ja andmete sidumiseks teiste registritega; Katastritunnus on kolmetasandiline numberkood, mis koosneb katastripiirkonna, -asumi ja -üksuse tunnusest. 20. Mis on maakatastri väljavõte? Maakatastri väljavõteteks on: 1) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud väljavõtted maaregistri andmebaasidest; 2) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud koopiad ja väljavõtted katastriüksuse plaanist või kaartidest. Küsimused Eesti kinnistusraamatu kohta 1. Millised asutused ja millisel õiguslikul alusel peavad kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. 2. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4
§5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab? - uusi asjaõigusi ei saa poolte kokkuleppel luua. Asjaõigused tehakse teatavaks valduse ja kinnistusraamatu kaudu. Seega ei eksisteeri asjaõiguses lepinguvabadust nagu see on võlaõiguses. Lepinguvabadus kehtib asjaõiguses kui lepingu sõlmimise vabadus. 25. Mille kohta peetakse kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. §51.(1) AÕS 26. Kinnisasja olulised osad on ... Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. §54.(1) TSÜS 27. Kuidas valdust omandatakse?
15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil
Kinnistusraamat § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad asjaõiguslikuks õigusemuudatuseks olema täidetud
........................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................................................5 2.2. Kinnistusraamatusüsteemi tähtsus...........................................................................................6 2.3. Kinnistusraamat ja kinnisomand............................................................
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid
Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab et olukord on vastupidine registrist (valdusest omaniku eeldamine valduse puhul ja ka kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale. Asjaõigused on seega normid, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse, on suunatud asjadele ja kehtivad kõigi isikute suhtes, kes asjaga mingil moel suhestuvad, st et asjaõigused käivad nn asjadega kaasas (mitte nagu võlaõigused, mis kehtivad konkreetsete isikute vahel ja ei kandu automaatselt üle kolmandatele isikutele). Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes, kes selle (kinnis)asjaga mingisse
157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle
on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4). Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra;5). Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta
Valdus võib olla seaduslik ja mitteseaduslik. Ajutine valduse takistus ei mõjuta valdust. III loeng On vaja teha kinnistusraamatusse sissekannet, et see kinnisasi on sinu omand. Niimoodi igaüks saab vaadata, kellele mingi kinnisasi kuulub. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. ❏ Kinnistusraamatusolevad andmedon alati õiged. ❏ Kuidas tagastatakse seda, et kinnistusraamatu andmed on alati õiged? ---> Selleks, et sul oleks omandiõigus selle kinnisasja üle, on vaja teha kanne kinnistusraamatusse. Siiamaani, kuna kanne kinnistusraamatusse tehtud ei ole, on selle kinnisasja omanikuks eelnev inimene. ❏ Kuidas kinnistusraamatusse kanne tehakse? ---> Kinnistusraamatu kanded - kinnistusraamatusse sisestatud informatsioon. Seda teevad kinnistamiseks pädevad isikud- kohtunikud või kohtuniku abi
servituudid, pantimine. 4. Kinnisvaraturu iseäärasused. Nende mõju majandusele. - hinnakujundamise iseärasused - müüjate ja ostjate piiratud arv, - turgude lokaalsus, - regionaalmajanduse seis, - nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul, - kõrge tehingute korraldamise hind, - kinnisvara esmase ja korduvkinnisvara turg, - kinnisvara madal likviidsus, - kinnisvarariskide mitmekesisus. 5. Kinnistusraamatu pidamise vajadus ja raamatu sisu. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb:
jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele., anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, reaalosades. Küsimus 14 Kinnistusraamatu tähendus seisneb selles, et Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista Vali üks või enam: küsimus a. kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse
situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab et olukord on vastupidine registrist (valdusest omaniku eeldamine valduse puhul ja ka kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale. Asjaõiguste erinevus võlaõigustest Võla- ja asjaõiguse vahel tehti vahet juba Rooma õiguses. Asjaõigus andis vahetu võimu teatud kindla asja peale. See õigus oli suunatud, eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu. Seega oli tegemist absoluutse õigusega. Obligatsiooniõigus oli aga rajatud vaid kahe poole krediitori ja debetiitor vahelisele õigussuhtele. Olles suunatud teatud kindla isiku vastu, oli see relatiivne õigus
eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu. O E-le laenu tagasi ei maksa, mistõttu nõuab E O-lt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist. Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad õiguspäraselt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt.
ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast seda. Samas on seaduses täpselt kirjas, millisele varale kommertspant ei ulatu. Need on näiteks kassas või pangas olev raha, aktsiad, osakud, väärtpaberid, samuti vara, millele saab seada teist liiki pante (näiteks hüpoteek). Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu. 29. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. 30. Millised on kinnistusraamatu funktsioonid? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev
......................7 3.3. Materjalid ........................................................................................................................................ 7 3.4. Tehnosüsteemid...............................................................................................................................8 3.5. Rajatised.......................................................................................................................................... 8 4.Kinnistusraamatu andmed..........................................................................................................................8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri ....................................................................................................................9 4.2. Kinnistu koosseis...............................................................................................................................9 4.3. Omanik...............................................
157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle
Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus;
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest
reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või 3) kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234) (1) Kohustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist selle väljaostmisega õigustatud isikult, kui: 1) õigustatud isik ei täida reaalkoormatise tekkimise aluseks olevat lepingut või 2) reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest. (2) Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama. (3) Väljaostu ei või nõuda, kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga. § 235. Väljaostuhind (1) Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes
Omanik võib kasutada asja nii nagu tahab, ta ei pea kellelegi selle kohta aru andma ja võib seda ka õiguslikus mõttes vabalt käsutada. Rooma õigus ei tee vahet maa- ja vallasasjade omandi vahel, ta loob loomulikud erinevused ohvriks mõiste "võim asja üle" ühtsusele ja suleb endle, vaatamata oma tehnilistele eelistele ja kõrgele arengule, sellega tee praktiliste õigusinstituutide juurde, mille lõid teised, iseenesest vähem täiuslikud õiguskorrad, eelkõige tee kinnistusraamatu juurde. 2. Germaani õigus Germaani õigust iseloomustas palju suurem omandiseoste rõhutamine; germaani seadus tunneb ka astmeid, mis olid rooma õigusele võõrad, ülem- ja alamomandit, eelkõige erinevusi maa- ja vallasomandi vahel. Need arvukad vormid ja variatsioonid olid ühtlasi sotsiaalse seotuse teenistuses. Kirik esitas eriti selgeid moraalseid nõudmisi omandile ning süvendas sellega veelgi antud õiguse olemust. 3. Mõisaomanike võimu likvideerimine
12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29
1) Koormatavate maatükkide ühendamisel – liitmaatükil tekib tavaline hoonestusõigus 2) Kui ühendatakse samal maatükil olevad hoonestusõigused – tekib ühishoonestusõigus Hoonestusõiguse lõppemine: Lõppemine tähtaja möödumisel, Kokkuleppelisel lõpetamisel Lõppemine tähtaja möödudes Hoonestusõigus kui tähtaegne piiratud asjaõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel (TsÜS § 110 koos § 105 lg 1). Hoonestusõiguse lõppemisel muutub kinnistusraamatu kanne valeks. Koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist (AÕS § 66 lg 1) ehk kinnistusraamatu parandamist, mitte aga juba lõppenud õiguse täiendavat lõpetamist. Hoonestusõiguse lõppemine kokkuleppel Vajalik on kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kas kinnistusosakonnale või hoonestusõiguslikule isikule (AÕS § 244). Lisaks on vajalik ka kõikide puudutatud isikute nõusolek, nt hoonestusõigust koormavate
Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid:
Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt isiku elu lõpuni o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid:
(MuKS § 27 lg 2); riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2); kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne Tekkimine Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi Sealjuures: Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257 lg 1 ja 2). Ostueesõiguse teostamine Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga (notariaalse) müügilepingu Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale (samas vormis kui leping)
Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras. § 50. Kaasvalduse kaitse (16) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras. (17) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid. III LOENG Kinnistusraamat § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust
Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele. Kasutuskorra määramine kohtu poolt on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste ja kinnistusraamatu kande tegemise nõusolekute asendamine. Kohus paneb kasutuskorra paika ja siis kehtib see. o Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid.
..........................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................17 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................18 SISSEJUHATUS
Asi võib tsiviilkäibes olla: - tervikuna - reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud - mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana. 28. Mis on kinnisomand? Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Maavarade
Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud tuleb uurida, kas pärimine; jagamine on toimunud? Peab olema pärimisõiguse tunnistus. Tehinguid saab teha kui uue omaniku kanne on kinnistusraamatusse kantud või kui on olemas pärimisõiguse tunnistus või omandiõiguse tunnistus. Kas lahus- või ühisvara? Hoonestusõigus on tähtajaline (max 99 aastat) õigus hoida hoonestust (maja kuulub ühele;
tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2.1 Kas SEB omandas hüpoteegi AÕS § 64 (prim - 1 sverhu)alusel? (-) 2.1.1. Kas poolte vahel ehk SEB ja OÜ Osavad Poisid vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.1.2. Kas tehti hüpoteegi kanne kinnistusraamatusse? (+) tuleneb kaasusest 2.1.3. Kas OÜ-l Osavad Poisid oli käsutusõigus? (-) - oli kinnistusraamatusse omanikuna kantud pettuse teel (OÜ Osavad poisid ei olnud kinnistusraamatu omanikud) 2.2
(11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Kuna hoonestusõigus on kinnisasi, saab hoonestusõigust kinnistusraamatu kauda vabalt võõrandada ja pärandada ning koormata kõigi piiratud asjaõigustega, välja arvatud hoonestusõigus, kuna selline suhe oleks juriidiliselt väga komplitseeritud. Hoonestusüiguse kui kinnisasja sarnase õiguse õiguslik reziim nähtub hoonestusõiguse kohta avatud kinnistusregistri osast, millekinnistusosakond avab automaatselt anetiülesande korras pärast hoonestusõiguse sissekandmist maatüki registriosa kolmandasse jakku piiratud asjaõigusena. Hoonestusõiguse
12 (1). 3. Märge kinnisturaamatusse - Kehtivus AÕS § 79 (2) ja § 81 (2). AÕS § 63 (1) p 4. 4. Hüpoteegipidaja nõusolek (tegemist on veel ühishüpoteek) - § 356 (1) 5. Jah, saab kanda küll. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 6. ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega
Kui räägime kinnisasjast, teame kes on selle omanik, millised on kinnisasja koormavad õigused, siis võime rääkida nn kinnisvarast kui konkreetsele isikule kuuluvast hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumist. Kinnisomand (real property) tähendab õigusi ja kohustusi, mis kaasnevad kinnisvara omamisega. Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Omand liigitatakse: - üksikomand - ühine omand · kaasomand (kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand) · ühisomand ( /...../ kindlaksmääratud osades ühises asjas kuuluv omand) Omandiga seonduvad ka omaniku kohustused: - kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri
Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kinnisasja omandamine Hõivamine (AÕS § 126 lg 3) Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse Kinnisasja omandmine Igamine: Jaguneb kaheks 1) Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel 2) Omandamine igamise teel Kinnisasja omandamine Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks) Kinnisasja omandamine Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1
kinnistusraamatusse Jürgeni kasuka märge. Kuna uue kinnistu omandamine ikkagi viibis, otsustas Sander anda veel temale kuuluva kinnisasja 3 aastaks Andrele üürile. Kui Jürgen omanikuna kantakse kinnistusraamatusse, kas ta ka peab ka täitma üürilepingut Andre´ga? 4. Mihkel ja Kaspar sõlmisid omavahel kokkuleppe, mille kohaselt koormati Mihkli kinnistut Kaspari kasuks hoonestusõigusega. Kuna kinnisvara hinnatase oli väga ebastabiilne, siis tahtis Mihkel, et kinnistusraamatu kandes oleks märgitud, et hoonestusõiguse tasu saab muuta vastavalt üldisele hinnatasemele. Kas on võimalik selline kanne, et hoonestusõiguse tasu kuulub muutmisele võrdeliselt tarbijahinnaindeksi muutusele? Kas on võimalik kanne, et hoonestusõiguse tasu suurus aastas kasvab 4 %? 5. Tonile kuulus maatükk, mis oli koormatud ostueesõigusega Hanna kasuks. Erik aga sõlmis Toniga pärast kinnistusraamatuga tutvumist kinnisasja
, . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. - , ,, ,, , , ,, . . 20.Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses. 21.Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses. 22.Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas. , . 19 , , . 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. - , . - , , . .(,,) . , . . . 25. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused. , , ., , . , , . . , . 26. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. , . , . , . ,, , , . , . 27.Valitseva ja teeniva kinnisasja mõisted seoses reaalservituutidega ,
Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Kokkuleppe sõlmimisel notari juures selgitab notar pooltele tehingu sisu, asjaolusid ja õiguslikke tagajärgi, teostab registritest kontrollid, sealhulgas kontrollib esindus- ja käsutusõigust. Vallasasjad on kõik suured ja väikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti näiteks haagiselamu, nööpnõel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka
kokkulepe, kinnistamisavaldusja kanne kinnistusraamatus Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping puudub või on tühine (võib sõlmida ka tagantjärele), kohalduvad alusetu rikastumise sätted, samuti ei saa läbi viia sundtäitmist. lÕPPEMINE Ei lõpe nõude rahuldamisega(va kui vastav tingimus seadmisel) – mitteaktsessoorsus. Siis omandab hüpoteegi kinnisasja omanikkinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka kinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka hüpoteegist loobumisel hüpoteegipidaja poolt Lõpeb: 1
Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud Hõivamine (AÕS § 126 lg 3) Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Igamine Jaguneb kaheks: 1) Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel 2) Omandamine igamise teel Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks). Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1
Selline seisukoht oleks aga vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Samuti on viidatud otsuses leitud, et kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. PS!!! Kui oleks olnud sama olukord, aga tegemist majaga, siis oleks see läinud ühisvarasse vana seaduse järgi!!! 2 RK lahend nr 3-2-1-33-03 - Kas ühivara jagamisel ühiselt võetud laenukohustuse jagamine omab tähendust lepingulistele suhetele võlausaldajaga? Jah, mõlemad on solidaarvõlgnikud. RK lahend nr 3-2-1-13-07 auto ei ole isiklik tarbeese!!
asjaõiguse tekkimise v lõppemise ajal. Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid selline õiguse kohaldamine ei ole obligatoorne. Asja lähtekohariigi v tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises võivad pooled kokku leppida ka teisiti. 14. Mis on kinnistusraamat, selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja oluline osa jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis. S.t
õiguskindlusega: · Võlaõiguslik - kehtib vaid kokkuleppe sõlminud isikute vahel, kolmandatele isikutele pole nähtav ja seetõttu pole ka neile automaatselt siduv. · Asjaõiguslik - kantud mingi servituudina või muu asjaõigusena kinnistusraamatusse, on siduv kinnisasja igakordse omaniku suhtes ja kuna on nähtav (kinnistusraamat on avalik) kõigile, siis on siduv ka kolmandatele isikutele. Erinevused kehtivuses: · Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani. Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus. Võlaõiguslike kasutuste lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste
kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei võu kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Kui kaasomanik tahab tema poolt kasutatavat asja reaalosa selliselt käsutada, peab ta enne saama teiste kaasomanike nõusoleku või nõudma kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi võõrandamine saab toimuda vaid läbi kinnistusraamatu. Mõttelise osa müümisel on teistel kaasomanikel ostueesõigus. Kui seda osa e võõrandata kaasomaniku vanematele või alanejatele suhulastele või kui seadus ei anna ostueesõigust. Ostueesõigus kehtib vaid kinnisasja mõttelise osa müümisel. Vallasasjade puhul ei ole kaasomanikel ostueesõigust. Ostueesõigust teostatakse tehingujärgselt. Peale mõttelise osa müügi lepingu sõlmimist tuleb sellest kaasomanikule teatada, tema nõudmisel esitada lepingu
lintvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal: palk Välisseina välisviimistluse materjal: puitlaudis Välisseina liik: palkseinad Katuste ja katuselagede kandva osa materjal: puit Vahelagede kandva osa materjal: puit ja betoon Katusekatte materjal: kivikatus 3.4 Tehnosüsteemid Vesi: kaev Kanalisatsioon: lokaalne settekaev Küttesüsteem: maaküte Eluruumi köökide arv 1 Pesemisvõimalused: vann/duss, saun Tualetid: 2 4. KINNISTUSRAAMATU ANDMED 4.1 Kinnistu koosseis 100% maatulundusmaa. Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga. 4.2 Koormatised ja kitsendused Hüpoteegid puuduvad. Kitsendused on eelpool nimetatud tehnovõrkude kasuks. 4.3 Pindala 4.89 hektarit. 4.4 Katastritunnus Katastritunnus: 28203:005:0278 5. KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED 5.1Kinnisvara korrashoid Elektrienergia tarbimise jaoks on sõlmitud Võrguühenduse Kasutamise Leping AS Eesti Energiaga
2 1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib õigussuhteid seoses asjadega. Asjaõiguse tunnused: Absoluutsed õigused – kehtivad kõigi isikute suhtes ja kõigil tuleb neid järgida. Asjaõiguste avalikkuse põhimõte – teistel isikutel peab olema võimalik teada saada asjaõiguste olemasolust. Kinnisasjade puhul on see võimalik kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega. Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest. Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus. 1 Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes,
Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnisasjad Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe). Subjektid - (pooled) – kes ei puutu otseselt asjasse, on kolmandad isikud. Ühel poolel võib olla mitu isikut. Ühelpoolel on õigus ja teisel poolel on kohustus. Kui kohustatud pooli on mitu, võib see olla osakohustus või solidaarne kohustus.
sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem
territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas .Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem
annaabi.ee 
