Mis saab siis kui meeskonnas on inimene, kes ei tee oma tööd korralikult ning kasutab teisi inimesi oma eesmärkide saavutamise nimel? Loomulikult teavad töötajad, kes see inimene on, aga kuidas anda sellest oma ülemusele teada on ise küsimus. Reeglina levib töötajate seas arvamus, et pealekaebamine ükskõik, mis põhjustel on taunitav ning järelikult hakkab ka ülemus sind imelikult vaatama. Siit esimene probleem kas kaebamine on lubatud või kas seda peaks koguni õhutama, et firmajuht saaks säilitada asjade üle kontrolli. Alati on ka neid abivalmis inimesi, kes teiste peale keelt kannavad ning tihtipeale on raske otsustada, missugune informatsioon on adekvaatne ja missugune mitte. Paljud suurfirmad maailmas on läinud seda teed, et on sisse seatud anonüümtelefonid või ka postkastid, kuhu saab anonüümkirju panna.
WTO Leedu ettevõtjad: Venemaa WTO-sse kaebamine teeb asja hullemaks Kes on Leedu president? Leedu presidendi Dalia Grybauskait plaan pöörduda ,,piimasõja" küsimuses Maailma Kui palju kestsid eelmised Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poole ei impordikeelud? rõõmusta Leedu ettevõtjaid, kes kardavad, et sel juhul kestab embargo veel kauem. Eelmistel kordadel on Venemaa impordikeelud kestnud ühest kuni kuue kuuni. Ettevõtjad on seni Venemaa jaoks toodetud ja saatmata Kes on Janelinas? jäänud kauba pealt saanud reaalset kahju paarituhande liti ringis. Kõige mustema stsenaariumi järgi on tulemuseks kogu Venemaa turu kaotamine. Kuluaarides räägitakse, et ettevõtjad ei ole Kui kaua võib kesta konflikti esitanud andmeid saadud kahju kohta, mis on arutamine? vajalikud, et koo...
· suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: · avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) · ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat · vältige miks küsimusi
laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Koolikiusamise ärahoidmiseks ja selle lõpetamiseks on kõige olulisem probleemist rääkida. Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm)
hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse eriti aega. Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus. Ka kaubanduslik olukord langes, valitseid suured näljahädad ja inimesi suri palju. Öeldakse, et igas halvas leidub midagi head, nii on ka rootsi aja puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan
teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib
kogu Ida-Jeruusalemm betoonprahti ja muid ehitusjääke täis, takistades seal ükskõik millise rahva elamist. Samuti ei ole teise inimese kodu ära võtmine põhjendatud. Kui inimene käib tööl ning teenib oma riiki, siis peaks teda ka austama, mitte tänavale tõstma ning tema esivanemate maa ära võtma. Filmis lähtu põhjal tegin järelduse, et Jeruusalemmas tehakse väga paljudele liiga ning olukord ei paista laabuvat. Jeruusalemmas käib tihe üksteise kohtusse kaebamine ning teiste alavääristamine. Selline seis ei ole enam kaua rahulik ning see võib väga kergelt sõjaks paiskuda. Ka filmis arutleti võimalike lahenduste üle ning peamiseks arvamuseks jäi, et Templimäele tuleks ehitada kolmas mošee, mis rahuldaks kõigi kolme usundi vajadused. Pühapaikade hävitamine tooks kaasa terve rahva viha ning sellega ei ole mitmed sealolijad arvestanud. Kõrvaltvaatajana on olukorda küll lihtne hukka mõista, kuid olukorra
koolides palju ei ole, valitseb siin enamasti vaimne terror: õpilasi võidakse narrida tema soo, välimuse, rahvuse vms põhjal või kasutatakse lihtsalt ignoreerimistaktikat, mis sageli mõjub kiusatavale veelgi laastavamalt. Sellest võib ka järeldada, et inimestest julmimad võivad olla lapsed, sest nad ise ei pruugi endale teadvustada, millist hingevalu nad teistele põhjustavad. Paljud kiusatavad ei julge oma probleemist rääkida, kuna nad arvavad, et see on kaebamine. See on vale. Kõik kiusamise juhud tuleb avalikustada, sest see on ainuke viis jõuda õiglase lahenduseni. Inimese tahtmist vägivalda kasutada võivad põhjustada mitmed tegurid. Enamasti tuleb see juba varasest lapseeast, mil talle võib-olla tähelepanu ei pööratud või oli ta ise vägivalla ja koolikiusamise ohver. Perekonnaprobleemid on suur mõjutaja. Vanemad, kes pidevalt tülitsevad ning kasvatamisele mingit tähelepanu ei
Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat vältige miks küsimusi
Meil ei ole sõdu. Riiklikult toimiv tasuta lasteabi telefon 116 111 jpm. Need sammud näitavad, et riik peab lapsi ja peresid tähtsaks. Kuidas me kõik saaksime enda ja laste elu paremaks muuta? Mida me peaksime märkama? Peamine ongi märgata! Märka last! Ei ole vahet, kas see laps või pere on tuttav või võõras. Kui näeme probleemi, kui miski tundub olevat valesti, siis tuleb reageerida ja vajadusel sellest teada anda vastavale asutusele. See ei ole kaebamine, vaid tihti võib see olla ühe elu päästmine. Ei tohi mõelda, et mis nüüd mina, küll keegi teine sellest teada annab. Kui märkad, on Sul kohustus ka sellest teavitada. Kui kahtled ja ei tea mida teha, siis tasub alati näiteks helistada Lasteabi telefonile 116 111 või politseisse 110. Kui me kõik hooliksime ja märkaksime rohkem oma ümbruses toimuvast, oleks muresid vähem.
Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada! · Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi! · Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE! Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne); · teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele; · teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor, vm); · pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes; · helista lasteabitelefonil 116 111;
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
Koolivägivald Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne te...
Mõisrentnike kodukariõigust piirati (mõisnike õigus talupoegi karistada ilma kohtuta), talupoegade karistamine keelati, keelatud oli talupoegade võõrandamine lahus maast, fikseeriti koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega, anti päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentnike peale. 1696 võeti vastu seadus (kuningas asus Stockholmis), mistõttu kaebas eriti ei käinud. Põhjasõja ajal aga kaebamine reaalselt toimis. Rootsi aja linnad: Uus-Pärnu, Valga, Kuressaare, Tallinn, Narva, Rakvere, Viljandi, Tartu, Paide, Haapsalu. Osa linnu sattusid mõisnike kätte (läänistati). 17. sajandil kaubateed kujunesid Tartust mööda (mitte läbi), st tartu osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva linn puhkes õitsele (peamine linn Venemaaga kauplemiseks). Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole
ori. Tserkessid on ta vangi võtnud. Tal on suur isu põgeneda tagasi kodumaale. Teine liin on armastuse liin. Noor ilus tserkessitar armub mehesse. Ühelt poolt armastab teda aga teisalt on see Venelane tema rahva vang. Armastus võidab ja tserkessitar aitab tal põgeneda. Aga kuna tserkessitaril on aukoodeks, siis ta saab aru, et on väga rängalt eksinud rahva vastu ja uputab ennast seejärel, sest ta on reetnud oma rahva. Puskin armus Odessas oma ülemuse naisesse. Puskini üle kaebamine ja tema järel nuhkimine ei meeldi. Kirjutab kirja vennale, et tahab Venemaalt ära minna. Kuigi ta ei saada seda kirja ametliku postiga, loetakse see kiri ikkagi läbi ja tal tekivad suured pahandused. Sest seal oli julgeid ütlusi Aleksander I kohta. Ta arreteeritakse ja vallandatakse. Ta saadetakse politsei järelvalve all vanemate kohu Mihhailovskojesse. Viibib seal 1824-1826. See on viljakas periood loomingus. Tekkis huvi rahvaluule vastu. Puskinit hakkas rohkem huvitama, mida
17. sajand Rootsi Pärisori päritav kasva- Sunnismaine, reduktsioon- saab tamis õigus; kandevõimelised vabaks, tulevad mõisarentniku koormised õigused, koormised peale kaebamine Mõisategu, 18. sajand Venemaa pärisori Õigus loonusrent, vallasvarale kirikukümnis, restitutsioonikohustused loonusrent,
Töökonfliktid Struktuurikonfliktid, teabekonfliktid, suhtlemiskonfliktid, huvidekonfliktid Töökonfliktide tunnused · TÖÖKONFLIKTIDE TUNNUSED · Koostöö ei laabu · Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele · Öeldakse teravusi · Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine · Probleemi arutelu kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks · Teisele kahju tekitamine on muutunud omaette eesmärgiks · Püütakse leida liitlasi · Kaebamine, ässitamine, laimamine · Vastase kohalolek mõjub ärritavalt · Boikott, ignoreerimine (Teichmann 2005). 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU 1. Konfliktieelne periood- tekib mingil põhjusel vastuolu kahe poole vahel, mis aegamööda kasvab. 2. Konflikt- selle ajal tunnevad pooled end juba vaenlastena, kes võitlevad teineteisega. 3. Konfliktijärgne periood- sellel perioodil tuleb taastada suhteid nii palju kui
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Kaebuste ja probleemide käsitlemine ja lahendamine. Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Tarbija käitumine ................................................................................3 Kaebuste käsitlemise eesmärgid................................................................3 Kaebuste käsitlemise protsess..................................................................4 Kaebustele lahenduse leidmine.................................................................5 Peamised soovitused pretensioonide lahendamiseks........................................5 Näiteid elus enesest..............................................................................6 Kasutatud materjal..........
Probleem tekib siis kui klient võtab oma igapäeva probleemid teenindusasutusse kaasa, ollakse ärritunud ja valatakse oma viha teenindajate peale välja. Kindlasti pole kliendid ainukesed, kes toovad oma probleeme asutustesse kaasa, seda teevad ka teenindajad. Teenindajad võivad olla vahel väga ükskõiksed, paludes abi on nad ebaviisakad ja kurjad. Sellisel juhul oleks hea kui saaks oma probleemist kohe kellegile teatada, mitte et see oleks kaebamine, vaid kui mina oleksin ettevõtte juht, siis mina sooviksin kindlasti oma töötajate kohta tagasisidet, olgu selleks siis postiivne või negatiivne tagasiside. Jaana Johanson Probleeme saab alati lahendada ja probleemi lahendus toob kasu nii töötajatele, klientidele kui ettevõtetele. Klienditeenindaja töö on üks vaimselt raskemaid, seda kohe kindlasti, kuna tuleb ette palju kriitilisi momente klientidega
Äripäevast). Muidugi ei tasu olla tänamatu ning olla rahul sellega, et üldse palgatõusu lubati, kuid minu aravtes oleks hooldajatel ning õdedel seda veelgi suurendama. Nende töö on ju tegelikkuses kõige suurem ning vaevalisem. Kahjuks loorberitele puhkama jääda ei lasta. 24.oktoobril avaldatud artiklis ,,TÜ kliinikum uurib, kas streik on seaduslik" tuleb välja, et need õed, hooldajad ning arstid, kes tööl kollektiivlepinguga, ähvardab kohtusse kaebamine. Tööandjate keskliit on juhtinud Reili Kardmaa RM11 tähelepanu, et tervishoiutöötajad, kes töötavad kehtiva kollektiivlepinguga haiglates, ei saa streigist osa võtta. Nii on Tartu ülikooli kliinikumi töötajatel kehtiv kollektiivleping oma tööandjaga ning Delfile teadaolevalt arutab kliinikumi juhtkond võimalust streikijad kohtusse kaevata.
töötasu ja kui üle 10 aasta siis 2 kuu töötasu. Ametikohale mittevastavus - ebapiisavad tööoskused, atesteerimistulemused ei vasta, keeleoskus puudub, katseaja ebarahuldavad tulemused, pikaajaline haigus ( 4 kuud järjest ) või kalendriaasta jooksul 5 kuud kokku. Referaat ( 1-2 lk) : Lähetus Tööalased vaidlused Töölepingu alusel töötavad isikud saavad pöörduda Maakohtusse ( 1. aste ) ja ametnikud Halduskohtusse ( 1. aste ) ja edasi kaebamine toimub mõlemal juhul Ringkonnakohtus ( 2. aste ). Tähtajad Kui on töösuhte lõpetamisest tulenev vaidlus, siis on õigus pöörduda ühte või teise kohta ühe kuu jooksul. Kõik muud tööalased vaidlused aega 4 kuud. Kui on rahalised nõuded väärtusega kuni 150k.- siis saab pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui on rohkem kui 150k, siis tuleb pöörduda kohtusse. Tööinspektsioon Õigus pääseda asutuse territooriumile, igale poole. Tulevad kontrollima.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enam...
!! - Soodustada teiste laste saavutuste tunnustamist - Tunnustada oskust tusatujuta kaotusi taluda, mitte alati olla võidumees - Teiste õiguste arvestamine laste tegevuse, mängu suunamine ja juhtimine vastavalt vajadusele - Abistamine riietumisel, mänguasjade koristamisel jne (probleeme võib tekitada ka oma laps rühmas) Silmas tuleb pidada ka iseloomuomadusi, mis takistavad edukat suhtlemist ning on taunitavad: mossitamine, kaebamine, kadedus, teiste üle naermine, narrimine, kiitlemine ja suurustamine, vaidlemine, virisemine, hädaldamine jne. Suhtlemisoskustes võib esile tõsta: · Sooritamisoskused. Oskus kasutada: - sobivat kehakeelt - silmsidet - emotsionaalset reaktsiooni - kuulamisoskust - kehtestada, kuid mitte domineerida · Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele - Väljendada end asjakohaselt
vaadata, et emal oleks aega ka suurema lapsega tegelemiseks. Uue lapse tulek perre on suur ja tähtis sündmus, seega peaks vanem saama aru ka suurema lapse tunnetest. Isegi siis, kui suurem laps armastab oma väiksemat õde/venda, on peaaegu vältimatu, et ta tunneb kadedust beebile pööratava tähelepanu pärast. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 60-61) 1.2 Õdede-vendade vaheline rivaalitsemine Üksteise peale kaebamine ning uue õe või venna vihkamine alates sellest päevast, kui ta perekonda tuleb, on vaid kaks näidet, kuidas rivaalitsemine toob kaasa kaose peresuhetes. Koolieelikud tahavad pidevalt olla iseseisvad ja tähtsamad, sellepärast võistlevad nad ka õdede-vendadega ruumi, aja ja tähtsama positsiooni nimel perekonnas. Üllatavalt suur osa õdede-vendade koosveedetud ajast kulub konfliktidele. Ainuke positiivne osa selle juures on see, et lapsed õpivad konfliktide lahendamist
Näiteks ei pruugi nad teada, et kaaslase ignoreerimine võib samuti olla kiusamine; või et igaühel on õigus tunda end koolis turvaliselt 15 ja selle õigusega kaasneb kõigil kohustus käituda viisil, mis võimaldab end turvaliselt tunda. (Lasteombudsman, 2014) 10. Selgita õpilastele, et igaühel on õigus ja kohustus kiusamisest rääkida, sest sel viisil seistakse oma ja teiste õiguste eest. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine. Õigus ja kohustus kiusamisest rääkida on ka siis, kui nähakse, et kiusatakse kedagi teist. Selgita, et pealtvaatajatena on just neil kõige suurem võimalus kiusamist lõpetada kiusamine ei ole vaid kiusajast tulenev probleem, sellele aitab kaasa ka kõrvalseisjate passiivsus. (Lasteombudsman, 2014) 7. Vanemate roll kiusamisel? 1. Kiusaja ei ole halb laps ja sina ei ole halb lapsevanem. Kiusaja vajab abi ja selgitusi, millist kahju tema käitumine teistele tekitab
Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. 1)esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud.Maakohtud arvutavad tsiviil ja kriminaal asju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. 2)ringkonnakohus-vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. 3)riigikohus,seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasi kaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Kohus.
vigadele ja küündimatusele. Seetõttu on tegijad koostööle tõsiseks ohuks. 17 Ohvrid kannatavd konfliktide all, nad on tegijate sihtmärgiks. Neid kiusatakse, süüdistatakse, survestatakse, alandatakse. Ohvri elamused hakkavad peegelduma tema käitumises. Näiteks sallimatus klientide vastu või hoolimatus firma vara suhtes. Kaebajad otsivad abi väljastpoolt. Kaebamine võib olla oluliseks teguriks konfliktide tekkimisel ja eskaleerumisel. Üldreeglina on kaebamine tee tähelepanu võitmisele. Oma tegevuse põhjuseks peavad nad vastutustunnet, pühendumust ja aatelisust. Ei kaevata ju kaebamise pärast, vaid õilsate eesmärkide nimel. Üks inimene võib esineda erinevates konfliktides tavaliselt erisugustes rollides. Konfliktide lahendamise seisukohalt on oluline paindlik rollikäitumine. See tähendab, et konflikti
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
Kroonilist unetust võib põhjustada unehügieeni reeglite eiramine, uneprotsessi rikkumine ning narkootikumide tarvitamine. 11 4. SAGEDASEMAD UNEHÄIRED 4.1. Uneseisundi väärtaju Tuntud ka nimega pseudounetusena. Häiret esineb 5%-l unetuse patsientidest. Sellel puhul on unetus esinenud umbes kuu aega ning on tekkinud hüpohondrilisest suhtumisest unetusse. Sellele häirele on iseloomulik unetuse kaebamine või unisuse esinemine ilma objektiivse unehäireta ja meditsiinilise või psühhiaatrilise häireta, mis võiks põhjustada unetust. (Veli & Paavle, 2012) 4.2. Idiopaatiline unetus Idiopaatiline unetus ehk eluaegne unetus on tingitud ebanormaalsest neuroloogilisest kontrollist une-ärkamissüsteemi üle imikueas. Seda häiret iseloomustab võimetus saavutada adekvaatset und. (samas) 4.3. Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleril on õigus käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. X KOHUS 121. Kohtuastmed ja –harud Eestis 20 122. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 123. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 124. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha)
4 Seadus ja käsud Ta on võimeline asetuma täiskasvanu kohale ja mõistma, et moraali täitmine on kasulik. Tüüpiline moraali kaitsmine on kaebamine, mille abil saadakse täiskasvanu kaudu asi selgeks ja tugevneb oma käsitlus. 17 Määratletakse õige käitumine ühiskonnas üldiselt
volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 89. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja. 23 90
normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 23 89. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku,
7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; klient on juhtum, mitte inimene. Inimlikkus kaob. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid,sekretärid, ülesandeks Sujuva töö tagamine.. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Lojaalne eelkõige organisatsioonile, ülemuse peale kaebamine. 15. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. Käsuliin on paigas. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad, asjade algatamine ja avalduste esitamine, protokollid ja aktimärkmed, aktide vaatamine ja nendes väljavõtete andmine, väljakutsumine, kirjade kättetoimetamine, tähtajad, selgitav menetlus, tõendused, asjade sisuline otsustamine, kaebamine astmelises korras, otsuste muutmisest ametikohustuslikult, tähtaegade ennistamine, asja uuendamine, menetluskulud, korraldustrahvid, otsuste täitmine, rahvusvaelise õiguse normide ja vastastikkuse kohaldamine. Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega juba 1993. a. Halduskohtumõistmise traditsioon ulatub aga juba esimese EW ajajärku. Nii loodi näiteks Riigikohtu juurde administratiivosakond, kellele allusid esimese ja viimase astmena kaebused
· VII loeng Konfliktid · Isiksusesisesed- intrapersonaalsed konfliktid · Isikutevahelised konfliktid interpersonaalsed konfliktid · Gruppidevahelised konfliktid · Töökonfliktide tunnused: o Koostöö ei laabu o Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele o Öeldakse teravusi o Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine o Probleemi arutlus kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks o Püütakse leida liitlasti o Kaebamine, ässitamine, laimamine o Vastase kohalolek mõjub ärritavalt o Boikott, ignoreerimine · Töökonfliktide kategooriad: o Struktuurikonfliktid: Põhjustamine: Destruktiivne käitumine, ebavõrdsus ressursside kasutamises, ebavõrdsus võimusuhetes, keskkonnategurid, ajategurid. Sekkumine: · Täpsustada ja defineerida rolli · Asendada destruktiivne käitumine
Parem oleks kui positiivsel poolel oleks rohkem märkmeid. Kaasata kodu! Võiks kesta nt nädal või rohkem. Seda täidetakse ainult kodus, kooli kaasa ei võeta. Halvad asjad panna võimalikult täpselt/detailselt kirja. Kui päevik tagasi tuua, saab lapsevanem tõestusmaterjali. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt. Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! 18 Otsi lapsele abi!! Sotsiaalpedagoogi sekkumine ei pruugi olla piisav. On rida probleeme, mille puhul pedagoogilistest vahenditest ei piisa: Depressioon Lõikumine Söömishäired Suitsiidne käitumine Laste depressiooni sümptomeid: Anhedoonia e rõõmutunde/huvi/entusiasmi kadumine, igavustunne sageli või kogu aeg. See paistab kohe välja.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1.2 Pankrotihalduri nimetamine ja kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1.3 Pankrotihalduri kohustused ja õigused, halduri tasu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.1.4 Pankrotihalduri tegevuse korraldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.1.5 Pankrotihalduri tegevuse peale kaebamine, halduri vastutus, järelevalve halduri tegevuse üle . 15 2.2 Pankrotitoimkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.2.1 Pankrotitoimkonna moodustamine ja pädevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.2.2 Pankrotitoimkonna liikmete vastutus ja tasu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.3 Võlausaldajate üldkoosolek . .
Kes kiusab, mis ta teeb jne. Aga ei kiusa kõik! Kui juhtub intsident kahe lapse vahel (kas kiusamine või konflikt 2 võrdse vahel) esimesena räägi sellega, kes tegi, kiusajaga! Alles siis ohver ja tunnistajad. Ja peale seda uuesti kiusajaga. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011). Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! Otsi lapsele abi!!! Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ei pruugi olla piisav! Depressioon Lõikumine raske lahti saada, sest on tegu sõltuvuskäitumisega Söömishäired Suitsidaalsus Nende puhul oluline edasi suunamine psühhiaatri/psühholoogi poole. Heleni kogemusel: nende probleemide puhul tahaks laps hädasti kodust abi saada, aga kodus ei teata. Küsida: kas sa tahad sellest oma emale rääkida. Vastuseks sageli: ei taha
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse. Apellatsioon ongi sisuliselt edasi kaebamine, aga eesti keeles on II ja III astmesse kaebamise kohta erinevad nimetused, vastavalt kaebus ja edasikaebus ehk kassatsioonikaebus. Apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus Kohtuotsus jõustub pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Teistmine protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud otsuste ja määruste uuesti läbivaatamine. 1
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku sea...
Juhul kui põhikirjas käsitletavad küsimused on reguleeritud seadusega, peavad põhikirja vastavad sätted olema sellega kooskõlas. 2.2. Registreerimistoimingud Registreerimistoiminguteks on avalduse esitamine, avalduse läbivaatamine registreerija poolt, avalduse kohta otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine ning ühenduse registrisse kandmine ja registreerimistunnistuse väljaandmine. Fakultatiivseks toiminguks on registreerimistoimingute peale kaebamine. Asutatud mittetulundusühingu põhikiri tuleb esitada registreerimiseks 30 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja vastuvõtmise päevast. Registreerijaks on: 1) vastav maavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ühes maakonnas; 2) Tallinna Linnavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ainult Tallinnas; 3) Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad mitmes maakonnas;
Juhul kui põhikirjas käsitletavad küsimused on reguleeritud seadusega, peavad põhikirja vastavad sätted olema sellega kooskõlas. 2.2. Registreerimistoimingud Registreerimistoiminguteks on avalduse esitamine, avalduse läbivaatamine registreerija poolt, avalduse kohta otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine ning ühenduse registrisse kandmine ja registreerimistunnistuse väljaandmine. Fakultatiivseks toiminguks on registreerimistoimingute peale kaebamine. Asutatud mittetulundusühingu põhikiri tuleb esitada registreerimiseks 30 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja vastuvõtmise päevast. Registreerijaks on: 1) vastav maavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ühes maakonnas; 2) Tallinna Linnavalitsus, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad ainult Tallinnas; 3) Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, kui ühingu struktuuriüksused või liikmed asuvad mitmes maakonnas;
sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. KrMS § § 1262 lg-s 2 on mainitud KarS §-s 199 nimetatud kuritegu. Seega võib toimetada läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel. ... § 228. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine (1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. 4. Jõulukingi jahil Jõuluõhtul ühes Eesti väikelinnas nägi õhtusööki nautiv pereisa D aknast, kuidas nooruk kangutas nende hoovist lahti aiapäkapiku ja pages sellega
Euroopa riikide ajakirjanduses. Nii võttis ta ise ja ka tema poolt juhitud riik Lääne- Euroopas haritud avalikkuse ees suure prestiizi. Kuid tegelik situatsioon oli hoopis teine. Valgustajate ideaalid ei sobinud Venemaale. Ühiskonna tõelise näo paljastas Katarina II poolt 1783 aastal välja antud ukaas(?), millega olid keelatud pärisorjade kaebused oma peremeeste peale. Pärisorjad aga kaebasid massiliselt. Kaebamine oli karistatav, kuna seda peeti ülestõusu katseks. Situatsioon oli normaalne, kuna pärisorjade arv oli suur (üldse elas Venemaal 45 milj. inimest, kus 200 000 aadlikku omasid 21 milj. pärisorja ja riik 15 milj). Põhjused, miks reformid läksid nii aeglaselt, peituvad Venemaa 18 sajandi ajaloolises taustas. Seda ühiskonda iseloomustas veel 17 sajandi lõpulgi primitiivne feodalism, mis oli keskaegse Tatari okupatsiooni tagajärjeks. Avalik- ja eraõigus ei olnud teineteisest lahutatud
ühendatava nõukogu saab mürgirohu tühistada ainult jätkavate nõukogu liikmete otsusel. • „Mürgine“ müügioptsioon – ühendatava ettevõtte võlakirjaomanikel on õigus nõuda võlakirja lunastamist, kui toimub kontrolli üleminek vaenuliku ülevõtmise käigus. Lunastamine toimub ettemääratud hinnaga, mis ületab üldjuhul nimiväärtust. 9. Nimetage vähemalt 2 ülevõtmise katse järgset meedet ning selgitage ühe lausega. Kohtusse kaebamine – kaevatakse ülevõtja peale seoses mõningate seaduse nõuete rikkumisega. „Ei ütlemise“ kaitse – ülevõtmispakkumine lükatakse näiteks „karu kallistuse“ puhul tagasi (selleks lobi aktsionäride suunal). Rahaline väljapressimine (greenmail) – kokkulepe, millega ühendatav saab ülevõtjalt tagasi osta oma aktsiaid turuhinnast kõrgema hinnaga. Aktsiate tagasiost – ühendatav ostab aktsiaid tagasi ükskõik millistelt oma aktsionäridelt.
inimeste hulgas, kui üldse. Tihti püüab ettevõte, keda laimati (või väidetavalt laimati), esimeste emotsioonide ajendil (mõnikord ka teenust osutava advokaadibüroo soovitusel) ähvardada kohtuga nii meediaväljaannet kui ka 25 ajakirjanikku. Meediaga kohut käimine on suhtekorralduse seisukohast enesetapp. Meediaväljaande kohtusse kaebamine lõpeb sageli nende (moraalse) võiduga. Samuti tuleb ajakirjanikul oma allikaid kaitsta, seega nõudes temalt nende avaldamist, jääb ettevõte peaaegu alati kaotajaks. Kohtuprotsesse kajastatakse tavaliselt paljudes meediakanalites ning negatiivne info firma kohta levib väga laialt. Hiljem mäletab avalikkus vaid seda, et mingi suur probleem selle firmaga oli, kuid kes oli süüdi, see ei meenu enam kellelegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
