Sheet1 Isikuliste asesõna кто? я ты И. kes? mina sina у кого? у меня у тебя kellel? minul sinul Р. (нет) кого? меня тебя keda? mind sind кому? мне тебе kellele? mulle sulle Д. к кому? ко мне к тебе kelle juurde? minu juurde sinu juurde кого? меня тебя В. keda? mind sind с кем? со мной с тобой Т. kellega? minuga sinuga о ком? обо мня о тебе П. kellest? minust sinust Page 1 Sheet1 asesõnade käänamine он она мы вы ...
LEKTIONEN 8-9 VARIANTE1 1.Kirjutage kuupäev sõnadega välja 01.01. der.... 24.02. ... 31.12 ... mein Geburtstag: in Zahlnen... in Worten... 2. Täiendage vastavate isikuliste asesõnadega a) Deine Eltern sind schon hier, aber wo bist ...? b) Unser Termin ist um 10 uhr, aber ... sind noch zu Hause. c) Meine Hausaufgaben sind noch nicht fertig un ... schaffe es nicht mehr. d) Ihr Telefon ist kaputt und ... sind auch nicht in der Schule. e) Euer Vater wartet schon, aber ...kommt zu splät. f) Das ist ihre Adresse, ... wohnt jetzt in Berlin. g) Das ist seine Telefonnummer, ... hat jetzt Telefon. h) Das ist Simones Kind. Das ist seine Ball. ...spielt jetzt hier.
3) tõkendi kohaldamise ja muutmise määruse koopia; 4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta. (5) Süüdistusakti kohtusse saatmisel jäetakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 nimetatud ümbrik hoiule prokuratuuri. Ümbrik esitatakse kohtule tema nõudmisel. 13. Ristküsitlus kui võistleva kohtumenetluse pärl. lk. 342-344 Meie tänase kriminaalmenetluse kohtumenetluse võistlevust rõhutab kahtlemata ka p-s 288 (ja selle viitavates teistes paragrahvides). Isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodika on ristküsitlus. Ristküsitlust iseloomustab tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus eeskätt ja põhiliselt kohtumenetluse poolt ühise ja teine teise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Eeskätt just isikuliste tõendite uurimisel (seega eeskätt just ristküsitluses) avaldub kohtu oluliselt neutraalsem roll võrreldes KrMS-i eelse perioodiga. 14. Esmas-, teises- ja kordusküsitlus lk. 344, 345 p. 288 lg
Igaühe õnn on kordumatu Öeldakse, et planeet Maa on oma elanike poolest tohutult kirju. Maailmas leidub nii palju erinevaid rasse ja rahvaid, et nende üleslugemiseks ei piisa isegi kümne käepaari sõrmedest. Leidub ka igasuguseid inimesi, kes oma isikuliste omaduste tõttu üksteisest väga lahkneda võivad. Sellegipoolest on igal omad tahtmised ja soovid, mida püütakse täita, et tunda oma eesmärgi saavutamisest mõnu. Saadud heaolu ehk õnne ei ole igaühe jaoks samatähenduslik, vaid oleneb paljudest asjaoludest. Õnne tähenduse määrab suures osas ära inimese isiksus, mis sõltub erinevates osadest. Otsustavateks saavad päritolu ja inimsuhted, isegi sugu. Oma isamajas saadud kogemused on
vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ 6 Pukapuka keeles esinevad artiklid: e – vaste inglise keele a, an E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k „He is a stupid man.”) te – vaste ing the nā – vaste the (mitmus) 6 mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil: matua – täiskasvanu, (lapse)vanem mātutua – vanemad matua tāne – isa matua wawine – ema wāwine – naised 6 Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus, mitmus ja duaal, lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte: māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma) mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa. tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī
Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja tegusõna быть kaotab oma leksikaalse tähenduse ning määrab arvu ja pöörde (Topkina, 2016). Süntaks Riifi keeles tavaliselt kasutatav sõnajärjestus on järgmine: verb-subjekt-objekt, kuid võib kohata ka teist järjestust: subjekt-verb-objekt (Britannica, 2016).
88- Moe 89- magama 90- momoe/moeraki 91- Nopo 92- elama 94- nonopo/noporaki 93- istuma 95- Tu 96- seisma 97- Turaki 98- 99- (2) 100- Nimisõnad: 101- Nimisõnadel on mõnetigi ühist isikuliste asesõnadega. Kui nimisõna on alus, kasutatakse tema ees abisõna 'ko'. Nimisõnale järgneb ajatähis ja tegusõna. Kui nimisõna on sihitis, kasutatakse ees abisõna 'ki' või 'i'. Abisõna 'o' kasutatakse juhul, kui tahakse väljendada omastamist. 102- Nimisõnade vorm ei muutu kui tahetakse väljendada mitmust või ainsust. Kasutatakse numbrit eelnevate artiklite abil. 103- Esemete hulka väljendatakse aga hoopis eelartikliga. 104- Näide
Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24
kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohoad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine
kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine
tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad. Tema (*teda) jäeti maha. Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat. …raamat, mis = mille ma ostsin… Parim, mis = mida sa teha võid,…. Mis = mida te sellest arvate?
Võib öelda, et selles nähti plebeide võitu, sest nüüd said ka vaesemad inimesed protsessi alustada19 Legis actio per iudicis arbitrive postulationem on hagi liik, mis on mõeldud ainult 16 E. Ilus "Rooma eraõiguse alused" lk.62-63 17 E. Ilus "Rooma eraõiguse alused" lk.62 18 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk.62 19 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk.62 7 isikuliste hagide jaoks. Tegu oli perekonna lahutusega seotud asjade ning ühisvara jagamisega. Hagi nimi tuleb nõudest määrata protsessi jaoks kohtunik, kes teeks vahekohtuniku tööd. Puudus sacramentum nõue20. Käesoleva hagi juures olid kindlad vormelid, mida tuli lausuda ja kui seda ei tehtud, siis oli terve menetlus kehtetu. Näitena võib tuua järgmised vormelid, mis on pärit XII tahvli seadustest: Per iudicis postulationem agebatur, si qua de re ut ita ageretur lex iussisset sicuti lex XII
erinevad subjektid ja investeeringu suurusest sõltub tulem; töö on valdkond, mis taastoodab ühiskonna sotsiaalset struktuuri. GLOBAALNE TÖÖJÕU LIIKUMINE- puudutab nii tootmis kui ka teenindussektorit. TÖÖ • Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. • Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. • Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega (Bosch, 1995). Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide paljusus (individuaalse elu nn. privatiseerimine (Bauman2000). Nõuded töötajale:
· Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv Välteline ehk kvantiteeriv süsteem Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule Rõhuline ehk aktsendiline süsteem: iktused (tugevad positsioonid) ja iktustevahelised intervallid · Rõhkur (iktustevaheline intervall 1-2 silpi): daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid · Paisur (iktustevaheline intervall 1 silp) Värsimõõdu määramine: alati rõhutud · Isikuliste asesõnade lühivormid (ma, ta, sa) · Sidesõnad (ja, ning, või, et) · "ka" · "ju" Daktüloid- võib korduda 3 ja/või 4 rõhulist silpi, tekib paralleel, tavalise daktüliga + - ± + - +- Laine üks laululaeva + - - + - + - pilvede alla loopis Amfibrahhoid + + - - + - - + - - Ööst purjetan kevadelaevaga, + + ± + - - + Pikk pilv kui hõbedast aer. ± +- - + - + - - Nüüd kõnelen valge päevaga, ± + - ± + - + Mis puhas kui lapse naer.
o sõna lõpus võivad klusiilid häälduda lühikesena, nt annab ‘annab’; o Q2 ja Q3 jäiga vastanduse puudumine; morfoloogia: o si-imperfekt, nt vahtsime ‘vaatasime’; o verbide kaudses kõneviisis na-tunnuselised kaudse kv oleviku vormid, nt olna ‘olevat’; keli- ja veli-liitelised määrsõnad, nt istakkeli ‘istukile’; sidemed Võrtsjärve läänepoolsete murretega: sõnad, mille lõpul on v vokaalistunud, nt aru ‘harv’; n-i kaoga isikuliste asesõnade vormid, nt mia ‘mina’; väga tugev keeleline ühtsus; Idarühm Võnnu, Kambja. murdepiirid hajusad; 13 arhailised jooned: o personaalne passiiv, nt temä kutsutas ‘teda kutsutakse’; o võrupärane v-tunnusega kaudne kv, nt ollev ‘olevat’; o larüngaal pl nom tunnusena, nt miheq ‘mehed’;
I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid
I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid
Vokaaliderohke (sildid teeääres nt) Süntaks - lausete moodustamine. (Lastel on keeleõppeks vaja elavat suhtlemist.) Ajalooline keeleteadus: * algkeele rekonstrueerimise näide: Eghom =) ld ego, hispaania yo, vene ja, inglise I, saksa ich jne. Kuid me ei tea, kas mina varianti seal üldse kasutatigi. * Civis romanus sum - mina olen Rooma kodanik ja vaid väga harva lööb keegi endale vastu rindu ja ütleb: "Ego sum" * Isikuliste asesõnade kasutamine võis tulla alles suhteliselt hiljuti. (Meie grupi liige ehk ei tehtud vahet kas mina või sina või tema.) * Vanaheebrea keeles "minu laul" - sir-i-ja, st "laul siin" ja "sinu laul" - sir-i-ka - "laul seal". Tamili (draviidi ürgkeel) keeles tan - "ise" või "mina", aga tan-gel - "ise-seal" ehk "sina". * Sumeri: Mu-du - "mina ehitasin" või ka "sina, tema ehitas" või "meie ehitasime" ehk teisisõnu: "ise (nimi, mees, inimene) ehitas"
I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 2. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 3. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 4. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse
teisiti kokku lepitud. Vara on isikule kuuluva rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Varaks nim isiku kõikide rahalist väärtust omavate õiguste ja hüvede summa. Vara eriliiigiks on ettevõte ja pärand. Lähtudes spetsialiteedi pm, tuleb vara hulka kuuluvad erinevad esemed eraldi käsutada vastava eseme liigi kohta käivate normide järgi. Vara võib tervikuna üle minna seaduse alusel. Ettevõtteks nim isikuliste ja esemeliste vahendite organisatoorset ühtsust tulundusliku eesmärgi saavutamiseks. Lk 29-39 Asjaõseaduse ül on reguleerida tsivõiguse asjaõiguslikke aluspõhimõtteid ning olla baasiks sama valdkonna seadustele, eelkõige avalik-õiguslikele. Seadus jaguneb üld- ja eriosaks. Asjaõiguste puhul käsitletakse nende tekkimist, sisu ja lõppemist. Asjaõigust tuleb rakendada koosmõjus teiste tsiviilõiguse hulka kuuluvate seadustega. Asjaõigus on turumajanduse nurgakiviks
I Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon – juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus – vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid – liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur – kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus – asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. 1. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1. territoriaalkorporatsioon- territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon- liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus- isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avalike ülesannete täitmiseks (Otto-Maieri tõlgendus), näiteks rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid
- Territoriaalkorporatsioon territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt kohalikud omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald) - Personaalkorporatsioon liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur, notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa) - Õigusvõimeline asutus (asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks; asutused on nt Politsei- ja Piirivalveamet; ministeeriumid jne) teatud asutustel on seadusega antud juriidilise isiku pädevus (võime olla iseseisvalt õiguste ja kohustuste kandja) ehk avalik-õiguslik asutus (nt Rahvusraamatukogu) + Avalik-õiguslik sihtasutus (terminoloogiline lähedus on asutusel ja sihtasutusel suur) olemas isikulised vahendid
* tulundusühingud (§ 31) * mittetulundusühingud ja sihtasutused (§ 48) 2) avalikõiguslikud (kuskil 20 tk terves riigis) * territoriaal korporatsioon – territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev jur. isik (vald, linn, riik) * personaal korporatsioon – liikmeskonnal põhinev jur. isik (advokatuur, notariaat) * õigusvõimeline asutus – isikuliste ja esemeliste esemete kogum, millel on õigusvõime ja mis on loodud mingi avaliku ülesande täitmiseks (Rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool) * avalik sihtasutus – vara haldamiseks loodud jur isik (Haigekassa, Eesti Pank) ! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms
protsessi, kaotas ka oma raha riigi kasuks. (G.4, 14; 4, 16; XII tahvlit 2, 1a). Otsuses tuvastati ainult fakte (näit furtum mihi fecisti – sa oled minu vara varastanud), mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi nagu dare oportere (ollakse kohustatud midagi andma). Hagisid in rem ja in personam eristus ei olnud seega sel juhul vajalik. 2) Legis actio per iudicis arbitrive postulationem on mõeldud ainult kindlat liiki isikuliste hagide (actio in personam) jaoks, mis puudutas perekonna lahutusega seotud asju ning ühisvara jagamist. Legis actio enda nimi tuleneb siin nõudest määrata selle protsessi jaoks kohtunik, arbiiter, kelle jaoks oli olulisem olla vahekohtunik, mitte tingimata ülimuslik kohtunik. Seepärast puudus siin ka tõenäoliselt sacramentum’i nõue. Gaius kirjutab selle kohta järgmist: Per iudicis postulationem agebatur, si qua de re ut ita ageretur lex iussisset sicuti
Seetõttu oleks pidanud salvestisest tehtud kirjalikule protokollile eelistama selle vahetut kuulamist kohtus. Käesolevas asjas uurisid kohtud tõendina vaid salvestise alusel koostatud protokolli. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et arutatavas asjas ei ole tekkinud vaidlust salvestise sisu ja selle protokollilise kajastuse adekvaatsuse üle. Protokollis kajastatud vestluse sisu on kriminaalasja puutuvas osas ka otseste isikuliste tõendiallikate kaudu kohtus kõlanud. Seega ei ole põhjust käsitada teabesalvestise kohtus kuulamata jätmist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, millega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus KrMS § 339 lg 2 p 2 tähenduses. 10. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et eraelulise sfääri, sh kommunikatsioonivahendite kaudu edastatud sõnumi saladus on kaitstud KarS §-ga 137
mis ei ole kättesaadav või selle vajadus on põhjendamata. Tõendite hindamine Tõendeid hinnatakse kohtu poolt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumina. Tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kõikide tõendite üle saab vaielda. Tõendi hindamisel osutub oluliseks tõendi usaldusväärsus, mida mõjutavad sellised asjaolud nagu tõendi saamise asjaolud, tõendi allikas jne. Isikuliste tõendite puhul on oluline usaldusväärsuse ja tõendist saadud info hindamisel isiku omadused- haridustase, meeleorganite tajumisvõime. Tõendeid hindavad ainult esimese ja teise astme kohus. Tõenditel on erinev usaldusaste ja samuti on kohtul erinev põhjendamiskohustus tõendite arvestamata jätmisel. Näiteks on kohtul kõrgendatud põhjendamise kohustus, kui kohus jätab tõendina arvestamata kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse . Kriminaalmenetlusega
Leitakse, et indiviidi õiguslik sotsialiseerumine seisnebki peamiselt teadmiste omandamises ühiskonnas kehtivast õiguskorrast ning seda sätestavast juriidilisest normisüsteemist. Õiguslikult sotsialiseerunuks loetakse indiviidi, kes tunneb kehtivat seadusandlust, austab kehtivat korda ja siit tulenevalt käitub ka ise õiguspäraselt. Õigus inimeste sotsiaalse käitumise regulaatorina kujuneb ja toimib mitte vahetult läbi isikuliste tegurite, vaid peamiselt sotsiaalse olemise struktuurilis-organisatsiooniliste tingimuste kaudu. Õiguslikku sotsialiseerumist saab iseloomustada kommunikatiivse protsessina, milles inimene valdavalt ratsionaalse kaalutluse põhiselt kohandub sotsiaalse ruumi struktuurilis-organisatsiooniliste tingimustega, loob ise nendega kooskõlalise 61
annaabi.ee 
