.............................................. 6 3. OTSUSTUSMUDEL 3.1. Stsenaariumid .................................................................................................................. 8 3.2. Kriteeriumid .................................................................................................................... 8 3.2.1 Korteri taastamise ulatus ........................................................................................... 8 3.2.2 Kahju hüvitamise aeg ................................................................................................ 9 3.2.3 Omavastutus .............................................................................................................. 9 3.2.4 Koduse vara kindlustuse määr ................................................................................... 9 3.2.5 Kindlustusmakse .................................................................................................
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
...................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 3.4. Hoiustajate teavitamine.......................................................................................... 7 3.5. Hüvitise määramise kord........................................................................................8 3.6. Hüvitise väljamaksmine.........
Üldmõiste kõigi kolme lähetusliigi puhul on siiski töölähetus. Lähetuse liike eristatakse erinevate töösuhete alusel. Töölähetus toimub töötaja ning tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames. Teenistuslähetusse saab saata ainult avalikku teenistujat ning ametilähetus kehtib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete suhtes. Ametilähetuse puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud töötaja ning tööandja omavahelisi suhteid. Ometigi on määratud kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimused, kõik muu lähetusega seonduv saavutatakse osapoolte kokkuleppel. Lähetuse eesmärk on teenuse osutamine või mingi kindla ülesande lahendamine. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Töölähetus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaksmääratud töö tegemise asukohta. Lähetusse saab saata ainult töölepingu alusel töötavad isikut ehk töötajat
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7
Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n. lepingueelne võlasuhe (§ 14), käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe( §§ 1018-1026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 1005-1013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. Kahju hüvitamise nõude esitamine Võlasuhtest tuleneva kohustuse (eriti lepingulise kohustuse) rikkumise korral on kahjustatud isikul, kes taotleb rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, võimalus 1) kohustuse rikkumise tõttu mittenõuetekohane täitmine vastu võtta ja nõuda seeläbi tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude sisuks on nende kahjulike tagajärgede hüvitamine, mis tekkisid puuduste tõttu soorituse kvaliteedis.
materiaalse kahju hüvitamisele. Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik, sõltumata kodakondusest. 2. Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud. Riigivastutuse peamised eesmärgid on: -tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju
kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (Auto remont) (4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. (3 päeva seisak) Kes vastutab kahju hüvitamise eest? Töötaja. (TLS 4. peatükk) § 72. Töötaja vastutus (esimene pool) Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.
2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka
16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha kehtestatud alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kulude hulka loetakse muu hulgas sidepidamise kulud. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse kulude hüvitamise korra ja päevaraha alammäära.
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada. Kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt. Kahju suuruse kindlaks määramisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isikule olukorra võimaldamine, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kohustusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitisest tuleb maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai seoses kahju tekitamisega, eelkõige tema poolt säästetud kulutused. Tulevikus tekkiv kahju kuulub hüvitamisele, kui võib mõistlikult eeldada, et kahju tulevikus kindlasti tekib. Isiku
tagajärgi mida pooled silmas pidasid. TÜHINE TEHING tehingu tühisus tuleneb asjaolust, et tehing rikub seadusega kehtestatud keeldu või on vastuolus heade kommetega. Tühine tehing ei ole tühine iseenesest tehing tühistatakse avalduse tegemisega teisele poolele või avalikkusele seaduses sätestastatud tähtaja jooksul. Tühistatavateks on tehingud, mis on sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. KAHJU Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusrikkumise objektiks on õigushüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Õigushüvedeks on näiteks elu, tervis, omand. Õigusrikkumise käigus võivad õigusrikkujad kellegi õigushüvesid kahjustada. Kahjuna käsitletakse näiteks:
see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt) õigusvastane. Seetõttu võib ta olla aluseks kahju hüvitamise nõuetele, kui menetlus- või vorminõuete rikkumise läbi on tekitatud kahju. Haldusorgan võib sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti omal initsiatiivil ise kehtetuks tunnistada, et parandada viga. 1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos
rasedat; isikut, kes kasvatab lapsinvaliidi; isikut, kes kasvatab invaliidi lapseeast; isikut, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Välislähetusse lähetatakse teenistuja otsuse alusel, ministeeriumis kantsleri ja teistes ametiasutustes selle juhi kehtestatud korras ja otsuse alusel, kus on kirjas: lähetuse sihtkoht; asutus, kuhu teenistaja suunatakse; lähetuse kestus; lähetuse ülesanne; lähetuskulde hüvitamise ning päevaraha maksmise ulatus. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja lähetusele saatmine käib selle välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja kooseisuväline haldusteenistuja saadetakse lähetusele vastva ministeeriumi kirjalikul nõusolekul ning väliesinduse korralduse alusel. Valitsusasutuse, mida haldab ministeerium, juhi saadab välislähetusse ministri teadmisel kantsler. Kui teenistaja saadetakse lähetusele, on tal õigus nõuda ametiasutuselt ettemaksu
Sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületavat päevaraha ainult tulumaksuga. Majutuskulu Eestis 1200 krooni ööpäev Välismaal 2000 krooni ööpäev Majutuskulu piirmäära vaadatakse iga ööpäeva suhtes eraldi Hüvitamise aluseks on kuludokument sõidukulu Sõidukulu, sõidupiletiga kaasnev kulu, reisikindlustuse kulu, viisakulu, pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud: kuludokumendi ulatuses Hüvitamisel ülempiiri ei ole Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument või sõidupilet Toitlustuskulu Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Tööandja võib päevaraha arvel ise toitlustamise kulud kinni maksta. Kui need mahuvad päevaraha piirmäära sisse, ei ole tegemist erisoodustusega. Toitlustamine hotellis, laeval, lennukis jne on majutuskulu või sõidukulu osa, kui ilma toitlustuseta vastavat teenust ei müüda.
2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei pruugi kohe samal ajal ka viivitusse sattuda, sest viivitusse satub ta alates ajast, millal ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2.
pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt) õigusvastane. Seetõttu võib ta olla aluseks kahju hüvitamise nõuetele, kui menetlus- või vorminõuete rikkumise läbi on tekitatud kahju. Haldusorgan võib sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti omal initsiatiivil ise kehtetuks tunnistada, et parandada viga. 1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos
Kas kaitsta tuleb negatiivset või positiivset varalist huvi? Üldreegel on, et hüvitatakse üksnes negatiivset kahju, ehk kulutusi, mida isik tegi, et konkursil osaleda. Positiivse huvi kaitsest võiks rääkida vaid erandjuhtudel, kus konkursi korraldaja, kui ta ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks pidanud valima võitjaks just selle konkursil osaleja. Näiteks kui esitatigi 1 pakkumine, aga korraldaja ei kuulutanudki võitjat välja. Kahju hüvitamise nõude sisu moodustabki see tasu, mida konkursi avalduses lubati. § 1037 lg 1. Selle alusel on võimalik õiguserikkujalt nõuda rikkumise teel saadu välja andmist – ajaleht avaldas noore luuletaja luuletuse ilma loata. Paljudel juhtudel on õiguse rikkumise korral mõistlikum esitada nõue alusetu rikastumise alusel võrreldes kahju hüvitamise nõudega. 24. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused
loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. 16. Kohustuste üleminek. Võlausaldaja nõusolek (tuua välja ka erand). Üleandja ja
ühiseid eesmärke. Seega on enamik uuringuid sõja katmiseks vastuolus Saksamaa ja Jaapan eraldi, jagades ravi sõja vahel Euroopa ja Vaikse ookeani teatrites tegevusala. Tõuseb natsi-Saksamaa ja tema agressiivsus on võimalik jälgida otse tagasi I maailmasõja järel, et sõda oli Saksamaa majanduslikult laastatud. Versailles 'rahu ebaõiglaselt paigutatud täielikult süüdi sõda Saksamaa ja nõudis raske hüvitamise maksete eest. Kuigi Saksamaa ei ole kunagi makstud põhiosa nende hüvitamise kohta, lepingu alanduse saksa rahva ja takistanud rahva püüdlusi taastada enda ja edasi majanduslikult ja tehnoloogiliselt. Siis lõpus 1920 ja 1930-ndate alguses, maailmas Suure Depressiooni võttis veel raskelt tabanud riiki. Mis vimma ja meeleheide Saksamaal kasvas radikaalsete erakondade saadud populaarsus. Need olid vahemikus kommunistid, et parempoolsed rahvuslased. Seas rohkem äärmuslikke aktiviste viimane kategooria oli Adolf Hitler, kes oli asutatud
muus ametiasutuses ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle lähetuse liigi puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Reguleeritud on vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning selleks vajalikku tõendamist ja aruandlust. Kõik muu lähetustega seonduv lahendatakse poolte kokkuleppel. Lähetus Lähetada saab: töötajat (töölähetus). avalikku teenistujat (teenistuslähetus). juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liiget (ametilähetus). loovisikut (loovisiku lähetus) ühingu liikmeks olevat sportlast, treenerit, kohtunikku, spordiarsti, spordi
Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kahju hüvetamine Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitava kahju liigid Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes Kas Hankijal eksisteerib kahju hüvitamise nõue Täitja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel? Eeldused:1 a) Kehtiv võlasuhe VÕS §-de 8 ja 11 mõttes (+). Eelnevalt sai kontrollitud, et poolte vahel eksisteerib kehtiv hankeleping. Kuna käesoleval juhul tuleb tugineda vaid võlaõigusseaduse üldosale, siis puudub vajadus konkretiseerida lepingu tüüp. b) Kohustuse rikkumine VÕS § 100 kohaselt (+). Hankelepingu § 4.2.3 kohaselt pidi Täitja
arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näitab et looduskeskkonna säästmisest on asi väga kaugel. Seda probleemi üritatakse lahendada, korraldades üritusi nt „Teeme ära“, kuid see ei vii kõike prügi metsa alt ära. Mina arvan, et inimesed peaksid sellise asja eest trahvi saama. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg VÕS § 139 lg 1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 14 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud, pahauskne läbirääkimiste katkestamine Asjaolud: OÜ Shteinline (hageja) hagi OÜ Betreston ja OÜ Ilva Eesti (kostjad) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid maatüki ostu-müügi eelelpingu, mis osutus tühiseks. Hageja tahab viia maatükilt ära vallasvara ja nõuab kostjatelt ehitusega seotuid kulusid. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:
vangistusega. Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe hulgast); Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). VÕS 7. Peatüki § 127-130 § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu). (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 23. .Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 24.Kahju hüvitamise nõude esitamine Rahalise kohustuse puhul saab täitmist nõuda alati (VÕS § 108 lg 1). Rahalise kohustuse täitmine ei saa kunagi olla õiguslikus mõttes võimatu. Mitterahalise kohustuse täitmist saab nõuda juhul, kui • kohustuse täitmine ei ole võimatu; • kohustuse täitmine ei ole võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; • võlausaldaja ei saa mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletavat tulemust muust allikast;
lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 4. Kaugtöö tegemine TLS § 6 lg 4 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe ( TLS § 23)
arvel. hüpoteeklaen laen kinnisvara tagatisel. soovitavalt peab tagatis kuuluma laenutaotlejale. tagatise peab olema hinnanud panga aksepteeritud kinnisvarabüroo ja kogu laenu kestuse aja peab tagatisvara olema kindlustatud Riigivara-riigile kuuluv kinnis-ja vallasvara.(erinevused eravaraga võrreldes- valitseja määramine. On olemas riigivararegister) Põhjavesi on riigivara Kinnisasja sundvõõrandamine- kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Kinnisasja sundvõõranamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohase hüvitamise eest. Kinnisasja sundvõõrandamise otsustab vabariigi valitsus. Kinnisasja võib üldistest huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel: riigikaitse, piirivalve, politsei, tolli ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks
panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue a. Kelle omandis oli auto? i. varasuhe varalahusus PKS § 24 lg 1, § 57-58, abielul varasuhtele tähendust ei ole, järelikult tavapärane omandamine; ii. hinnata, kes omandas asjaolude kohaselt auto (M müügilepingu alusel, S kinkelepingu alusel?) b. Kas M-i kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada? i. Reegel: VÕS § 1043 ii. Erand: PKS-is erisätteid abikaasade puhuks varalahususe korral ei ole (vrdl: varaühisuses PKS § 34 lg 3) 4. Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue a. Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama? i. Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud
Paralleelselt uudistega Laiksoo juhtumi kohta, sai kuulda meediakanalitest ka tunnustatud õigusteadlaste sõnavõtte, kes andsid selgitusi ja oma hinnanguid õiguslikule olukorrale. Kahjunõude olemust ja probleeme selgitas meedias Riigikohtu nõunik Irene Kull.1 Vandeadvokaat Leon Glikman põhjendas omapoolses arvamusavalduses, et tema võtaks seadusest välja ,,erandliku asjaolud" mille olemasolu hetkel kehtiv seadus nõuab mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena. 2 Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter käis omapoolses sõnavõtus Laiksoo juhtumi varal välja idee moraalse kahju hüvitamisest, kus paika on pandud täpsed tariifid kindlate lähedaste hukkumise puhuks.3 Kuigi riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants pidas oma arvamusavalduses eraldi ,,hukkunute hinnakirja" kehtestamist problemaatiliseks, pakkus ta välja teatud alternatiive, kuidas riigikohus saaks olukorda leevendada.4
1949 - 16.11.1963 Peale teist maailmasõda: Cologne major 1945 eemaldati majori kohalt CDU anti-marksist parlamendi eesistuja 1948 Esimene valitsus: 15.08.1949 Adenauer vs. Schumacher Theodor Heuss Saksamaa laguneb kaheks kantsleri demokraatia denatsifikatsioon Petersbergi kokkulepe Euroopa söe-ja teraseühendus Himmerod Memorandum Luxemburg Abkommen Teine valitsus: Teist valitsusaega kantsler 1953 - Man of the Year 1954 . Karlspreis Saksamaa hüvitamise seadus 1955 NATO Elysee lepe Suessi kriisis toetas Inglasi Kolmas valitsus: "Ei eksperimentidele" ulatuslik pensionireform euroopa majandusühendus Rahvuslike sotsialistlike kuritegude riigikohtu keskkontor Oder-Neiss line Theodor Oberländer Neljas valitsus: John F. Kennedy Berliini müür Ludwid Erhad spioonide vahistamine "Da jitt et nix zo kriesche!" Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer Täname kuulamast!
Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud. Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus Selle puhul tuleb eristada müüja poolset ML-u mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning ML-u
täitmisest 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust/öelda leping üles 5) alandada hinda 6) nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivtamise korral Võlausaldaja võib kohsutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest/lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest/lepingust ei tulene teisiti. 19. Kahju hüvitamise nõude esitamine Võlausaldaja võib koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kui võlgnik on
1009 - 1012 Kohustused: Kohustus järgida konkursi tingimusi (muu hulgas mitte vastu võtma pakkumisi, mis ei vasta konkursi tingimustele või on esitatud tähtaega rikkudes ( 1012 lg 4) Konkursi korraldaja peab järgima konkursiavalduse tagasivõtmise / tingimuste muutmise korda ( 1009 lg 2) Kohustus kuulutada välja konkursi võitja (üldjuhul) ( 1012 lg 5). Kulutuste hüvitamise kohustus heausksetele konkursil osalenutele, kui konkurss tühistati ( 1009 lg 3) muude kulutuste hüvitamine ( 1011) Kohustus tagada parima teo/pakkumise kindlakstegemise viisist kinnipidamine Konkursi korraldaja on kohustatud teavitama on otsusest konkursil osalenud isikuid ettenähtud aja jooksul ( 1012 lg 6) 8 24
on käsirahaga. Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis mis põhileping. Kui põhileping ei ole nõuete kohane, ei kehti siis ka käsirahaleping. - leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuste täitmist. 7. Milline on kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus võlasuhte rikkumisel ($127)? Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine
Tüüptingimused võivad olla kas eraldi lepingu osana või põhilepingu lisana. Tavaliselt on tüüpleping tühine siis, kui ta on tarbijat ebamõistlikulst karistav . Nt kui välistatakse tarbija õigus mingisuguste vastutuse kohaldamine mingisuguse teenuse osutaja suhtes. Tüüptingimus ei tohi puudutada tarbijakaitse õigusi. Samuti tähtaegade puhul, kui teisel lepingupoolel on äärmiselt lühike tähtaeg omapoolsete nõuete esitamiseks jne. Välistatakse kahju hüvitamise nõue. Nt kui töökohas läheb ära elekter, siis kahjunõude esitamise välistamine loetakse ebamõistlikuks. 13. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil. Vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja), teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija
OSTAJA VASTUTUS • Müüja ÕKV eeldused ostjapoolse rikkumise korral ◦ Müügilepingu rikkumine ostja poolt (viivitus ostuhinna tasumisel) ◦ ostja vastutus (§103) • Müüja ÕKV-d ostja vastu: §101 lg1 ◦ müüja kohustuste täitmisest keeldumise õigus §111- asja ja omandi üleandmisest keeldumine ◦ täitmisnõue §108 lg1- rahaline kohustus, muud kohustused- §108 lg2 ◦ viivise nõue §113 ◦ kahju hüvitamise nõue §115 ◦ lepingust taganemine §116 MÜÜJA VASTUTUS Tuleb eristada müüjapoolset müügilepingu mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning müügilepingu müüjapoolseid rikkumisi, mis seisnevad ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. Lepingutingimustele mittevastavus Muud rikkumised: Lepingu mittettäitmine ja täitmisega viivitamine Ostja ÕKV eeldused müüja poolse rikkumise korral: • müügilepingu rikkumine müüja poolt
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada
kokkulepe on tühine). 15.04.2013 jõustunud VÕS § 1131lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse sissenõudmiskulude hüvitamine või millega piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise nõudeõigust, kui selline kokkulepe on asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudmiskulude hüvitamise välistamise korral eeldatakse, et see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule.
paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needseadused,et on iseenda peremees ja teeb mis tahab.Lahenduseks:kinni võtta kui rikkutakse seadusi. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Seda paragraafi rikutakse igapäevaselt,loopitakse igale poole prügi ning ei vastuta selle eest.Lahenduseks:korraldada iga-aastased talgud. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus
-liikluskahju põhjustas isik, kes liiklusõnnetuse hetkel rääkis asulas mobiiltelefoniga ilma käsi vabaks jätva abivahendita (+) -liikluskahju põhjustaja tsiviilvastutus oli kindlustamata (-) 20. Millise aja jooksul tuleb kannatanul esitada kahjunõue kahju põhjustanud isiku kindlustusandjale? -36 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest isikukahju korral (+) -tähtaega ei ole (-) 21. Millise aja jooksul peab kindlustusandja tegema otsuse hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta -3 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest (-) -esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale (+) 22. Millised kahjud ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse poolt -hüvitamise piirmäära ületavat kahju osa (+) -asendussõiduki rendi kulud (+) -tundmatu sõiduki poolt tekitaud isikukahju (-)
-liikluskahju põhjustas isik, kes liiklusõnnetuse hetkel rääkis asulas mobiiltelefoniga ilma käsi vabaks jätva abivahendita (+) -liikluskahju põhjustaja tsiviilvastutus oli kindlustamata (-) 20. Millise aja jooksul tuleb kannatanul esitada kahjunõue kahju põhjustanud isiku kindlustusandjale? -36 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest isikukahju korral (+) -tähtaega ei ole (-) 21. Millise aja jooksul peab kindlustusandja tegema otsuse hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta -3 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest (-) -esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale (+) 22. Millised kahjud ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse poolt -hüvitamise piirmäära ületavat kahju osa (+) -asendussõiduki rendi kulud (+) -tundmatu sõiduki poolt tekitaud isikukahju (-)
viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani
1.Analüüsi õiguslikult olukorda. § 1043 - Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. V: Kristiina ja Ants peavad vastama firmale vastavalt Võlaõigusseadusele §1043 kahju tekkimise eest. 2.Kas Firmal on nõudeõigus Antsu või Kristina vastu? § 1050 (3) - Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. V: Kuna auto oli firma omand ning seda anti Antsu kasutusele, peab Ants ise tekitatud kahju eest firmale hüvitama
eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Vaba konkurentsi takistamise eest võib olla ette nähtud nii eraõiguslik õiguskaitsevahend (kahju hüvitamise kohustus) kui ka avalikõiguslik sanktsioon (rahatrahv).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
