................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine. Sümptomid võivad olla väga individuaalsed ja suurem osa ärevuse all kannatavatest patsientidest pöörduvadki arsti poole mingi muu probleemi, mitte ärevuse või hirmude tõttu. Tihti esineb ärevushäire all kannatavatel inimestel ka depressiooni, paanikahooge ja hirmu sotsiaalse suhtlemise ees. Alkoholisõltuvus või alkoholi kuritarvitamine esineb ligi pooltel
TUBERKULOOS Tegi:Ata Oguz Akgun 9a Juhendaja: Anu Teppo Sümptomid Väikesed palavikud K aalulangus Öine higistamine Nõrkus Mõningatel juhtudel on ka Köha Rögaeritus Hingeldus Valu rindkeres Ennetamine Tuberkuloosivastane vaksineerimine-seda alustatakse juba vastsündinueas ja korrataksa 7 ja 14 aasta vanuses. Vältida tuberkuloosi haigetega kontakti. Pesta käsi korralikult Ravi Tuberkuloosi ravitakse 3-5 ravimit kombineerides ja see kestab 6-12 kuud. Tuberkuloosi ravi on eriti efektiivne, kui ettekirjutatudravimeid võetakse regulaarselt kogu raviperioodi vältel. Levik
aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema ühes kopsupooles ja tihtipeale levib edasi lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevasse kudedesse. Sümptomid Kopsuvähi sümptomid võivad olla põhjustatud kasvajast, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Tihtipeale ei pruugi sümptomid avalduda ja kopsuvähk avastatakse mõnel muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Tavaliselt ei minda arsti juurde uuringutele enne kui haigusnähud juba tõsised on ning seetõttu avastatakse kopsuvähk nii hilja, et see on jõudnud juba teistesse organitesse levida. Üldjuhul on esmaseks tunnuseks pikaleveniv 3 köha
6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujuneda okk ning eluohtlik seisund hingamise ning vereringe puudulikkus: nahk muutub sinakaks, tekivad südame rütmihäired. 9. Kannatanute paigutus meditsiinitranspordi vahendisse: -kerged kannatanud üles, -rasked kannatanud alla kõige raskemad alla vasakule 10.Kannatanu transpordiks ettevalmistus: -kannatanu peab olema korrektselt kanderaamile fikseeritud kannatanu peab olema soojalt kaetud tilkinfusiooni voolik
· muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või pea läheb mõtetest tühjaks · kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus · hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" · surmahirm Ärevuse somaatilisi sümptomeid: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) · valud või düskomforditunne rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlusetunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused Vaatamata tekkepõhjusele reageerime me ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib meil alati ühesugune reaktsioon. Me
Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. *Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine, nõrkus. *Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres. *Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust. *Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. RAVI Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid
valkjas lõhnav tupeeritis. Trihomonoosi ravi Tavaline ravim on metronidazole. Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kuna tagajärjeks on äge oksendamine. Sooleparasiidid On inimese sooles elutsevad ussnugilised. Nakatumine toimub mustade käte või saastunud söögi (aed või puuvilja, liha või kala) kaudu. Sooleparasiitide sümptomid Lööve koos päraku piirkonna sügelemisega Kehvveresus Valud rindkeres Seedehäired Palavik Sooleparasiitide ravi Soovitatavad taimed usside väljutamiseks on aloe vera, greipfruudi tee ja sõnajala juurika ekstrakt. Sibula, küüslaugu, porgandi ja kapsa söömine. Vältida suhkruid ja rämpstoitu. Täname tähelepanu eest !
(Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.) Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid
ravimit · Peavalu põhjuse väljaselgitamine ja selle ravi · Rahulik miljöö, sobiv valgustus, lamamine ja vajadusel valuvaigistid ettekirjutuse kohaselt Toitumine Püütakse võimalikult kiiresti anda kerget toitu, alustades jookidest ja arvestades patsiendi enesetunnet, soove ja ravi ning vältides soolegaase põhjustavaid toiduaineid. Raske söögikord võib põhjustada kergesti valu rindkeres. Südamepuudulikkusega patsientidel on vedeliku piirang vastavalt taotletavale vedeliku bilansile. Kui patsiendil on kõrvetised, on abi antatsiididest. Puhkus ja liikumine Püütakse säilitada õiget ööpäevarütmi ja kindlustada hea öine uni. Algul piiratakse külaskäike ja telefonikõnesid. T-PA-trombolüüsravi saanud sümptomiteta patsient võib 20 minuti pärast ravimi manustamist tõusta. Streptokinaasiga trombolüüsi järel 4 tundi voodis lamamist, mille
1. Šokk on sündroom, mida iseloomustab kudede hapnikutarbe ja hapnikuga varustatuse mittevastavus. 2. Obstruktiivse šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 3. Ägedaks koronaarsündroomiks loetakse: *Ägedat müokardiinfarkti (ÄMI) 4. Šoki esmases ravis rakendatakse: *VIPP printsiipi 5. Nimeta šoki liigid etioloogia alusel: Hüpovoleemiline, kardiogeenne, septiline, anafülaktiline, põletusšokk, traumašokk 6. Nimeta erakorralise meditsiini valdkonnad:kiirabi, erakorralise meditsiini osakond, tegevus katastroofi ja suurõnnetuste likvideerimisel 7. Milline väide on vale? *Kardiogeense šoki põhjuseks võib olla sepsis 8. Šoki sündroomi tunnused on: *Madal arteriaalne vererõhk, külm higi 9. Hüpovoleemilise šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 10.Ägeda koronaarsündroomi esmases ravis rakendatakse: *MONA printsiipi *LISA printsiipi 11.Nimeta šoki liigid patofüs...
Kilpnääre Kaelal, kõri ees ja Tugevdab raku ainevahetusprotsesse. külgede Reguleerib organismi joodisisaldust. Kõrvalkilpnäärmed Neli herneterasuurust Reguleerivad kaltsiumi- ja fosforiainevahetust. ovaalset moodustist kilpnäärme tagaküljel Harkelund e. tüümus Rindkeres Reguleerib immuunsust ja kasvuprotsesse, toodab teisi lümfotsüüte mõjutavaid, antikehi mõjutavaid lümfotsüüte. Neerupealised Neerude peal, Koor toodab aldosterooni (Na+, K+, koosnevad koorest ja ainevahetus). säsist
28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur
Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega. Kopsuvähk jaotatakse vastavalt tekkinud rakulistele vormidele mitteväikerakk-kopsuvähiks ja väikerakk-kopsuvähiks. Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja vereteid mööda andes siirdeid e. metastaase teistesse organitesse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas, luudes, neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või siiskõhuvalu, luuvalu. Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele, isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele.
rõhk tõuseb ja keskkonnas süvenedes kopsude 5.kaasasündinud tekivad õhusisaldus alfa 1- muutused ka suurenenud. antitrüpsiini patsieni Tekivad suured puudulikkus rindkeres. kotjad Rindkere moodustised. muutub Selle tulemusel vaadikujulisek on kopsude s elastsus vähenenud. Vähenenud on hingamispind ja
rõhk tõuseb ja keskkonnas süvenedes kopsude 5.kaasasündinud tekivad õhusisaldus alfa 1- muutused ka suurenenud. antitrüpsiini patsieni Tekivad suured puudulikkus rindkeres. kotjad Rindkere moodustised. muutub Selle tulemusel vaadikujulisek on kopsude s elastsus vähenenud. Vähenenud on hingamispind ja
Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Sümptomiteks võivad olla suupõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine. 18. Joonista bakterirakk 19. Tuberkuloos - on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ä gedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende lümfisõlmi. Kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. 20. Difteeria - ehk kurgutõbi, mis l evib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse. 21. Botulism - Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 22
ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse
Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikumine. Siin eristatakse veel sub-funktsioonid: 1. Hingamisfunktsioon viib hapniku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 2. Toitainelinefunktsioon transporteerib toitaineid koerakudesse. 3. Eritusfunktsioon ainevahetuse jäätmete eemaldamine kopsudesse ja neerudesse, kus need ained eritavad kehast välja. 4
· ennetamine puugihammustuse vältimine · ravimine antibiootikumidega Düsenteeria · Saastunud joogi- ja toidu kaudu levib · kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, krambid · ennetamiseks tuleb pidevalt kontrollida inimesi · ravib antibiootikumid vedeliku andmine, esineb alla 10 aasta vanustel lastel Tuberkuloos · piisknakkusega levib · haigusnähud on palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikkus, kopsuverejooksud · ennetamine: vaktsineerimine · ravi on aint preparaatidega ja kirurgiline ravi Gonorröa · levib suguliselt · valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu · ennetab kondoom Süüfilis · levib suguliselt · haigusnähtudeks on haavandid suguelunditel ja suus jms · ennetab kondom katk: peiteaeg 2-6 päeva
lähisugulastel)- lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)- suitsetamine- vere kõrge kolesteroolisisaldus- kõrge vererõhk- kõrged veresuhkru väärtused- ülekaalulisus- vähene kehaline aktiivsus Haiguse sümptomidSüdame isheemiatõve olulisim tunnus on stenokardia e. rinnaahistus.Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu. Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine") ! Tavaliselt väheneb võib kaob stenokardia nitroglütseriini toimel.
eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid. 7. Millised etapid on südametsüklis
Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Ammoniaak Terava ärritava (nuuskpiirituse) lõhnaga värvitu sööbiv õhust kergem gaas. Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilv üles. · Ohud Mürgise kemikaali kontsentratsioon õhus. · Mõju tervisele Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Varjuda kinnistesse ruumidesse. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Katta kinni hingamisteed, võimalusel niiske riidega. · Esmaabi
Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus. Palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikus ja kopsuverejooksud. Vaktsineerimine Gonorröa Suguline haigus Valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu. Raseduse ajal oht vastsündinule. Süüfilis Suguline haigus, levib vere kaudu. Haavandid suguelundites või suus. Lümfisõlmede suurenemine, nahalööve, peavalu, palavik. Närvisüsteemi ja südame valulikus Malaaria Põhjustatud algloomast. Lämmastiku ringe Lämmastiku vajavad kõik organismid Lämmastikku on õhus 78%,
alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga allergiline ning tolm võib põhjustada teisi allergilisi hingamisteedega seonduvaid haigusi. Allergiline bronhiit · Tööl viibides võivad esineda hingamishäired · Pidev köha · Rögaeritus Hingamishäireid ei esine väljaspool töökeskkonda, kuid kui allergiline reaktsioon on
Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista kui kahjulik see on ? Suitsetamisega kaasnevad paljud terviserikked. Näiteks: Kopsuvähk ! Suitsetamisega võivad toimuda muutused rakkudes, mille tulemusena võivad nad areneda vähirakkudeks. Suitsetaja kuula nüüd hoolega ! Kopsuvähi sümptomid on :pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus, korduvad kopsupõletikud. Kui teil on sellised tunnused, pöörduge otsejoones arsti juurde. Suitsetamine põhjustab veel aju veresoonte ja hingamiselundite kroonilisi haigusi . Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Narkootikumid on meie ühiskonna üks suurimaid pahesid
Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks. Veri liigub alt üles suunduvates veenides poolkuukujuliste klappide abil, mis takistavad selle tagasivalgumist. Liikumist gravitatsioonijõule vastupidi võimaldab sissehingamisel rindkeres ja ka õõnesveenides tekkiv hõrendus, mis suureneb kodade diastoli ajal. Sealjuures on tähtis ka veenide toonus (tagatakse veeniseina silelihaste kokkutõmbel. Kõrge vererõhu või pikaajalise seismisega seotud töö korral võivad veenid välja venida tekivad veenilaiendid, mis võivad muutuda põletikuliseks. -Kappillaaridest- on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Nende läbimõõt on alla 0.02 mm, mistõttu vere liikumine on seal kõige aeglasem.
on märgatavalt pikem kui parem. Peabronh jaguneb sagarabronhideks (vasakusse kopsu 2 sagarabronhi / paremasse 3). Kummaski kopsus on ~10 segmenti. Sagarabronhid Tallinn kummaski kopsus jagunevad kümneks segmendibronhiks. Segmendibronhid veel omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 67. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) kopsud asetsevad rindkeres diafragma peal ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid. Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!
väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib respiratoorsete lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia. (KOK 1997) 1.5. Sümptomid Enamesinevateks sümptomiteks on hingeldus füüsilisel koormusel, köha, lühiajaline kehatemperatuuri tõus, hommikused peavalud, kehakaalu langus, isutus ja päevane unisus. Harva esinevateks sümptomiteks on valu rindkeres ja veriköha, depressioon. (KOK 1997; Astma.ee) 1.6. Diagnostika Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: · laboratoorsed uuringud Hingamispuudulikkuse raskusastet saab selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude määramisega vereanalüüsist, kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede hulga suurenemine. (Inimene.ee) Erütrotsütoos esineb enamikul KOK põdejatel. Leukotsütoos esineb tüsistuste ja steroidteraapia korral
suletakse vigastatud koht. lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus.
On leitud ka teisi kesknärvisüsteemi mõjutavaid hormoonierituse häireid ja needki võivad olla valutaju muutumise põhjuseks. (Peets 2004) Sümptomid ja avaldumine Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. Valu on igal pool, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel. Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia). Valulikes piirkondades võib vajutamisel leida sümmeetrilisi terava valu punkte. 3 Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi. Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja ärkamisjärgsete valude ja väsimuse üle
· Dreenipudelid pannakse kokku ja dreen paigaldatakse steriilselt · Aspiraatori tööd kontrollitakse enne paigaldamist ja töö käigus: o Õhukindlus, vee hulk o Õhuvool o Võimalikud eritised o Nahaalune õhkemfüseem o Hingeldus o Kas dreen on püsinud paigal, sidemed o Kas sümptomid kaovad o Rindkere röntgenkontroll Valu Õhkrinna sümptomiks võib olla valu rindkeres või õlgades. Tuimastusest hoolimata võib dreeni asetamine olla valulik. Ka dreeni paigalolek ja patsiendi liikumine võivad põhjustada valu. Valu võib raskendada hingamist, liikumist ja puhkamist ning suurendada patsiendis hirmutunnet. Patsient hingab jätkuvalt pindmiselt, mis võib viia atelektaasi moodustumiseni, milline omakorda suurendab infektsiooni ohtu. Põetus · Patsient aidatakse mugavasse asendisse · Manustatakse piisavalt valuvaigistit, eriti enne raviprotseduure
· meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; · alanenud liibido · kõhukinnisus (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) · valud rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlustunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Afektiivsed sündroomid: · Ärevussündroom · Depressioonisündroom · Maaniasündroom (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Emotsiooni komponendid.
Aitab seegi, kui pesete end hommikuti tamme- ja pajukooretõmmisega, millele on lisatud üks teelusikas söögiäädikat. Rohke higistamise vastu on proovitud sellist ihuvett: võtta 40 ml külma vee kohta 2 grammi peenestatud tammekoort, keeta tasasel tulel 10 minutit, jahutada, kurnata ja lisada nii palju vett, et saaks esialgse koguse. Lõpuks segada keeduse hulka veel 10 ml äädikat ja 20 ml viina. Liiga ohtra higistamise korral masseerige kehapunkte, mis asuvad rindkeres esimese ja teise ribi vahel. Neid kohti on kerge leida kujuteldava seljakoti järgi: nad asuvad seal, kus kotirihm üle rinna läheb. Masseerida mõlemat punkti sõrmede ringjate liigutustega vähemalt kaks minutit. Kasutatud kirjandus: 1. Liigne higistamine, http://static.inimene.ee/index.php? disease=l&sisu=disease&did=909 2. Liighigistamisest, http://www.maxim.ee/?page_id=38 3. Liigne higistamine, http://static.inimene.ee/index.php?
5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub
rakusisene hignamine. Sissehingamine(inspiirum) toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingates roietevahelised lihased kontraheeruvad ja roided tõusevad, diafragmakuppel lameneb. Kopsukelme venitub ja kopsusisene ruumala suureneb ning õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja. Väljahingamist loetakse pasiivseks protsessiks (see ei ole töö). Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma. Abilihasteks on õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahulolekuhingamise juures abilihaseid vaja ei ole. Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3
Kopsuhaigustele iseloomulikud sümptomid. Üldised sümptomid: Isutus Palavik Öine higistamine Muutused verepildis Spetsiifilised sümptomid: 4 Köha rögaerituseta e mitteproduktiivne köha Köha rögaeritusega e produktiivne köha Düspnoe e hingeldus Valu rindkeres Hingamissagedus Täiskasvanud inimese normaalne hingamissagedus 12-18 korda minutis Aeglustunud hingamine e bradüpnoe 10 ja vähem Kiirenenud hingamine e tahhüpnoe 20 ja rohkem Hingamise häired Hingeldus Hingamisel esinev valu Hingamist takistav limaeritus ja köha Kopsupõletik e pneumoonia Kopsupõletiku tekitajaks võib olla viirus või bakter.
Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Ärevushäired on kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a-16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus. Pinge – võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne. Ärevuse somaatilised sümptomid Kardiaalsed (vereringkond): Tahhükardia, veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres. Pulmonaalsed (kopsud): survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus, ohkamine, poomistunne, hingeldus. Vegetodüstoonilised: pearinglus- ja minestustunne, tinnitus, hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine. Vegetodüstoonia - Vegetatiivse närvisüsteemi häirest põhjustatud seisund, mis avaldub südamekloppimise, higistamise, südame lisalöökide ning kõrgenenud vererõhuna.
Need hobused kehaosad asetsevad ratsanikust eespool. Kaela asend on oluline nii takistussõidu- kui ka koolisõiduhobustel. Pihajoon peaks olema längus ja vabalt langev. Rindkere ei tohiks olla liiga väike, kuna see võib tähendada, et hobune on nõrk ning võib takistuste ületamisel neid riivata ja ennast kriimustada. KEHA Selg, rindmik ja külg moodustavad üheskoos selle piirkonna, kus ratsanik istub. Hobune peaks olema vöökohalt sügav ja lai, et jätkuks ruumi paljudele rindkeres olevatele organitele. Selg peab olema lühike ja veatu ning mitte liiga kumer. HOBUSE TAGAVEERANDID Hobuse tagaotsa ehk tagaveerandite juurde kuuluvad laudjas, nimmepiirkond, puusad, tuharad ja tagajalad. Jalad peaksid olema tugevad ja sirged, sirgete ühtlaste kannaliigestega. Kui need on liiga paindes, tekib oht , et hobune võib komistada. Hobuse tagaveerandid on eriti tähtsad, kuna need panevad ta liikuma. Liikumise
Peavalud, valud peas 64 48 Peapööritus, 60 14 minestustunne,tasakaaluhäired Raskus või nõrkustunne kehas 57 23 Krooniline valu kehas, lihasvalu 53 27 Kõhuvalud 51 20 Valud rindkeres 46 14 Äkilised meeleolu ja käitumise muutused: Varem sõnakuulelik teismeline on äkki muutunud vaenulikuks. Mässuline käitumine ja isegi kodunt ära jooksmine on depressioonis teismeliste puhul tavaline. Teistest eraldumine: Depressioonis noor eemaldub sõpradest või eemalduvad hoopis sõbrad sellisest noorest, märgates tema hoiakus ja käitumises ebameeldivaid muutusi. Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu:
hingamisel osalevad rögaeritus. Haige hingeldus, veriköha/köha, abilihased, punetava, õhupuudus, valu temperatuur tõuseb hingamine kiunuv, palavikuhaige rindkeres seoses hiljem, RR langus, vilinatega. Köha, näoga. Võib esineda hingamisega tahhükardia, raskesti ohatis huulel. kahvatus, jahe nahk
· õlavöötme kiire väsitamine · peenkapillaaride ahenemine · vereringehäired · Massaz ja ravivõimlemine taastavad täielikult jäsemete funktsiooni ja töövõime . II STAADIUM : · Käte jahtumine sinakas värvus · higistamine · Valud õlavöötmes piirkonnas (Lihastes, liigestes , sõrmedes ) · Kesknärvisüsteemi häired . Südame veresoonkonna häired ( rütmihäired , isheemiline sündroom , valulikkus rindkeres ) III STAADIUM : · Tugev valu kätes · Veresoonte spasm , lihaskrambid sõrmedel ja kätes · Tugev asteenilis - neurootiline sündroom ärevus , depressioon , isikusehäired · Südame veresoonte kahjustus infarkt , rütmihäired · Hormoonaalse regulatsiooni häired · Ainevahetuse häired VIBRATSIOONI VÄLTIMINE · Töövahendid vibratsioonikaitsvate käepidemetega
häälekurdude paiknemine, ehitus, kõri ristikäärsooleni. ülesanded Kaitseb mehhaaniliselt, termokaitse, varu Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe
28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur
intensiivsusest ja iseloomust. Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi situatsioonis. Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul;
et juuksekarva paisutada ja soomuskihti avada. Ammoniaak on väga oluline lähteaine keemiatööstuses. 2004. aastal toodeti maailmas ligi 110 miljonit tonni ammoniaaki, millest 80% kasutati lämmastikväetiste tootmiseks. Puhas ammoniaak on väga mürgine ja lausa surmav. On ohtlik silmadale ja kontsentreerituma lahuse sissehingamisel põhjustab hingamislihaste krampi. Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Metanool (Methanol - raketi kütuses) Metanooli ehk puupiiritust (CH3OH) kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained, karburaatorivedelikud. Metanooli on müüdud/müüakse ka nn salaviinana.
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse
ning pärast seda tupsuta õrnalt desinfitseeriva lahusega. Väike haav on 1-1,5 cm . Haav ei vaja õmblemist. Võib tekkida terariistaga lohakalt ümberkäimisel. Kasuta kindlasti kindaid ja väldi verega kokku sattumist! Aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla. Puhasta desinfiseeriva vahendiga. Verejooks lõppeb tavaliselt iseenesest. Pärast verejooksu pane haavale side või plaaster. Suur haav võib olla nii rindkeres kui kõhuõõnes näiteks. Ta on sügav ja valulik ning veritseb palju Vaja on kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava. Kannatanu tuleb panna õigesse asendisse, vastavalt vajadusele siis (olenevalt haavast) Haav katta puhta sideme või riidega, et takistada õhu sissepääsu. Vajadusel avaldada haabale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet. Suure haava puhul kutsun kindlasti kiirabi.. 4. Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on
) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,,kõik või ei midagi" mudeli järgi, kontraktsioon on kas täielik või seda ei toimugi. Südamelihased on eraldunud, st. kodade ja vatsakeste lihased töötavad eraldi. Müokardiit ehk lihaskesta põletik väljendub üldises nõrkustundes ja pidevas väsimuses
Lisatakse verd, mida uuritakse. Segatakse segamini. Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab öelda, mis grupi verega on tegemist. AB veres on nii A kui B aglutinogeenid. Minimaalselt on vaja kahe grupi seerumit. Süda ja veresooned *Südamesse tuleb veri kahe õõnesveeni kaudu(paremasse kotta). Kopsudest tuleb veri vasakusse kotta. Süda saab verd pärgarterite kaudu. *Süda asub rindkeres rinnaku taga, veidi vasakul. Südant ümbritseb südamepaun. Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku. *Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku. Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge). Süda on neljakambriline
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
