Hagiavaldus · on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi ja vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. · Hageja on hagiavalduse esitaja · Kostja on isik, kelle vastu hagi esitatud. · Tsiviilkohtumenetluse korras lahendatakse vaidlusi nagu perekonna-pärimis- asja- võla või tööõigussuhetest, samuti äriõigusest tulenevaid vaidlusi. · Reeglina tsiviilkohus ei osale aktiivselt tõendite kogumisel, ta üksnes juhib protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks. · Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine.
Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on
kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab? Kohtualusel on õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohus. 3
Maavalitsus-riigi täitevvõimu asutus.Vald/linn-iseseisvad omavalitsused.Juhib volikogu(4a kestab).Volikogu:esindab kodaniku huve,kinnitab valla/linna eelarved,kontroll valla/linna tegevust.Maavalitsus:käsutada riigivara,korraldada riiklikku haldust,planeerida regiooni arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/linnapea, valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni.
kinnisasja asukoha järgi. Igaljuhul tuleb Harju maakohtusse see esitada. 37. Tuvasta kohtu pädevus järgnevate nõuete puhul: avaldus vara reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti tuvastamises Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus § 16 lg 2 alusel määrus, mille kohaselt kuulub asi tsiviilkohtu pädevusse. Oleks nagu haldusõiguslik. Süüme()vanne eraldi seadus selle kohta, halduskohus kinnistusraamatu kande tühistamine kinnistusraamatuseadus, tsiviilkohus hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõue KOV, halduskohus kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohtutäituri seadus, § 28, tsiviilkohus nõue liikluspolitsei poolt tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seadus, halduskohus kaebus kohtutäituri tasu peale kohtutäituri seadus, tsiviilkohus nõue notari vastu kahju hüvitamises § 14 notariaadi seadus, tsiviilkohus
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on küll ära märgitud kasutatav kohtu töökeel, mille sätestab 5.peatükk ja § 32- kohtumenetlus ja asjaajamine toimub eesti keeles. Kui legisaktsioonilises protsessis tuvastati enamasti ainult fakte, siis tänapäeval tuleb tuvastada nii faktiline koosseis kui ka sanktsioon. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 47.peatükk sätestab täpsed nõuded kohtuotsusele. Eriti on rõhutatud vajadus otsuse seaduslikkusele ning põhjendatusele. Tänapäeval saab tsiviilkohus toetuda ainult nendele tõenditele, mida kohtus uuriti. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded35. Tänapäeval on tsiviilasjade lahendamisel kohtunik ainuisikuliselt see, kes lahendab kohtuasja36. Erinevalt legisaktsioonilisest ei ole tänapäeval kohtuniku puhul kindalasti tegemist vahekohtuniku või kõrvalvaatajaga. Kohtunik on kohtusaalis autoriteet ning tema otsus on lõplik.
lahendit olema võimalik vähemalt lõppastmes sellises kohtumenetluses vaidlustada; erikord peab olema ette nähtud seaduses selgesõnaliselt; 36 RKEK 3-3-1-8-01, p 18; RKHK 3-3-1-48-05, p 13; 3-3-1-67-05, p 8 (tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kohta). Samas on tsiviilkohtul pädevus tuvastada ka haldusõiguslikke küsimusi, nt haldusakti kehtivust, kui nendest sõltub tsiviilasja lahendamine, RKTK 3-2-1-17-03, p 12; 3-2-1-141-04, p 33. Tsiviilkohus ei saa aga nt tunnistada kehtivat haldusakti kehtetuks. 37 RKHK 3-3-1-59-02 (hooneregistri kohta); 3-3-1-31-99 (tsiviilõiguslikud asjaolud maksumenetluses); 3-3-1-3-99 (notari toimingud). 38 RKHK 3-3-1-35-06, p 8. pädevust muutev seadus peab Riigikogus olema vastu võetud absoluutse häälteenamusega.39 Riigiasutuste vaheliste vaidluste lahendamisel riikliku järelevalve teostamise üle võib erikorraks olla ka väljaspool kohut toimuv menetlus.40
eraõiguslike normide alusel. Halduse kandjad sõlmivad selleks ostu-, üüri-, rendi-, liisingu-, töövõtu- jne lepingu. Kõigi nim juhtudel esinevad halduse kandjad õiguslikes suhetes sarnaselt eraõiguslike isikutega. Nad on õigussuhetes 8 eraõiguslike isikutega võrdsel positsioonil. Vaidlused lahendab tsiviilkohus. Avalike tellimuste andmisel peab halduse kandja arvestama avalik-õiguslike regulatsioonidega (PS printsiibid ja sätted, sätted eelarve seaduses, konkurentsiseaduses, EL aktides). Avalike tellimuste puhul sageli nn kaheastmelise õigussuhtega, mille puhul tellimuse andmine avalik-õiguslik, täitmine eraõigusliku lepingu alusel. 2. Halduse turunduslik majandustegevus – riik ja ka teised avaliku õiguse kandjad
Välja kasvanud tööõigusest. Seal on see erisus, et see on ebatüüpiline eraõigus. Üks lepingu pool on seal teise alluv. Eraõigussuhteid iseloomustab kordinatsioonisuhe (samatasandlikkus). Tööseaduses on subordinatsioonisuhe. Põhiõigused mõjutavad seda suhet otse. · Kaudse kolmikmõju teooria - põhiõigused ei mõjuta seda suhet otse, vaid seovad tsiviilkohut ja tsiviilkohus rakendab neid põhiõigusi. Mõjutavad suhet läbi tsiviilkohtu. · Kaitsekäsu teooria põhiõiguse kolmikmõju on üles ehitatud nii, et riik on kohustatud kaitsma ja seetõttu ka sekkuma. Milline teooria on õige ja milline on vale? Vale on ehk vaid nii palju esimese teooria puhul, et kumbki pool ei muutu põhiõiguste adressaadiks. See ei pea paika. Kõik ülejäänud peavad paika
juudiperest, saksa nimega. Sõjaväe sisejuurdlus näitas, et sakslastele müüs tegelikult infi Pr kõrged ohvitserid, kuid need vaikiti maha. Dreyfus määrati eluks ajaks vangi, saadeti Kuradisaarele. Hiljem peetud sõjakohtus leiti ikka, et ta on süüdi. Pr ühiskond jagus kaheks. Ühed, kes olid veendunud tema süütuses ja nõudsid tõe väljaselgitamist. Ja teised, kes tema süüs olid veendunud, isegi kui ta otseselt ei müünud neid saladusi, oli ta ikkagi juut. Tsiviilkohus võttis asja üle, kes oli üsna erapooletu, kaalus otseseid tõendeid ja leidis et Dreyfus on süütu. Ta tuli Pr armeesse tagasi. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Lisaks Pr ja Saksamaale kõige hoogsam antisemitismi laine puhkes Venemaal, mis kulmineerus kahe pogrommiga. See tähendab, et juute ja nendega seotut tuleb hävitada. Esimene laine oli 1881-1884 pärast seda kui Aleksander II tehti atentaat ja süüdistati jälle juute. Palju juute oli juba hakanud
Vara arestimise taotluse kriminaalmenetluses esitab prokuratuur. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitatakse prokuratuuri kaudu. Kui samal alusel, sama isiku suhtes ja sama eseme suhtes on asi juba ühe kohtu menetluses, siis teine kohus jääb hagi menetlusse võtmata! Kriminaalmenetluses tagaseljaotsustusi teha ei saa. Tsiviilkohtumenetluses võib. Kriminaalmenetluses tunnistajate suhtes meetmed (tunnistajana mitteilmumise juhul): sundtoomine, trahv. Tsiviilmenetluses pole. Tsiviilkohus lõpetas menetluse tõendid on dokumenteeritud. Tsiviilkohus annab täpselt seda, mida isik nõuab: nt isik nõuab kahju hüvitamist, siis kohus otsustab kahju hüvitamise üle. Hagi eset ei saa asendada mingi teise vahendiga. TsMS §§ 2...5 § 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. § 3. Õigus pöörduda kohtusse