I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
I maailmsõda Karl Sinijärv 1. MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid.
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumil...
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907. aastal sõlmitud liit Prantsuse, Venemaa ja Suurbritannia vahel vastukaaluks Keskriikidele....
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaa...
maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: · Alahinnati ohtu-suuriigid ei uskunud maailmasõja võimalikusesse · Sõda romantiseeriti-levis kujutelm et sõda oli romantiline, üle ja hiilgav; lihtrahvas leidus neid kes lausa sõda soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutuks kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist; Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa kuulutas Serbiale sõja vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni; Saksamaa esitas ultimaatumi, Venemaale ja selle liitlasele, mis nõudis mobilisatsioonkäsu tühistamist; Kui seda ei tehtud kuulutas Saksamaa Venemaale , prantsusmaale sõja; Sõdivate poolte plaanid
laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. 4) 1 Maailmasõja põhjused, ajend, sõjaplaanid, uuendused sõja pidamises, algus. Põhjused: · Alahinnati ohtu (ei usutud maailmasõja võimalikusesse ja ei pingutanud, et seda ära hoida). · Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.(riikide valitsustes nagu
sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane. Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal 2. MAAILMASÕJA AJEND 28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4
kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste laviin, mis viis sõjani venemaa asus toetama Serbiat, Saksamaa aga õhutas Austria-Ungarit Serbiale sõda kuulutama. Nii saigi atentaadist sündmus, mis viis sõjani. Suurriikide liidud: Esimene sõjaline blokk oli Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ning Itaalia. Viimane
Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi
Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. ; Seega I MS oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks olid suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Sõja ajend: Sarajevo atentaat 28.06.1914- A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kuu aega hiljem kuulutas A-U sõja Serbiale. (Kuidas sõda algas: Venemaa toetas Serbiat, A-U kuulutas Serbiale sõja, venemaa kuulutas mobilisatsiooni, Saksamaa kuulutas venemaale sõja 1.aug.1914 ja siis prantsusmaale, läks kallale ka Belgiale, sõda laienes(34 riiki) ) 28.06-A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia terroristi poolt. 23
ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................2 Sõdivate poolte plaanid...............................................3 Sõja põhjused...............................................................4 Maailmasõja ajend.......................................................5 Sõjategevus läänerindel...............................................6 Sõjategevus idarindel...................................................8 Sõja lõpp......................................................................9 Kokkuvõte...................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................11 Sõdivate poolte plaanid
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
I maailmasõda 1914-1918 Karoliina Ojasaar 12D 1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt
Põhja-Läti koos Riia linnaga läksid Rootsi valdusesse. 1630 – Tartus avati gümnaasium. 1632 – Tallinnas avati gümnaasium. 1632 – Tartus avati ülikool. 1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu Eesti ala oli ühendatud Rootsi ülemvõimu alla. 2 I. LIIVI SÕJA (1558-1583) POLIITILINE EELLUGU JA AJEND Vana-Liivimaa Liivi sõja eelõhtul Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas: - feodaalsete väikeriikide killustatus; - sõjaline nõrkus võrreldes naabritega; - väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda; - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud:
Esimese maailmasõja põhjused 1. Saksamaa ja prantsussmaa tüli elass-lotringi kuuluvuse pärast 2. venemaa ja austria-ungari konkurents mõju pärast Balkani poolsaarel 3. Inglismaa ja saksamaa vaheline võitlus loodrirolli pärast maailmas 4. kolooniate ümberjagamine 5. natsionalism oma rahvuse huvide ületähtsustamine 6. suurriikide liidusuhete mehhanism 7. sõjaväelaste soov rakendada oma sõjaplaane Maailmasõja ajend Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serbia salaorganisatisooni poolt
a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajendas Inglismaal sõda kuulutama Saksamaale Sõjaplaanid
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud...
VIKTOR KIEMETS MIHHAIL LÕSSENKO Endine miilitsaohvitser, kes mässajatele käske Interrinde liider jagas Ülemnõukogu nimetas Eesti NSV ümber Eesti Vabariigiks, kõrvaldas punalipud ja kuulutas riigivärvideks sinise, musta ja valge. AJEND RAHVAKOGUNE MINE 01 Kell neli oli Toompea lossi plats täis punalippe kandvaid meeleavaldajaid ARNOLD RÜÜTLI 02 Nõuti rahva ette Ülemnõukogu VÄLJAKUTSUMINE MEELEAVALDAJATE esimeest ,,Arnold, võhodi odin!“ (Arnold, tule üksi välja!) 03 EMOTSIOONID SÜNDMUS Näidati näpuga üle kõri Eesti Kongressi
PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal...
- ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
Pooldati vabakaubandust Euroopaga 5. Sisepoliitilise kriisi kujunemine võitlusest orjuse ümber: abolitsionistid ja nende tegevus, vabariiklaste ja demokraatide suhtumine orjusesse. 1808- keelati orjade sissevedu USA-sse Abolitsionism – liikumine, mis nõudis orjuse kaotamist Abolitsionistide tegevus: Friisoilerite tegevus Asutasid ühinguid ja ajalehti Neegerorjade põgenemise organiseerimine 6. Kodusõda 1861-1865: setsessiooni ajend, sõja algus, osapooled, Põhja võidu põhjused sh Lincolni reformid orjuse ja maaharimise küsimuses. Setsessiooni ajend – Abraham Lincolni astumin presidendi ametikohale 1861 Sõja ajend – 14. aprill 1861 tulistati Lõuna-Carolinas, sadamas föderaalvägesid Unioon (Põhi) Konföderatsioon (Lõuna) Põhja võidu põhjused: Uniooni pooldajaid oli rohkem Vabatahtlike armee Võimekad väejuhid Põhja sõjalaevastik – mereblokaad
Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28 juunil 1914 Kuna suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani hakati saksa kindralstaabi Alfred von Schlieffeni järgi nimetama Schlieffeni plaaniks. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta venemaa peale. Plaan 17 ,,HOOGNE PEALETUNG" Prantslaste sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida
Ajalugu 1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Ühiskond Nüüdisühiskonna arengumudelid: agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond seal...
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine!
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire
Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping. Prantsusmaa- soovis vähendada Saksa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet. Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised kolooniavaldused, et tõusta maailmavõimuks 5. I ms põhjused ja ajend Õ lk 36 - 38 Põhjused: · Imperialistlike riikide vahelised vastuolud (SBR, Pr, Sak) · Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam) · Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid (Elsass-Lotring) · Võimuvõitlus Balkani ps Venemaa ja Austria-Ungari vahel · Sõjaliste blokkide olemasolu - Kolmikliit ja Antant Sõjale aitas kaasa: ohu alahindamine, sõja romantiseerimine , puudus organ mis lahendaks rahvusvahelisi probleeme.
ja instiktiivne. Nende agressiivsus ja afektid jäävad tundemaailmast kui tervikust isoleeritud, puhtinstiktiivseks väljaelamiseks. Agressiivsus on vaid pingest vabanemise teenistuses, see elatakse välja kontrollimatult ning mingit süüd tundmata. Kuna skisoidsetel inimestel ei ole sidemeid teiste inimestega, siis ei ole neil ettekujutust, kuidas nende agressiivsus teistele mõjuvad. Seetõttu on nad ülearu teravad, salvavad bõi äkilised. Tühisemgi ajend võib vallandada agressiivsust, see võib iseseisvuda ja ilmneda kõikmõeldavais äärmuslikes vormides. Turvalisuse ja seotuse puudumise ning sellest tuleneva umbusu tõttu tunnetab skisoidne isik teise inimese lähenemist enesele ohustamisena. Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida
Crecy lahing 26. august 1346 Liisa Tamm 100 aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aatsal Tegelik sõjategevus algas 1346. aastal Crecy lahinguga Põhjus, ajend Põhjused: -Inglismaa püüe taasvallutada Prantsusmaalt alasid Ajend: -Inglise kuninga Edward III trooninõudlus Crecy lahing 26. august 1346 Prantsusmaal Saja aastase sõja tähtsaim lahing Murrang sõjapidamises (tulirelvade kasutuselevõtt) Inglastest vibukütid Prantsusmaal raskerelvastusega rüütlid Prantsusmaa sai lüüa Lahingu käik Edward III taandus Pariisi juurest La Manche’i ranniku poole Prantslased jõudsid neile järele Inglased asusid heale positsioonile
maal, elatustaseme langus, toidupuudus(ersatzkaubadkeemiatöösutus), epiteemiad, naised tööl(tehastes, kaevandustes, kuid palk väiksem kui meestel), levisid vasakpoolsed vaated, kasvas vägivald. Tagajärjed: sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kokku varisesid AustriaUngari, Venemaa ja Saksamaa. Muutus jõudude vahekord, esile kerkis USA.Sekkumine kodanike ellu Demokraatia kriis. VENEMAA VEEBRUARIREVOLUTSIOON veebruari lõpus. Ajend Peterburi vilets varustamine toiduainetega. 1917 võim pealinnas ülestõusnute käes. Riigiduuma Ajutise Komitee artikkel 3märts 1917 loobus troonist, võim ajutisele valitsusele. Enamlaste esiletõus, plaan Ajutine Valitsus kukutada. OKTOOBRIPÖÖRE plaan teada, 25.okt.1917, enamlaste plaan teha riigipööre. Võim enamlastele Rahvakomissaride Nõukogu. 26okt. Esimees Lenin BRESTI RAHU 3märts 1918, loovutati sakslastele maaala, kus elas ligi
riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel.
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk
riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel.
Liivi sõda: 1558-1583 Põhjused: 1) Liivimaa killustatus 2) Ümberkaudsete riikide kasvav võimsus ja võimuiha Ajend: Tartu maks- Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma Osalejad: 1) Venemaa- Ivan IV Saatis Alutaguse kanti mongolid 2) Rootsi 3) Leedu-Poola 4) Taani- Magnus Tagajärjed 1) Liivimaa oli rüüstatud ja pooleldi inimtühi maa 2) Jagunenud Rootsi ja Poola vahel
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit Jaapan: vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning seejärel sissetung Saksamaale Sõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Sõjategevus: 1914 2. augustil hõivasid Saksa väed Luksemburgi. 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. august nn piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Saksamaa käest lüüa 5.6. september Marne'i lahing Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele 1915 Algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi. 1916
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel
1 MS Kriisid enne 1MS 1912-1912 toimuvad 2 Balkani sõda. Kuni 19saj. oli B-ps kuulunud türgi ehk osmanite impeeriumile. 19saj. algas türgi nõrgenemine. 19saj-20saj. alguses vabanes türgi võimu alt kreeka, serbia. Serbial olid tihedad suhted vene riigiga. Serblaste huvi oli, et B-ps tekiks tugev slaavi riik . Türgi nõrgenemist lõikas kasu A-U. A-U sai endale bosnia ja hertsogeina. A-U huvi oli veelgi oma valdusi laiendada. Põhjused * vastuolud maailma suurvõimude vahel * ohu alahindamine- lokaalsõdade ohutus * sõja romantiseerimine * rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * sõjalise mõtlemise jäikus ( keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu
haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Liivisõda 1558 – 1583 1) Sõja põhjused ja ajend: Vana-Liivima nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asusid Vene väed Tartut piirama. Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn Tartu venelaste kätte. 5. Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond? 6. Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik? 7. Milliseid lubadusi sisaldas Sigismund II August Liivimaa aadlike privileeg? Vt. ka lisamaterjal! Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
