Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vahelduva" - 437 õppematerjali

vahelduva - või löökkoormustel). Malmrummu puhul [σ]C = 80 ... 110 MPa.
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumine

I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumise mõisted

Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused ­ nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja ­ Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering ­ pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vahelduvvool

klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR on seade, mis muudab tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni. Koosneb 2 närvide ülekuumenemine. ELEKTROLÜÜTILINE toime: vere ja vahelduva elektromagnetvälja energiaks. KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine. BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im)

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arvuti toiteplokk

signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator. Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpsemalt kõrgem pinge ja väiksem vool konverteeritakse madalamaks pingeks ja tugevamaks vooluks. Üldiselt on impulss toiteplokid jagatud kaheks osaks tööpingete järgi - kõrgpinge pool, kuhu juhitakse võrgu pinge ja alalispinge pool millest väljub siis arvuti toiteploki puhul mitu alalispinge kanalit. Seega toiteploki kõrgpinge skeem on kõigi kanalite

Tehnoloogia → Arvuti riistvara
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektromagnetism

Kui vool juhis kasvab, siis eneseinduktsvool takistab selle kasvu. kui vool juhis kahaneb siis eneseinduktsvool püüab säilitada voolu juhis. Eneseindukts elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega Induktiivsus on juhti iseloom suurus mis sõltub juhi pikkusest ja kujust ja keskkonna magneetilistest omadustest. (valem 3). Voolumagvälja energiad leitakse valemist Vahelduvvool: voolu suund muutub 50 korda sek. Vahelduva voolu sagedus on 50 hertsi. iseloomustavad: pinge ja voolu efektiivväärtused ja maplituudi väärtused. Vahelduva voolu graafik (siinusgraafik). Voolu magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vahelduvvool

,koosneb 2st joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis suure voolu korral soojeneb, kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub -kui vooluringis on lühis. Faasjuhtme ühendus nulljuhtmega ,mille takitstus on väiksem tarviti omast. Väikese takistusega kaasnev suur voolutugevus (Ohmi). Voolutugevuse- hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvavoolu korral ajast t kujul i=im cos wt/ i= im sin wt. Generaator ­on seade.mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magenetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist.(püsi-või elektromagnetit). Vooltugevus- vahelduvavooluringis sõltub pingekst ja takistusest. Vahelduvavoolu erinevus alasivoolust -on täiendavate takistusliikide olemasolu. Induktiivpool v kondesnsaator avaldavad alasivoolule induktiivset või mahtuvuslikku takistust.. Trafo- on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantselt sagedusel.

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektromagnetism

ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). (elektriväli+ magnetväli = liikumine, magnetväli +liikumine =elektrivool) 10. Voolutugevuse max võimalikku väärtust nim amplituudiväärtuseks. 11. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi. 12. Faas- faas näitab millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. 13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16

Füüsika → Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ELEKTROMAGNETISM

meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tuulegeneraatori tööpõhimõte

Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades. Tuuleturbiinid võivad olla kolme-, kahe-, või ühelabalised. Levinuimad on kolmelabalised.Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 10-30 p/min, kuigi viimasel ajal on kasvanud ka vahelduva kiirusega töötavate masinate hulk. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks.Kuigi otseajamiga masinate hulk kasvab, on enamusel siiski käigukastid.Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale.Tornid on harilikult silindrikujulised, terasest ja helehalli värvi. Mõnel pool kasutatakse raamkonstruktsiooniga torne

Kategooriata → Tööõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ülevaade lapse kehalisest arengust

Neljaaastased lapsed · käsitseb voolimismaterjali, veeretab kuule, vorstikesi, pätse, · sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme eraldi, · kleebib detaile, kujundeid; · lõikab läbi pabeririba; · kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja jalgade liikumisega, · kõnnib tasakaalupingil, · tuleb toime sulghüplemisega paigal ja edasi liikumisel, hüppab paigalt kaugust, · ronib varbseinal vahelduva sammuga, · viskab palli ja püüab paaris, · kükitab ilma toeta, · laps oskab kasutada löökpille: kõristei, kõlapulkasid, maracat, tamburiini Viieaastased lapsed · kasutab töövahendeid: pintselit, pliiatsit, käärie; · lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . · paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; · valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste tätmisel,

Pedagoogika → Alternatiivpedagoogika
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika KT materjal

otsast seadme metallkorpusega. (ühendatakse enne tarbijat, faasijuhtmesse, jadamisi) 6.Iseloomusta kaitsme liike? 1)Bimetallkaitse ­ korduvkasutatav, koosneb kahest erinevast metallplaadist, mis soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab etteantud piiri. 2)Sulavkaitse - Traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Kasutatakse elektroonikaseadmetes. 7.Mis on generaator? Seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 8.Iseloomusta lühidalt vahelduvvoolu takistusi? +valemid 1)Aktiivtakistus R-iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet R=U/I 2)Induktiivtakistus XL - endainduktsiooni korral hakkab juht ise toimima vooluallikana ja see pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolumuutumist. XL=*L 3)Mahtuvustakistus XC - tekib kondensaatori laadimisel vaheldusvooluga, sest kondensaator avaldab laadivale voolule takistust

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sakala kõrgustik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kordamisküsimused: vahelduvvool, selle amplituud, hetk

seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse ­ lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 9. Trafo? miks ja kus kasutatakse

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Elektromagnetism

Induktiivtakistusel jb voolutugevus faasis maha pingest, mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jb energiat mrav suurus VAHELDUVVOOLU VIMSUS * Vahelduvvoolu tugevuse efektiivvrtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga vrreldes hesugune vimsus. * Aktiivvimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat vimsust. TRAFO * Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel * Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmhisest, mis paiknevad hisel kinnisel raudsdamikul. * Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe vrdub vastavate mhiste keerdude arvude suhtega. * Voolutugevuse suhe trafos vrdub vastavate mhiste keerdude arvude prdsuhtega. ELEKTROMAGNETVNKUMINE VNKERINGIS * Vnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles

Füüsika → Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
4
docx

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.  *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk­ ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud  on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel  ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel.  *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel  puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast  ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse.   *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi  katkestamiseks, nend...

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded  Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont.  Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused  Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid  Füsioloogilised;  Füüsikalised;  Bioloogilised;  Keemilised;  Psühholoogilised; Füsioloogilised  Sundasendid;  Silmade ülekoormus;  Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised  Valgustuse puudused;  õhutemperatuur;  Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised  Klientidega kokkupuutel:  viirused;  bakterid;  haigused;  Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed:  vaktsineerimine,  tööhügieen,

Muu → Tööohutus ja töötervishoid
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Liistu arvutus

MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -3 B -4 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=650 Nm, võlli läbimõõt d=35 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =65 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=35 mm, siis b = 10 mm , h = 8 mm , t 1 = 5 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 10x8 pikkus l1l-(5...10)=65-(5...10)=55..60 mm. Valime l1= 56 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 130 ... 200 MPa terasrummu korral (väiksemaid väärtusi valida vahelduva- või löökkoormustel). Malmrummu puhul []C = 80 ... 110 MPa. ...

Masinaehitus → Masinaelemendid i
96 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Kõrbe loodus

Paula Hõbe & Sigrid Lii Treialt Kõrbe loodus Asend Enamus asuvad ribadena Piki 30 põhja-ja lõunalaiust Kliima Sademete vähesus ( alla 250mm/a) Enamasti sajab talvel Vihmahood on tavaliselt lühikesed, kuid tugevad Temperatuuride vahe öösel ja päeval on suur Suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pinnamood Vahelduva pinnamoega Enamasti tasased madaladvõi künklikud alad Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi On palju liivaluited,mis võivad ulatuda 200 meetri kõrguseni veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldav...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Mulla ja taimkatte kontrolltöö küsimused

................. 3.Mida nimetatake leostumiseks? ..................................................... 4.Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaadena vi kuivenemisel ka pllumaana. ..................................................... 2.Vga vahelduva reljeefiga knkliku moreenmaastiku huumusevaesed kruusakad saviiliiv- ja liivsavimullad, mis vahelduvad paksu huumusehorisondiga, nn sisseuhtemuldadega. ..................................................... 3.Mullad on krge huumuse- ja toitainesisaldusega.Lhtekivimiks on rohkelt teravaservalisi paetkke sisaldav moreen 5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst?

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Arvo Pärt

· Pöördus vanamuusika poole · Tegeles gregooriuse koraali uurimisega · Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav. Neid teosed võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. · Klaveripala ,,Aliinale" (1976) · Samas stiilis on ka ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" · Tintinnabulatsioonis on üheks läbivaks põhimõtteks kahe vahelduva hääle komponeerimine ühe liinina. · Pärast emigreerumis pühendus vaimulikule e sakraalmuusikale. Valmisid teosed ,,Passio", ,,Te Deum", ,,Stabat mater", ,,Magnifikat", ,,Berliini missa". · Pärt on kirjutanud 4 sümfooniat . Neljas neist kannab pealkirja ,,Los Angeles" · www.arvopart.ee

Muusika → Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võnkumine ja lained

1. Võnkumine ­ vahelduva suunaga liikumine tasakaaluasendi ümber. 2. Võnkumisi iseloomustavad suurused: · Hälve ­ võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (X) · Amplituud ­ Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimum hälve · Periood ­ ühe täisvõnke kestvus T= · Sagedus ­ Ajaühikus sooritavate täisvõngete arv f= 3. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul. Tasakaalu asend vajalik. (nt. niidi otsas asuv raskus) Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine ­ Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants ­ võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse kokkulangemiseni süsteemi oma võnkesagedusega. (nt kiigele hoogu tehes) 7. Laine ­ on liikumine. Tekib millegi tasakaale häirimisel. Kannab edasi liikumine...

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pangodi maastikuakaitse ala

Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn ­ Palumäed ­ on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Cheopsi püramiid

miljonit. 4. ehitise alune pindala 5,4 hektarit. 5. kõrgus praegu 137,3 meetrit. 6. küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit. 7.küljepikkus praegu 230,37 meetrit. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära Kairo linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri võrra madalamal. Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. 2004. aasta augustis teatasid kaks prantuse amatöör- egüptoloogi, Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd'hurt, et nad on maaradari ja arhitektuurilise

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektromagnetvõnkumised

Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust. Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiolo...

Füüsika → Elektromagnetvõnkumine
4 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse vooli, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Külmkapp, pesumasin, televiisor. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. Vahelduvvoolu tekitamine Ajas perioodiliselt muutuva voolu saamiseks vajame ajas perioodiliselt muutuvat pinget, seda tekitab generaator. Generaator ­ sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu.

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika kontrolltöö

I= I cost I ­ voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e. lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 13. Millest koosneb võnkering? ¤ induktiivpool ¤ kondensaator

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Ajalugu - 11. Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika suurimas linnas Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kes 4.juulil 1776 võtsid vastu iseseisvusdeklaratsiooni ning 4. juulit tähistatakse siiani iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelga. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega, aga Ameeriklastel oli vastu panna vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see, et ameeriklased võtsid kasutusele uue taktika ning pärast vahelduva eduga kulgenud sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktowne'i all Inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma ning Ameeriklased oli saavutanud iseseisvussõjas võidu. 1787. aastal asuti välja töötama põhiseadust, mis on jäänud kehtima tänaseni. Uus riik sai nimeks Ameerika Ühendriigid.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vahelduvvool

U1-pinge primaarmähise(V), U2 ­ pinge sekundaarmähise(V), n1 ­ primaarmähise keerdude arv (-). Trafo töötab aint vahelduva vooluga. Trafo kasutegur näitab kui suure % moodustub sekundaarmähiselt saadav voolu võimsus primaarmähisesse mineva voolu võimsusest.

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Juhan Liiv

Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a....

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sakala kõrgustik

Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Looduslikud ehitusmaterjalid

Looduslikud ehitusmaterjalid Koostaja: Marek Seeder 2011 Materjalid · Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi ­ on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemi elusosa

herbivoorid ­ organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid ­ kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja ­ fütofaagi sööja · Teise astme kiskja ­ fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja ­ fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja ­ see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. - Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnda aega peremehe arvel toituma ( sooleussid ) - Fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodasil juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt ( voodilutikas )

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Magnetnähtused

Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetväl...

Füüsika → Füüsika
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Itaalia riigi iseloomustamine

ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused. KLIIMAVÖÖDE(iseloomusta): Lähistroopiline kliimavööde, Keskmine temperatuur on 15°C, sademeid 500-1000 mm/a, suvel valitsevad passaattuuled, talvel läänetuuled, eristatakse sooja/kuiva suve ja jahedat/niisket talve. LOODUSVÖÖND: Vahemerelised alad. Levivad 30. Ja 40 laiuskraadi vahel, mõlemal poolkeral, enamasti Euroopas. Vahelduva pinnamoega. Enamasti madalad mäestikud või künklikud alad. Esineb ka madalikke. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused- viinamarjad, oliivid, tsitruselised ja turism. Probleemid: erosioonioht,

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Äriplaan toitlustus

lõunasöögiteenuse pakkumisega erinevatele firmadele. Firmad saavad tellida meilt oma lõunasöögi otse oma kontorisse. Pakume toitlustust ka erinevate väliüritustel. Toode: Tooteks on kõrgel tasemel toitlustuse pakkumine Vaba aja veetmine (erinevad mängud). Missioon Me pakume oma klientidele kvaliteetset hästi maitsvat kiirtoitu. Visioon Saada lõuna eestis edukaks kiirtoidurestoraniks Turg Nagu ennist sai mainitud on tegemist lisaks klassikalisele menüüle vahelduva menüüga ettevõttega. Sellise teenusega oleme Valgas monopoolses seisundis. Antud turul puudub hetkel pakutav toode pakutaval tasemel. Monopoolsus annab meie ettevõttele eeliseid hindade kehtestamisel. Õhtusel ajal on oodatavaks klientuuriks inimesed kes soovivad lisaks heale söögile ka kuulata head muusikat, jälgida suurest televiisorist spordiülekandeid või mängida erinevaid mänge, koos väikese õlu või siidriga. Konkurentide analüüs

Majandus → Ettevõtlus
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

JUHAN LIIV

JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus ­ 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks.

Kirjandus → Kirjandus
117 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Ungari Referaat

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel, 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga, Aastatel 1683­1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult. 1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari. Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari endiseseisvaks.Vahepeal oli vahelduva eduga NSVL võimu all, täielik vabadus taastati 1989,EUL liitus aastal 2004. Muu info Ungaris leiutati ruubikukuubik Ungari on kuulus oma veinide ja omapärase puuviljaviinaga palinka Ungaris on palju termaal- vee allikaid. Vaatamisväärsused Budapesti parlamendihoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika mõisted

ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel. Mähist millese suunatakse elektrivool nim primaarmähiseks. Mähist mis on ühendatud voolutarvititega nim sekundaarmäh.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontserdiarvustus

kiskunud liiga kiireks. Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata. Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi ,,Sonaat klaverile ja tsellole g-moll op. 19". Teos algab klaveri ja tsello kooskõlaga, kuid üsna kohe hakkab klaveri ja tsello domineerivus võistlus, mille käigus jääb kord üks, kord teine taha plaanile. Alguse rahulikult tempole lisandub järsem, kiirem klaveri meloodia, millele vastab ka tsello. Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kordamine: Alalis -ja vahelduvvool

Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID) Päripingestatud pn-siire -N/ P+ (MIINUSED PLUSSIDE POOLE/PLUSSID MIINUSTE POOLE) Pingestamata pn-siire N/P (MIINUSED/PLUSSID) 8. Vahelduvvoolu tekitamine. Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektronmagnetvälja energiaks. Sisaldab magnetvälja tekitavat seadet ja juhtmemähist. 9. Vahelduvvoolu transport. Trafo tööpõhimõte. Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks püsival sagedusel. Koosneb kahest mähisest, mis keritud ühisele südamikule. 10. Vahelduvvoolu võrk kodus. Voolukaitsmed. Faasi- ja nulljuhe. Kaitsemaandus 11. Resonants-nähtus, mille korral võnkumise ampiltuud kasvab järsult

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Viidumäe looduskaitseala

,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrostaatika

2. Elektrolüütkondensaator: · üheks katteks fooliumileht, teiseks paberileht mis on juhiks muutetud · dielektrikuks on fooliumilehe peal olev oksiidikile · suurmahtuvus 3. Muutuva mahtuvusega kondensaator: · koosneb kahest metalplaadistikust · dielektrikuks on õhk · mida suurem on kohakuti olevate plaatide pindala seda suurem on mahutavus 13.Kondensaatori omadused · ühtlustavad voolu · lasevad läbi vahelduva voolu · laeb ennast pikka aja jooksul, aga tühjeneb kiiresti 14.Kolm kondensaatori kasutusala ja põhjendused · fotograafia välklamp · mikrofon elektrilised võnkumised · arvuti klaviatuuril nupu vajutus

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side labor 1 kordamisküsimused

Toonid on fikseeritud sagedustega, seega on võimalik kasutada tooni identifitseerimiseks vastavaid sagedusfiltreid. Tooni amplituud võib kõikuda. Pulssvalimisel, pikkade liinide korral, ei pruugi vooluring taastuda meie poolt mõõdetud 40 ms jooksul, kuna liinis on palju parasiitmahtuvusi. Samuti tekitab pulssvalimisel liini katkestamine pinge transiente ning muid häireid. 9. Milliseid ülesandeid täidab analoogtelefonis trafo? Trafo eraldab liinipinge alaliskomponendist vahelduva kõnekomponendi ja muundab kuularile sobivaks pingeks 10. Milline klemm (kas "+" või "­") tavaliselt maandatakse telefonijaamas? Miks? Maandatakse + klemm, kuna siis on tõenäosus staatiliseks elektri tekkeks väiksem. 11. Milline on edastavate kõnesageduste normitud vahemik analoogtelefonis? 300Hz - 3400Hz 12. Mitu valimisimpulssi on numbri "0" valimise korral? 10 impulssi.

Informaatika → Side
150 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vahelduvvoolu mõisted ja valemid

2) pooli induktiivsusest (võrdeliselt) XL = * L Sirge juhtme korral 0. Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool kondensaatorit ei läbi) Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem takistus) 2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem takistus) XC = 1/*c 8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse. K = 1 pinge ei muutu 01 pinge alaneb Liigid: jõutrafo (el energia muundamiseks el võrgus), impulsstrafo (kõrgepinge tekitamiseks, nt auto süütesüsteem), keevitustrafo, kõrgsagedustrafo (nt raadio) 9. Trafo sekundaarmähises tekib vool primaarmähise tekitatud muutuva magnetvälja tõttu

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 ­ 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 ­ 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 ­ esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 ­ esimene jutt ­ "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandi...

Kirjandus → Eesti kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Suusatamine: uisustiil

Algajale tundub selle saavutamine lausa võimatu, sest reeglina tahab ta hakata kohe tasasel platsil uisutama. See aga ei õnnestu, sest ei ta suuda veel tõukega suuska libisema lükata. Lahendus on aga lihtne, esimese uisutamiskogemuse omandamiseks peaks valima mingi hästi lauge kaldega rajalõigu, kust allapooole liikudes hakkab suusk libisema peaaegu iseenesest. Sellist allamäge uisutamist võib sooritada kahel moel ­ kas siis käte vahelduva liikumisega ette libiseva suusa suunas (nii tekib hea hooliigutus!) või siis hoitakse asend koomal, surutakse kepid ülakeha lähedale ja uisutatakse ainult suusatõugete abil. Muidugi võib uisutada lausa ilma keppideta ja nii tõuseb veelgi jalgade töö osakaal. Tasasele siirdudes on muidugi vajalik jalgadega aktiivsemalt tõugata ­ ei piisa ainult raskuse ülekandest. Kui õpitakse allamäge uisklemist, võiks teha siksakilisi liikumisi ­ kaks või enam uisusammu

Sport → Kehaline kasvatus
147 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

suureneb. 8.Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 9. Mis on generaator ja milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ? 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3

Füüsika → Analoogelektroonika
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Graniit

Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituse, samuti betoonitäiten. Olgugi, et raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse porsumiseks ehk murenemiseks Üle maailma on kõige enam levinud hallid graniidid ning need on ka kõige odavamad. Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise järgi. Tumedaid ja musti graniite ei ole olemas. Väga suur osa kive, mida müüakse

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Sinimäed

PÕRGUAUGU-EHK GRENADERIMÄGI on keskmine mägi (kõrgusega 83,2 m üle merepinna), Alates 28.VII 1944 käisid mäel põrgulikud lahingud ja sõjamehed tunnevad paika Grenaderimäena. Mägi käis korduvalt käest-kätte, üksi vene tanke hävis 120, kuid punaarmee ei suutnud Tallinn-Narva maanteele välja murda. 1994.aastal tähistati lahingupaik puuristiga. Hiljem lisandus mälestusväli T.Kaljundi kavandatud metallist ratasristi kui vahelduva õnne sümboliga; välu ääristav kaevik on pärit sõja-ajast. Mäest läänes paikneb 18.sajandi lõpul rajatud vana kalmistu, mis laastati 1944.a. lahingutes. Kalmistut ümbritseb paemüür mälestusplaatidega Vaivara avaliku elu tegelastele ja kaitselahingutes hukkunutele. TORNIMÄGI läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand.

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun