maksuotsuse tegemiseni, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Erandiks on juhud, kui tõendi esitamine sunniks isikut tunnistama enda või oma lähedase poolt toimepandud õigusrikkumist, millega kaasneks kriminaalmenetlus. Maksu väärarvutuse ja tasumata jätmise puhul on tegemist väärteoga
Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmisel tavaliselt ei tunta. Maksuõigus on finantsõiguse üks osa. Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele veel raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi
Maksustamine ei tohi ohustada isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. (4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. 28. § 10. Maksuhalduri ülesanded (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust
Põõrdmaksustamise puhul tekib km mahaarvamise õigus siis, kui müüjal on käive tekkinud ja ostjal arve käes 6 Ettevõtlusega mitteseotud kulude sisendkäibemaks Nendelt kuludelt ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud kaubast, määratakse mahaarvamise kord maksuhalduri juhi otsusega 7 Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud Arvestatud käibemaksust ei arvata maha selliste kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu, mida kasutatakse külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks (va töölähetusega seotud majutuse km) 8 Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine
3 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Tartu Halduskohtu seisukohad Tartu Halduskohus jättis 04.04.2014 otsusega OÜ KR Priit kaebuse enammakstud käibemaksu tagastamisnõude rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1. juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse MKS § 106 lg-tes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt on tagastusnõude tekkimise kontrollimine maksuhalduri õigus, mitte kohustus; 2. kontrolli lõpetamise teade loetakse võrdväärseks maksuotsusega ning selle muutmisel või kehtetukd tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101−103 sätestatut. OÜ KR Priit ei ole kontrolli lõpetamise teadet vaidlustanud. Samuti ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis oleks jäänud maksuasjas käsitlemata, või muid aluseid, mille alusel tuleks kontrolli lõpetamise teadet muuta või see kehtetuks tunnistada; 3
- Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. - Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks.
rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures
toimunud maksurikkumisi või kuritegusid. Selleks kohustatakse andma teavet maksuhaldurile vrevideeritava ettevõtte töötajatel või kolmandatel isikutel. Selle läbiviimiseks kaasatakse eksperte maksumenetlusse, võrreldakse toimunud majandustehinguid teiste tehingutest osavõtnud asutustega, nõutakse neilt vastavaid dokumente. 12.Maksurevisjoni läbiviimine ettevõtetes ja äriühingutes; 1. Revisjon viiakse läbi pädeva maksuhalduri poolt, kes on firma tegevuskohajärgne piirkondlik Maksuamet. 2. Maksuhaldur määrab revisjoni ulatuse periood, mida kontrollitakse, revisjoni lõpptähtaeg ning milliste maksude arvestuse õigsust kontrollitakse. Revisjoni läbiviimiseks teeb maksuhaldur vastavasisulise korralduse. Erandjuhtudel võib ulatust ja tähtaega pikendada. Korraldus viiakse maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust. 3
valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti,
seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 3) 5. Maksuhaldur: - riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. - kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (Maksukorralduse seadus § 5 lg 1 ja 2) 6. Avalik õigus- on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisik
ole maksukohustuslane, esitab andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korra kohaselt, arvestades vajalike erisustega. Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. Maksuladustamine Maksuladustamine on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud ühenduse kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine. Maksulaopidajal peab olema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras, arvestades maksulao erisusi. Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab
eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga.[15] Maksu ja Tolliamet selgitas, et dividende ootab täiendav maks, kui ettevõtte tegevusalal on tavapäraseks palgaks 15 000 või 20 000 krooni kuus, ent dividendisaajale pole tema töö eest sentigi makstud või saab ta selle eest miinimumpalka.[16] Ka sel korral pidas EML vajalikuks selgitada, et põhimõtteliselt on ümberkvalifitseerimine teatud juhtudel siiski võimalik, kuid samas võiks eeldada, et selle aluseks on eelnevalt maksuhalduri poolt antud juhendid, mille alusel oleks ka maksumaksjal endal võimalik potentsiaalne maksukohustus välja arvutada. Seda võib võrrelda siirdehindade maksustamisega.[17] Kohe leidus ka neid, kes näitasid näpuga konkreetse ameti kandjatele, kes suure tõenäosusega võiksid väärida maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis näiteks viitas, et praktiliselt 50% perearste ei maksa makse rohkem kui ainult kasumilt. Samas on nad väga
Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2
taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt deklaratsioonide esitamist ning senist maksude ja maksete tasumist), maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Mida võib esitada maksuvõla tasumise ajatamise tagatiseks? · Deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissummat · käendust (käendajaks võib olla maksejõuline isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib) · riigi kasuks seatavat registerpanti või hüpoteeki (pakutava pandi väärtuse kindlakstegemiseks on vaja lisada eksperthinnang, mis pole vanem kui 3 kuud) Millisel juhul võidakse jätta taotlus rahuldamata? · taotluses puudub põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta või see ei ole piisav
Kohalikud maksud on: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. NB! Alates 1
v Registreerimise kohustus v Lisama kaupade/ teenuste väärutusele käibemaksu v Arvutama ja tasuma käibemaksu v Säilitama dokumente v Pidama arvestust, esitama dokumente Kes on maksuhaldur? v Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) v Valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutuS (kohalikud maksud) Millised õigused on maksuhalduril? Millised kohustused on maksuhalduril? Kõik maksuhalduri õigused ja kohustused on võimalik leida Maksukorralduse seadusest. Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad, nõudma sisse tähtaegselt tasumata maksud ning rakendama sunnivahendeid ja karistusi maksuseaduste rikkujate suhtes. Samuti ka : v Kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. v
7 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005 2004. aasta oli riigile tugev rahandusaasta. Maksutulude laekumise rohkus viitas nii korrektsele maksumaksmisele kui ka maksuhalduri heale tööle. Eelarve tasakaalu välisabi laekumine ei mõjutanud - vähemlaekunud välisraha võrra tehti ka vähem kulutusi. Riigieelarve tulude kogumaht koos lisaeelarvega oli 48,469 miljardit krooni ning ilma toetusteta 43,114 miljardit. Arvestamata välisabi, laekus riigieelarvesse 43,3 miljardit krooni. Sealhulgas laekus aasta lõpuks maksutulusid 39,25 miljardit. Toetusi laekus kaheteistkümne kuuga 3,1 miljardit.
maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt. EML toetab siduvate eelotsuste süsteemi sisseviimist Eestis. 5 Maksukohustuslased peaksid riiki nägema kui vahendit, mille kaudu tagatakse kõigile ja igaühele tema õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimine. Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab
maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt. EML toetab siduvate eelotsuste süsteemi sisseviimist Eestis. 5 Maksukohustuslased peaksid riiki nägema kui vahendit, mille kaudu tagatakse kõigile ja igaühele tema õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimine. Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab
osas.Saamaks üle praegusest majandussurutisest, on oluline tõsta iga inimese teadlikkust maksude mittetasumisega seotud riskidest, sest just laekunud maksutulust sõltuvad riiklikud ning kohalike omavalitsuste pakutavad hüved ja toetused. Ühiselt elanikkonna maksukäitumise parendamisele kaasa aidates loodetakse ka maksulaekumiste senist seisu parandada.Lääne maksu- ja tollikeskuse juhi Jaan Krinali märkis, et asjalik koostöö ja infovahetus kohaliku omavalitsuse ning maksuhalduri vahel aitab ennetada kerkida võivaid probleeme. ,,Tallinna ja Narva näitel võib öelda, et sotsiaalsetele riskidele osutavaid sõnumeid on omavalitsuste toel oluliselt lihtsam inimesteni viia ja kasu on kindlasti mõlemapoolne," lisas Krinal. Linnapea Ingrid Danilovi sõnul peab kohalik omavalitsus tegelema mitte ainult kulude kontrollimisega, vaid hoolitsema ka oma eelarvetulude korrektse laekumise eest. Koostöö maksu- ja tollikeskusega annab selleks paremaid võimalusi. 4
valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustuslase õigused • Õigus olla informeeritud. • Õigus saada abi. • Süütuse presumptsioon. • Õigus esitada kaebusi. • Õigus keelduda teabe andmisest. • Õigus pöörduda õiguskantsleri või ombudsmani poole. • Õigus maksta rohkem kui ettenähtud maksusumma. • Õigus kahju kompenseerimisele. • Privaatsus ja omandi puutumatus.
teooria, ohvriteooria, piirvajaduse teooria, sotsiaalse ümberjaotuse vajadus. MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime; maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver. MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud
ATKEAS § 26 Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse järgmistel juhtudel: 1) aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos; 2) aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu või aktsiisilaopidajale; 21) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtmisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilaos; 22) teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaopidajale maksuhalduri poolt lubatud väljaspool aktsiisiladu asuvasse kohta; 3) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost teise liikmesriigi registreeritud kaubasaajale; 31) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost liiduvälisesse riiki või alkoholi ja tubakatoodete toimetamisel aktsiisilaost Eestist liiduvälisesse riiki suunduva õhusõiduki või laeva pardale; 6 32) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 181 alusel aktsiisist vabastatud alkoholi ja
kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta.ee avanud FIEdele mõeldud eraldi menüüvaliku (Ärikliendile FIEle) kust eelkõige ettevõtluse alustamisele mõtlevad inimesed, kuid ka juba tegutsevad FIEd leiavad juhiseid FIE ABC peatükkidest. Samas on esitatud ajakohastatud maksuhalduri juhised ja seisukohad FIE maksustamisel. Käesolevas artiklis vaadeldakse FIE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist. Paljudel juhtudel ei tea FIEd, et nad on pakendiaktsiisi maksukohustuslased, mistõttu käsitletakse ka pakendiaktsiisiga seonduvat. Tulumaks Füüsilise isiku ettevõtlusest teenitud tulusid maksustatakse reeglina igas riigis, ka Eestis kuulub ettevõtluse tulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka
kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping. Neilt riikidelt on maksuhalduril õigus ka ametiabi taotleda. Samuti sätestatakse, et välisriikide nõuete sundtäitmisel on maksuhalduril õigus kasutada samu meetmeid, mida kohaldatakse siseriiklike maksuvõlgade sissenõudmisel. Maksukohustuslastele ning maksuhaldurile antakse õigus kaevata edasi kohtumääruse peale, mille rahuldamisel saab maksuhaldur loa eelaresti seadmiseks või millega jäetakse maksuhalduri taotlus rahuldamata. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.riigikogu.ee/index.php? op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&toimetatud=1&toimeta mata=0&date=1319631485&paevakord=9115#pk9115 2. http://m.aripaev.ee/blog/2011/10/21/aasta-2012-mida-toovad- tulumaksumuudatused 3. http://ksrmt.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=10515fbf-089b-4a1e- b1bb-b4d430adb3a2 4. PDF fail: RMP ee SPETSIALIST 11 - 2011
määramise kohta • Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha • Sunniraha ei tohi ületada esimesel korral 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot ja kokku sama asja eest 3300 eurot 20. Vaide esitamine • Maksukohustuslane võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist, samuti maksuhalduri toimingut (§ 137) • Esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast ning toimingu teada saamisest • Rahuldamata vaide korral on maksukohustuslasel õigus pöörduda halduskohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted - Maksude maksmisest kõrvalehoidumine
subjektide ringi maksukohustusest ja objektiivsed, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustavatate hulgast välja. Võib rakendada ka ühekordset maksuvabastust. · rakendussätted- sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt vaid mingi osa seadusest rakendatakse tagasiulatuvalt. Maksuhaldurid on maksu- ja tolliametnikud ja kohalik omavalitsus, ei ole kohustatud subjekt. Ei ole kohustatus subjekt, kui ta kaasatakse, kuid ta on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmised ja mitte täitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib lepingu või seaduse alusel garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohutsus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes vastavalt maksu seadusele on kohustatud maksu tasuma --"-- on isik, kes tegelikult maksu maksab. Makse peetakse kinni dividenditulumaksult. Maksude liigitus 1
või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ül on anda üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Töötuskindlustusmaks-töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse.See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine
riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani.
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on
On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised. Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi kas ja milliseid makse maksta?
tuleb läbi viia põhjalik analüüs muudatuste majandusliku mõju kohta, samuti tuleb analüüsida, milliseid probleeme võib muudatuse rakendamine praktikas kaasa tuua. Tähtsamate ja põhimõtteliste muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuste jõustumist. Seadusloomesse tuleb rohkem kaasata praktikuid, kes oskavad hinnata muudatuste mõju maksumaksja ja maksuhalduri igapäevasele tööle. Samuti tuleb rohkem kasutada välisriikide kogemust ning võtta üle sellest parim. Seaduste arusaadavuse tagamiseks ja tõlgendusprobleemide vältimiseks tuleb rohkem rõhku panna eelnõude ja seletuskirjade keelelisele toimetamisele. Ainult korrektses ja õiges eesti keeles kirjutatud seadus saab olla maksumaksjatele üheselt arusaadav. 7 Maksukoormus
Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta veebruari alguses nelja Ida-Virumaa majutuse või toitlustusega tegelevat ettevõtet ja nende 24 tegevuskohta. Kontrollitud 24 tegevuskohast võeti seletusi kokku 72 töötajalt, kellest 10 ei kajastu ettevõtete varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel. Kontrollidel tunnistasid näiteks kahe ettevõtte enam kui 10 töötajat, et on saanud äriühingus erineval ajal preemiaid suuruses kuni 160 eurot. Maksuhalduri andmetel jäeti preemiad deklareerimata, mis tähendab, et saadi ümbrikupalka. Jaanuaris kontrollis maksuamet Ida-Virumaal kolme majutus- ja toitlustusettevõtet, kus kokku neli inimest töötasid väidetavalt miinimumpalga või sellest väiksema töötasu eest. Maksuhaldur tuvastas kontrollidel 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Peamiselt põhjendati
senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul. Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda. Ettevõtjal on ainuõgus oma ärinimele. Ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood (E. Linnaks: 12-13). 5. FIE TEGEVUSE LÕPETAMINE JA REGISTRIST KUSTUTAMINE Maksuhalduri juures registreeritud või äriregistrisse kantud FIEl on õigus Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tegevuse peatamisest ette teatada lihtkirjaliku avaldusega, märkides avalduses ajavahemiku,millal ettevõtlus peatatakse. FIE poolt avalduses märgitud ajavahemikul, millal ettevõtlus on peatatud, ei loeta isikut maksustamise seisukohast FIEks ning peatatud ettevõtluse ajal ei ole vaja maksta tule- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid
2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA! Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik. Kolmanda isiku võib kaasata konkreetsesse maksusuhtesse informatsiooni andmiseks. Kolmas isik ei ole kohustuslik subjekt, kuid on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmisel ja mittetäitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib kas lepingu või seaduse alusel olla garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohustus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud sunjekt. Siis lähevad kõik nõuded garandi vastu. Maksuobjekt ja maksubaas: See on tegevuse või toimingu resultaat asi või
Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Antud põhimõtet on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-14 p 10.6: ,,Maksuhalduri argumendid otsese ja kaudse tahteavalduse kohta ning viited TsÜS §-le 68 on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 5 ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud avalik-õiguslikes suhetes kehtiva vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtte valguses asjakohatud. Kirjalikus lepingus sisalduv tahteavaldus on liiatigi alati otsene tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus on valesti jätnud kirjaliku vormi järgimata jätmise õiguslikud tagajärjed
tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. § 10. Maksuhalduri ülesanded (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. (2) Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi
lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu sätestatud ametiasutus. Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mile käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vajadusel mõõdetakse nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja
regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid (Raamatupidaja.ee, 2005). Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Riigi Teataja, 2002). Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks;
annaabi.ee 
