tavainimeste sörkjooksukingade turule püüdlema, oldi kindel oma edus ja ei panustatud piisavalt uute toodete arendamisele. Seda võimalust kasutasid ära kohe 2 teised firmad, kes agressiivselt ja uuenduslikult sisenesid sörkjooksukingade turule. Inimestele meeldisid uuendused ja valikuvõimalus. Tagajärg: Adidase juhid tegid vale otsuse, mille tõttu jäid nad ilma väga paljudest klientidest ja suurtest summadest. Spetsialiseeritus ainult tippsportlastele ei tasunud ennast ära, keegi ei osanud sellist turusituatsiooni ette näha. Tarbijate vajadused ja nõudlus võivad kiirelt ja totaalselt muutuda. Valede otsuste vastuvõtmine sai brändile vägagi saatuslikuks. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel ? Adidase juhtide halva otsuse tagajärjeks oli väga paljudest klientidest ja suurtest summadest ilma jäämine
(Energia jäävuse seadus rakendatuna soojusnähtustel).Gaas: Gaasile antud soojushulga arvelt muutub gaasi siseenergia ja gaas teeb tööd. Ideaalse gaasi töö A.(Välisjõudude töö A on võrdeline ja vastupidine).Paisumisel on gaasi töö positiivne.(Välisjõudude töö neg.) Kokkusurumisel on gaasi töö neg. ja välisjõudude töö pos. Siseenergia. Ideaalsel gaasil puudub siseenergial vastustikmõju energia.. Ideaalse gaasi siseenerga koosneb:Koostisosakeste kineetiliste energiate summadest. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist. 1) Adiabaatiline protsess: Toimub ilma soojusvahetuseta.Q=0. 2) Isohooriline protsess.Ruumala ei muutu, järelikult tööd ei tee. A=0,Q=U.3) Isotermiline protsess.Q=0, Q=A.4)ISobaariline protsess. Gaasile antud soojushulga arvelt teeb gaas tööd. Q=U+A. Sisenergia muundatake mehaaniliseks energiaks.Töötava kehaks on gaas(paisub märgatavalt ja tõmbub kokku). Masina töö peab olema tsükliline. Masina juurde
Varasema kogemuse puudumisel tekib kohe aga küsimus: kust alustada? Igaüks saab hakkama Alustuseks sellest, mida investeerimisega alustamiseks vaja ei ole. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole selleks vaja suurt summat raha. Ühekordse rahapaigutuse korral piisab ka paarist tuhandest kroonist ning igakuiseks regulaarseks investeerimiseks piisab veelgi väiksematest summadest. Valdav osa SEB poolt pakutavatest investeerimislahendustest võimaldab igakuiselt raha paigutada ja seda alates paarisajast kroonist kuus. Vastupidiselt teisele samavõrd levinud eksiarvamusele saab oma raha edukalt investeerida ka ilma majandus- või rahandushariduseta. Investeerimisvaldkond on viimase paarikümne aastaga läbi teinud revolutsiooni enam ei pea oma säästude paigutamiseks börsiettevõtete majandusnäitajaid analüüsima või igapäevaselt aktsiahindadel silma peal hoidma
piires või õppida individuaalõppekava järgi; · moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; · osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi; · saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; · pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; · õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku
infotehnoloogilisi ründeid.Täiesti saamatud ollakse Eestis aga nende arvamusel sisejulgeoleku põhiohuallikate narkomaania, nakkushaiguste ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisel. Praegu on Eesti välisjulgeolek kaitstud ja seda eelkõige meie osalemisega NATOs, vähemal määral ELis. Seetõttu on otstarbekas tõsta Eesti elanikkonna püsimajäämise nimel riigieelarvest osa kaitseministeeriumile ette nähtud summadest sotsiaalministeeriumile, et mingilgi määral tõkestada plahvatuslikku narkomaania ja aidsi levikut. Olen kuulnud inimesi rääkimas,et Eesti riiki on mõtetu teenida . Suht variserlik on pugeda vabanduste taha, et mul pole selleks aega ja ma ei näe sellel mõtet aga samas tarbid julgelt välisjulgeolekut, mida sinust aatelisemad isikud sulle tagavad. Muidugi on igal inimesel asjadest erinevad arusaamad,kuid mina arvan,et kui
kohustatud Tiiule maksma ka päevaraha, mis on 32 eurot. Päevaraha aga ei maksta isikule, kellele makstakse välislähetustasu. Kui välismaal on tagatud tasuta toidlustamine, siis võib päevaraha summat kuni 70% vähendada. Välislähetuse korral on majutuskulude ühe ööpäeva alammääraks 52 eurot ja ülemmääraks 128 eurot. Ka välislähetuse korral võib teenistuja minemisest keelduda, kui kehtestatud summa jääb alla alammäära. Kui mõni eelpool mainitud summadest ületab seaduses kehtestatud määra, siis see ülejääv summa kuulub vastavalt tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu seaduse alusel maksustamisele. Kui lähetusaeg välismaal ületab ühe aasta piiri, siis hakatakse teenistujale maksma välislähetustasu ja vajadusel teisi hüvitisi. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle puhul ei ole üheski seaduses kindlaks määratud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Seaduses on reguleeritud
Kas peaksime looma uusi organisme? Arsti arvamus Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik t...
langust oli ka statistikas näha, et aastal 2005 oli inimeste usaldus politseisse madalaim. Ja seda täiesti põhjendatult, kuna politseinikud peaksid olema eeskujuks teistele, just sellepärast, et nad ise kontrollivad inimeste seaduse jälgimist ning teiseks seepärast kuna nad kannavad vormi. Samuti seadsid politseinikud teiste inimeste elud ohtu, kuna pisikese raha summa eest lasti liiklusesse tagasi joobes isikud, kiiruseületajad ja muud seaduse rikkujad. Summadest rääkides siis pisemad rikkumised olid 500-1000 krooni, kiiruseületamine rohkem kui 40 km/h 2000 krooni ja joobes sõitmise eest 3000 krooni. Need summad olid miniatuursed, kuna kaalul olid mitmed süütud elud. Samuti inimesed ei teadnud enam kas politseinikud pigistasid silma kinni ainult liiklurikkumistel, samuti võisid nad ka suurema raha summa eest salata suuremat kuritegu- mõrvad, vargused, jne. Ka see võis politsei mainet kahjustada, et ei teatud
ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012 Salvestad nimega uue faili ja siis import txt faili Kanneuus 1. Seletus-laekus ostjalt (lühendan esimest tehingut, pangakonto väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2. D Arvelduskonto 3000 K Nõuded ostjatele 3000 D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 3000 (kontraaktiva) K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000
c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt d. Õpiku maksumus kohalikus raamatuäris e. Aktsiate ostmine äriühingult 4. Kui nominaalne SKP ja hindade tase tõusid, siis: a. Reaalne SKP ei muutu b. Reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad c. Reaalne SKP vähenes d. Antud info ei võimalda määrata reaalset SKP dünaamikat e. Kõik vastused valed 5. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: a. Aktsiaseltsi kasum b. Riiklikud siirdemaksud c. Ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid d. Renditulu e. Töötasu ja palk 6. Töötasu arvutatakse: a. SKP arvutamisel tulude meetodil b. SKP arvutamisel kulude meetodil c. Puhasekspordi arvutamisel d. Subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele e. Kõik vastused valed 7
Ka Eestis on praegu aktuaalseks teemaks teedemaksu sisseviimine. Euroopa Liidul üldine seisukoht teedemaksu osas puudub, kuid Euroopas ollakse peamiselt seisukohal, et ,,kasutaja maksab". Viimastel aastatel on Eesti teede taristut jõudsalt arendatud, kuid ei saa öelda et meie teedevõrk oleks hea, pigem on teede seisukord rahuldav. Teede korrastamist ja remontimist rahastatakse praegu peamiselt kas kütuseaktsiisist laekuvatest summadest või Euroopa Liidu rahast. Üheks võimaluseks raha juurde koguda oleks kehtestada lisaks ka teedemaks. Antud artikli eesmärgiks on uurida kas Eesti peaks rakendama teedemaksu. Materjal ja meetodid Küsimusele, kas Eestis oleks vajalik rakendada teedemaksu, püüan vastata analüüsides erinevate arvamusliidrite seisukohti antud teemal. Andmed põhinevad erinevate Eesti interneti meediaväljaannate artiklitest. Valimi moodistavad kaheksa juhuslikult valitud meediateksti
kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel? Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete summad
lapsi kahetised emotsioonid. Osad arvasid, et lapse äraostmine tööga on taunitav, kuid teised arvasid,et on igati loomulik, et taskuraha tuleb välja teenida, sest nii õpib tundma raha väärtust. Seisukohta, et raha tuleb siiski välja teenida, oli siiski kaks korda enam. Kui suur on laste poolt kasutatav summa? Keskmine taskuraha kogusumma kuus oli 2010. aasta kooliaasta alguses oli ligikaugu 19 eurot. Laste esseedes torkas taskuraha summadest rääkimisel vanuseti silma alljärgnev: 15 · Noorem vanuserühm: räägitakse avameelselt, palju taskuraha saadakse ning ka sõprade eest summasid ei varjata. Nooremad lapsed ei mõista sageli hästi raha väärtust, mis peegeldub utoopilistes unistustes ja aktiivses kulutamises maiustustele. Samuti
sissetulekutega oluliselt väiksemad. Riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks on kehtestatud sotsiaalmaks. Selle maksu maksab meie eest ära juba tööandja. Seega läheb tööline tööandjale maksma rohkem kui vaid selle palga, mis kantakse üle pangaarvele, sest tööandja peab iga töölise kohta tegema veel täiendavaid kulutusi sotsiaalmaksu näol. Sotsiaalmaks moodustab Eestis 33 protsenti palgafondist. Üks osa sotsiaalmaksuna laekuvatest summadest kasutatakse riiklike pensionite maksmiseks. Teine osa sotsiaalmaksu summadest laekub Haigekassa arvele. Lisaks sotsiaalmaksule on uue maksuna lisandunud ka töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustusmaksest laekunud summadest makstakse välja töötuskindlustushüvitisi. Töötaja maksab MAJANDUSTEADUSE ALUSED 53
tulevane väärtus (future value) olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik kaubelda (osta/müüa). turuväärtus tegelik väärtus töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi viitannuiteet investeering on teatud ajaks peatatud ärikontseptsioon, äriidee - koosneb neljast komponendist: toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab, ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest. üksiksumma - 1x, teatud ajaperioodi investeering. Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse.
piirangud ning rahvusvahelise turuintressi taset ületav täiendav riskipreemia, mida nõutakse raha paigutamisel vähem tuntud või poliitiliselt ebakindlaks peetavasse riiki. Ajalooline kogemus paistab viitavat võimalusele, et on olemas mingi piir, mida väliskapitali juurdevool pikema aja jooksul enamasti ei ületa. Et väikese riigi välisinvesteeringuvajadused on reeglina absoluutmahus väiksemad, jätkub siin olulise efekti saavutamiseks ka väiksematest summadest, mida on rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kergem leida - kas või spetsiaalselt riskantsete projektide ja katsetuste tarvis eraldatud arendusfondidest. Otseinvesteeringutest üleminekuriikide majandusse ning Eestisse tehtud otse- ja portfelliinvesteeringutest annavad ülevaate tabel 3ja tabel 4 ning joonis 3. Sõjajärgse aja eduka kapitaliimportija äärmuslik näide on samuti suhteliselt väike riik - Korea Vabariik
Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest. Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad; Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuleb arvestada, kas arve väljastamisega on kaasnenud ka kaup või teenus. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Hinnasoodustused Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleks kajastada koheselt müügimomendil. See on ettevõttele
Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine. Raha loomine kommertspankade poolt: Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena. Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata. Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed.
a) Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus; b) Raha ja raha ekvivalente (rahalähendeid); c) Pikaajalist vara; d) Vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. 41. Päevaraamat koosneb: a) Vara, kohustiste ja omakapitali kontodest; b) Kontode lõppsaldode ja käivete nimekirjast ja vastavatest summadest, et kontrollida deebet- ja kreeditkäivete võrdsust; c) Kronoloogiliselt järjestatud tehingutest; d) Informatsioonikogumist arvutisüsteemis, kus saab sooritada päringuid kõigis soovitud vormides. 42. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Kui deebetpoole sissekannete arv on suurem kreeditpoole kannete arvust, siis konto saldo jääb alati deebetpoolele. T V
ning juhib ROK-i jooksvat asjaajamist. Kõik täitevkomitee otsused kuuluvad ROK-i istungjärgul kinnitamisel. Kui probleem nõuab kiiret lahendamist, võib president korraldada otsuse hääletamise kirja teel. Istungjärkudel lahendamist vajavaid küsimusi uurivad kas alaised või ajutised alakomisjonid, nemad kavandavad ka lahendamisettepanekuid. Oma tegevuse finantseerimiseks vajaliku tulu saab ROK liikmete aastamaksus ametliku bülletääni väljaandmisest ning summadest, mis talle lepingutekohaselt laekuvad olümpiamängude televisioonis ülekandmise eest. ROK-i ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel, kuid vaidlusküsimused otsustatakse prantsusekeelse variandi alusel. Töökeelteks on tunnistatud ka vene, hispaania ja saksa keel. ROK-i peakorter asub Lausanne is (Sveitsis), ametlik häälekandja, bülletään ,,Olümpic Review" ilmub kuus korda aastas. Peakorteri juures on muuseum, kus säilitatakse olümpialiikumise ajalugu käsitlevaid materjale.
Kokku valmistati ja müüdi üle 16 miljoni Ford T. · Ford T edu aluseks on Henry Fordi poolt leiutatud üks 18 suurimaid tööstuslikke revolutsioone- masstootmine. Selle idee sai ta Chicago tapamajast, kus loomakehad liikusid mööda konveierliini. Sinnamaani ehitas ja valmistas iga auto üks töömees. Masstootmine tähendas, et iga töömees tegi oma operatsiooni. Sellise uuendusega vähenes auto tootmisaeg mitmelt kuult mõnele päevale ja auto hind langes kosmilistest summadest 500-700 dollarini mis oli tavalise töömehe mõne kuu palk. Sellega oli auto kättesaadav igale lihtinimesele ja auto kui transpordivahend sai alustada oma võidukäiku. · Henry Ford suri 1947 aastal ja sinnamaani olid suuremas osas kui mitte kõik valmistatud Fordid mustad. Selle põhjenduseks on kaks varjanti. Ametlik põhjus on selles, et must värv kattis kõige paremini ja ta kuivas kõige kiiremini. Rahvasuu aga räägib, et H. Ford tahtis sellist värvi. H
+ Varud Kreditoorne võlgnevus (tasumata arved) =mitterahaline käibekapital Käibekapitali suurenemine on raha väljavool ja vähenemine raha sissevool Vähendades firma käibekapitali vajadust suurendab firma väärtust 28 Kõikide teiste tingimuste samaks jäämisel suurendab oodatava kasvu suurenemine firma väärtust Firma kasumi oodatav kasv sõltub kahest muutujast: Summadest mis firma investeerib varadesse ja projektidesse Nende investeeringute kvaliteedist 29 Reinvesteerimismäära suurendamine suurendab firma kasumi oodatavat kasvumäära (ceteris paribus) Üldine reegel Reinvesteerimismäära suurendamine kui kapitali tootlus (ROC) on väiksem kui kapitali hind vähendab firma väärtust 30
või kahjustusest; 9) üldavariist; 10) pukseerimisest, lootsimisest; 11) laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest; 12) laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest; 13) sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest; 14) kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest; 15) laeva ja selle omanike nimel tehtud väljamaksetest; 16) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest kindlustuspreemiatest (sealhulgas vastastikustest kindlustusnõuetest); 17) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest komisjoni-, vahendus- või agenditasudest;
maksab ja ka siis, kui ta seda teha ei suuda. Tagatis peaks olema piisav, et katta nii põhisumma kui ka intressid. Lihtsaim viis laenuärisse sisenemiseks on anda laenu sõpradele ja tuttavatele. Veidi professionaalsem viis on seda teha ühisrahastusplatvormidel. Laenude andmisel on võimalik teenida enam kui 15% tootlust ja samal ajal aitab portaal sind juriidika ja õiguskaitsega. Paljud alustajad kasutavad just seda meetodit, sest ühisrahastusse sisenemiseks piisab väga väikestest summadest. Hüpoteegi tagatisel laenu andmine on ilmselt üks turvalisemaid viise laenuäriga tegeleda. Tagatiseks sobib nii kinnisvara kui ka muud varad, näiteks autod ja muud sõidukid. Hüpoteegi seadmiseks on vaja külastada notarit. Laenulepingus on mõistlik panna paika ka laenu minimaalne intress (näiteks 1 kuu) - nii on võimalik vältida seda, et kõrge intressiga laen nädala pärast tagasi makstakse ja teenitud tulu jääb olematuks. Hüpoteegi tagatisel on
Kapitali eesmärk – luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ja rahaliselt aidata loovisikuid. Summasid jagati 2x aastas. Kult. kapital jagunes 6 sihtkapitaliks – kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur, ajakirjandus. Juhtis Kultuurkapitali Nõukogu – valitsuse ja Riigikogu esindajad + valitsuse poolt määratud kultuuritegelased. 1930 II poolel suunati pool laekuvatest summadest valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Sel moel sai toetada selliseid valdkondi, mis ei kuulunud otseselt sihtkapitali valdkonda (Liivi rahvamaja ehitamine Lätti). 2 Haridus Kooli pärand tsaariajast: Täielik (peaaegu) kirjaoskus; Tihe algkoolivõrk (üldharidust siiski ei olnud); Keskhariduskoole oli 1917 umbes 35 kooli; Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud;
o 1.26 30. septembril 1921 o 1.27 1. oktoobril 1921 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seaduste loend 26. märtsil 1921 · Seadus emissioni õiguse suurendamise kohta. RT 1921, 23, 10. 1. aprillil 1921 · Seadus maksu kohta kodakondsuse palvekirjade pealt. RT 1921, 23, 11. 4. aprillil 1921 · Seadus Eesti Panga põhikirja muutmise kohta. RT 1921, 25, 12. · Otsus Eesti Panga põhikapitaali suurendamise kohta riigikassa summadest. RT 1921, 25, 13. · Määrus siseministeeriumile 203.180 marga 4 p. suuruse krediidi avamise kohta raudtee-valitsuse arvete õiendamiseks vagunite tarvitamise eest optantide jaoks. RT 1921, 25, 14. · Täiendav määrus rekvireerimise ja kahjude hindamise komisjonidest ja peakommisjonist rekvireerimise ja kahjude hindamise asjus. RT 1921, 25, 15. · Määrus riigiteenijatele korterite muretsemise määruse muutmise kohta. RT 1921, 25, 16.
rohkematesse arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ja juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse või laenatakse sõpradele. Selline tegevus on maailmas kõige enam levinum piraatluse vormiga, mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest. 14 Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil hõlmab endas tegevust, kus kommertseesmärkidel tehakse kas originaalist või siis juba piraattarkvarast ebaseaduslikke koopiaid. Eesti turul võib vastavalt toote päritolule jaotada sellise tegevuse tulemusena loodud piraatkoopiad kahte rühma. Ka Eestis on sellega kokkupuuteid olnud: piraatkoopiate valmistamine toimub reeglina tellimuste alusel ning
summeeritakse ja lahutatakse maksumaksja ja tema pereliikmete kulud, mittemaksustatavad tulud ja rahalised kohustused. Saadud summast lahutatakse deklareeritu. Kui tuleb arv positiivne, maksustatakse see täiendavalt. · Kulumeetod- pereliikmete kulude kindlaks tegemine. Võrreldakse deklareerituga ja kui kulud ületavad deklareeritud tulud, siis sellele vahele määratakse lisa tulumaks. · Pangahoiusemeetod- pangast hoiustatavatest summadest lahutatakse tõendatud kulud, mittemaksustatavad tulud ning saadud tulemi ja deklareeritud tulu vahesummalt arvutatakse maksusumma. · Majandusmudelite meetod- maksuhaldur koostab kontrollitava isiku majandusmudeli. On seotud ettevõtetega. Arvesse võetakse majandustegevustüüp, koht, kasutatavad seadmed, keskmine käive. Tavaliselt kasutatakse kombineeritult meetodeid.
Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib
tulu jne tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi tulusiire - rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik väärtpaberit osta/müüa. turuväärtus tegelik väärtus täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi tütarettevõtja - Tütarettevõte on krediidiasutuse poolt kontrollitav ettevõte, mille hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt ja kaudselt kokku üle 50%. vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangand...
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
Krediidimüügist Aegumisprotokoll Statistilised meetodid Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest. Kanded statistiliste meetodite korral Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
sõjapidamise kui ka muude riiklike kulude rahuldamiseks. Oma deklaratsiooni 27.11.1918 märgib Ajutine Valitsus esimese abinõuna riigi väljaminekute katmiseks laene. Esimesed kulud kaeti eraasutustelt ja isikutelt saadud laenudest. Annetustena tuli peale raha sisse ka mitmesuguseid esemeid, nagu sõrmused, sõled, taskukellad, käevõrud, kuld-, hõbe-, pronks-, ja vaskau- ning mälestusmärke. Sel viisil saadud summadest ei jätkunud aga kaugeltki järjest kasvavate väljaminekute tarbeks. Seepärast nõutas valitsus Maanõukogult volitust teha riigikassa täiendamiseks sise- ja välislaenu. Siselaenuna otsustati välja anda 5% lühiajalised võlakohustused. Suurema pikaajalise välislaenu saamiseks olid lootused Eestis tol ajal üldiselt väikesed. Selle põhjuseks olid äärmiselt segased poliitilised olid Ida-Euroopas. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C. rauamaagi ja terase tootmise D. pagaritööstuses ja tema müügivõrgus loodud lisandunud väärtus E. kõik ostetud tarbekaubad ja tootmisvahendid ANSWER: C 8. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: A. aktsiaseltsi kasum B. riiklikud siirdemaksed C. ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid D. renditulu E. töötasu ja palk ANSWER: B 9. Riikliku sektori panuse arvestamiseks SKP määramisel tuleb: A. määrata riiklike kulutuste maht kaupade ja teenuste ostmiseks B. määrata riiklike kulutuste maht kaupadele, mis ei kuulu teenuste kategooriasse C. arvestada riiklikud kulutused ainult lõpptoodangu ostmiseks
Osa mänguritest motiveerib teiste inimeste seltskonnas viibimine, isegi kui erilist kontakti ei saavutata nendega. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 4. Identiteet ja enesehinnang Tihti nähtakse hasartmängimist glamuursena ning seetõttu hakatakse mängima. Osad inimesed tahavad kogeda tunnet, et neid vaadatakse kui võitjaid ning neile meeldib, kui teised inimesed neid kadestavad. Armastatakse kõneleda mängudest, milles nad on võitnud ja võidetud summadest, et muljet avaldada teistele. Näiteks mõni häbelik nooruk võib käia mängides tõestamaks, et ta on elukogenud ja julge isik. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 5. Raha teenimine Kõik mängurid soovivad teadlikult raha võita, aga probleemsed mängurid mängivad edasi, et kaotatud raha tagasi võita, kuigi see juhtub harva. Tihtipeale just väiksemate sisetulekutega inimesed üritavad hasartmängude kaudu oma majanduslikku seisu parandada, paraku on tulemuseks
Ka ei nimetata teiste rahaasutuste käsutusse antud rahasummasid enamasti hoiusteks. Erinevalt krediidiasutustest loob kindlustusselts kindlustusvõtjale maksetest (hoiustest) fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus. Ka kindlustusselts laenab osa oma rahast välja, kuid põhilise osa summadest paigutab kinnisvarasse ja mitmesugustesse väärtpaberitesse. Investeerimisfondid, mille eriliike on pensionifond, koondab enda kätte teiste majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks. Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
kajastatakse kasumiaruandes. Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nimiväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. 10
Kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid selle perioodi jooksul. Lahutades kõigist tuludest kõik kulud jõutakse ettevõtte kasumini. 33. Kindlustusmakse Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokkulepitud tasu kindlustuskaitse eest. *Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad kindlustatu (1.6%) ja tööandja (0.8%). Töötuskindlustusmaksest laekunud summadest makstakse välja töötuskindlustushüvitisi. * Kindlustusmakse on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. 34. Kindlustus *Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse
finantsprognooside tulemused! Kasumiprognoosi koostamine Kasumiprognoos on müügiprognoosist järgmine finantprognoosi tabel, mis annab teada, kas meie idee hakkab tooma kasumit või kahjumit. Selleks võetakse siin prognoosimisel arvesse ainult põhitegevusest laekuvad tulud ja põhitegevusega seotud kulud. Kommentaarid meie ülesande kasumiprognoosi koostamise kohta: Käive tuleneb müügiprognoosis arvutatud käibe summadest. Muutuvkulud on kulud, mis on seotud toodangu mahuga näit. materjali kulu, töötajate tükitöötasu jms. Meie näites on arvestatud selle hulka peamiselt toodangu materjali kulu ja kudujate töötasu (töö on tükitöö alusel). Muutuvkulu on soovitav eraldi tabelina välja arvutada siis on selgelt näha, kui palju materjali, töötasu jm. toodangu valmistamiseks kulub. Kui muutuvkulu on keeruline arvutada, võib muutuvkulu arvestada ka keskmise arvestusliku %-na
soovinud kirikuõpetajateks õppida. Arveraamatu sissekanded lõppevad 1603. aasta aprillis. Alates 1582. aastast ei kasutatud vaeste koolipoiste rahalisi vahendeid Oleviste kihelkonnas enam ainult õpilaste hooldamiseks, vaid peamiselt kiriku- ja koolihoonete remondiks. Järelikult olid kooli- ja kirikumajad nii räsitud, et nende korrashoiuks oldi sunnitud otsima uusi vahendeid ning neid leiti vaeste õpilaste heaks laekunud summadest. Vaeste õpilaste hoolekanne fikseeriti ühislaeka ülesandeks. Vaeste koolipoiste institutsioon lakkas eksisteerimast kui iseseisev hoolekandevorm. Vaeste eestlastest koolipoiste hooldamine oli vähenenud ning poiste finantseerimine linna huviorbiidist väljas- luterlus oli täielikult võitnud. 1621. aastaks oli vaeste koolipoiste institutsioon Oleviste ja Niguliste kihelkonna juures likvideeritud ning tema ülesanded pandud jumalalaeka peale.
sellest küll peaks saama! Maie! 36 (Läheb hüüdes välja.) (Eesriie.) MÕNDA RAHAST Nagu me Anne jutust just aru saime, kahetses ta, et oli Peeter „oma 30 kopikat teiste nelja hulka võis anda”. Tol ajal oli tavapärane, et ajaleht telliti mitme pere peale, antud juhul siis nelja pere peale. Seega maksis tol ajal ajalehe aastatellimus 1 rubla ja 20 kopikat. Kui siia kõrvale võtta aastatellimus aastal 2017, saame natuke aimdust, millistest summadest näidendis juttu on. 2017. aastal maksab Postimehe aastatellimus 168 eurot. Siit saame teada, et tolleaegne 1 rubla oli meie praeguses vääringus 140 eurot. Kui näiteks Ennu ostetud meie mõistes õlasall maksis 50 kopikat, siis teeb see praeguses vääringus 70 eurot. Pole paha. 37
samal ajal demokraatlikke riike · töötaja (ka: hõivatu) inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu · töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd · tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) · töötuskindlustusmakse töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi · tükipalk tasu tööga loodus toodangu hulga eest U · uus majandus internetil ning sellega kaasneva arvutite ja telekommunikatsiooni (infotehnoloogia) arengul baseeruva majandussüsteem · uusklassikaline majandusteadus klassikalisel majanduskäsitlusel baseeruv majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist V
Partei rajoonkomitee informeeris tekkinud olukorrast Võru linna parteiorganisatsioonide ning asutuste, ettevõtete, koolide juhte. Töökollektiivides alustati 21. oktoobri miitingu vastast propagandat. Inimestele ''pandi südamele'' kalmistule mitte minna. Kohalike noorkommunistide peamees Jaak Kärson külastas isiklikult kalmistut, kus noored töötasid ja tutvustas neile plaane noorte vabaaja sisustamise võimaluste parandamisest Võru linnas. Rääkides lausa summadest, mis selleks eraldatud olevat, videomakkidest ja noortemajast. Samal ajal tuli kalmistule keegi Siseasjade Osakonnast ja hoiatas Aini ilma pikema sissejuhatuseta, et öösel tullakse neid koju arreteerima ja lahkus sama kiirelt kui oli tulnud.11 21. oktoobri hommikul võeti ametipostilt Nõukogude Armee esindajate poolt kinni miitinguga seotud Ain Saar, Argo Männimets, Üllar Pugast ja Meelis Ivask. Argo mäletab, et läks tööle 7 Ain Saar. Aktsioonide Aeg, Võru, 1998, lk. 18. 8
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE ...
elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike töötaja (ka: hõivatu) - inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu töötu - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi tükipalk - tasu tööga loodus toodangu hulga eest U uus majandus - internetil ning sellega kaasneva arvutite ja telekommunikatsiooni (infotehnoloogia) arengul baseeruva majandussüsteem uusklassikaline majandusteadus - klassikalisel majanduskäsitlusel baseeruv majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist V vabakaubanduspiirkond - koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
