HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna: [( p q ) p] q [( p q ) p] ? [( p q ) p ] q [( p q ) p ] ? [( p q ) ...
Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimalik. Ruudukujuline ring pole võimalik. Järelikult pole ruudukujulist ringi tegelikult olemas. E1: Kui on olemas, siis on võimalik. E2: Ruudukujuline ring pole võimalik. J: Ruudukujulist ringi pole olemas. Tegemist on Modus tollensiga st argument on kehtiv. Kuna eeldused on tõesed, on argument korrektne. Eeldusi võiks siiski pisut ka sisuliselt kommenteerida (miks nad on tõesed). Ülesande eest 4,75 p. 2. Too näide modus ponens'ist, modus tollens'ist ja hüpoteetilisest süllogismist. (3 x 2 p.) Modus ponens: E: Kui A, siis B. E2: A J: B. E1: Kui talvel on lumi, siis kõik lapsed suusatavad. E2: Talvel on lumi. J: Kõik lapsed suusatavad. Modus tollens: E: Kui A, siis B. E2: Ei pea paika, et B.
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste
järeldus on hüpoteetilised(tingivad) väited (või materiaalne implikatsioon). TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM ehk hüpoteetilis-kategooriline süllogism on kahe eeldusega tingiv süllogism, mille üks eeldus on tingiv väide ning teine eeldus ja järeldused on atributiivsed lihtväited. Sellel on vaid kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul , kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus(modus ponens) ja eitav moodus(modus tollens) 1) MODUS PONENS 2) MODUS TOLLENS LIIGITAV SÜLLOGISM(välistav-disjunktiivne)nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitatavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne
tekst 20 lk30 1. Ius disponendi. Ius possidendi. Ius utendi. – (omandiõiguse peamised elemendid) õigus asja käsutada; õigus asja vallata; õigus asja kasutada 2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. –Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku hooletuses või ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel); hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non faciendo. – Süü tegude sooritamises; süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi
viisid – reeglipärased tuletussammud – kuidas ühtedest valemitest lähtudes, liigutakse teisteni, lõpetades põhjendatava valemiga. Kui seejuures alustatakse põhjendamist aksioomidest ja ainult aksioomidest, siis kõneldakse tõestamisest ning tõestamist esitavatest tõestustest. Iga valemit, millel on tõestus nimetatakse teoreemiks. Märkus. Vahel lepitakse kokku kõnelda, et iga aksioom on ühtlasi iseenda tõestus. Mõned tuletusreeglid. Modus ponens. Reegel modus ponens paneb paika ühe lubatud viisi, kuidas lähtudes mingitest ühtedest valemitest on võimalik saada teisi (esimestest tuletatud) valemeid: • Kõigepealt peavad meil olema valemid, mille tähised olgu vastavalt X ning Y • Moodustame valemi XÉY, mis esitab niisugust järeldamist, mille eelduseks on X ning järelduseks on Y. • Kui lähtume nüüd valemitest X ning XÉY, siis on nendest valemitest tuletatud valemiks valem Y.
Armastus on olemas: ! ! ! ∃x ∃y Axy (Romeo ja Julia) Armastav egoistideta ühiskond: ! ∀x ∀y (x ≠ y → Axy) (kristlik ideaal) On õnnetuid armastajaid:! ! ! ∃x ∃y (Axy & ¬Ayx) Kõik on egoistid:! ! ! ! ∀x ∀y (x = y → Axy)! ehk ∀x Axx Leidub egoiste:!! ! ! ! ∃x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP – modus ponens. ! ! p –> q. on p. järelikult on q. MT – modus tollens.! ! p –> q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS – hüpoteetiline süllogism! p –> q. q –> r. järelikult p –> r. DS – disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD – konstruktiivne dilemma! (p –> q) & (r –> s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs – absorptsioon ! ! p –> q. järelikult p –> (p & q). Simp – lihtsustusreegel! ! p & q
Armastus on olemas: ! ! ! x y Axy (Romeo ja Julia) Armastav egoistideta ühiskond: ! x y (x y Axy) (kristlik ideaal) On õnnetuid armastajaid:! ! ! x y (Axy & ¬Ayx) Kõik on egoistid:! ! ! ! x y (x = y Axy)! ehk x Axx Leidub egoiste:!! ! ! ! x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP modus ponens. ! ! p > q. on p. järelikult on q. MT modus tollens.! ! p > q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS hüpoteetiline süllogism! p > q. q > r. järelikult p > r. DS disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD konstruktiivne dilemma! (p > q) & (r > s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs absorptsioon ! ! p > q. järelikult p > (p & q). Simp lihtsustusreegel! ! p & q. järelikult on p
utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemise õigus läbi võõra maa 5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,–
5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist? Võimalikkuse operaator 10.Milline järgnevatest väidetest on väär? Alamtuletuste sees ei tohi olla täiendavaid alamtulemusi. Tingimuslik tõestus sisaldab alamtuletusi. Väljaspool alamtuletust ei tohi kasutada alamtuletuse sammude vahetulemeid.
Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus. Eeldused suurem, ja väiksem Järeldus Keskmine termin M M asukoht määrab ära süllogismi figuuri. Reeglid: · Kahe eitavad põhjal ei teha järeldust · Kahe osalise eeldise põhjal ei saa teha järeldust · Kui üks eeldustest on osaline, siis ka järeldus peab olema osaline · Kui üks eeldustest on eitav, peab järeldus eitama · Eeldused peavad olema jaatavad 1. Modus ponense põhjuse jaatamiselt tagajärje jaatamisele {(p nool q)^p} nool q 2. Modus tollens- tagajärje eitamiselt aluse eitamisele a. [(p nool q)^q kaetud] nool p kaetud Induktiivne järeldus. Ühtivusmeetod. Kui mingi põhjus igalpool ühtib,siis on ta põhjus. Erinevusmeetod. Kui a kaob siis nähtus kaob , a on põhjus. Jääkide meetod - kui mingi asi jääb üle, siis on ta põhjus.
kasutada teist. 23_fl_vi-x TINGIV-KATEGOORILINE süllogism ehk hüpoteetilis-kategooriline süllogism (ik mixed hypothetical syllogism) on süllogism, mille suurem eeldus on tingiv ning väiksem eeldus on kategooriline väide. Tingiv-kategoorilisel süllogismil on ainult kaks korrektset moodust, mis kindlustavad tõese järelduse juhul, kui eeldused on tõesed. Need on: jaatav moodus (ld=ik modus ponens) ja eitav moodus (ld=ik modus tollens). 1) Modus ponens: aluse jaatus viib tagajärje jaatusele. Kehtiv moodus. pq Kui vihma sajab, siis on tänav märg. p Vihma sajab. q J: Tänav on märg. p , q tähistavad väiteid, p on alus, q on tagajärg. Seda loetakse: Kui p, siis q. On p. Järelikult, on q. Järeldus tuleneb eeldusest PARATAMATULT. Valemina: (p q) & p q .
tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius) Exceptio probat regulam Erand kinnitab reeglit Fabula docet Lugu õpetab, et... Facta loquantur Kõnelegu teod ise enda eest Festina lente Rutta aeglaselt, ära toimi ülepeakaela Fiat lux Saagu valgus! (Piibel) Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus Niisiis, rõõmustagem, kuni oleme veel noored (üliõpilashümni algusrida) Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja (Titus Livius)
tuletusreeglit kasutades. Esitatav tuletussüsteem põhineb lauseloogikal, milles sõnu ,,lause”, ,,väide” ja ,,propositsioon” kasutatakse sünonüümidena, kuigi silmas peetakse alati objekti, mis on tõene või väär, st propositsiooni. Kuna lauseloogikas on tavaks rääkida pigem lausetest kui väidetest, siis järgime seda tava ka lauseloogikal põhinevat tuletussüsteemi käsitledes. Tabel 9.1. Tuletusreeglid. Eeldused on eraldatud komadega, järeldus tuletusmärgiga. 1. Modus ponens (MP) p → q, p ⊢ q. 2. Modus tollens (MT) p → q, ¬q ⊢ ¬p. 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p → q, q → r ⊢ p → r. 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p ∨ q, ¬p ⊢ q; p ∨ q, ¬q, ⊢ p. 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p → q) & (r → s), p ∨ r ⊢ q ∨ s. 6. Neeldumine (Abs) p → q ⊢ p → (p & q). 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q ⊢ p; p & q ⊢ q. 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q ⊢ p & q. 9. Lisamisreegel (Add) p ⊢ p ∨ q.
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide: Iga anarhist on vabaabielu pooldaja Mõned valitseva partei liikmed on anarhistid --------------------------------------------- Mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad Näite jätk Iga x on y Mõni z on x ------------------- Mõni z on y Loogika ...
tuletusreeglit kasutades. Esitatav tuletussüsteem põhineb lauseloogikal, milles sõnu ,,lause", ,,väide" ja ,,propositsioon" kasutatakse sünonüümidena, kuigi silmas peetakse alati objekti, mis on tõene või väär, st propositsiooni. Kuna lauseloogikas on tavaks rääkida pigem lausetest kui väidetest, siis järgime seda tava ka lauseloogikal põhinevat tuletussüsteemi käsitledes. Tabel 9.1. Tuletusreeglid. Eeldused on eraldatud komadega, järeldus tuletusmärgiga. 1. Modus ponens (MP) p q, p q. 2. Modus tollens (MT) p q, ¬q ¬p. 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p q, q r p r. 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p q, ¬p q; p q, ¬q, p. 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p q) & (r s), p r q s. 6. Neeldumine (Abs) p q p (p & q). 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q p; p & q q. 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q p & q. 9
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Kaebealust ei mõistetud õigeks. _ _ Moodus tollens: [(p → q) ˄ q] → p 21.10.14 Näited: p- alus q- tagajärg Kui inimene tunneb end milleski süüdi, siis ta punastab. Kati punastab sageli. Moodus tollens: [(p → q) ˄ q] → ? Pole tuletist – arutlus toimub modus tollensi reegli järgi, tema ei luba tuletist. Tagajärge pole eitatud vaid kinnitatud. kui on peale ˄ märki p siis läheb moodus ponens käiku, kui aga peale ˄ märki on q siis moodus tollens Kui üliõpilane ei loe loogikaraamatut, ei saa ta vajalikke teadmisi selles aines. Üliõpilane luges läbi loogikaraamatu. (võib olla testis) _ _ Moodus ponens: [(p → q) ˄p] → ? Kui inimene tahab karjääri teha, siis peab ta hoolega töötama. Johannes on laisk.
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
osapoolte nõusolekul. Avatud lepingud on liitumiseks ja lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada lepinguid universaalseteks, mis seovad valdavat enamust maailma riikidest ja partikulaarseteks, mis regionaalsed. Rahvusvahelise lepingu tähistamiseks kasutatakse eri nimetusi: Konventsioon; pakt; protokoll; lepe, kokkulepe; nootide vahetus; statuut, harta, põhikiri; modus vivendi. (Hannes Vallikivi 2010) Õiguse üldpõhimõtted Õiguse üldpõhimõtted kuuluvad igasse õigussüsteemi. Alguselt peeti silmas riigisiseseid õiguspõhimõtteid, mida saab nende olemuse tõttu rakendada ka rahvusvahelises õiguses. Näiteks õiguserikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel jne. Õiguse üldpõhimõtted hõlmavad täna ka rahvusvahelise õiguse enese poolt aegade jooksul
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
Donec eris felix, multos numerabus amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris kuni oled õnnelik, on sul palju sõpru; kui aga tulevad rasked ajad, jääd üksi. Dulce est sociou habuisse malorum meeldiv on omada õnnetuses kaaslasi. Durum patienta frango raskuse võidan kannatlikusega. E Edimus, ut vivamus, non vivimus, ut edamus me sööme selleks, et elada, mitte selleks, et süüa. Errare humanum est eksimine on inimlik. Est dolendi modus, non est timendi kannatusel on mõõt, hirmul mitte. Esse quam videri pigem olla, kui näida. Est odus in rebus asjadel on mõõt. Est quadem flere voluptas pisarates on mõningane nauding. Ex virtute nobilitas coepit voorusest algab õilsus. F Faber est suae quisquae fortunae igaüks on oma õnne sepp. Facta non verba teod näitavad rohkem kui sõnad. Factum est factum mis tehtud see tehtud. Fallaces sunt rerum facies asjade välimus on petlik. Fama crescit eundo kuuldus kasvab levides.
Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi: 1. Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest 2. Conditio casualis-kui sündmus võib saabuda täiesti olenemata asjaosaliste tahtest 3. Conditio mixta-kui sündmuse asetleidmine sõltub osaliselt asjaosalistest,osalt aga juhusest Paratamatu tingimus-kui tingimuseks ettenähtud sündmus kindlasti saabub Modus ehk käsund. Lisasäte õigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse. Modust sisaldav leping jõustub kohe. Moduse täitmata jätmisel esineva dmõned õigusliku tagajärjed. Kreeditor võib kasutada sundabinõusid deebitori vastu. Stipulationes poenae-kokkuleppe rahasumma osas, mille maksab võlgnik kohustuste täitmmata jätmisel.
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad
kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja" mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile (Vahtre 1992). Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon. Neljandal perioodil on tunnetatud nõukoguliku taaga raskust, ühekorraga püütakse vaadata tulevikku ja minevikku, eestiaegsete traditsioonide elustamiskatsed põimuvad pornovideotega, valitseb kultuuriline segadus, milles on suur osa kultuuritusel ja moraalitusel
* Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). * Aeg e tempus – väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt „nad valetavat“), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“, möönev e jussiv – käskiv+kaudne (nt „mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline);
substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga); väljendatakse ühe keele sees tavalisellt sarnasel viisil (ajatunnus mark. verbisufiksiga) igal gram. kategoorial on igas konkreetses keeles kindel arv liikmeid (käändeid 14 e keeles; gram
• Grammatiline isiku- ja arvukategooria väljendub morfoloogilises pöördekategoorias, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret. o Ainsus: mina ~ ma sina ~ sa tema ~ ta o Mitmus: meie ~ me teie ~ te nemad ~ nad Kõneviis ehk modus • pöördsõna morfoloogiline kategooria; väljendab: o kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (kas ta peab tegevust reaalseks või mittereaalseks), o kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (otsene või kaudne teatelaad), o suhtluseesmärki (kas tegu on käsu või väitega). • Eesti keeles on viis kõneviisi: o kindel kõneviis ehk indikatiiv - nii sisult kui ka vormilt markeerimata;
Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Verbi kategooriad: Aeg e tempus – Näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest. Olevik/minevik/tulevik. (kõnehetk, sündmushetk, viitehetk). Isik e persona –näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad. isikuline/umbisikuline. Kõneviis e modus – näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. eesti keeles: kindel ehk indikatiiv (laulan); käskiv e imperatiiv (laula); kaudne e vähem kindel ehk kvotatiiv (laulvat), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“ (laulaks(in)), möönev e jussiv – käskiv+kaudne (laulgu). Tegumood e genus – näitab subjekti ja objekti suhteid lauses. aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
12. Scilicet – ja nimelt, muidugi, loomulikult 13. Privatim - eravisiidiliselt 14. Passim – kõikjal, igal pool, laialt 15. Quis, quid, ubi, quibus auxiliis, cur, qumodo, quando? - Kes, mis, kus, kelle abil, miks, kuidas , millal? Aastad ja kuud ja kuupäevad ja nädalapäevad a.d. XVII Kal. Nov 12 TEKST 5 LK 21 1. Contractus est quasi actus contra actum. - Leping on just nagu tegevus akti vastu. 2. Manus manum lavat – käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus – Asjades on mõõt. 4. Lapsus linguae – keele vääratus 5. Casus belli – sõja ajend 6. Ad litem – kohtuprotsessiks Ad rem – asja juurde 7. Casus foederis – lepinguline juhtum 8. Ex lege – seadusest Ex contractu - lepingust 9. Per capita – pea ehk elaniku kohta per annum – aasta kohta Per diem – päeva kohta 10. Ab usu - tavakohaselt 11. In casum – juhuks, puhuks In re – (mingis) küsimuses või suhtes 12
Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne
Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne
· Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. · Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal.
1- Nominatiiv-akkusatiivne süsteem 2- Absolutiiv- ergatiivne süsteem + segasüsteemid /nt sõltuvalt lausetyybist esineb 1. Ja 2. Tyybi jooni/ Nominatiiv-akusatiivne susteem maailma keeltes rohkem levinud. Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiiv keeled. Üldkeeleteadus 3.11.2010 Klusiiv Demonstratiivpronoomen Polaarsus:. Jaatus ja eitus- väljendusvahendid Aeg ehk tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakategooria. Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine. Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga.
Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi). Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm. Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus maailma entiteet;
korral kuueks kuuks, aga Papiuse seadus mehe surma korral kahe aasta pärast, lahutuse korral aastaks ja kuueks kuuks. a.d XVII Kal Nov 16.oktoober V 23.10.2013 1. Contractus est quasi actus contra actum Leping on just nagu akt akti vastu 2. Manus manum lavat Käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus asjadel on mõõt; igal asjal on piir 4. Lapsus linguae - keelevääratus 5. Casus belli sõja ajend 6. Ad litem kohtuvaidluste juurde. Ad rem asjade juurde 7. Casus foederis lepinguline juhtum 8. Ex lege seadusest tulenevalt Ex contractu lepingust tulenevalt 9. Per capita pea ehk elaniku kohta. Per annum aasta kohta. Per diem päeva kohta; päeva jooksul. 10. Ab s tavakohaselt. 11. In crsum juhuks, puhuks. In r (mingis) küsimuses või suhtes. 12
elus/elutu Inimene/mitteinimene. •Kääne e casus – sõna funktsioon, roll lauses •Määratus e definiitsus – teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud- määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. •Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. •Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust.
asi(nt.päike, kuningas), indefiniitne (mingi, üks) · Võrdlus positiiv (algvõrre) / komparatiiv(keskvõrre) / superlatiiv(ülivõrre) · Aeg e tempus olevik, minevik, tulevik; tuleviku vorme on keeltes vähem kui mineviku vorme; grammatilised tuleviku vormid võivad ka puududa (nt. eesti keel) · Isik e persona eesti keeles 8 tk (ainsus, mitmus, 1.-3. isik + umbisikuline) · Kõneviis e modus · eesti keeles: · kindel tavaline info · käskiv e imperatiiv · kaudne vähem kindel info · tingiv e konditsionaal nn. oleks · möönev e jussiv käskiv + kaudne, nt. mindagu, tehtagu · kaudne kõneviis on keeltes haruldane · tingiva kõneviisi tähendus varieerub keeleti · Tegumood e genus
Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse (S) või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke (V) suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga (K). Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid Kõneviis ehk modus, Kõneviis ja modaalsus, Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. 64. Ühildumine- Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine) 65. Klusiiv, Süntaks, morfosüntaks
- Järeldamisel kasutavad inimesed abstraktseid, sisust sõltumatuid reegleid - Inimesed ei tee loogilisi vigu – vead tekivad ülesannete vääritimõistmisest - Eelduste sisu ei mõjuta järeldamise tulemusi Teooriad on loond Braine ja Rips. - Inimesed talletavad mälus infot propositsioonide kujul - Et tuletada sellest mida nad teavad, järeldusi, kasutavad nad mentaalset loogikat ehk loogika reegleid nt modus ponens - Propositsioonid millest järeldatakse, peavad olema esitatud eelduste vormis, reegli abil tuletatakse järelds - Modus tollens tüüpi järeldusi on raske teha, kuna järeldamisel on vaja kasutada erinevaid reegleid Järeldamise vead on 3 tüüpi: (Braine) - Arusaamise vead – ülesande eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot juurde. Eeldatakse et antud on kogu vajalik info. (Väide: kui ilm on soe, siis kalad ujuvad. Kalad ujuvad
· Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. · Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal.
What is the real meaning of life? Why prefer one thing to another? Can we trust observation? It’s raining outside - how do you know it is? I can see it’s raining. How to convince yourself its raining? A good reason to doubt - 49 other peaople have the same opinion. Falsifiable → possible; not falsified World disappeared in 2012 and got recreated 3 secs later → unfalsifiable - cannot prove it’s true/wrong, cannot provide any tests to prove it. Or - one or another but not both → exclusive - one or another (both) → inclusive (Invited those who are managers or specialists - both) Arguments valid or not - logic is a science where to decide it Different arguments lead to different methods. 1 - Recognizing arguments What is an argument? An argument is a group of statements, so that one or more of them (called the premises) is said to provide support for one of the others (called the conclusion). When the course sta...
suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne. 31.10 Kordamine Deiksis Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele ajakategooria Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr jne); aspektikategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg 8. loengu teemad Sõnajärg
(duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas pare...
Thus the need for structural change. There are three methods of implementing change that schools can take, each one more inclusive than the next. The introduction of diversity modules into an existing structure. [Normative-old paradigm left intact] The addition of diversity as a total dimension of existing structures and processes. [Reformative-the old paradigm with new attitudes] The reconceptualisation of the total culture/structure of an organization according to the modus operandi of diversity. [Transformative-the new paradigm of inclusion] THREE METHODS OF IMPLEMENTING CHANGE These three methods are not procedural, meaning that you do the first, then the second and finally the third. They are either or methods. One simply decides which one to implement, and goes with it. The first method is one where diversity is accommodated within the present structure. No effort is made to
20. LANGUAGE OF THE DRAMA The language of plays is entirely dialogue. It is not the exact reproduction of the norms of colloquial language, although the playwright seeks to reproduce actual conversation as far as the norms of the written language will allow. Here the author's speech is almost entirely excluded (), except for the playwright's remarks and stage directions. The language is usually stylized (), that is, it strives to retain the modus of literary English, unless the playwright has a particular aim which requires the use of non-literary forms and expressions. The 16th century plays are mostly written in iambic pentameter, rhymed or unrhymed. The plays of this period were justly called dramatic poetry. The performance kept close to the norms of colloquial language and that tendency affected the verse and resulted in breaking the regular rhythm of the metre
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
