1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud õigushüveks firmajuhi elu. Seega tuleb koosseisu otsida KarS 9. peatüki (isikuvastased süüteod) 1. Jaost (eluvastased süüteod) 1.2. Objektiivne külg: 1.2.1. KarS paragrahvi 114 p 7 eeldused: a) tegu peab olema tapmisega (antud juhul oli kaasusest tulenevalt teo lõppeesmärk firmajuht tappa ja seega on esimene eeldus täidetud). b) eesmärk saavutatakse lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega. ( Kaasusest tulenevalt sooviti tapmine toime panna lõhkeseadeldise paigaldamisega lennukisse ja selle hilisema plahvatamise teel. Seega on täidetud ka KarS paragrahvi 114 lg 7 teine eeldus).
enne riisiko üleminekut H-le. Puuduvad vastutust välistavad asjaolud?: VÕS § 218 lg 4 – ostja teadis või pidi mittevastavusest teadma; ei, H ei teadnud ega pidanud teadma mittevastavusest. H ei pidanud teadma, et korsten ei vasta ehitustingimustele VÕS § 220 lg 1 – ei teatata mõistliku aja jooksul müüjale mittevastavusest; kaasusest ei nähtu, et H oleks teavitanud mittevastavusest mõistliku aja möödumisel. VÕS § 219 lg 1 majandus või kutsetegevuses ostetud asja peab üle vaatama: VÕS § 221 lg 1 – isegi kui H korstnat üle ei vaadanud või mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, saab ta mittevastavusele tugineda kui: Lg 1 p 1: mittevastavus oli tekkinud müüja tahtluse või raske
vaidluse pidamiseks seoses ühisvaraga vastavalt PkS § 29 lg 1 lausele 1 olemas olema: - teise abikaasa nõusolek. Esimese kooseisuelemendi olemasolu kontrollimiseks peab kindlaks tegema, kas M on saanud asja omaniks ning omanikuks saamise korral ka asja omandi säilitanud. Kaasuse tekstist nähtub, et F-i ema andis televiisori kinke esemena üle pärast abielu sõlmimist. Kuna M ja F ei sõlminud abieluvaralepingut ega ole kaasusest nähtuvalt valinud varasuhet ka abiellumisavaldusega, siis kohaldatakse nende vara suhetele alates abielu sõlmimisest varaühisuse kohta sätestatut (PkS § 24 lg 2). Üldreeglina kuuluvad varaühisuse kestel omandatud asjad abikaasade ühisomandisse (PkS § 25). Kinke alusel abikaasa poolt omandatud asjad kuuluvad siiski erandina abikaasa lahusvara hulka (PkS § 27 lg 2 p 3). Tuleb hinnata, kas televiisor omandati kinke alusel ühe või mõlema abikaasa poolt
KK leiab, et kõik loetletud karistused rikuvad tema inimõiguseid, inimväärikust, õigust eneseteostusele ja eraelu puutumatust. Vähe sellest – auto konfiskeerimine ja müük rikub jämedalt omandiõigust ja iga mehe õigust armastada oma autot. Selgitage KK-le, kas ja millised võimalused on teil EL õiguses õpitu põhjal teda aidata. K-l on võimalus taodelda kohtult, et ta jätaks Eufooria seaduse kohaldamata ja kohaldaks vahetut õigusmõju. Tulenevalt Tullio Ratti Van Dyne kaasusest, liikmesriik, mis ei ole tähtaegselt võtnud vastu direktiivi poolt nõutud rakendusmeetmeid, ei saa tugineda isikute vastu oma enda direktiivi järgsete kohustuste täitmata jätmisele. Antud juhul on: 1) direktiivi sisseviimise tähtaeg möödas- selle pidi sisse viima hiljemalt 1.01.2001 ning kodanik K tabati 2001 aasta suvel 2) direktiivi konkreetne säte on piisavalt selge ja täpne – Artikkel 1 sätestas, et
järgmised eeldused: Eeldus 1 J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja
järgmised eeldused: Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 – J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja
alusel. Probleem tekkis siis, kui Daphne otsustas maja ära müüa Felixile. Maja müümisel pidi Felix arvestama, et üüriobjekti müümisel teisele isikule on üürileandjal kohustus tagada, et üürnik saaks üüriobjekti kasutada ka uue omanik korral, vastasel juhul võib üürnik tema (üürileandja) vastu nõude esitada (D. 19.2.25.1). 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu? Aasta pärast ostis Felix Daphelt maja, kus elas sees üürnik Eros. Kaasusest selgub, et Felixi ja Daphnelti vahel toimus "EMPTIO-VENDITIO" ostu-müügi leping. Võlaõigussuhte tekkimiseks käesolevas kaasuses on täidetud vajalikud tehingu tingimused: asi kui res mancipi, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides asjale omandiõiguse saamiseks ostu-müügi lepingu), lepingupoolte nõusolek consensus. Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi.
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND I aasta Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendajad mag.iur. Tartu 2012 I Kaasuse tekst 1 Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt. Kui kätte jõuab maksmistähtaeg, pole Carusel raha ja sõja tõttu on Alefensi töökoda vaid kahjumit tootnud. Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi...
KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma. - Lepingu sõlmimine ja kehtivus– (VÕS § 9) kaasuse teksti kohaselt on pooled lepingu sõlminud. Kaasusest ei järeldu, et lepingul oleks sisu- või vormipuudusi järelikult on leping kehtiv. Rikkumine - Poolte kohustused – A-l oli kohustus anda laenu, V on kohustatud selle tagasi maksma. Lisaks oli V kohustatud maksma intresse VÕS § 401 lg 1 järgi. Ja kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist intressi ja põhivõlapealt 1
Ülesanne: Kas Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses? Hüpotees: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi. Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, ostja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha. - Lepingu sõlmimine – kaasusest on välja toodud asjaolu, et sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv Rikkumine - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada
Puudutab sõõdimõistetud kes oma katistuse kandnus Inglismaal aga kinnipidamis ajal et tal on kõrgetaseme ravi. Kui karistus läbi sai oli ta lõppstadiumis et surra aga UK tahtsis teda tagasi saada kus ta varem elas. Kohus leidis et sellel on seose ebainiliku kohtlemisega. Me ei saa väita et riik oli süüdi et senised riigi asutused ei ole sellel tasemel et aidata talle. Se tagasisaatmise fakt on see mis rikub artikli 3. Teine positiivne kohustus mida saab identefitseerida nede kaasusest on see et Riik peab teha tõhusa seadusraamistiku mis keelaks teistel inimestel rikkuda art 3. SEADUSRAAMISTIK (TÕHUS) A vs UK (1998) Laps las peksi võõraisa. Keelatud on ainult siis kui see ületab piirid. Prokurör ei suutnud tõestada et isa on ületanud need piirid. UK oli rikutud art 3 kuna ta pole taganud piisavalt kaitset. Z vs UK (2001) Küsimus oli selles et Z laps oli ohver aga riik ei tegi midagi aga ta teadnud sellest. Neil ei
Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2.1 Kas SEB omandas hüpoteegi AÕS § 64 (prim - 1 sverhu)alusel? (-) 2.1.1. Kas poolte vahel ehk SEB ja OÜ Osavad Poisid vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.1.2. Kas tehti hüpoteegi kanne kinnistusraamatusse? (+) tuleneb kaasusest 2.1.3. Kas OÜ-l Osavad Poisid oli käsutusõigus? (-) - oli kinnistusraamatusse omanikuna kantud pettuse teel (OÜ Osavad poisid ei olnud kinnistusraamatu omanikud) 2.2. Kas SEB omandas hüpoteegi heauskselt AÕS § 56 (prim - 1 sverhu) lg 1 alusel? (+) 2.2.1. Kas oli kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.2.2. Kas SEB omandas hüpoteegi sellel isikul, kes oli kinnistusraamatusse omanikuna kantud(OÜ Osavad Poisid)? (+) 2.2.3. Kas ta (SEB pank) oli heauskne
- Kaubandustegevuse käigus ning - Kaupade ja teenuste puhul Kui põhieeldused tuvastatud peab olema vähemalt 1 suhteline keeldumisalus: - Topeltidentsus - Äravahetamise tõenäosus - Lahjendamine Kaubandustegevuse käigus - C-206/01 Arsenal Football Club kaasus Kaupade ja teenuste puhul - C-17/06 Céline kaasus p. 20-23 Aga siiski peab olema ka kaubamärgi omaniku erihuvi kahjustamine (mitte ainult eelduste täitmine)!!! - Sai alguse C-2/00 Hölterhoff kaasusest p. 16 - Vt ka C-48/05 Adam Opel kaasus p. 21-25 - Vt ka C-487/07 L´Oréal v Bellure kaasus 3
Vt ka RKTKo 3-2-1-24-10; RKTKo 3-2-1-136-12 Hüpotees: OÜ M saab nõuda leppetrahvi kohustuse täitmist Ansult ja Kallelt VÕS § 145 lg 1 alusel. VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1. Kehtiv leping 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus 4. Õiguskaitsevahendi kasutamine 5. Tagatisvõlasuhe 6. Käendusjuhtum 7. Vastutuse ulatus 8. Vastuväited VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasusest tuleneb, et OÜ Fixer ja OÜ M vahel oli sõlmitud kehtiv VÕS § 208 lg 1 müügileping mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus müüja ehk OÜ M andma ostjale ehk OÜ Fixer üle olemasoleva traktori ning tegema võimalikuks omandi üleminekut ostjale. OÜ Fixer aga kohustus OÜ-le M tasuma traktori ostuhinna rahas osamaksetena ja võtma asja vastu. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses,
Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toi...
Hüpotees: Mati võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi 1. Leping Kas leping on sõlmitud? Jah, Mati ja Mari vahel on VÕS § 396 lg 1 mõistes laenuleping. Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt. Tasaarvestuseks peab eeldama, et Toomas loovutas oma nõude Matile VÕS §164 lg 1 mõttes; tegemist on loovutamislepinguga. VÕS § 171 tuleb vaadata, annab seab piirangud võlausaldaja vahetamisel Kas leping on kehtiv? Kaasusest ei ilme sisu- ega vormipuudusi. Ei ole kindlat vormi VÕS § 11 mõttes – saab eeldada, et laenuleping kehtib; kehtib ka Matile loovutatud nõue Mari vastu ja kehtib ka loovutamisleping. 2. Kohustus Sisu? VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingust tuleneb VÕS § 396 lg 1 järgi Mati (laenusaaja) kohustus maksta tagasi laenuandjale rahasumma. Rikkumine
Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Mari töötab seitsmepäevase ajavahemiku kohta (4 päeva ja 16 h päevas) 64 h – ilmselge rikkumine! Katseaeg on aeg, mil tööandja hindab, kas töötaja tervis, oskused, teadmised, isikuomadused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kõige pikem katseaeg, mida seaduse järgi saab kohaldada on 4 kuud (pooled võivad alati kokku leppida lühemas katseajas). Antud kaasusest ei tulene kui pikk oli ühe või teise ametiala katseaeg, küll aga tuleb tõdeda, et kassiir ja müüja on väga sarnased kutsed. Miks üldse tööandja soovis, et Mari alguses kassiiri kohal katseajaga töötaks, ilma et ta sellele kohal tööle jääks – ma ei saa aru. Ja siis peale kassiiri katseaja lõppu müüjana katseajal oleks ja viimase lõppedes peaks ta olema asunud juba müüja elukutset omandama. Aga ma arvan, et tööandja
seda ka väitlustes mainitakse, seepärast tuleb teada, mis loom see on. Samas ei juhtu enamiku väitlusteemade puhul eriti midagi, kui te kriteeriumit ei kasuta, sest tõenäosus on, et argumendid, mis te olete välja mõelnud räägivad ühiskonna heaolust niikuinii. Nii et algajatele väitlejatele soovitame me öelda oma kõne alguses, et teie kriteerium on ühiskonna heaolu ja oma pead esialgu sellega võimalikult vähe vaevata. Nii kriteerium kui definitsioonid on kaasusest ainult väike osa, mille üle 95% väitlustest vaidlust ei teki. Seega ei ole põhjust neile ka väga palju aega pühendada. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Kui võrrelda väitluskaasust majaga, siis argumendid on ehituskivid, millest see maja koosneb. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas
KAASUSED 7/68 Komisjon v Itaalia Kas Euroopa kohus nõustus sellega või mitte. Ütles et siin on tegemist kaubaga. Itaalia kasutas valed artiklid kuna kogulised väärtsued on ART 34-36, mitte rahaliste piirangute puhul. 24/68 Komisjon v Itaalia Tegemist oli statistikamaksuga. Peab olema tegemist rahaline koorrmus kehtestatud ühepoolselt; kaup peab ületama riigi piir (kui kaup ei liigu riigi piiri siis maksu pole vaja maksta); Oluline sellest kaasusest on definitsioon (punkt 9), kohus tahab olla kindel et tolliliit toimib et igasugused maksud oleksid keelatud. Argumentina kasutas argumentina et informatsioon peab olema kõigile kättesaadav. Konkreetselt selle teenusest kohus ütles et seda ei saa kasutada. Riik väidab et riik pakub olulist teenust, siis teenus peab olema konkreetne eelis, seega Itaalia jätnud täitmata kohustuseta. See kaasus näitab et EK
vormipuudusi. 2. Rikkumine (kaup kaks kuud hiljem) 2.1. Kohustuse sisu. Müüja kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Sellest tulenes müüja kohustus toimetada köögimööbel ostjani kolme nädala jooksul. VÕS § 208 lg 1 tulevad poolte kohustused – peab üle andma, peab maksma 2.2. Kas kohustust on rikutud? Kaasusest tuleneb asjaolu, et müüja viivitas mööbli üleandmisega kaks kuud. Ta ei täitnud oma lepingulist kohustust kolme nädala jooksul asi üle anda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine 4 võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. Müüja viivitamist kaks kuud saab pidada kohustuse rikkumiseks. 3. Vastutus Kokkuleppeid ega seadusest tulenevaid vastutust välistavad asjaolusid ei ole.
Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb eeldada, et nõusolek oli olemas. Ametisuhe algas seega 01.04 ja lõppes teatavaks tegemisega 22.04, kuna tahteavaldus peab olema kohale jõudnud (TsÜS § 69 lg 1). Välissuhte analüüs: registrikanne loob universaalse kehtivuse (ÄS § 34 lg 2). Seega hakkab välissuhe kehtima kande tegemisest 10.04 ja lõppeb kande kustutamisega 24.04. Negatiivsete
Inventuuri tegijaks saab olla üksnes kohtutäitur 24 http://tarbija24.postimees.ee/808058/parand-tuleb-vormistada-ka-uue-seaduse-kohaselt. (21.01.2015) 25 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 113. 26 RKTKo 2-1-123-96, RKTKo 3-2-1-121-05, p 36, RKTKo 3-2-1-125-07, RKTKo 3-2-86- 08. 27 https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/parimisest_ja_parandusest/parimine_1. (21.01.2015) 10 (PärS § 138).28 Lähtuvalt antud kaasusest viidi läbi pärandvara inventuur tulenevalt pärimisseaduse § 136 lg 1, mis sätestab, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik.29 Inventuuri käigus kogutakse andmeid nii pärijalt (PärS § 139 lõiked 1 ja 3), notarilt (PärS § 139 lõige 2, § 167, PärSKord § 17) kui krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt, kelle valduses
2 RKTKo 08.05.2007, nr 3-2-1-45-07. lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab tulenevalt VÕS § 35 lg-test 1 ja 2 esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Käesoleval juhul nähtub kaasusest vaid see, et läbirääkimisi hankelepingu tingimuste üle poolte vahel ei peetud. Puudub viide selles osas, kas Täitjal oleks olnud võimalik mõjutada hankelepingu tingimuste sisu. Kuna need tingimused on äärmiselt Hankijat soosivad, siis võtab kaasuse lahendaja eelduseks, et Täitjal ei olnud võimalik vastavaid tingimusi mõjutada. Kaasuse lahendaja leiab, et kaasuses puudub viide selle kohta, et tüüptingimused (käesoleval juhul hankelepingu § 3.1.4, § 7
II alt tavapärane + § 77 lg 1 (3-2-1-115-04) b. Kohustuse nõuetekohane täitmine: kohustus ei ole nõuetekohaselt täidetud § 100 alusel (mittekohane täitmine). Visuaalsel vaatusel ei näinud probleemi, seega tegu varjatud puudusega. § 214 lg 2 sätestab ajahetke. 3. Vastutus: a. Standard: müüja vastutab § 218 lg 1 (eelduseks mittekohane täitmine) alusel, kui mittevastavus on olemas riisiko ülemineku ajal ostjale. Kaasusest tuleneb, et mittevastavus oli olemas enne riisiko üleminekut, kuna M elas seal pikaajaliselt enne müüki sees. b. Välistus: Ostja pidi teavitama puudusest § 220 lg 3 alusel mõistliku aja jooksul. Kaasusest saab järeldada, et see klausel on täidetud. § 219 lg 1 sätestab ostjale ülevaatamise kohustuse, mis kohaldub ainult majandus- ja kutsetegevuses. Müüja
Gustav ostis auto, Toiva müüs selle. Müügileping on vastastikune leping. Gustavi ja Sulevi vahel saab olla VÕS § 259 lg 1 alusel kinkeleping Lepingu sõlmimine - Toivo pakkus Gustavile autot 13 000 euro eest (VÕS § 16 lg 1) ja Gustav otsustas selle auto osta (VÕS § 20 lg 1). Seega Toivo esitas pakkumuse ja Gustav nõustus ehk leping on sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Leping on sõlmitud kolmanda isiku ehk Sulevi kasuks VÕS § 80 lg 1 Kaasusest ei tulene, et esineks sisu või vormi puudusi Rikkumine Poolte kohustused – kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1) - praegu on lepingus kokku lepitud, et Toivo annab auto üle Sulevile. Sulev võib täita kohustuse ja võtta asja vastu (VÕS § 78 lg 1). Lepingus ei olnud kokkulepitud, kes maksab auto eest. Seega VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab maksma Gustav ostetud auto eest. Pooled
dividendide väljanõudmist. VÕS § 3 p 6, üldkoosoleku otsuse alusel tekkinud võlasuhe. Kuna võlasuhe on tekkinud, siis kuskil 1-2 kuu möödumisel muutub võlg sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 3,7. Kui aktsionär oli kohal (siin kaasuses seda eeldada ei saa) teisel üldkoosolekul ja hääletas dividendide maksmise tühistamise poolt, tuleneb sealt tema tahteavaldus. AS on võlgu ainult nendele aktsionäridele, kes ei nõustunud sellega, et dividendide väljamakse tühistatakse. Balteco kaasusest nähtub, et dividendide maksmise kohustusest vabaneb ühing siis, kui dividendide väljamaksmine ähvardab ühingu eksistentsi. Sel juhul on võimalik külmutada dividendide väljamaksmine. Peab olema ära tõendatud ühingu majandusliku olukorra drastiline muutus. Kaasuse vastus kaasuse info põhjal tuleks aktsionäri nõue rahuldada. Tuleb kaaluda eeltoodud asjaolusid. Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 6 VII Osaühing 13
peab olema saabunud. Oluline on vahet teha “vertikaalse” ja “horisontaalse” vahetu toime vahel. Vertikaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm loob õigusi ja kohustusi üksikisikute ja riigi 8 vahel. Horisontaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm reguleerib suhteid üksikisikute vahel vastavalt Euroopa Ühenduse Lepingu artiklitele 85 ja 86. Selline vahetegu omab erilist tähtsust direktiivide puhul, mis omavad ainult vertikaalset vahetut toimet. Viimane tuleneb kaasusest Marshall v. Southampton and S.W. Hampshire AHA (kaasus 152/84 [1986] ECR 723), kus kohus otsustas, et siseriikliku kohtu menetluses saab pool toetuda vahetu toimega direktiivile asjas liikmesriigi vastu, kes pole direktiivi täitnud, kuid ei saa toetuda direktiivile asjas teise individuaalse poole vastu. Mõningatel juhtudel võib üksikisik toetuda direktiivi normile isegi teise üksikisiku vastu, sest siseriiklikud kohtud on kohustatud
seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes. Kasutusel on kuriteo formaalne määratlus – kuritegu on see, mis on seaduses kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised
tuleneva kohustuse. - Kas leping on sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt - Kas leping kehtib? – Leping ei ole kehtiv, sest garantiid ei antud majandus ega kutsetegevuses. garantii andmine toimub majandus või kutsetegevuses –st pangad, seltsid, ettevõtted jms, kes tegelevad garantiide andmisega. Maksim on küll ärimees, aga ta ei sõlminud garantiilepingut oma majandus- või kutsetegevuse raames. Lisaks sellele ei lähtu kaasusest, et ta päriselt investeeriks Mati firmasse ja edu korral saaks sealt kasu. Järeldus: OÜ Kilt Finants võib nõuda Maksim Marketile põhivõlgniku kohustuse täitmiseks VÕS § 155 lg 1 järgi. 6 Võib olla tegemist teise lepinguga – käenduslepinguga, kõik tingimuse on täidetud Enne kui maksimi vatu minna, peab võlausaldaja tõendama, et on püüdnud saada põhivõlgnike käest raha Hüpoteek tagab ainult kinnisasja väärtuse – maksimi vastu enne ei saa minna, kui on eelnev
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond xxxx RAVIMIFIRMA MERCK SHAPE & DOHME KOOLITUSEKS MASKEERITUD ÜRITUS Juhtumi analüüs Ärieetika Juhendaja: x Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Merck Shape & Dohme (MSD) koolitus..............................................................................................4 Juhtumi kirjeldus ja olulisemad faktid..........................................................................................4 Võtmeisikud ja grupid (huvilised)................................................................................................6 Probleemi püstitus.....................................................
1 võimalik lahendus „A nõue B vastu võib tuleneda § X-st“; 2 viide õigusnormi teokoosseisule „Selleks on vajalik lepingusuhe A ja B vahel.“; 3 subsumptsioon: kas olukord vastab teokoosseisule?; 4 „Seega, A-l on õigus B-lt nõuda § X alusel.“ Ühe taktineliku sisse võib olla põimitud eraldi nelikuid, kui need asjakohased on. Taktinelikud peavad olema täielikud (kui on algus, peab järgnema järeldus).“ Järneb näide bakalaureuseõppe tasemel kaasusest Kaasus täitemenetlusõiguses Teie poole pöördus OÜ XXL juhataja, kes esitas Teile alljärgmise ülevaate. Viljandis asuva ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüügiga tegeleva äriühingu OÜ XXL kasuks on Narvast pärit, kuid Tallinnas üürikorteris elavalt Olev Tulevik`ult, kellele Narvas kuulub ridaelamuboks, mille ta on koos mööbli ja kodutehnikaga välja üürinud neljale Narvas õppivale üliõpilasele, Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsuga välja mõistetud võlg koos
RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise kohus järgib erilise huviga. Riik ei tule kohale saab aru, et tal on nii nõrk argument. 3 riiki huvitatud RK kaasusest võib vahele sekkuda; teatud tingimused: 1. art 62 (kohtu statuut) juriidiline huvi kaasuses; võib lubada kohtu poolt. 2. riik, kes tahab vahele astuda teatud konventsioonile, mida kohus peab tõlgendama; kohus peab lubama (riik konventsiooniga seotud) kohtu tõlgendus muutub vaheleastuvale riigile kohustuslikuks. ÜRO harta 94 JURISDIKTSIOONI ALUSED Põhimõtted: territoriaalne mis toimub territooriumil
proportsionaalsuse põhimõtteid+ b) Resolutsiooni selgus (määratletuse põhimõte: HMS § 55 lg 1) + 3 c) Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108) haldusaktist keeldumine peab olema põhjendatud, kuid antud kaasusest tulenevalt ei põhjendatud - Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane HMS § 15, ametnik peab kõik taotlused vastu võtma ning kui selles on puudused, tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks taotluse esitamist reguleerib § 14 ning kõik nõuded on seal täidetud. Lisaks on eksitud uurimispõhimõtte vastu, selle avab § 6, mis ütleb, et kõik asjas
selgitama, advokaadile ei pea. 4. Maakohus leidis, et A vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja määras vaadata A-le eeskostja määramise avaldus läbi ilma A-d kohtuistungile kutsumata. Määruses märkis kohus, et A õiguseid kaitseb avaldaja, kes taotleb eeskostja määramist, kuna avaldaja ei toimi enda, vaid A huvides. Kas kohus tegi õigesti? Ei. § 524, kutsumata jätmine oli vale, va juhul kui käis enne isikuga kuskil vahetult tutvumas, samas kaasusest seda ei tulene. Esindaja tuleb määrata § 219 lg 2 p 2 kui juba menetleb selle isiku avaldusel, siis A huvide täielikuks kaitseks peab olema A-l erapooletu esindaja. Sest avaldaja huvides on A-le esindaja määrata, kuigi A huvides see nii ei pruugi olla. TsMS § 520, § 524 lg 5(; § 219) 5. Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 16.45. Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali ärritunud isik V, kes
Asja puudusest teatamise erisus VÕS § 221 järgi. (+) Ants võib mittevastavusele tugineda ikka, kui VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi müüja teadis või pidi teadma nendest korteri puudustest ning ta ei avaldanud neid puudusi Antsule. Kuna Peeter müüs seda korterit, siis ta pidi teadma korteri küttesüsteemist ning ka järelikult seda, et korter on külm. Kaasusest tuleb välja, et Peeter ei teavitanud nendest puudustest Antsu, kuna Antsu jaoks tuli see novembris üllatusena. Seetõttu Ants võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda isegi siis, kui ta õigeaegselt ei teatanud või asja üle ei vaadanud. 4. Pooled on kokku leppinud müüja vastutuse piiramises müügilepingu p-s 5.3. Kokkulepe välistab müüja vastutuse varjatud
Järgneb ilma uusi valimisi väljakuulutamata seaduse muudatus või referendum. Eesti PS-s on kehtestatud erikord esimese ja viimase ptk-i muutmiseks neid saab muuta ainult rahvahääletusel. § 4 Põhiseaduslikkuse järelvalve (konstitutsioonilisuse kontroll) / lühend: PSJ Kõige üldisemalt võib PSJ-t määratleda, kui selle kontrollimist, kas seadused ja määrused vastavad PS-le. Tänapäeva PSJ-e sai alguse 1803.aastal Ühendriikide kaasusest Madisson vs Malbury. See kaasus tehti olukorras, kus Kn ega ükski teine seadus ei öelnud, mida teha siis, kui vastuolus on Kn ja tavaline seadus. Ülemkohus leidis, et Kn on riigi kõrgeim seadus ja teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. K-ga mittekooskõlas olevaid seadusi ei tohi rakendada (USAs jäävad formaalselt kehtima). Kujunes välja uus kontrollisüsteem, mis oli eeskujuks ka muule maailmale. USAs Ülemkohtu ette saab K-lisus tulla läbi alamkohtute. Ülemkohus omandas
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................
1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist AÕS § 302 lg 1 koosmõjus Registerpandi Seadus § 1 lg 3 ? VT Kommertspandi seadust. Selline pant, mis seatakse ettevõtja ettevõtlusega seotud vallas varale. See kantakse kommertspandi registrisse. Sisuliselt tähendab seda , et nõue mis pandiga seatud pole täidetud ning võib nõuda ettevõtja vallasvara müüki, et oma tasu sealt kätte saada. 1. Nõue, mida ei täideta? Kaasusest tulenevalt pole nõue sissenõutavaks muutunud kuna tähtaeg pole saabunud.(+) Kuid Registerpandi Seadus § 12 kohustab pandivõtjat pandiandjale teatama varalisest seisust. Seega on meil olemas nõue, mida ei täideta § 11 lg lg 1 p 3. Tulemus: Jah, P saaks hüpoteesis nimetatud seaduste alusel pandiga koormatud esemete raliseerimist nõuda. 2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed KomPS § 2? 1
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
) See on traditsiooniline käsitlus. Seda on palju kritiseerinud Iisrael, kes on kasutanud ennetavat enesekaitset (nt Iisrael pommitas Iraagi poolt ehitatavat tuumareaktorit. Lisaks loetakse ennetavaks enesekaitseks ka Kuuba kriisi, kus NL ähvarduste peale ähvardas relvajõuga vastu USA). Nii väidetakse, et see tuleb tavaõigusest, mis on lepinguõiguse kõrval. Inglise keeles on ennetav enesekaitse anticipatory self-defence. Ameeriklased leidsid ennetava enesekaitse kriteeriumi ühest kaasusest seoses laevaga "Caroline". USA ja Kanada vahel, laev tegeles sellega et võttis moona peale ja viis Kanadasse. Britimeelsed tungivad üle piiri, panevad laeva põlema. Websteri formulatsioonis (1830-ndad) on kirjas kriteeriumid ennetava jõu kasutamise kohta: - oht on vahetu ja kõike hõlmav - muul viisil ei ole võimlik tõrjuda - kaitse peab olema proportsionaalse selle ohu kõrvaldamise suurusega Kuid nt Iisraeli kaasus ei läha ka selle alla.
lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses. Üldkogu ainupädevuses on läbi vaadata taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll? Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. 100. Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe? Vt 98 ja 99 101
DC = 50000 0,12 = 6000 krooni. Järgmisena leitakse kättesaadav laenusumma: PV = 50000 (1 - 1 12%) = 44000 krooni. Viimasena leitakse perioodiliselt tagastatava põhisumma makse: 50000 PP = = 4167 krooni. 12 Annuiteetmeetodi puhul on maksed alguses väiksemad kui teistel toodud meetoditel (diskontomeetodil on perioodilised maksed küll kõige väiksemad, aga kogu intress tuleb ette ära maksta). 23 24 Antud kaasusest järeldub, et pangalaenude aastane ekvivalentne intressimäär on kõrgem kui laenulepingus sätestatud nominaalne intressimäär. Intressimäära erinevus tuleneb laenu arvestuse metoodika erinevustest ja sellest, kui mitu korda aastas laenu põhiosa tagastatakse. Antud kaasuses ei arvestatud aga laenu võtmise kuludega, mis suurendavad veelgi nominaalse ja tegeliku aastase ekvivalentse intressimäära erinevust. Kulude arvestamisel intressimäära sisse
RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise kohus järgib erilise huviga. Riik ei tule kohale saab aru, et tal on nii nõrk argument. 3 riiki huvitatud RK kaasusest võib vahele sekkuda; teatud tingimused: 1. art 62 (kohtu statuut) juriidiline huvi kaasuses; võib lubada kohtu poolt. 2. riik, kes tahab vahele astuda teatud konventsioonile, mida kohus peab tõlgendama; kohus peab lubama (riik konventsiooniga seotud) kohtu tõlgendus muutub vaheleastuvale riigile kohustuslikuks. ÜRO harta 94 Juristiksiooni on kahte liiki: 1. Vaidlust äratavad kaasused 2
President teostab järelvalvet vaid jõustumata seaduste üle pärast nende vastuvõtmist ja enne väljakuulutamist.Ta võib riigikogu poolt vastu võetud seaduse jätta väljakuulutamata ja saata tagasi riigikogusse uueks arutamiseks. Kui uuesti riigikogu saadab presidendile, kuulutab viimane selle välja v pöördub kohtusse.President kuulutab välja üksikakte-tegemist on abstraktse normikontrolliga. Abstraktne normikontroll-president ei lähtu normikontrolli teostamisel mingist konkreetsest kaasusest. Konkreetne normikontroll-vastanudb abstraktsele, selle puhul tuleb normi kooskõla põhiseadusega hinnata seetõttu , et küsimus on üles kerkinud mindi kaasuse lahendamisel. President saab teostada kontrolli ka seadusandja tegevuse üle, kuid piiratult. KOV normikontroll KOV volikogul on õigus algatada järelvalve õigusloova akti üle, mis on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega.
K töö tegemisega rahul. 4 Eeltoodust tulenevalt on tööandja öelnud töösuhte õigustamatult üles, tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 2, kuna lähtudes poolte käitumise tõlgendamisest, oli poolte vahel kokkulepe selles, et K ei pea alaliselt tööl käima, kuid siiski peab kohale jõudma, kui niisugune vajadus tekib. 3. Ülesütlemisest etteteatamata jätmine Kaasusest nähtub, et tööandja ei teavitanud K-d ülesütlemisest 15 kalendripäeva ette. Töötaja saab hüvitist töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest üksnes juhul, kui kohus ei tuvasta ülesütlemise tühisust. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad on reguleeritud TLS §-is 97, mille lõike 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides
- Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole meetod, vaid empiiriline mõistmine, kuidas õiguse äratundmine välja näeb Analüütiline filosoofia vähemmõjukas, kuna on keerulisem/raskemini mõistetav; autoriks võib pidada G. Frege´t ja L. Vickensteini; analüüsib keelt probleem: analüütiline filosoofia ei anna kriteeriume Argumentatsiooniteooria põhisõnum: otsustavad paremad argumendid; vastu: kõik on relatiivne, midagi absoluutset ei ole;
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis
2 viide õigusnormi teokoosseisule(hüpotees) ,,Selleks on vajalik lepingusuhe A ja B vahel."; 3 subsumptsioon: kas olukord vastab teokoosseisule?; 4 ,,Seega, A-l on õigus B-lt nõuda § X alusel." Ühe taktineliku sisse võib olla põimitud eraldi nelikuid, kui need asjakohased on. Taktinelikud peavad olema täielikud (kui on algus, peab järgnema järeldus)." Järneb näide bakalaureuseõppe tasemel kaasusest 259 Kaasus täitemenetlusõiguses Teie poole pöördus OÜ XXL juhataja, kes esitas Teile alljärgmise ülevaate. Viljandis asuva ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüügiga tegeleva äriühingu OÜ XXL kasuks on Narvast pärit, kuid Tallinnas üürikorteris elavalt Olev Tulevik`ult, kellele Narvas kuulub ridaelamuboks, mille ta on koos mööbli ja kodutehnikaga välja üürinud neljale Narvas õppivale üliõpilasele, Pärnu Maakohtu 30.10
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
