Sündmus juriidilise faktina on näiteks inimese loomulik surm, üleujutus jms. 2) Tegudeks tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, so väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega: o Õigusvastane tegu õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olemine. a) Juriidiline akt käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele. b) Juriidiline toiming toiming, mis kutsub juriidilised tagajärjed esile sõltumata sooritaja tahtest. c) Juriidilise resultaadiga tegu käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele (tegevus loob autori õigused)
saabumist Ette- Kuritegelik Õigusrikkumise toime pannud isik nägi ette kahjulike vaatamatus kergemeelsus tagajärgede saabumise võimalust, kuid kergemeelselt lootis neid vältida Kuritegelik Õigusrikkuja ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi hooletus ja võis ette näha. 3) Õigusrikkumise objekt - need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 4) õigusrikkumise objektiivne koosseis 1) teo õigusvastasus väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale 2) kahjulik tagajärg objekti mõjutamise tulemus. Võib ka puududa! 3) kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus Tegu, mis on toime pandud ... ..
jõudmine) Õiguse rakendamine e. kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine) Üldised käitumisnormid Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine)
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. 69. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu, mis on õigusvastane. Erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena. 70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Teo, mille inimene paneb toime
Ladina juriidiline terminoloogia 30.10. kodutöö 1) Tõlkida tekst 16, lk 27. 11. pettus ja õigus ei saa kunagi koos elada. 12. seadus kannab hoolt, mitte ei oota. 13. kes ei lükka ümber, kiidab heaks. 14. õigusrikkumine ei vabanda õiguserikkumist ??? õiguse mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist. 15. seadus on peamine (terviklik, kokkuvõte) mõte/tarkus, mis käseb, mis on kasulik ja vajalik ning keelab vastupidise. 16. millel pole algust, pole lõppu. 17. mõtlen, järelikult olen. 18. kui oled terve, on hästi, mina küll olen (terve). Kui saad, ole terve, mina küll olen. 19. raske süü on ülim/suurim hooletus/hoolimatus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20
konkreetsetes elujuhtumites Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86) Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest. Esimene stadium – (lk 87).
otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. 42. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad:
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele või...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad...
Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud avalik Staatusega Opositsioonilin seotud e Mittedestruktiivne Frick jt., Sotsiaalne jaotus mitte õiguslik Varavastane agressioon Vandalism Kiusamine Varastamine Kaklemine Süütamine Vägistamine Valetamine Teiste
2. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seineb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt: kaitseväeteenistusse astumine). 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt: töövaidlus, omandiõiguse küsimuse vaidlustamine) 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone 3.Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess? Õigusnromide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 1) Esimene staadium - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Kontrollitakse kas juhtum
käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Teod 3. riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. kehtestatud seadustele. See nõuab õigusriigilt lugupidavat Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega: suhtumist, hoiab ära selle, et kergekäeliselt võetaks seadusi o Õigusvastane tegu õigusrikkumine, õigusnormidega vastu või neid muudetakse või tühistatakse. vastuolus olemine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka õigusharude järgi (kriminaal-, tsiviilõigusrikkumised). inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu vastab kehtiva õiguse nõuetele
pöördus äriühingu peronalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhataja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D. tuleb tööle järgminsel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle, et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi. a). Kas tööleping Anna D-ga oli sõlmitud? b). Milline õigusrikkumine pandi toime Anna D. suhtes? c). Kuhu Anna D. võib oma õiguste kaitseks pöörduda? Vastus: a). Tööleping oli sõlmimata kuna äriühingu juht ei olnud lepingule alla kirjutanud. Järelikult oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. b). Rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet kuna Anna D. Jäeti tööle võtmata soolise erinevus tõttu. c). Anna D. Võib pöörduda diskrimineerimise süüdistusega kas kohtusse või töövaidluskomisjoni. 8
Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (näiteks kaitseväeteenistusse astumine) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (näiteks töövaidlus) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada: õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires
tõsiseid/tänavakuritegevusi sihi alla võtma target serious crime / street crime tõsisemad õigusrikkumised - Grave offences tööõigus - Labour law uksehoidja - Usher uurimist läbi viima carry out an investigation vabastama süüdistusest - Discharges the accused vabastama vandekohtust - Excused from jury service vahi all hoidma - Remand the person in custody valve a burglar alarm vandekohtunikud- Jurors vandekohus - The jury vägistamiskatse - Assault väiksem õigusrikkumine minor offence väiksemad õigusrikkumised - Minor offences- õigeks mõistma - Acquits õiglane kohtumõistmine a fair trial õiguserikkumine - Tort ära hoidma kuritegu prevent a crime from happening äriõigus - Corporate law äriõigus/kaubandusõigus - Commercial law äriühingu õigus - Company law ühehäälselt või enamiku poolt heaks kiidetud kohtuotsus - Unanimous or majority verdict ühiskondlik töö - Community service
Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene, keda usaldatakse ja talle sellest rääkida. Aeg on aga näidanud seda, et kui minnakse rääkima siis ette ei võeta ikka midagi. Keegi ei kavatse hakata kaitseingliks mõnele lapsele, kes iga väiksemagi vahejuhtumi peale kaebama jookseb, aga ei arvestata sellega, et väiksed asjad
tühistatakse avalduse tegemisega teisele poolele või avalikkusele seaduses sätestastatud tähtaja jooksul. Tühistatavateks on tehingud, mis on sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. KAHJU Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusrikkumise objektiks on õigushüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Õigushüvedeks on näiteks elu, tervis, omand. Õigusrikkumise käigus võivad õigusrikkujad kellegi õigushüvesid kahjustada. Kahjuna käsitletakse näiteks: Varalist kahju- mis seisneb vara väär'tuse vähenemises või vara hävinemises kui ka saamata jäänud tulus. See on rahad hinnatav ja kuulub reeglina alati hüvitamisele. Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud:matusekulud, samuti surma põhjustanud
kohaldamine – õiguse teostamisse sekkuvad selleks päevad riigiorganid. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita (sõjaväeteenistusse astumine). 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimus, töövaidlus) 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: 1) Esimene staadium: Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2) Teine staadium: Õigusnormi valik ja analüüs. 3) Kolmas staadium: Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine) 4) Neljas staadium: Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui
õigussubjekti käitumine. Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. 2.Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. 3. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon. 4. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü?
Viiendaks on rakendusakti vastuvõtmine. Kuuendaks on otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui: · 1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine) · 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) · 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine 2. Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57) Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses
teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ara määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva võimu organitele (Vabariigi Valitsusele koos allasutustega, sealhulgas ministeeriumidega, ametitega, inspektsioonidega ja politseiga) ning kohtule.
10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m. - võlgnik 21 delictum, i n. - delikt, õigusrikkumine 22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus) 23 dominium, ii n. - omand, omandiõigus 24 dominus, i m. - isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n. - käsk, korraldus, edikt 26 emptio, onis f. - ost, ostmine 27 error, oris m. - eksimine, eksitus, viga; süütegu 28 ex + abl. - seest, hulgast; -st 29 filius, ii m. - poeg 30 fundus, i m. - maa, maatükk 31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl
18.ÕIGUSE RAKENDAMINE Ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine) Üldised käitumisnormid Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine)
Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim
156. võlad tarnijatele - задолженность поставщикам 157. võlad töövõtjatele 158. võlaõigusseadus -обязательственно-правовом закон 159. võlausaldaja - кредитор 160. võlgnik - должник 161. väärtpaberid - ценные бумаги 162. väärtus - ценность 163. välistama - исключать 164. väljaõpe - обучение 165. õigusrikkumine - правонарушение 166. ärikahjum - операционный убыток 167. ärikasum - операционная прибыль 168. üksikasi - подробность 169. üksikasjalik - доскональный 170. ülekurss - пониженный курс
Peab olema seaduslik Põhistatud Otstarbekohane Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud Objektiivne koosseis - aktiivne tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · Hädakaitse ründe tõrjumine, hädaseisund tekitatakse väiksem kahju, et ära hoida suurem kahju, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine ainult kohtu loal, kohutuste kollisioon tuleb teha valik?. · Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - ma saan asjadest ise valesti aru. · Kannatanu nõusolek
Kes on kiusaja? Vahest võib kiusaja olla ka see, keda ennastki on kunagi kiusatud. Tema sisse on kogunenud palju viha ja trotsi, mida ta leevendab kaasõpilase peal. Kui palju on olnud juhtumeid, kus kiusaja on kiusatav oma enda kodus. Sel juhul saavad probleemid alguse kodust ja perekonnast. Mõnel teisel juhul võib kiusaja olla lihtsalt väga madala enesehinnanguga. Ja kõige halvemal juhul on kiusajal lihtsalt igav. Meeles tuleks pidada aga seda, et koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne, kui asi on üle igasuguste piiride läinud. Koolivägivalla alla kuulub ka vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad. Ja just vaikiv enamus saab vägivalla lõpetada. Nii kahju, kui see ka ei ole, on ka meie klass üks suur vaikiv enamus. Ma küll ei ole kindel, kui paljud seda märganud on, aga ka meie klassis on kiusamist ikka veel. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire Hädaseisund- Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend,
rakendatakse. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimine riigiorgani toel/abil/kaudu ning see on seotud mingisuguse organiseerimisega – see ei teostu iseenesest. Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine); 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus); 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad kompetentsed selleks riigiorganid. Õigusnormi rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. 10. (l.120-124) Tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega (tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest,
retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on mitmekülgsed; sageli on pettusi. 4. Kuriteo retsidiivusriski hindamine Vägivallariski hindamist ja riski alandamist/juhtimist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt, politseilt, juristidelt, korrektsioonisüsteemilt. Vägivaldse käitumise täpne eenustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku, saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on olnud olulised vägivaldse käitumise
5) kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise protsess Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine) 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (mõni varaline vaidlus, töövaidlus) 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud. Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt küsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lõpptulemusena viima õigusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis. Jaotatakse staadiumiteks. Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs
äikesest põhjustatud tulekahju, orkaan jne). Tegu on inimese tahtel toimuv muutus, kus väljendub inimese tahteavaldus (kuritegu, hagi, leping jne).Teod jagunevad omakorda õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtivatele nõuetele. ·Juriidiline akt õigussuhte tekitamine omal soovil ·Juriidiline toiming õigussuhe tekib ka siis, kui ei ole soovi ·Juriidilise resultaadiga tegu vaimse loomingu saadusele, autoriõigused Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus käitumine. Õigusvastaseid tegusid jaotatakse õigusharude põhjal (kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised jne). Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse: ·Lihtfakt üks õiguslik tagajärg ühele muutusele (enamus õigusrikkumisi)
pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis
ü Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane mõiste. Formaalse tunnuse järgi eristab väärtegu vaid kergem karistus. 31 Õigusrikkumine ja juriidiline vastutus (2). (Slaid 13) Objekti all tuleb mõista neid õigushüvesid, mille vastu on õigusrikkumine suunatud. Nendeks võivad olla nii isiku elu ja tervis, kui ka tema vara või muude õigused. Objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: teost (ka tegevusetus), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel. Õigusrikkumise objektiivne koosseis: Õigusvastane tegu OBJEKTIIVNE KOOSSEIS
õigusaktide süstematiseerimisega? Kui vastasid eelnevale ei, siis 15a. võib abielluda kohtu loal, võib teha testamendi (vanemate ei ole. või eestkostja loal), võib tegeleda ettevõtlusega. 2b) Osaline piiratud teovõime 18+, kohus otsustab isiku vaimse seisundi üle. Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja Delikt ehk õigusrikkumine al. 14 eluaastast. Kõik see kokku on süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks õigussubjektsus. Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime
III osa "Riigikohtu laiendid" - riigikohtu lahendid. IV osa "Riigi Teataja lisa" - vähemtähtsad õigusaktid. 10.Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid? See on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, objekt. 11.Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused? Nimeta õigusrikkumise liigid. Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud(kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised). Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg. 12
Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. 2) Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86) Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone. 3) Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest. Esimene stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on
pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis
........(чем?) tulenevalt, vastavalt законодательный акт seadusandlik akt взыскание sissenõudmine, karistus административное halduskaristus дисциплинарное distsiplinaarkaristus денежное rahaline karistus внутренний трудовой распорядок sisemine töökorraldus выговор noomitus устный, строгий suuline, valju правонарушение õigusrikkumine правонарушитель õiguserikkuja совершать, совершить toime panema виновное деяние süütegu преступление kuritegu проступок väärtegu давность aegumine виновного деяния / преступления süüteo-/kuriteo- противозаконное деяние seadusevastane tegu
kehtiva õiguse nõuetele. Selliste tegude hulka kuuluvad: 1) juriidiline akt- selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, subjekt käitub antud viisil spetsiaalselt selleks, et soovitav õigussuhe tekiks, muutuks või lõpeks. 2) juriidiline toiming- toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. 3) juriidilise resultaadiga tegu-käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine,õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutuvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. 1) Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje
patused.17 Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus seadusega või sellest kõrgemal asuva käsuga, nagu jumalasõna. Islami õiguses peetakse kuritegusid ka usuvastasteks kuritegudeks.18 Islamimaades, Liibanon, Jordaania ja Süüria, kus kriminaalkoodeksi loomist on mõjutanud Prantsuse karistusõigus (Codé Pénal), on definineeritud kuritegu järgmiselt: “Karistatavaks teoks on kuritegu või õigusrikkumine, mille eest on ette nähtud karistus, kas kuriteo või õigusrikkumise eest.”19 3.2 Õiguse subjektid Õigussubjektid on islami õiguses õigussüsteemi lahutamatuks osaks ja süsteem ise on lahutamatu osa õiguskorra alussubjektidest.20 Šariaadi kohaselt on eristatakse islami õiguse kolme õiguse subjekti: 16 M. Al Awabdeh. History and prospect of Islamic Criminal Law with respect to the Human Rights. 16.03.2005, lk 24. 17 CIA. An outline of crime and punishment in Islamic Law. 22
kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seaduses sätestatud
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund - hädakaitse on kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi;
kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Vajadus tekin, kui a) õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväkke astumine) b)õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik (rajaneb õigusnormide; otsus tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, õigusnormi rakendamine kohustuslik, kui kehtiv otsus, siis ei tohi samal ajal vastu võtta uut otsust, rangelt kinni pidada); põhistatud (tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud, hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik
15. Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- õigusrikkuja peab omama deliktivõimet Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. (Ettevaatamatus või tahtlus) Õigusrikkumise objektiks on need rikutud õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. objektiivne koosseis- aktiivne tegu, või tegevusetus 17. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 18. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused
bürgermeister > linnapea, linnavalitsuse eesistuja - ajalugu aktiva > varad, bilansi vasak pool - majandus, raamatupidamine bruto > kogu-, kõik koos - majandus, merendus deposiit > hoius - majandus devalveerima > raha kurssi alandama - majandus detriit > pude, lagunenud orgaanilised jäänused vees - bioloogia, geoloogia plenäär > vabaõhumaalimine - kunst alpimaja > kamber, kus on matkitud kõrgmäestiku tingimusi - sport hüpak > väike hüpe - sport delikt > seadusest üleastumine, õigusrikkumine õigus, õigusteadus ebastama > võltsima õigus, õigusteadus pannoo > raamitud dekoratiivne seinakompositsioon - kunst asurkond > populatsioon - bioloogia ainurakne > üherakuline, ainult ühest rakust koosnev või algloomad - bioloogia, zooloogia 6. Mida tähendab sõna ,,aspekt"? Kirjutage selle kõik tähendused ning kommenteerige nende juures olevaid erialamärgendeid. as.pekt <20:-pekti, -.pekti> vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; KEEL laad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
