Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"selleski" - 110 õppematerjali

selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias.
thumbnail
6
doc

Franz Kafka

Lisaks süüdistuse puudumisele iseloomustab K. protsessi ka see, et puuduvad kohtunikud. K-l tuleb tegemist teha ainult alama astme tegelastega, kellest ­ nagu talle pidevalt mõista antakse ­ ei sõltu mitte vähimatki. Tegelikud kohtunikud jäävad alati tundmatusse, kuhugi viirastusliku «kohtu» lõputute käikude ja pööningute rägastikku peitu. On nad üldse olemas? Selleski ei saa kindel olla. Kindel on vaid see, et on olemas hoomamatu ja mõis- tetamatu kohtute süsteem, mille tööpõhimõtted on samamoodi hoomamatud ja mõistetamatud. Kohtu esindajate, käsilaste ja neutraalsete tegelaste vaheline piir on ähmane. Selge on vaid piir ohvrite ja süsteemi vahel, mida tähistab kohtute kõikjaleulatuv hirmuvalitsus ja ülemvõim. Niisiis leiab peategelane Josef K ­ väikeametnik nagu Kafkagi ­ end vastamisi olematute süüdistuste ja absurdse «protsessiga»,...

Kirjandus
173 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jaan Kaplinski lapsepõlv

Meeste maailmas pole ta end kunagi kodusena tunnud ja sõjajärgne poistekooli algkooli osa oli meeste maailma kvintessents. Ta on sellest kokkupuutest meeste maailmaga kirjutand oma jutus "Armastuse näod" kogumikus "Kust tuli öö". On küsitlend oma poegi ja teisi nooremaid inimesi, kas nende ajal ka koolis nii palju ropendati ja rõvetseti: vastus on olnud ei, nii võib arvata, et nende aeg oli selleski suhtes tõepoolest eriline. Algkoolist, mõnevõrra ka hilisemast ajast on kaasa saanud suure roppude laulude ja salmide tagavara. I Keskkkoolis (Nüüd jälle Hugo Treffneri Gümnaasium) oli populaarne näiteks värsslugu vürst Rasvamaost, kellel oli nii lai persepragu, et igaüks kes tahtis sellest üle ehitada silda jne. jne. Koolist pärinevad ka ta esimesed isiklikud kontaktid Nõukogude korraga, mida seni tundis vaid perekonna ja...

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika

Sümfoonia on säilinud, seda on mängitud/lindistatud, kuid... Tõsiselt saab eesti sümfooniaid vaatama hakata ikkagi alles Eduard Tubina tulekuga eesti muusikasse. Tundub küllalt jahmatav, et Tubina I sümfoonia on tegelikult alles neljas eesti helilooja selle anri teos. Üllatav selleski mõttes, et juba 1920. aastateks olid meie muusikas olemas Elleri "Koit", "Videvik", "Öö hüüded" ja veel mõnigi kontserdiellu jäänud teos, "Koit" küll Eestimaal enim esitatud sümfoonilise eesti teosena, omamoodi sümbolina. Viimasel ajal ägedalt päevakorral olnud küsimus eesti muusika kõlamisest meie kontserdisaalides viib paratamatult mõttele, kui palju ja mida esitati näiteks 1920. aastatel. Eesti muusikat, toona siis täiesti uut, mängiti päris palju. Elleri juba nimetatud...

Muusika
35 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Rooma kunst

Kõige suurem mõju oli korduvalt mainitud kreeka hellenistlikul kunstipärandil, samas jäid rooma skulptorite teosed sel ajastu veel selgelt ja küllalt äratuntavalt roomalikuks. Seda on eriti märgata rooma portreeskulptuuris, mis jäi üsna pikaks ajaks hilise vabariigi ajalgi kreeka mõjudest puutumata. Kuigi tuleb nentida, et Sulla perioodil tugevnes selleski valdkonnas hellenistliku kunsti mõju, kuid juba 70.-60. aastatel e.Kr. on märgata reaktsiooni. Nii on näiteks Pompeiuse skulptuurportreele (pilt 6) eriomane hoolikas töötlemisviis ja faktuuri ja pinna suurepärane viimistletus, mis on tunnistuseks hellenistliku skulptuuri mõjudest, kuid samas on skulptor üritanud nägu kujundades rõhuda ja edasi anda rooma skulptuuri traditsiooni järgides individuaalseid jooni ja isikupära. Ta on kaugele kreekalastele omasest idealiseerimisest...

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel. Kui Mark oli loots ,,luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski . Peagi oli ta kullapalavikust haaratuna kaugel läänes, Nevadas ja seejärel lõunas, Californias. Seal kaevas ta kulda otsides maad, mängis börsil ja töötas reporterina. Mark Twain kulda ei leidnud. Saanud kuulsaks kirjanikuks ja jõukaks inimeseks, sõitis Twain läni kogu maailma ning kõikjal võeti teda vastu austusavaldusega. Kohtus Oliviaga. 1870 nad abiellusid ja said ka poja, kes kahjuks suri. Algul oli menu küll meeldiv kuid...

Kirjandus
478 allalaadimist
thumbnail
7
doc

POPI ja HUHUU kokkuvõte

ning inetust. Ta kihutas teda tuba mööda taga, pildus köögiriistadega ning torkis mööbli alt Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus raudoradega välja. selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Ta lõi talle kepiga pähe, kallas vedelikke kaela ja pistis ta kõrvad täis aukusid. Popi ainult vingus ta käes hirmust ning valust. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne :seda akna kaudu. Ta Ta katsus vahel küll vastu panna. Ta klähvis kirstu all vihaselt haukuda ja lõi hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama....

Kirjandus
630 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lydia koidula

"Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. Kodukülla naasnud Tõlla-Hans oli mõnda aega linnas elanud ning omaks võtnud rahvusliku liikumise vaateid, selgitas neid veenvalt ning kutsus isamaa heaks töötama. Olulist osa mängivad selleski näidendis Koidula luuletused ning päevaprobleeme kajastavad kupleed. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. "Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha...

Kirjandus
269 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"

Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei ol...

Kirjandus
608 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

väikestes joogikohtades nagu pub (lüh public house- kõrts, õllebaar), kus märjuke külaliste hääled tihti ühislauluks liitis, vabaõhulavadel, mis olid teemajade suveaias ja mujal. Neis lõbustusasutustes oli enamasti koomikat, mis avaldus veiderdamises, kahemõttelistes laulutekstides. Music- halli seinte vahel tõmmati see kõik teatavatesse raamidesse, kuid rahvalik vaba õhkkond valitses saalis edaspidigi, avaldudes selleski , et publik refrääni kaasa laulis. Levimuusika alla kuulub ka folkmuusika- kas autentse rahvamuusika tänapäevase esitusena, või enamasti nüüdisautorite- esitajate originaalloominguna. Vahest suurima osa nüüdismuusikast võtab enda alla lööklaul (sks. Schlager- tõmbe number, minev kaup, ingl hit, hit song- löök, lööklaul). T erm in šlaager tuli kasutusele esialgu m is tahes h ästi m ineva kaub a tähistam iseks.1880 hakati V iinis šlaagriks...

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Marie Under

Kool asus Underite kodu läheduses Liivalaia uulitsas ja kuulus oma kolmanda kategooriaga õppemaksult odavamate hulka, olles jõukohane ka vaesemate eestlaste lastele. Cornelia Niclasen oli tunnustatud, kirjanduslike huvidega õpetaja, ta tundis ka eesti keelt. Noortes ergutas ta vaimset avardumistungi, mis väljendus ehk selleski , et Marie Under pärast kooliaastaid iseseisvalt oma teadmisi pidevalt väljendas. Ta õppis keeli Toussaint-Langenscheidti iseõppimismeetodil, tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ja käis segakooris laulmas. Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles, Goethest ja Schillerist innustatult ja mõnikord nende motiividelgi, nagu sellele osutavad kaks säilinud vihikut saksaakeelsete luulekatsetega. Esimene luuletus sündis 13-aastaselt...

Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Agressiivne käitumine

Sageli on naise agressiivsuse sihiks panna teised mõistma tema olukorda, mistõttu näib see pahatihti kasutu hüsteeriana, mis ei vii kuhugi. Ka kakluses kasutavad naised teatavasti reeglitevastaseid võtteid - hammustamist, kiljumist, nutmist ja esemete purustamist. Kui naine endast välja läheb, soovitatakse tal rahuneda ja tabletti võtta. Vahe ilmnes selleski , et mees oli tihti uhke oma vihastumise üle ning võis sellest hiljem rääkida kui tähtsast sündmusest, millega kaasnes ka nimetamisväärselt publiku kohalolek. Naise jaoks oli tegu siiski peamiselt häbiväärse juhtumiga. Naised eelistavadki selliseid asju ajada nelja silma all. Naise jaoks tähendab agressioon mingis mõttes ebaõnnestumist, kontrollist loobumist kaose kasuks. Kõik nendest uurimustest tulenevad järeldused ei kehti muidugi igal pool ja alati. Näit...

Isiksusepsühholoogia
222 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Osa mõjusid levis ideede kaudu ent aset leidsid ka rahvaränded ning vallutused. Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri paralleelnimetus nöörkeraamikakultuur. Ulatusid Kesk-Rootsi, Norrasse, Taani, Soome lõunaossa, Kesk-Saksamaale, Poolasse, Sveitsi, Eestisse, Lätisse, Ülem- ja Kesk-Volgani välja. Selleski eristatakse rida lokaalseid ilminguid: näiteks Taanis nimetatakse seda üksikhaudade kultuuriks, Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne. Alguse sai see u 2500 eKr, selle päritolu ja leviku kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Kultuuri leviku lähteala ei ole suudetud kindlaks teha, ilmselt sai see alguse kusagil Reini ja Dnepri vahel. Iseloomulik on õhuke asulakohtade kultuurkiht, millest on oletatud, et tegu oli suhteliselt liikuvate kogukondadega....

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Uku Masing

See viha, kahtlus iseendas ja osalt sunnitud, osalt omaenda trotsist valitud vaimne üksindus on jätnud sügava mõra tema loomingusse, olgu tegu luule, teoloogiliste uurimuste või filosoofiliste esseedega. Masing on meie kultuuri Tsaar-kell, tohutu mõrane kell. Tema looming jääb poolikuks, fragmentaarseks ja lõpetamata. Selleski meenutab ta teist traagilise saatusega eesti geeniust Kristjan Jaak Petersoni. Ja ometi on ka tema fragmentide ja pudemete hulgas mõndagi, mis kõigest hoolimata mõjub maagiliselt ja ülendavalt, mida ei saa lugeda imetlusvärina ja tänutundeta. 11 LOOMING Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pulmad peiukodus

Alles kolmandal korral jääb müts lõplikult noorikule pähe. Lääne-Eestis oli kombeks tanutada mõrsjat aidas või rehe all, veimekirstu juures, kusjuures pruut istus kirstu peal. Suurem hulk pulmarahvast istus tanutamise ajal söögilauas. Kohati tanutati mõrsjat kogu pulmarahva juuresolekul. Mõrsjale pandi tanu pähe pulmaliste keskel söögilaua taga. Ent selleski avaldus tendents kombetalitlust varjata: tanutaja varjas mütsi pähepanemisel oma kehaga noorikut, laotas mõrsjale üle suure räti või püüdis mütsi märkamatult pearäti alla torgata. Tanutamine oli üleminekuhetk neiupõlvest noorikupõlve ja seega uskumuste kohaselt (nagu kõik sellised kriitilised hetked - sünd, surm jne.) kergesti mõjutatav igasuguste ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt. Selline kartus tingiski kombe varjamist ja peitmist....

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Igiliikur

igiliikuritest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur on niisugune kujuteldav mehhanism, mis liigub igavesti iseenesest ja teeb tööd (näiteks tõstab mingit koormat), saamata energiat väljastpoolt. Sellist mehhanismi pole veel kellelgi õnnestunud ehitada, kuigi seda on juba ammu püütud teha. Katsetuste viljatus on tekitanud veendumuse, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus, üks moodsa teaduse põhialuseid. Mis igavesse liikumisse puutub, siis mõeldakse selle all pidevat liikumist, ilma et tehtaks tööd. Igiliikurid Üks vanemaid igiliikuri kavandeid mida tänapäevalgi tolle idee õnnetud fanaatikud realiseerida katsuvad, on järgmine. Ratta äärele, on kinnitatud pulgad mille otsas ripuvad rasked kuuli...

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

Pärnu, Viljandi ja Tartu kuulusid Hansa Liitu seetõttu, et tollal oli veel käsutatav veetee Pärnu jõge, Võrtsjärve, Emajõge, Peipsit ja Lämmijärve mööda Pihkvasse ning sealt edasi Novgorodi. Maapinna pideva kerkimise tõttu lakkas see veetee hiljem olemast. Rakvere, Paide ja Haapsalu olid vaid haldus- ja käsitöökeskused, mis võlgnesid oma olemasolu linnusele. Alevitest eristas neid ainult linnaõiguse olemasolu. Linnade ülemkiht oli saksakeelne. Selleski polnud midagi erakordset - linnad olid tollal saksakeelsed kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Bergenist Norras kuni Buda ja Pestini Ungaris. Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva....

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti keelse piibli ilmumisest

Thor Helle keeletarkus ja töökus olid juba varakult Eestimaa õpetajate seas teatavaks saanud. Vaevalt oli ta ametisse pandud, kui teda Tallinna Uue Testamendi väljaandmise juurde appi paluti. Selles osas ei olnud suurt vaeva vaja näha, sest töö oli juba Hornungi poolt väga hästi tehtud. Hornungi keele ja kirjaviisi põhjal oli nüüd vaja ka Tallinna käsiraamat ümber teha. Selleski aitas Thor Helle kaasa. 1721. a. ilmus Halles uus parandatud ,,Koddo- ning Kirko-Ramat". Et rahvast Jumala tundmisele ja õnnistuse teele juhatada, andis Thor Helle koos Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleffiga, Harju-Jaani õpetaja Heinrich Christoph Wredega ja Kose õpetaja Hermann Johann Heitzigiga 1727. a. välja usuõpetuse raamatu ,,Jumala Nõuu inimese igavesest õnnistusest, ehk lühike õpetus, kuidas inimene on I. Jumala sarnaseks loodud, II. Patu sisse langenud, III...

Uurimistöö
23 allalaadimist
thumbnail
4
wps

Haydn

Kirikukoor esines sageli ka linnapidsutusel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidele ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav. Ta leides koguni veel aega tegeleda viiuli- ja klavikordikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusamme. Seevastu ei tahetud kuidagi toetada tema katseid ise muusikat kirjutada. Üheksa kooriaasta jooksul sai ta kapelli juhatajalt kõigest kaks kompositsioonitundi! Kui Haydnil hakkas häälemurre, mis muutis võimatuks kooris laulmise, vallandati ta pikemalt tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alusatada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevalt ja visa tööd....

Muusikaajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Karl Ristikivi

Just siis lööb tema jaoks kirjanduse kuldne tund ­ tema töödesse (ja võimalik, et ka ellu) sugeneb eriline väljapeetus, resigneerunud nukrus, ka üksindus. Juhuslikul või õnnelikul kombel on need kõik ka pagulusega üldisemalt seostuvad märksõnad, mis tingivad tema loomingu interpreteerimise nimetatud vaatenurgast ­ pagulus kui 5 vaimuseisund jne. Kahtlemata on selleski oma, kuid nähtavasti mitte kogu tõde." Siin ilmnebki väike vastuolulisus: ühelt poolt oli Ristikivi iseseisev oma loomingus, kuid samas läks talle teiste arvamus korda. Ristikivi paguluskirjanduse lõpuperiood. 1961.aastal, pärast 8-aastast pausi, ilmus kirjaniku välja romaan ,,Põlev lipp", mis tekitas suurt ootuspõnevust ­ ja pettumust veelgi rohkem, sest raamat ei rääkinud nüüdisaja eesti rahvast ega lähematest paikadestki, vaid oli taandunud kaugesse keskaega. Pagulastest...

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erkki-Sven Tüüri loomingu analüüs

Loo lõpus tekkis rõhumise tunne ning kasvas pinge. 3. sümfoonia ­ energiline ning kõlaliselt sobiks mõne filmi soundtrackiks. Kohati on kasutatud loo üldpildist väljalangevaid motiive, mis muudavad teost mitmekesisemaks, samuti on sisse toodud erinevaid pille. 4. sümfoonia ,,Magma" ­ ettearvamatu ning segane pala, samas jõuline. Tsellokontsert ­ nagu teiste paladegi puhul, kohtab selleski närvilisust ning pinevust. Keelpillikvartett ­ Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud teos, milles on tunda teistsugust Tüüri, samas on säilinud energilisus ja pinge. ,,Sisemonoloog" ­ hoopis teistsugune teos ­ flöödisoolo. ErkkiSven Tüüri teosed mulle ei meeldinud, sest tundusid kõik nii ühenäolised, kuigi öeldakse,et ilu on vaatja(siinkohal kuulaja) silmades. Siiski on see tema käekiri ning iga heliloojal on oma kindel stiil....

Muusikaajalugu
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun