Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"summat" - 501 õppematerjali

summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks.
thumbnail
7
doc

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid

6) Vektorväli ? On ruumi osa ,mille igale punktile vastab kindel vektor lihtsaimad vektorvälja komponendeid on homogeene väli ( väli mille vektorid on igas ruumipunktis ühesuguse suuruse ja suunaga) ning tsentraalne väli ( vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis) homogeene väli võib olla ka tsentraalne kui vektorid lõikuvad lõpmata kaugel. 7) Kas kõverjoonelistliikumist võib vaadelda kui sirgjooneliste liikumiste summat ? Kõverjoonelistliikumist on võimalik lahutada sirgjoonelisteks, kus juures viimased on sirgjoonelised liikumise algusest lõpuni. 8) Inertsijõud? Inertsijõud pole reaalne jõud. Ainult jõu mõjul toimub kiirendusega liikumine. Seda jõudu nim inertsijõuks. Inertsijõud on jõud millega keha mõjutab teisi keha mis takistavad sellel jätkata endist liikumist....

Füüsika
145 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Optsioon

Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese ta...

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Robert Houdin - uurimustöö

ülestunnistuse: ,,Allakirjutanu tunnistab käesolevas, et on varastanud 15 000 franki krahv Escalopier'i laualaekast, mille on avanud valevõtmega," 8 ja varustada selle nime ja kuupäevaga ning viskas teenri majast välja. Viimane suri aasta pärast juhtumit ning krahv oli veendunud, et oma südametunnistuse piinade kätte. Röövitud raha pakkus Escalopier Houdninile, väites, et kellassepp ei saa ju ometi keelduda laenamast summat , mis on tagasi saadud vaid tänu tema nutikusele. Viimane nõustuski ning asus viivitamatult tegutsema, laskes Palais Royalile ehitada väikese, kahesaja kohalise teatri, kus etendusi anda. See oli ühe näitleja ­ illusionisti ja konferansjee estraaditeater. Oma nimele lisas ta naise perekonnanime ning sai tuntuks 8 Mäkela (1994:23) 22 Robert-Houdini nime all...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Töö ja Energia

o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi...

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prisma

Prisma diagonaaliks nimetatakse lõiku, mis ühendab prisma kaht mitte ühele tahule kuuluvat tippu. Korrapäraseks prismaks nimetatakse püstprismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk. Prisma diagonaallõige saadakse, kui lõigata prismat tasandiga, mis läbib prisma kaht mitte ühele tahule kuuluvat külgserva. Prisma külgpindalaks nimetatakse tema külgtahkude pindalade summat . Prisma külgpindala võrdub prisma ristlõike ümbermõõdu ja külgserva korrutisega. Prisma täispindala võrdub külgpindala ja kahe põhja pindala summaga. Prisma ruumala võrdub prisma põhja pindala ja kõrguse korrutisega. S k = Pm V = S p h ( d 12 + d 22 = 2 a 2 + b 2 ) 2 2 2 2 d = a +b +c Sk ­ külgpindala Sp ­ põhja pindala P ­ ristlõike ümbermõõt m ­ külgserv V ­ ruumala h ­ kõrgus a, b ­ rööpküliku küljed...

Matemaatika
296 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus ja radioaktiivsus

Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga ­ üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks ­ A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise elemendi isotoopidel on ühesugused keemilised omadused, kuid erinevad füüsikalised omadused. Mõned isotoobid võivad olla radioaktiivsed, nt vesiniku isotoobid (21Hdeuteerium; 31H triitium)...

Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Termodünaamika tunnikonspekt

TD I. TDI ­ energia jäävuse seadus, mis seob siseenergia töö ja soojushulga Kõikidest siseenergia liikidest muutub soojusnähtustes vaid molekulide kineetiline ja nende vastastikmõju potensiaalne energia Siseenergia ­ keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojushulka arvutatakse valemiga Q=cm..t Kui keha pannakse liikuma talle rakendatud jõu mõjul, siis tehakse meh. tööd A=Fs cosa Tööd võib teha mistahes keha, näiteks gaas mis mõjudes jõuga kolvile paneb selle silindris liikuma A=Fs=pSs=p..V (gaasi töö isobaarilise protsessi valem)'...

Füüsika
138 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Seadused ja Mõisted

Sellest järeldub, et B - jooned on kinnised jooned e magnetväli on allikatevaba väli. r r r Vektori B tsirkulatsiooniteoreem: B dl = µ 0 I , kus I väljendab kontuuri poolt r r hõlmatud voolude algebralist summat . See teoreem diferentsiaalkujul: rot B = µ 0 j . Siit järeldub, et magnetväli on solenoidaalne väli. Lõpmata pika solenoide magnetväli: B = µ 0 n I , kus I on voolutugevus solenoidis ja n - solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta. Vooluga kontuuri käitumist magnetväljas mõjustab suuresti selle magnetmoment r r p m = ISn , kus I on voolutugevus kontuuris ja S ­ kontuuri katva pinna pindala. Välises r r r B...

Füüsika ii
302 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Keha impulss. Olgu meil kaks keha massiga m1 ja m2 ja liikugu nad teineteise poole kiirustega v1 ja v2. Liikudes teineteise poole nad põrkkuvad ja avaldavad mingi aja teejooksul teineteisele mõju, peale põrget hakkavad kehad teineteisest eemalduma kiirustega v1` ja v2`. jõudu millega kehad mõjutavad teineteist saab arvutada valemiga m1v1`+m2v2`=m1v1+m2v2. Selle võrduse üks pool kujutab endast kehade impulsside summat enne põrget ja teine pool impulsside summat peale põrget. Nagu näha on need summad võrdsed, seega hoolimata sellest, et kehade impulsid muutuvad jääb kogu süsteemi impulss muutumatuks. Seega on kahe teineteist mõjutava keha kogu impulss jääv. On tõestatav, et kui üksteist mõjutavad paljud kehad, siis on selliste kehade süsteemi kogu impulss jääv. Paljudel juhtudel on kehadele mõjuvate jõudude määramine keerukas. Nendel juhtudel tuleb mehhaanika...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Kuristik rukkis" JEROME D. SALINGER - kokkuvõte

Teel tuppa satub ta liftimehe võrku, kes korraldab talle kohtumise prostituudiga. Holden jõuab tuppa ja enne lõbutüdruku saabumist tutvustab oma olematut suguelu ja sellega seotud ebakindlust. Tüdruku suureks üllatuseks tahtis noormees temaga ainult rääkida. Holden maksis tüdrukule liftimehega kokku lepitud summa, kuigi tüdruk nõudis rohkem. Veidi aja pärast ilmub sutenöör (liftimees) ja nõuab ülejäänud summat . Holden hakkab talle vastu, saab valusaid lööke ning on siiski sunnitud loovutama "võla". Järgmiseks päevaks lepib Holden kokku kohtamise Sally'ga. Enne seda läheb ta raudteejaama, kus kohtab kahte nunna. Need on esimesed kaks inimest (täiskasvanut), keda ta halastamatult ei kritiseeri ning kellega vestlemist ta naudib. Nunnad meeldivad talle ja Holden annetab raha heategevuseks. Ta jalutab veel pargis, kus aitab lastel...

Kirjandus
1523 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Kuid oodatud edu kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna Tartu Piiskopkond olla ammustest aegadest Vene võimu alune maa siis tasugu piiskop nüüd tribuuti kogu selle aja eest. Ja aega selle nõudmise täitmiseks anti kolm aastat. 1557 aastal peeti läbirääkimisi jälle - nüüd nõustus Vene tsaar tribuuti veidi alandama 40 000 taalri peale kuid mitte enam , kui aga seda summat ei peaks makstama siis lubas tsaar sõjaga õigust nõuda. Kuna raha aga jai maksmatta siis saabuski 1558 aasta algul suur vene vägi Liivimaale ning asus siin rüüstama ja tapma. 3 Sõjakäik. 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse...

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majandus

Miinimumpalk ehk alampalk- tasu, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale inimesele maksta Tulemuspalk- töötasu, mille suurus oleneb sellest, kui hästi on töötanud konkreetne inimene Preemia- Töötasu lisa, mida võidakse anda nii tööalase edukuse tõttu kui ka muu põhjuste tõttu Pank- arenenud riigis hoiab inimene oma töötasu pangas ning sooritab suurema osa ostudest ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat Kreeditkäive- näitab vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha Intress ehk kasvik- raha, mille pank maksab hoiarvel oleva raha eest hoiustajale Aktsia ehk osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses...

Ühiskonnaõpetus
282 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas kohus või omakohus?

Toon näite mehest, kes võlgnes minu perele suuremat sorti summa. Pool aastat peale maksetähtaega polnud laekunud meie arvele sentigi sellest summast, ometi aastaid tagasi olid mõlemad osapooled allkirjastanud lepingu, mille kohaselt kohustus mees võla tagasi maksma. Kuna võlgnik oma kohustusest ei hoolinud, otsustas mu pere esialgu uuele kokkuleppele jõuda. Mees esitas oma tingimused, millega loomulikult ei saanud nõus olla, kuna summat oli vähendatud poole võrra. Pöördusime mitme firma poole, kes taoliste arusaamatustega tegelevad, aga tulemuseks oli see, et rahaliselt sai minu pere ainult kahju. Terve aasta kestsid uute kokkulepete sõlmimised, mis kahjuks aga mingit tulemust ei andnud, kuna võlgniku tingimused olid absurdsed. Seega lõpuks otsustas minu ema pöörduda kohtu poole. Protsess oli loomulikult aeganõudev ning võlgnikule ääretult vastumeelt,...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dünaamika

Jõuvõimsuseks nim töö muutumise kiirust antud ajahetkel ning = elementaartöö ja ajavahemiku suhtega Võimsuse ühik on 1W (Watt) e 1 J / s Keha või kehade süsteemide võimet teha tööd nim Energiaks. Keha liikumisenergiat nim. kineetiliseks. Keha potensiaalseks energiaks antud asukohas nim. tööd , mida teevad kehale mõjuvad Potentsiaalsed . Jõud keha liikumisel antud asukohast ,,null asukohani" Keha kineetilist ja potentsiaalset summat nim. keha mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaanilise energia jäävus seadus : Kehade suletud süsteemis , kus mõjuvad ainult potentsiaalsed jõud jääb süsteemi Kineetiline ja potentsiaalne energia summa konstantseks süsteemi igas asendis Üldine energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda , ta võib muunduda ühest liigist teise Või kanduda ühelt kehalt teisele....

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Spikker

geomeetriline sisu Vn = f ( P)dS = lim Vn = lim f ( pi , y)dy xi + lim = Kahemõõtmelises hulgas DR2 määratud funktsiooni f(x,y) integraalsummaks antud piirkonnas D nimetatakse summat D D 4. Kahekordse integraali arvutamine ristkoordinaatides n Vn = f ( Pi )Si ristkülikukujulise piirkonna korral. Tuletada vastav valem...

Matemaatiline analüüs
230 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Isoprotsessid

Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus ­ Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis) Charlesi seadus ­ Jääval ruumalal on antud gaasi koguse rõhk võrdeline temp´ga 11. Keha Siseenergiaks nim. Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat mikrokäsitluses 12. Valem gaasi paisumisel: A=p V 13. Termodünaamika 1 seadus ­ Süsteemi siseenergia muut Süsteemi üleminekul ühest olekust teise = välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga Q= U + A` Termodünaamika 2 seadus ­ Osakesed paiknevad mingi korra järgi, st. ühe aine molekulid on anumas ühe oasas,teise aine molekulid aga teises osas 14. Soojusmasinateks nim masinaid,mis muundavad soojust(seega ka mingi keha siseenergiat) tööks 15...

Füüsika
219 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Inimene siseheitluses hea a kurja vahel

Oma põikpäisuse juures on vanematel raske noori õigele teele juhatada ning sageli kalduvad nad rajalt kõrvale. Raha on väga ahvatlev väärtus, mis mängib inimese elus suurt rolli. Rahatähtedel on võim, mis võib panna inimest astuma, kas higirabaval rahateenimise teel või otsima selleks teisi võimalusi. Kui valida kergem tee, tuleb silme ette pangaröövimisprotsess, inimröövid lunastustasuga ning palgamõrvarid, kes saavad oma töö eest suurt summat . Muidugi enamik nendest karistamata ei pääseks. Selliste rahateenimisvõimaluste juures tekib paratamatult inimeses kalduvus kurjusele, sest üks tegu viib teiseni. Seepärast on oluline, et inimesed oskaksid paika panna oma väärtushinnanguid ning seada piire, mida ei tohiks ületada. Maailma tuleb vaadelda ka väljaspool enda suletud territooriumi, et olla kasulik ka ühiskonnale ning säilitada kainet meelt otsuste tegemisel. Selliste eesmärkidega oli noor...

Eesti keel
171 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Hägusad süsteemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes. Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogik...

Süsteemiteooria
104 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) (Tahvel 3.VI) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus,...

Laevaehitus
65 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast. Laeva üldtakistus on vee- ja õhutakistuse summa R=Rh+Rk+Rl+Rõ Hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispinna suuruse järgi. Kuju- ja lainetakistuse summat - jääktakistust- määratakse laeva mudeli katsetamisega katsebasseinis. Õhutakistust saab määrata laeva mudeli katsetamisel aerodünaamilises torus. Laeva üldtakistus on võrdne tema pukseerimiseks vajaliku jõuga. Mp=Rv/75 [hj] Mp=Rv/102 [kW] kus R - kg ja v - m/sek või Mp=Rv [kW] kus R - kN ja v - m/sek Laeva propulsiivtegur =Mp/Np =0,55....0,75...

Laevaehitus
232 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun