Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)
isik. Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda ka pankrotivõlgnik ning üldkoosolekule kutsutud või lubatud isikud. Võlausaldajate üldkoosolekuid juhatab pankrotihaldur. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb ka pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik. Teistel võlausaldajate üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. (PankrS § 80) Võlausaldajate üldkoosoleku otsustada on pankrotimenetluse põhiküsimused: halduri kinnitamine, võlgniku majandustegevuse jätkamine, nõuete kaitsmine, kompromissi tegemise otsustamine ja muu, vastavalt seaduses toodule (PankrS § 77). Eriline roll on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, kus otsustatakse halduri kinnitamine, toimkonna valimine ning võlgniku tegevuse jätkamine või lõpetamine. Kui esimesele
proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine .Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus vaatamata võlgniku maksejõuetusele määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).Pankrotimenetluse lõppemise
olemusest, põhjustest ja tagajärgedest ning puudutan ka kokkuvõtlikult inkasso teemat, mis on samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid
Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus. Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida mõistetakse maksejõuetuse ja pankrotina (§1). Maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei tule käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena, eesmärgiks on selgitada,
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemine ja ühiskonnaelu korraldus mõeldav. Pankrotiavalduse esitamiseks peab võlgnik olema maksejõuetu. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Üldjuhul võib pankrotiavalduse esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks, ehk mille maksetähtaeg on saabunud
Staadiumid - võime eristada kohtulikku ja kohtuvälist menetlust. ( 3) kohtulik menetlus - toimub eelkõige TsMS alusel. * avalduse esitamine * ajutise halduri nimetamine (hagita menetluses) * vaidlused nõuete üle (hagimenetlus) * vaidlused tagasivõitmise üle (hagimenetlus) * lõpparuande kinnitamine * .. kohtuväline menetlus - reguleerivad: PankrS, täitemenetluse seadustik (TMS), aga ka teised * varalise olukorra kindlakstegemine * nõuete esitamine * ... => Seega praktikas on pankrotimenetluses oluline ka TsMS. Näide kus kokkupuude teiste seadustega: haldus võib tehinguid TsÜS alusel tühistada, tühisusele tugineda jne. juhatuse liikmete karistusõiguslik vastutus: KarS. Pankrotis juriidiline isik ei lõpe - tema tegevus jätkub. Kohtualluvus on tavaline.
oleks mõistlik vastata). Essõiguse nõuded: 1) Pandiga võlausaldajad (miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras) 2) Kõik muud nõuded 3) Tähtaja maha maganud nõuded Pankrotimenetluse algatamine Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul. Seejärel esitama kohtule ülevaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut, kas tegemist juhtimisveaga. Ajutise halduri töö on tunnitasuline, tunnitasu määratud seadusega 96.- . Kohtuistung, millel osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab
1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis Eesti Vabariigis on maksejõuetuse käsitlemiseks vastuvõetud mitmed seadused .Esimene pankrotiseadus tuli välja 1992 aastal ja uus redaktsioon 2003 aastal. Viimased suuremad muudatused tehti 2009 aastal. Need muudatused tõid endaga kaasa võlgniku huvide parema kaitse. Uued mõisted nagu kompromiss, tervendamine; füüsilise isiku võlgadest vabastamine on lisandunud aja jooksul. Kuigi Eestis kehtestati pankrotiseadus (edaspidi PankrS) juba 01.09.1992, ei sisaldanud see esialgu füüsilisest isikust võlgnikule võimalust võlgadest vabaneda. Ka olulised muudatused, mis pankrotiseaduses 1997. aastal kehtima hakkasid, ei toonud kaasa füüsilisele isikule võlgadest vabastamise võimalusi. Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse
Pankrotimenetluse osalised peavad olema isikud TsÜS mõttes. Pankrotiavalduse esitaja Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. ■ Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. ■ Seaduses sätestatud juhtudel võib PankrS § 9 lg 1 ja 2 nimetamata isik. Sel juhul kohaldatakse sellele isikule vastavalt võlausaldaja kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕLAUSALDAJA PANKROTIAVALDUS ( PankrS § 10) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses: põhistama võlgniku maksejõuetuse- tegema usutavaks kohtu jaoks ( põhistamise mõiste TsMS §-s 235) tõendama nõude olemasolu.
punktide 2–4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine. Kui osaühing pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib osaühingu haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja osaühingu lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks (PankrS § 130 lg 3). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 alusel, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. 6.5. Likvideerimismenetlus Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi
eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni.
Vara hulka ei kuulu isiku- ja perekonnaõigused, samuti inimese tööjõud. Vara võib ts õiguses olla ka üksnes aktiva tähenduses. Vara ei ole õiguse esemeks. Vara kui õigusobjekti alaliik võib olla võlaõiguslike lepingute esemeks, mitte aga asjaõiguslepingute esemeks. Vara mõiste omab tähendust eelkõige järgnevatel juhtudel: 1) vara kui vastutuse alus- vt täitemenetluse seadustik § 60-63 ja PankrS § 108; ÄS § 171 lg 2 p1; 2) pärandvara tähenduses; 3) ühisvara tähenduses: vt PeS § 14 - abikaasade ühisvara ; VÕS § 589 lg 1- seltsinglaste ühisvara. · Ettevõte kui vara alaliik. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik (ettevõtja) tegutseb. See majandusüksus koosneb ettevõtte majandamisega seotud asjadest, õigustest ja kohustustest (vt TsÜS § 66.1, ettevõtte ülemineku kohta vt VÕS § -d 180-185) · Asjade kogum.
(K˅P) ^˥(K^P) 4. Kui Annika on väsinud, lõpetab ta töö ja läheb koju juhul kui Jüri talle järgi tuleb. A→(V^T) ) ↔J ’MENETLUSDOKUMENDID. KOOSTAGE AMETLIK KIRI: PANKROTIHOIATUS. OÜ X on AS X-le võlgu tasumata arvete eest 10 000 eurot. Teie olete AS Y esindaja ning pöördute kirjaga OÜ X poole paludes arved tasuda hiljemalt selle kuu lõpuks ning hoiatate, et vastasel korral esitate kohtusse OÜ X vastu pankrotimenetluse. Norm: PankrS §10 lg 2 p 1: Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul OÜ X
vastuvõtmisest. 12 kaasus Hinnake õiguslikku olukorda! ÄS § 308 lg 31. Milline on ärikeelu kehtivus? Kas otsusel on puudus? Ilmselt jah, aga tuleb pärast otsuse tegemist välja. Otsus on kehtiv, kuni teda pole kehtetuks tunnistatud. Nõusolek probleeme, kuna ei tohi anda nõusolekut, et teda valitakse. Kas nõusolek on seetõttu tühine? Iseenesest seadusega vastuolus TsÜS § 87. Kui isik on juhatuse liige ja saab ärikeelu. Kas tagasiulatuvalt saab tema nõusolek olla tühine? PankrS § 91 kaitseb äriühingut ennast. Isik, kes selle sai, peab teada andma ühingule tahteavaldusega tagasi astumiseks. Muidu jääb ühing kaitsetuks. Seega ei ole tagasiulatuvalt tühine, aga kohustab tagasi astuma. Kui ei astu tagasi, siis paneb toime uue kuriteo, et ei täida talle pandud keeldu. Eristatakse teovõimelise ja muid piiranguid, kuna teovõimelised piirangud kaitsevad isikut ennast. Teised on ühingukaitse normid. Ametisuhe tekib:
I Koondamise alused - Muid variante pole. - töö lõppemine o räägime põhjalikult - tööandja tegevuse lõppemine o TA on JI, selle lõpetamise annab aluse TsÜS ja ÄS või sihtasutuste puhul eriseadused o T ei ole midagi vaielda, TA pole kohustust pakkuda tööd või siis osadel töötajatel pole eelisõigust tööle jääda - tööandja pankrot või pankrotimenetluse raugemine o PankrS + EL direktiiv (peab olema loodud eraldi asutus, mis hüvitab T saamata jäänud tulud – töötukassa) - (TLS § 89 lg-d 1 ja 2) A Töö lõppemine - Põhjused – ilma seaduses ettenähtud alusteta ei saa töö lõppeda. Prakikas lõpetatakse ja poolte kokkuleppel, kuna siin on palju reegleid ja kui on millegi vastu eksinud, siis on ÜÜ kohe kehtetu o 1. töömahu vähenemine
avaldamise päevast arvates. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. PankrS § 98 kohaselt loetakse tingimuslikud nõuded põhimõtteliselt võrdseteks tavaliste nõuetega, st nad võetakse kaitsmisele samamoodi nagu tavalised nõuded ning neid kaitstaksegi tingimuslike nõuetena. See, kas tingimuse saabumine on tõenäoline või mitte, omab Seletuskirja järgi tähendust uksnes hääleõiguse andmisel ning jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemisel (vt PankrS § 82 lg 2 ja § 152).
pädeva isiku või organi otsusega, eesmärgi saavutamisel, tähtaja möödumisel jmt 2. kohtumäärusega sundlõpetamise kohta Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras. 33. Töötaja koondamine tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu ja pankrotimenetluse raugemise korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted, pankrotihaldur kui tööandja, töölepingu lõpetamise protseduur, töötajate nõuete rahuldamise kord (PankrS §§ 1, 9, 15, 29, 31, 129-130; TKindlS §§ 21, 22; TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, direktiiv 2008/94/EÜ) Koondamise alused Pankrot võlgniku (tööandja) kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Tööandja edasist tegevust korraldab pankrotihaldur. Pankrotihaldur lõpetab ettevõtte tegevuse või asub seda tervendama. Pankrotihaldur jätkab töölepingute täitmist või lõpetab need. Pankrotimenetluse
Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1).
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf
tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. 3-2-1-94-14, p 14 tasaarvestus tahteavalduse ja kokkuleppega; tingimuslik tasaarvestus Hageja (pankrotihaldur) esitas hagiavalduse kostjate vastu, milles palus välja mõista põhivõlgnevus ja alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahaliste kohustuste täitmine kostjatele. Hageja leidis, et loovutamisega saadud nõuete tasaarvestamine ei olnud pankrotiseaduse (PankrS) § 99 lg 3 järgi lubatav. Maakohus rahuldas osaliselt hagiavalduse, jättes hageja alternatiivselt esitatud nõude rahuldamata, ning ringkonnakohus nõustus selle seisukohaga. Hageja pöördus Riigikohtusse. Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et võlgniku pankrotihaldur saab tagasivõitmise korras sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vastasel juhul asuks kohus laiendavalt tõlgendama seaduses ammendavalt loetletud tagasivõitmise aluseid, mis ei ole lubatud
Seadusega pandud nõue täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning sätestatud konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus (ÄS §§ 324, 325, 327). Kohustused ja vastutused moodustavad ühe terviku. Vastutus seondub juhtorgani juriidiliste kohustuste rikkumisega. Nt kahju hüvitamise kohustus (ÄS § 315; TsÜS § 37). Äriõiguslik vastutus tuleb ÄS §-st 309 lg-st 3, tagasikutsumise võimalus. Pankrotiõiguslik vastutus tuleneb arestist (PankrS §-st 89) ja ärikeelust (PankrS §-st 91) jne. 62. Kas, millistel tingimustel ja kelle ees vastutab aktsionär AS-ile tekitatud kahju eest? Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. (ÄS § 221). TsÜS § 32 kohaselt peavad aktsionärid järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve, sh mitte kahjustama
Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga: Solidaarkohustuse võtmise kokkulepe (PKS § 33 lg 1 p 2) (Kogu) abikaasade varaga vastutamise kokkulepe (PKS § 33 lg 1 p 3) Ühisvara jagamine Ühisvara jagamise aeg: Üksnes varasuhte lõpp, v.a Pankrotimenetlus (PankrS §122), täitemenetlus (TMS §14lg2), võlausaldaja nõue (PKS 33 lg 3) Ühisvara koosseis: -varasuhte lõppemise ajal Vastavalt ühis- ja lahusvara ning abieluvaralepingu sätetele Ühisvara väärtus: Vara jagamise aeg Ühisvara jagamise viis: Võrdsetes osades kaasomandi sätete järgi (PKS §37 lg 3) Varal lasuvad kohustused (PKS §38) Ühis- ja lahusvara hüvitised (PKS §34) Ühisvara kasutamine lahusvara huvides
Sellest järeldub, et ka võlausaldajat varade segunemise eest ning pärija ja tema isiklikud võlausaldajad hoitakse pärijal on teatud olukorras kohustus pankrotiavaldus esitada ning muus olukorras võimalus see pärandvarast eemal. Pärija isiklike võlausaldajate suhtes vastutab üksnes tema isiklik vara. Ka esitada, et vältida situatsiooni kus ta peab ise oma vara arvel pärandaja kohustusi täitma. PankrS § 9 inventuuri tegemine ja pärandvara pankrot on viisid pärandvara eraldamiseks pärija varast. Nii 1996. lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku a PärS kui ka 2008. a PärS kohaselt eraldab inventuur varamassid ning pärija oma isikliku varaga pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Pärandvara pankroti väljakuulutamisel tuleb nimetada pärija kohustuste eest ei vastuta
Lisaks peab võlgnik leidma legaalse tulutoova sissetulekuallika ning kandma raha üle kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui tal sellist tööd ei ole, on ta kohustatud seda otsima. Tööd leidmata peab ta end töötuna arvele võtma ja nõudma sotsiaalametis toetust. Võlgnik ei tohi oma sissetulekuid varjata. Ta peab informeerima kohut ja usaldusisikut oma elu- ja tegevuskoha vahetusest ning oma majanduslikust olukorrast ega tohi oma tulusid ja vara varjata (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku kohutustustest vabastamise menetlus kestab Eestis 5 aastat. Kui kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus saab otsustada võlgniku vabastamise nendest võlgadest, mis on tekkinud enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kui võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
sisi abielu ajal või peale abielu lõppemist. · ühisvara väärtus: väärtus vara jagamise ajal · abieluvara jagamise viis: kokkuleppeline (PkS § 18 lg 3 ja 4) kokkulepe kinnisasjade puhul peab olema notariaalne. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis saab pöörduda kohtusse. kohtulik: · abikaasa(de) nõudel (PkS § 18 lg 5) · pankrotihalduri või võlausaldaja nõudel (PkS § 18¹; PankrS § 122; TMS § 14 lg 2) · ühisvara jagamine osade võrdsuse põhimõttel (PkS § 19 lg 1) · võrduse põhimõttest kõrvalekaldumise alused (PkS § 19 lg 2): · esineb lapse või teise abikaasa tähelepanuvääriv huvi (kohtupraktikas seda eriti ei leita. kohus ütleb, et lapse suhtes on lapsel ülalpidamis-kohustus. ) · üks abikaasadest ei ole oma sissetuleku või tööga mõjuva põhjuseta
oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid. Võimalik hageja survestamine käenduslepingu sõlmimisel ei anna tuvastatud asjaoludel alust teistsuguseks arvamuseks. Käenduslepingut ei ole hageja sellele tuginedes tühistanud. 41. Hageja ei ole vaidlustanud, et kostja käenduslepinguga tagatud nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kolleegium märgib siiski, et ekslik on maakohtu otsusest tulenev järeldus (vt maakohtu otsuse p 54), nagu mõjutaks PankrS § 42 järgi võlausaldajate nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ka nõuete sissenõutavust käendaja suhtes. See erisus on kehtestatud üksnes põhivõlgniku pankrotimenetluse eripära arvestades ja menetluse kiirema kulgemise tagamiseks ega saa kahjustada kolmandate isikute õigusi. Seega saab käendaja esitada nõudele vastuväiteid, nagu ta saaks esitada juhul, kui põhivõlgniku pankrotti ei oleks välja kuulutatud
lisada ühendava ühingu põhikiri ja mille peab kinnitama notar. Ühinemisearuandes tuleb selgitada ühinemise mõju ASi või OÜ töötajatele ning võlausaldajatele. Piiriülese ühinemisel on reguleeritud ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate, töötajate huvide kaitse. PANKROT JA SANEERIMINE 261. Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus? Pankrotiseadus (PankrS, RT I 2003, 17, 95; 29.06.2011, 1) reguleerib pankrotiga seonduvate probleemide lahendamist ja sätestab nende õigusliku menetlemise korra. Saneerimisseadus (SanS, RT I 2008, 53, 296; 2010, 2, 3) reguleerib ettevõtete saneerimist, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus. 262. Mis on pankrot? Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetust nimetatakse pankrotiks.
Raha, mis on kummagi AK pangaarvel abielusuhtelõppemise seisuga, loetakse nendeühisvaraks. Siiski, kui raha on arvele laekunud LV müügist, tuleks seda käsitleda samuti LVna § 27 lg 2 p 3 alusel. AÕS-Komm I/Varul, § 70, 3.4.2.2.d, Ühesõnaga, praktikas tõendamisprobleem (PKS § 27 lg 6) 4. Juh.liikme vastutus, kahju hüvitamise kohustus Kas mõjutab mõlema AK vara? Ka selle vara, kes otsuste vastuvõtmisel osalenud ei ole? TSÜS § 37, PKS § 18, PKS § 33, PankrS §-d 112, 122 Mõjutatud saab teine AK täitemenetluses/pankrotimenetluses, kui ühisvara müüakse võla katteks (ainult võlgnikust AK osa; teine osa (müügistsaadavast tulust) jääb AK-le, kes ei ole võlgnik. Aga ühisvara müügi risk on. tagasivõitmine pankrotimenetluses (5 a enne pankrotioukorda) - tasuta ("petmisemaiguga" ühisvara jagamise lepingud) 5. Pärimisõigus ● Varasuhtest pärimisõigus ei sõltu (ja ülalpidamisõigus ka)
tagajärjed kui § 92, aga valduse teket tunnistatakse, kui konkreetne asi on eraldatud. § 92 ja 94 eristamine 92 on selge ja avalik, on täpselt määratletud; 94 kui on kokkulepe mingi konkreetse aparaadi suhtes. Antud kaasuse puhul ei ole E nõue põhjustatud, ta ei ole saanud omanikuks, tal ei ole võimalik seda asja vinditseerida. Kuna ta ei ole asja valdust saanud, ei ole tal ka muid valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne. § 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
99 Tähtaeg ja tähtpäev. (Slaid 18) Seda teemat käsitlevad neli TsÜS-i paragrahvi on väga olulised mitte ainult tsiviilõiguse eesmärke, vaid õigusselguse huve laiemalt. TsÜS-i tähtaja ja tähtpäeva sätteid kohaldatakse muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 62 lg 1), halduskohtumenetluses (HKMS § 5), haldusmenetluses (HMS § 33 lg 1) ja pankrotimenetluses (PankrS § 3 lg 2). Tähtaeg on TsÜS § 134 lg 1 ja 2 järgi kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti
määruskaebemenetluses käsitleda kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendatust. Sel juhul on määruskaebuse läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtu poolt KrMS § 231 lg 5 ja § 385 p 14 alusel ekslik. (p-d 1315) uurimiskaebeks õigustatud isikud Pankroti väljakuulutamisest alates peab pankrotihaldur võtma viivitamata üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema (PankrS § 124 lg 1 esimene lause). Muu hulgas tähendab see pankrotivarasse sellise vara väljanõudmist, mis ei ole võlgniku valduses (PankrS § 124 lg 1 teine lause). Sellest lähtuvalt võib haldur nõuda valduse ülevõtmiseks pankrotivarasse ka enne pankroti väljakuulutamist kriminaalmenetluses arestitud võlgniku vara. Kui selline vara on kriminaalmenetluses kohaldatud arestiga KrMS § 142 lg 7 alusel ära võetud, tuleb pankrotihalduril vara väljanõudmiseks taotleda prokuratuurilt või
annaabi.ee 
