Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 ...
MÄRJAMAA GÜMNAASIUM Merilin Girin ELU TÕLGENDAMISE MITMEKESISUSEST Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM................................................................4 OMAILMA KONTSEPTSIOON....................................................................................... 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL....................... 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON..........................................
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada...
Spartacus Vana-Rooma gladiaator ja orjade ülestõusu juht (?-70 eKr) Mõned tänapäeva ajaloolased arvavad, et Spartacus pole tema pärisnimi, see oli hüüdnimi, mis anti kõige jõulisemale, tugevamale ja autoriteetsemale orjale, kellest oli kujunenud teiste eestvedaja ning kel olid ka head sõjapidamise kogemused. Spartacus oli pärit Traakiast, samalt maalt, millest üks kuulub tänapäeval Kreekale ja teine osa Bulgaariale. Kahjuks pole ajalugu jätnud mingeid andmeid Spartacuse päritolu kohta. On avaldatud arvamust, et tõenäoliselt pidi selline inimene pärinema kõrgest soost, sest ta oli teistest haritum, targem ja esinduslikum. Antiikaja ajaloolase Phlorese väitel teenis Spartacus Rooma sõjaväes, kust ta põgenes ja lõpuks röövlina kinni püüti. Nii antigi ta vangina Capuasse kuulsasse gladiaatorikooli. Capuas veedetud aja jooksul kan...
Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. ,,Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus," kirjutab James Stenson oma raamatus ,,Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele". Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaal...
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
.................................................................................. 4 3.AUTORI ARVAMUS.................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................. 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mille ülesandeks on analüüsida Eesti ekspordivõimet, vaadates suhtelise tootlikkuse pikaajalist kasvu ning ka lühiajalisi kõrvalekaldeid, lisaks tehakse lühiülevaade firmade lisandväärtusest. Refereerimise eesmärgiks on teha lühiülevaade Eesti majandusest 2015 ja artikli põhjal autori, kui ettevõtja seisukoha välja toomine.
................................................................7 4.TERVIKLIKKUSE MUDEL..................................................................................... 9 5.ARUTELU JA TAGAJÄRJED................................................................................ 11 KIRJANDUS......................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Lee Kong Chian School of Business uuringut „On Uncertainty, Ambiguity, and Complexity in Project Management“. Antud uuring on koostatud 2002. aastal augusti kuus ning on kättesaadav internetis. Töö eesmärgiks on ülevaade projekti juhtimisega seotud probleemidest, ebakindulsest ning keerukusest. Uuring on koostasid Michael Pichi, Christoph Locki ja Arnoud de Meyeri poolt. Uuringus on välja toodud, kuidas kavandada projekti ning hilisemalt ellu viimine, projekti
Kõigis sotsiaalsetes muutustes, samuti revolutsioonides on alati midagi, mis ei muutu.“ See väide tundub mulle kui üldtuntud tõde, kuid ometi pole ma seda endale iialgi lahti sõnastanud. Ei saagi ju näha muutust, kui me ei tea, kuidas varem olukord oli. Peame nägema ja määratlema järjepidevust, sest muidu on tõelist muutust raske näha ning analüüsida. Miks peaks uurima nii osa kui ka tervikut? Kuidas on omavahel seotud kultuuri erinevused ning sarnasused? Refereeritud on Luis Dumonti, Orvar Löfgrenit, Marianne Gullestadi, David Schneiderit jpt. Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 2 Orvar Löfgren Kultuuri anatoomiast 1081 Nii Gullestad kui Löfgren viitavad samale aspektile, et ennem peame etnoloogidena õppima enesekriitilist uurimist, et näha ja mõista teisi kultuure
19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Reet Kasik (2011: 8) on märkinud, et Reet Kasik, raamatu pealkiri „Stahli üleminek teaduse projektipõhisele mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu“ rahastamisele 1990
Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist,
Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena
palju eurooplasi. Samuti sattus sinna enamjaolt tänu orjakaubandusele palju negriidse rassi esindajaid Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad? Et tõesti saab, selgub ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis ehk sarnaste rakkude kogumis. Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju. Et geenide avaldumine määrab raku käitumise, on see organismide erinevuste otsimisel kõnekamgi kui lihtsalt DNA võrdlemine
Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus on andnud midagi omaltpoolt arhitektuurikultuurile juurde, nii näiteks on budism viinud Hiina iidsete hoonete katuste servadele viinud pisikesi Buddhasid, taoism
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
seal esinevast taimestikust ja loomastikust ning rahvastest. Vaatluse alla tuleb ka saare ajalugu. Gröönimaa üldandmeid edastades tõin välja ka sealsete inimeste peamised tegevusalad. Gröönimaa paikneb Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ning seetõttu esineb seal mõjutusi mõlematest kultuuridest. Kuigi saar on suhteliselt eraldatud elab seal väga arenenud rahvas rikkaliku kultuuri ja ajalooga. Referaadis on käsitletud ning refereeritud erinevaid kirjanduslikke allikaid Gröönimaa kohta. Selle teema valisin, sest olen alati tahtnud Gröönimaast rohkem teada saada ning saarele iseloomulike asjadega tutvuda. 2 Gröönimaa Üldiseloomustus. Gröönimaa kuulub koos teiste Põhja-Jäämeres olevate saartega ning Antarktise mandriga põhiliselt jäävööndisse. Väike osa saarest kuulub ka tundravööndisse. Jäävööndit
Teine võimalus on numbriline viitamine. Pärast refereeringu lõppu märgitakse nurksulgudes viidatava allika number allikate loetelus, näiteks [15], ning tsitaadi või raamatu refereeringu puhul ka leheküljenumber, näiteks: [16, lk 163]. Kasutatud allikate vormistamine Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab endas kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn.
Kuid kuna see on joonisfilm, lõpp osutub ikka õnnelikuks – Casper leiab lõpuks sõbra. Casperit külastas vahel ka tema kurjahingelised onud nimega Kummituslik Trio. Nad nautisid inimeste hirmutamist, olid tavaliselt kurjad armsaloomulise Casperi vastu. Casper taasloodi 1995, kui ta toodi tagasi ellu kinoekraanil – sel korral arvutis animeerituna. Casperist on loodud veel laule, mänge, mitmeid erinevaid koomikseid ja teleseriaale. Refereeritud allikast: www.thingsthatgoboo.com/monsters/ghostspop.htm 2. ´´Hamlet´´ Kummitused ilmuvad mitmes Shakespeare’i näidendites, kuid kuningas Hamleti kummitus on üks tuntumaid ja mängib suurt rolli ´´Hamletis´´. Hamlet on küll peategelane selles näidendis, aga ilma oma isa kummituseta, ei oleks seal lugu. !29 Kuningas Hamlet ilmub näidendis kolm korda, igakord öösel. Kummitus ütleb Hamletile, et
kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub. Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele (mõtlevad, tunnevad)- luuakse plaan probleemi lahendamiseks- tegutsetakse- jõutakse mingile tulemusele.
................. 12 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 16 SISSEJUHATUS Meie referaadi teema on "Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused". Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, kuidas vältida enesevigastamist, õigesti kasutada abivahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid. Referaadi teostamiseks kasutasime internetti ning valitud allikad on ümber refereeritud meie endi poolt. 3 INDIVIDUAALSED RISKID Raskuste käsitsi teisaldamine on elusa (inimene, loom) või eluta (ese) objekti tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine mida teostab üks või mitu töötajat. Loetletud tegevused võivad põhjustada töötajale aga kuhjuvaid terviseprobleeme nagu luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine ning ägedad traumad
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Kadi Parve KROMOSOOMIHAIGUSED Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade kromosoomhaiguste jagunemisest, nende tekkepõhjustest ja esinemissagedusest. Lisaks on referaadis pikem ülevaade ühest kromosoomisündroomist Downi sündroomist. Avatakse Downi sündroomi ajalugu, kirjeldatakse tekkepõhjuseid, ennetamisvõimalusi, süptomeid ning refereeritud on ka erinevad uuringutulemused seoses Downi sündroomiga. Referaadis on kasutatud nii teaduslikke kui ka internetipõhiseid allikaid. KROMOSOOMIANOMAALIAD Definitsioon Haigusi, mida põhjustavad kromosoomide arvu või ehituse muutused, nimetatakse kromosoomihaigusteks. Haigusi, mis on seotud mikroskoobis nähtavate või submikroskoopiliste
saatmisel. Veel mõned märkused: Ära kasuta erilisi fonte ja värve - see risustab sõnumit. Kasuta emotikone, kuid ära nendega üle pinguta. Ära saada konfidentsiaalset infot - keegi teine võib saaja ekraani juures olla. Pane selge kasutajanimi - suvaline nimi ei seostu sinuga. Kasuta staatust - märgi, kas oled hõivatud või mitte. Anna teada, kui oled vestluse lõpetanud - siis ei pea lahti hoidma segavaid aknaid. 1 1 (refereeritud Äripäevast 22.oktoober 2007) Netiketi reeglite mittejärgimise viisid Räägime sellest, mis saab siis, kui netiketi reegleid ei kasutata: · Fleim (inglise keelest "flame" tähendab leeki, tuld) on emotsionaalne märkus, mis on tihti öeldud vestluses osalejate arvamusest hoolimata. Selle sõnumi eesmärk on panna kasutajad reageerima, tihti sõnumi autor ei ole taktitundeline. Tulemusena unustavad vestluses osalejad jutu teema ja hakkavad riidlema omavahel
kavandada. 10 Allikad: Eksperiment [15 apr 2010] http://et.wikipedia.org/wiki/Eksperiment Eksperiment [23 apr 2010] http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment Laherand, M.-L. (2005). Uurimistöö alused. Tallinn Materjale õpetajale [15 apr 2010] eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/.../Loeng%202.doc Pedagoogika uurimismeetodid (Refereeritud õpikutest Kratwohl D. (1993) "Methods of Educational & Social Science Research" ja Cohen L. & Manion L. (1994) "Research Methods in Education") [23 apr 2010] www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid%20uurimist__s.doc 11
Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles (abiks sõnaraamatud). Töö peab moodustama terviku, kus antakse edasi kõik uurimistöö seisukohast vajalik. Uurimistöö vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua. Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ning püüdma vältida liiga pikki lauseid. NB! Erista kriipse - sidekriips ja kuni kriips. 20 7.3
3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul. Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides. ,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219). Juhul, kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...)
1. POLE AUTORI VÄITEID Mõned autorid ei esita oma essees ühtegi väidet, vaid täidavad paberit tsitaatidega konspektist ja seminaritekstidest. Sageli ei püüagi inimene teemas püsida – nt. on arutlus sõnavabadusest, aga tema kirjutab kõik, mis konspektis vabaduse kohta üldse oli. Sellise kompilatsiooni eest punkte ei saa. Isegi kui on refereeritud asjakohaseid teooriad, pole alust sellist kirjatööd esseena hinnata. Antud veatüübi alaliigiks on sellised esseed, mis koosnevad lõviosas materjali refereerimisest ning sisaldavad omaette seisva lisandina ka autori positsiooni ilma ühegi argumendita, nt. "Mina pooldan tõe korrespondentsiteooriat" ja kogu lugu. 2
kvaliteedile nagunii teatud piirangud, on odav, sundides piiratud ressursse suunama hoopis originaalse kunstilise lahenduse kujundamisele. (http://www.vabalog.ee/2004/12/10/amazon- theater-innovaatiline-turundus/) Turundamine internetis Inimkond on internetiseerunud, palju suhtlust, mis varem toimus niiöelda ,,saunas"- naised saunas rääkisid-, on kolinud sotsiaalmeediassem näiteks Facebooki seinale. See on toonud kaasa innovatsiooni turunduskanalites. Kristina Randveri refereeritud uuringust 2010. aasta toon välja mõned faktid: · Eestis on 1.34 miljonit inimest, internetikasutajaid (6+ vanuses) 880 000. · 60+ elanikke on ligi 300000, netikasutajaid vaid 67000, igal aastal lisandub 10-15000, mis ei mõjuta kogu Eesti internetikasutust. · 6-14 aastaseid on 114000, neist pidevaid internetikasutajaid 105 000 Innovatsioon turunduses
eristumistasemega. Näide Joonis 1. Õpilaste rahulolu Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata enne joonist, pärast joonist võib esitada pikema kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb vajadusel märkida ka joonise allikas. 3.2. Kasutatud allikmaterjalid Iga uurimistöö on õpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast
samas säilita lause põhisõnum ja olulised terminid · Sünteesi kokku erinevaid autori teksti osasid, et su ülevaade oleks loogiline ja terviklik, kuid ära tee mehaanilist referaati! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 21 7 16.10.2016 Refereeritud tekst on... · Kirjutatud oma sõnadega mitte autori teksti copy paste · Ülevaatlik näitab ära autori peamised argumendi, väited, tulemused... · Objektiivne ei lisata oma hinnanguid ja kommentaare · Täpne vältida valesti tõlgendamist · Arusaadav ülevaatest põhjal peab viidatud autorite põhi-pointidest aru saama ka see, kes pole ise teksti lugenud YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 22
Tänu munkade kirjaoskusele laienes veinivalmistamise kunst kloostrite kaudu kogu Euroopasse. Kirikute suhtumine veini oli lõhestunud - ühelt poolt ei oldud rahul veini mõjuga inimesele, teisalt vajati seda aga armulaua jaoks. Kirikule oli vein püha: Noa rajas viinamarjaistanduse kohe kui ta oli ankru kinnitanud. Jeesuse üks esimestest imetegudest oli vee muutmine veiniks. Paulus soovis veini kasutada kõhuvalu vastu. Piiblis on refereeritud veini ja viinamarjavääti kokku 441. korral. (Möldstadt, 2001: 21) Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti väga kaugel, käis isegi saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. (Meeder 1998: 15) 1.2
ordinaat- e. y-teljel. 6. arutelu . See on artikli kõige "loomingulisem" osa. Siin autor interpreteerib, mida saadud tulemus sisuliselt tähendab (võib juhtuda, et autor eelistab endale soodsat mõttekäiku ja võib jätta kõrvale alternatiivsed seletused). Ühtlasi on see ka formaalsete nõuete järgi, mida APA Publication Manual esitab, kõige vabamalt esitatav osa artiklist. 7. viited. Psühholoogias on tavaks artikli lõpul esitada täielikud viited refereeritud materjalidele (s.t. täielik pealkiri kaasaarvatud). Vt viidete vormistamise nõudeid ja näiteid APA juhendist. 15. Eetika uurimistöös: peamised printsiibid ja nõuded, mida uurija peab järgima. (loeng, õpik) Eetika jälgimine psühhologistes uuringutes üldisem põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; konfidentsiaalsusnõue;
Refereeringu eesmärgiks on integreerida kasutatud idee autori mõttearendusse. Koostaja võib esitust kommenteerida või lisada omapoolseid seisukohti. Kui autor teeb kasutatud lauses, lõigus, mõttes või idees vaid minimaalseid muudatusi (nt vahetab ära sidesõnad, hõlbustamaks oma teksti koostamist), ei ole tegemist korrektse refereeringuga, vaid vääralt tähistatud tsitaadiga. Refereeringu viide võib olla põimitud refereeritud teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringus osutatakse kindlasti autori nimele (selle puudumisel allika pealkirjale) ja allika ilmumise aastale. Tsitaat ja refereering esitatakse viites leheküljelise täpsusega. 17 Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi. Viide sisaldab ka leheküljenumbreid, loetelud mitte. 4.1 Viitamine ja keeleabi
Bloombergi artiklis esitatud analüüsi kohaselt peaks aastaks 2023 naftanõudlus vähenema nii mastaapselt, et 60% tõus elektriautode müügis vähendab nõudlust nafta järele. (Randall 2016) Sarnaseid uuringuid ja analüüse ka on saadaval väga suures koguses. Vastandlikud arvamused on sellised, et siiani suurenev naftanõudlus on jätkuva trendiga ning trend jääb kasvavaks ka siis, kui elektriautod võtavad autotööstuse üle. Vastandlik artikkel eelmises lõigus refereeritud Bloombergi artiklile väidab, et naftakriisi ennustajad jätavad sageli mitmeid muutujaid uuringutest välja (Bloombergi artikli puhul siis nafta kasutamise kasvava trendi eiramine). Elekriautode kohalt on tehtud ka empiiriline uuring Norras, kus elektriautoded kasv on olnud 110% aastas, ent olenemata sellest on nende nafta tarbimine jõud salt kasvanud (vt lisa 6 ja 7). (Rapier 2016) Seega ei ole võimalik spekuleerida, milline on täpne tuleviku stsenaarium tingituna
Kuluarvestus annab ülevaate logistika maksumusest. /2/ 4. Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandusmasinate näitel Kuluarvestus lähtuvalt toote/teenuse spetsiifikast on kaasaegsama ja põhjaliku käsitlemist leidnud Eesti Maaviljeluse instituudi teaduri masinate kuluarvestuse kohta. Kuna transpordivahendi kuluarvestuses on mõõdetavad elemendid suhtelist sarnase struktuuriga siis alljärgnevalt on refereeritud Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimise osakonna teadur Enno Koik arvutuskäiku teemal ,,Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind", just kulumaksumuse osas. Masinatööde maksumuse arvutamisest. Masinatöö maksumuse arvutamiseks on koostatud mitmeid valemeid ja algoritme. Nende järgi arvutatakse iga masina kohta kuluelemendid ja nende summana vastava masina või agregaadi (jõumasin + töömasin) töö maksumus kas tunni, hektari või tonni kohta
pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird, Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide
pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset,
kommenteeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Märkus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2 Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses Location valitakse aknas Footnotes „Bottom of page“. 4.4. Viitamine Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest. 1 Siin on joonealune märkus. 2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14 TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult
tulemuseni jõudmine võib võtta palju enam aega, kui esialgu kavandati. 4. Uurimistöö hindamine Uurimistöö hindamine on keeruline. On väga tähtis, et töö loeksid läbi kõik hindamiskomisjoni liikmed, kuna pealiskaudse tutvumise korral on oht, et töö vormistuslik osa saab hindamisel sisuosast suurema tähelepanu. Uurimistööde hindamisel on töö sisul siiski vormist suurem kaal. Oluline on ka see, et hindajad oleksid kursis või tutvuksid töö aluseks oleva refereeritud materjaliga ning samateemaliste kirjutistega Internetis. Uurimistööde puhul on suur oht, et osa materjali jäetakse viitamata, esitatakse refereeritud ideid oma mõtetena. Selline suhtumine ei ole aktsepteeritav ning on väga tähtis, et nii juhendaja kui ka hindajad oleksid alusmaterjalide kasutamise suhtes rangelt ühesel seisukohal. Töö kaitsmine on osa uurimistöö protsessist. Kaitsmisel võetakse arvesse esineja
ilmunud tööga, siis tekstiviites, nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt 3.8.10. näide 16) eristatakse need tähtedega. Näide 22: (Alas 2001a: 56-61) (Alas 2001b: 32-42) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 23: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine. Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lause lõpupunkti või alustatakse viitega allikale. Näide 24: Kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning andmete analüüsimisel on vajalik hea analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab
3.1. Solistid Eestlasi on ikka laulurahvaks peetud ja eks on ka põhjust. 80ndatel ümritses inimesi levimuusika juba igast suunast: eeter ja ekraan, heliplaadid ja kassetid, kontserdid, koolipeod, söögikohad jne. Kuna tollal oli juba soliste ja häid lauljaid niivõrd palju, et neist kõigil ei jõua ma siinkohal peatuda, siis esitaksin, enda arvates, ainult tuntumad ja paremad esitajad, kes paistsid silma just solistidena muusikakoosseisude kõrvalt. Alljärgnev on refereeritud Anne Ermi ,,Polkast Rokini 2" lehekülgedelt 70-91, täiendavat materjali Tõnis Mägi kohta Berk Vaheri ja Tõnis Mägi raamatust ,,Müümata naer". 3.1.1. Tõnis Mägi Sündinud 1948. aastal, juured on Saaremaal. Esimesed esinemised estraadilaval algasid 1966. aastal ansamblis Rütmikud. Seal elas ta üle biitlite vaimustuse ja n.-ö. laulis hääle lahti. Ise on ta selle kohta öelnud raamatus ,,Müümata naer" järgmist: ,,Kui ühel õhtul hilja vaikselt raadiot
vaidlustamiseks................................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01
Lisaks lühi- ja pikaajalisele mälule, on inimesel ka sensoorne mälu. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) Veel üks liigendus teeb vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada samal ajal kui Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik
..). Võõrkeeltest tsiteerimisel tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv omasõnaline esitamine oma töös. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, millised mõtted/seisukohad kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö kirjutaja kommentaarid. 21 Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. TTG lõputöödes kasutatakse APA viitamissüsteemi ehk tekstisisest viitamist autori nime ja aastaarvuga. Järgnevates punktides on kirjas olulisemad TTG viitamise põhimõtted, mis toetuvad peamiselt Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“ (link
„ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“ „Juristi ameti koht ühiskonnas“ „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika
Täisminevik minevikulise ajavormina väljendab nagu lihtminevikki tegevuse toimumist enne nüüdishetke, kuid erinevalt lihtminevikus on tegevus kestnud praeguse hetkeni või sel on teatav tähendus veel praegugi. Täisminevik näitab selgemini kui lihtminevik allika olulisust kirjutajale, ehkku päris selget vahet siin polegi. Enneminevik väljendab, et tegevus on toimunud enne kõnes olnud või mõeldud aega või on kestnud selle ajani. Andmed on saadud mujalt, tegemist on refereeritud infoga. (2004: 277 280) PEALKIRJASTAMINE Tekstidel on alati vähemalt üks pealkiri, mis on kirjutise nimetus. Lisaks kasutatakse alapealkirjade süsteemi. Hea pealkiri ning nimetus täidavad sissejuhatuse kombel kaht eesmärki: 1) Äratavad lugeja huvi ja ütlevad midagi olulist kirjutise enese või alapeatüki sisu kohta. 2) Hea pealkiri aktiveerib lugeja mälu ning teadmisi. Äratades lugeja mõtetes küsimusi ning oletusi, aitab ta liigendada käsitlevat juba enne teksti lugemist.
koostises kasulik, mis kahjulik. Käesoleva uurimistöö autori arvates on oluline teada seebi koostist, et inimesed oleksid teadlikud sellest, mida nad kasutavad ning mis on neile kahjulik või lausa ohtlik. Samuti oli teema valikul autori arvates suur tähtsus eelmisel õppeaastal tehtud seebi õpiprojekt, kus autor keetis seepi ning uuris seebi koostist. Uurimustöö jaguneb kaheks osaks: referatiivne ja uurimuslik osa. Uurimistöös refereerib töö autor erinevaid allikaid. Refereeritud on nii interneti allikaid, kui ka keemiaalaseid raamatuid. Referatiivses osa uuris autor poeseepide koostist. Empiirilise meetodina kasutab autor uurimuse läbiviimist, kus ta keetis seepi ning uuris poest ostetud ja keedetud seepide vahutavust. Uurimistöö esimene peatükk räägib seebi ajaloost alates seebi keetmise algusest kuni tänapäevani. Uurimistöö teine peatükk vaatleb, mis on seep ning millest see koosneb.
Lüdersi ja Saksamaa taasühendamisest 1990. aastal kuni tänaseni. Täpsemalt Winkleri arvates on alates 1970. aastatest täheldatav sot- tutvustan teemakohaseid artikleid, mis on avaldatud ajakirjas Zeitschrift siaalpedagoogika märkimisväärne normaliseerumine. Vaatamata für Pädagogik aastatel 1990 - 2005. Tegemist on juhtiva saksakeelse eelretsenseeritava pedagoogilise ajakirjaga, mis refereeritud paljudes prestiizikates andmebaasides. Ajakirja üldpedagoogiline ja teoreetiline suund ning lai teemadering tähendavad, et 12 13 raskustele oma stabiilsuse ja positsiooni kindlustamisel on sotsiaal- Christian Niemeyer, üks nimekamaid saksa sotsiaalpeda-
annaabi.ee 
