VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse ...
· Õiguse objekt õiguse subjektile allutatud õiguse objekt* Õigused esemena (mõned näited) · Nõudeõigused · Aktsiad ja osad · Muu ... Muud hüved esemena (mõned näited) · juurdepääs soojusenergiale, elektrienergiale jms · arvutiprogrammid · oskusteave (know-how) · Muu ... Asja mõiste Asi on kehaline ese. Asi on kehaline st meeltaga tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav (st "käegakatsutav") Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. · Kinnisasjade ruumilist asukohta ei saa muuta · Vallasasja asukohta saab ruumis ümber paigutada · Nende õiguslik regulatsioon on väga sisulistes küsimustes teineteisest erinev Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhtes tuleb eristada 3 aspekti:
puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heauskne ja kas ta pidi teadma, et varas ei ole omanik. Ei pidanud teadma, poes käies ei eelda seda,et nõuaksime müügilepingut. c) Kas esineseid heauskset välistavad asjaolud ja vargusega ei saa asja omandada seega on välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ? a) vallasasi (on vallasasi) b) ühendatakse maatükiga? TsÜS § 54 (1) ja § 55 (1) + Vastus: Talad on maatüki olulised osad ja H on saanud talade omanikuks § 107 alusel. ABC ei saa §80 (1) alusel nõuda talasi H. ABC saab vargalt nõuda kahju hüvitamist. Vaibakaasus O ostab M-lt vaiba omandireservatsiooniga. Pooled lepivad kokku, et O saab vaiba omanikuks peale ostuhinna täielikku tasumist. O aga kokkulepitud müügihinda ei tasu. M avastab O võlgnevuse alles
kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? Hüpotees: Kas O võis V-lt võtta oma ratta AÕS § 41 (2) alusel ? Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi ? TsÜS § 50 (1) ja (2) + 2) Kas O on valdaja ? AÕS § 33 (1) + 3) Vallasasi on ära võetud omavoliliselt ? AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? + 4) Teolt tabatud või jälitatud ? + Ühiskonnas ei sallita, kui minnakse jõuga midagi võtma, õigusrahu. 5) Omavoli tarvitaja ? + 6) Hädakaitse piiri ei ole ületatud ? AÕS § 41 (1) + VASTUS: O tegevus oli õiguspärane AÕS § 41(2) alusel. Saab nõuda.
ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili) ning lg 4 kohaselt kinnisasjaga seotud asjaõigused. Ehitise olulised osad Asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata nt katus (TsÜS § 55 lg 1). Osad peavad olema juba paigaldatud ehitisse. Näilised osad Vallasasju võib ühendada maatükiga mingil mööduval eesmärgil või kuulub vallasasi teisele isikule. Näiliselt on asi maatükiga ühendatud. Näilised osad, millel säilib õiguslik iseseisvus, kuigi nad on ühendatud maaga. 7. Päraldise mõiste TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Seetõttu müüb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee
Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tulemusena tekib uus asi; kui saab tagasi muuta materjali omanikule, kui ei saa muutjale, peab tasuma materjali eest. Vilja omandamine peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed
a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. Ilmajätmine ja enda kasuks pööramine b. Omanikusarnase seisundi loomine 2. Tahtlus 3. Omastamise ebaseaduslikkus Omastamise koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a
valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoliga ei ole tegemist, kui seadus valduse äravõtmist või rikkumist erandina lubab. Omavoli on õigustatud näiteks hädakaitse või hädaseisundi korral, samuti täituri tegevus, kui tal tuleb võlgniku vara arestida või järelvalveametniku liikumine võõral maatükil. Valdajal on õigus valdust omavoli eest jõuga kaitsta, hädakaitse piire ületamata. Kui vallasasi võetakse omanikult salaja või vägivallaga ära, on valdajal õigus tabatud või jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on valdajal õigus tarvitada omavoli, et isik kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi temalt tagasi võtta. Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku valduses olevale kinnisasjale on valdajal õigus see enesele tagasi võtta. Kui sellega seoses tekkisid kinnisasja omanikul
aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud individuaalne tunnus; äratarvitatavad sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise majandusliku eesmärgiga ja teenib peaasja; Peaasi Nii kinnis- kui ka vallasasi); 1.1.3. Asja osad Asja osad on kas olulised või mitteolulised; reaalosa või mõtteline osa. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või selle olemus muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa ola eri isikute omandis. 1.1.4. Päraldised
ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maa on tsiviilkäibes koos oma oluliste osadega, va mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad. Kinnisasjade puhul toimub omandi üleminek kinnistusraamatu kaudu ja kinnisasja omanikuks loetakse seda, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Vallasasi. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Asjade vallas- ja kinnisasjadeks jagamisel oluline juriidiline tähendus, ainult seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjadele kinnisasja kohta sätestatut Asju liigitatakse veel asendatavuse alusel: Asendamatu asi. Kinnisasi on alati asendamatu asi. Asendamatu võib olla ka vallasasi, kui tegemist on unikaalse asjaga – mitteliigilised asjad.
teenust. 2.Müüja see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses. 3.Kaubanduse korraldaja see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7.E-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis, ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohaoluta. Kaubandus tegevuse harud. 1.Hulgikaubandus selle puhul kaupa või teenust müüjakse isikule, kes ei ole tarbija. 2.Jaekaubandus selle puhul müüjakse kaupa või teenust kliendile, kaasneva tegevusena võib
ja Vaikse ookeani regioonides. Lõuna-Aafrikas on iga kolmas alla 15-aastane (umbes 48 miljonit last) hõivatud mõnda tööstusharusse. Põhja-Aafrikas on see arv mõneti väiksem seal töötab "kõigest" 15% lastest. Lapstööjõu kasutamine on tavaline ka Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kariibimere piirkondades Töötavad lapsed: ORJAKAUBANDUS Mis on orjus? Olukord, mil inimene on muudetud teise inimese, riigi või organisatsiooni omandiks Orjus on juriidiliselt vallasasi Omanikule kuuluvad ori, tema tööjõud, töösaadused Eri ühiskondades on orjade juriidiline seisund varieerunud Milline võib orjus olla? Pärisorjus Võlaorjus Inimkaubandus Seksiorjus Palgaorjus Inimkaubandus maailmas Põhjuseks peamiselt vaesus või tööpuudus Viimasel aastal on järsult tõusnud naiste smuugeldamine teistesse riikidesse Statistikat EL-i kuni 500000 naist aastas prostituutideks, keskmiselt 18-25 aastat vanad USAsse kuni 50000 naist ja last aastas
vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana:
JÄÄTMEPROBLEEMID Anna-Maria Belousova 12. kl Sisukord Üldine kirjeldus Probleemi põhjused Probleemi tagajärjed Pobleemi vältimise võimalused Jäätmed ja Eesti Probleemi kirjeldus * Jäätmed seaduses sätestatud kategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. *Maailmas suureneb rahvastiku arv - surve ümbritsevale keskkonnale. *Mida rohkem inimesi tarbib,seda rohkem tahetakse et toodetaks. *Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused
järgi mitmeks soorituseks ja mõned neist on sarnased mõne teise lepinguliigi põhikohustusega. Eseme mõiste lepingu objektid Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste Asi on kehaline ese Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Tahteavaldus Otseseks tahteavalduseks on kõik niisugused teod, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt ettepanek sõlminda või
Kriminaalvastutus Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Vara-isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all (ärinimi e. firma). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
Kinnisasi on maapinna ruumiliselt piiritletud ja määratletud asukohaga osa. Kinnisasi ulatub vertikaalselt selle kõrguse ja sügavuseni, milleni küündib kinnisasja omaniku huvi kinnisasja kasutamisel ning väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust. Vallasasi on kõik muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ega kinnisasja osad. Kui vallasasi ühendatakse püsivalt kinnisasjaga, muutub see kinnisasja osaks. Loomad liigituvad vallasasjadeks. Vallasasi jaguneb omakorda mitmeks eri liigiks. Nii on nt: asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Asendatavate asjade hulka võib lugeda põllumajandusloomi
õiguspärane tegu vs toiming - toimingus ei pruugi sisalduda tahteavaldus Tegu vs toiming - Toiming on alati õiguspärane, Tegu võib olla ka õigusvastane Õigusjärglus - ühe isiku omand läheb üle teisele isikule Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, puudutab asjaõigust Omandiõigus - Käsutamine (õigusliku kuuluvuse üle otsustamine), valdamine (tegelik võim asja üle) ja kasutamine (sihtotstarbeline kasutamine) Kinnisasi - maa, loeb kinnisraamatusse kanne Vallasasi - valdamine, kasutamine Abstraktsiooniprintsiip - Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut: ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ehk siis abstr. printsiip tähendab seda, et sisuliselt on oluline käsutustehingu toimumine. Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik)
Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (13) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes
osutab teenust; 2) kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil; 3) müüja kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus või kutsetegevust tänava või turukaubanduse korras; 4) kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi; 5) klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga; 6) müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 7) ekaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. Kaubandustegevus jaguneb: 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle
olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93)
Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned:
Pärnu 2014 Sisukord 1) Sisukord 2) sissejuhatus 3) Jäätmekäitlus 4) Jäätmed jagunevad järgmiselr 5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll 6) Mis on jäätmed? 7) Jäätmekäitluse areng 8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid kasutada kompostimisel teatud juhtudel soojuselektrijaama kütusena. 3. Jäätmekäitlus 1) Jäätmeseaduse järgi peab jäätmeid esmajärguliselt kasutama materjalina ja teisejärguliselt energiana. 2) Prügilasse võib jäätmeid viia siis, kui nende taaskasutamine ei
Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste
valitseda mere voolav vesi/vesi ämbris). Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomad on sisuliselt liikuvad vallasasjad (ei ole vaba voli, st. on teatud kaitse all). Asju liigitatakse erniveatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: · Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. · Asendatavad asjad vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teisest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. (TSÜS § 51) · Äratarvitatavad asjad - vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mi skuulub
tingimustel lepinguliselt seotud. Eelleping Tüüptingimused lepingu sõlmimisel 1.3 Lepinguline õigussuhe. Lepinguline õigussuhe elemendid: Subjektid- - pooled (võlgnik, võlausaldaja) - kolmandad isikud. Lepingu ese- kohustused, õigus, tööleping ( ese- asi- hüve) TsÜS § 48 esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi- on kehaline ese. Kinnisasi- on maapinna piiritletud osa ( maatükk) Asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi Lepingu sisu lepingu tingimused ( lepingu tingimustes tulevad õigused ja kohustused) - olulised tingimused; a)lepingu eesmärgist või olemusest tulenevad tingimused, b) seadustes olulisteks nim. tingimused, c) mis tahes tingimused kui seda nõuab üks pool. - tavalised tingimused; ( lahti kirjutatud seadustest) - juhuslikud tingimused. Lepingu vorm- ( mis vormis on leping sõlmitud, seadused sätestatud, poolte kokkuleppel,)
§102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106. Käsutused hõljumisajal - Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. - Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108
3. äratarvitatavad asjad. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib
3) õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele. ASJAÕIGUSSEADUS § 48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 51. Asendatav asi (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. (2) Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse, samuti vastupidi. § 52
· Kauplus-asub linna keskel, sest inimeste teed ristuvad. · Müüja-tegutseb kaupleja nimel ja teenindab kliente müügisaalis. · kaupleja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; · kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel · kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi; kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga; · müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; · tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või
kõlaritega ning autosse ostab väga hea võimendusega maki, autole puurib tahaotsa tuuletiiva. Ja laseb paigaldada katuse akna. Roostetanud summuti vahetab uue vastu. Siis avastab omanik O, et auto on H käes ja tahab seda kätte saada. H ei ole nõus autot tagastama, vähemalt mitte enne, kui talle ei hüvitata tehtud kulutused. Hüpotees: Kas O saab nõuda autot H-lt AÕS § 80 (1) alusel ? Eeldused: 1. O peab olema omanik ? § 92 ? (kas on omanik, kas on vallasasi, kas on kasutusõigus) - § 95 ? ( et ei oleks varas ja välistavad asjaolud ) - 2. H on valdja § 33 (1) ? + 3. H peab olema valdamiseks õiguslik alus ? AÕS § 88 (1), VÕS § 110 (1) 4. Kas H on vastunõue O vastu ? AÕS § 88 (1) vajalike kulude hüvitamiseks TsÜS § 63 --- värv ei ole vajalik - ; veljed ei ole vajalik - ; nahk ei ole vajalik; kõla ei ole vajalik; makk ei ole vajalik; tuuletiib ei ole vajalik + - , katuseaken ei ole vajalik, summuti + -
• haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline (kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx naabrid, ei tohi olla see, kes on testamendis
rahasumma. 7. Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes? 8. Mis on asja oluline osa? § 15. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks 9. Mis on päraldis? TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt
Asjad on KEHALISED füüsliselt olemas, ese ei pruugi olla kehaline (asjad kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) Kas põllul kasvav vili on kinnisasi või vallasasi? Kinnisasja osa on, ta on maaga püsivalt ühendatud Kui õun kukub puu otsast alla ja veereb naabri aeda, siis kellele see kuulub? Naabri oma. Äratarvitatav asi – vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle
V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? LAHENDUS: 1) Kas on täidetud AÕS § 41 lg 2eeldused? + - Kas omaabi rakendatakse vallasasja suhtes? ( TsÜS § 49 lg 1 + TsÜS § 50 lg 2) JAH, JALGRATAS ON KEHALINE ASI EHK VALLASASI. - Kas asi võeti valdajalt ära? JAH. - Kas O oli valdaja? JAH. (AÕS § 33 lg 1) - Kas see valdus võeti ära omavoliliselt? JAH. (AÕS § 40 lg 2) - Kas V oli omavoli toimepanija? JAH. - Kas äravõtmine oli salaja või vägivallaga? JAH.
JÄÄTMESEADUS Jäätmeseadus Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. JÄÄTMED on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat
§ 49. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara esemete kogum. Pärand vara ei mõtle ühte eset, vaid kõiki, kogu vara. Kas loom on objekt või subjekt? Looma saab osta, müüa, vahetada. Ei või tappa, ega julmalt kohelda. Loomade kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, seega objekt. Kinnisasi maa, kõik muu vallasasi. Kõik, mis on kinnisasja külge kinnitatud on kinnisasja omaniku oma.?? Naabri õunapuu kasvab, minu aia kohal. Kui õun on puu küljes on see naabri oma, kui õun maha kukub, siis on see vallasasi ja minu oma. 4.2. Asendatav ja asendamatu asi. Asendatav asi - asi, mida tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel (arv, mõõt, kaal). Asendamatu asi - on selline asi, mida ei saa liigitunnuste alusel määratleda, on määratletav individuaalsete tunnuste alusel (kunstiteos).
Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud
Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või keelab eraomandit, kas omand on kättesaadav kõigile või üksnes teatud klassidele, saab määratleda riigi olemust.
tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud. Eeldus nr 2 kontroll Terastalad ühendati ehitisega. Omakorda ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud, on kinnisasja oluline osa. Seega terastalad ühendati kinnisasjaga ning sellega on eeldus nr 2 täidetud. Eeldus nr 3 kontroll
tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused: Eeldus 1 – tegemist peab olema vallasasjaga Eeldus 2 – vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga Eeldus 3 – vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks Eeldus nr 1 kontroll Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud. Eeldus nr 2 kontroll Terastalad ühendati ehitisega. Omakorda ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud, on kinnisasja oluline osa. Seega terastalad ühendati kinnisasjaga ning sellega on eeldus nr 2 täidetud. Eeldus nr 3 kontroll
seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on viimased 10 aastat kinnisasja katkemata vallanud. Kui kinisasi on olnud sama isiku katkematus valduses 30 aastat ja kinnisasi pole kinnistusraamatusse kantud, sellel puudub omanik või omanik on enne valduse algust surnud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisomand lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. 4 1 Kinnisasi ja vallasasi – eesti.ee [WWW] https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/omand_ja-_vara/kinnisasi 2 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 146-147. 3 Asjaõigus – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 4 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 4 1.3. Kinnisomandi ulatus 1.3.1. Ruumiline ulatus
vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Toidupuuduse probleemidele on olemas samuti lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid. Vältida mulla vaesumist, erosiooni ning majandusabi. Jäätmeprobleem Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev,mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikute jäätmete arv on suurenenud mitmeid miljoneid ning samuti ka tavajäätmeid umbes 15 mln tonnini. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Rahvastiku kasv * Prügimägede kasv linnade ümbruses * Tarbimise suurenemine * Igal aastal kandub vetesse 6,5 milj t
Jäätmeseadus Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad
laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus. Kinnisasjad ja vallasasjad nende õiguslik reziim on väga erinev. Kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kinnistusraamatu. Vallasasjade puhul valduse üleandmise teel. Oluline on ehitise vundament. Va need ehitised, mis on püstitatud hoonestusõiguse alusel. Samuti kõik, mis kasvab, on kinnisasja oluline osa ja kuulub selle hulka. Vallasasi on kõik see, mis ei ole kinnisasi. Hoonestusõigus kehtestatakse pikaks ajaks 36 kuni 99 aastat. Kõik kinnisasjaga seonduv käib läbi kinnistusraamatu servituudid jne. TSüS §50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut.
Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav (kompensatsioon- saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun) Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse minema, kui on üle 50 ja kui ma selle endale jätan, on see karistatav. Kui aasta aega ei tule omanikku välja, võin asja endale jätta. Leitud asja müüa ei või. Valdus on tegelik võim asja üle
kasutuskeeldu rikkuv tehing, näilik tehing. Tehingu võib tühistada, kui see on: olulise eksimuse müjul, pettuse mõjul, õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asi on kehaline ese. Asjadena käsitletakse ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab osta 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5. 1) Üldine asi on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda
Vara ei tohi enne jagada kui pärandist on möödunud 30 päeva Asjaõigusseadus : Räägitakse asjades mis on materiaalset ruumi täitvad loomade kohta käivat jutt Asjadega seotud kulutused : vajalikud , toredad ja kasulikud Asja hindamise alused : turuhind ja isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi Tulu ehk viljad loodusviljad õigusviljad Päraldis vallasvara mis kuulub kinnisasja juurde Kinnisasi on piiritletud maatükk millel onn ehitised ja liikumatu vara Vallasasi on see mida saab liigutada Valdus tegelik võim asja üle otsene ( kelle käes parajasti on ja kaudne valdus on õiguslik võim asja üle Valdaja ja valduse teenija töötaja kes on peremehe juures tööl Õiguspärane ja õiguspäratu vars on õiguspäratu Täis ja osavaldus Omandita ja omandiline valdus Hea usuline ja paha usuline valdus Ainuvaldus ja kaasvaldus Valla omandi tekkimise alused : 1. Üleandmine milles eeldatakse : poolte olemasolu kokkulepet asja üleandmise kohta
Isikutel peab olema usk normikehtivusse. Seoseid tuleb kirjutada, muidu võib jõuda ebaõige järelduseni. Teoreetiline käsitlus + kaasusega seonduvad faktilised asjaolud --> järeldus; Esita küsimus miks on see nii? Kohtulahend, teoora. Kõigepealt peab meil olema tegu, mis vastab KarS või mõnele haruseaduse süüteokoosseisule. Siis tuleb tuvastada tegu, tagajärg ja põhjendada ära nende omavaheline põhjuslik seos. Nt varguse (KarS 199) koosseisu tasandil tuleb öelda: 1. vallasasi 2. peab olema äravõtjale võõras (miks on võõras) 3. mis on valdus? Tegelik võim asja üle. Peab olema ka tahtlus valdusele. 4. Tehingut polnud millega oleks • kvalifitseeritav asjaolu nt grupp (kas on tegemist kaastäideviimisega, sissetungimisega) • kui ei põhjenda, siis on tegemist materiaalõiguse ebaõige käsitlus ja lahend võib osutuda tühiseks. • Teo subjektiivne külg käsitleb teo toimepanija sisemaailma (tahtlus, kaudne tahtlus ja
annaabi.ee 
