3.2 Riigilõiv Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisast 1 on hageja tasunud riigilõivus summas 450 eurot (lisa 7 hageja konto väljavõte). 3.3 Tõendid Hageja palub hagile lisatud tõendid asja juurde võtta. 3.4 Muud menetluslikud taotlused Hageja soovib asja suulist läbivaatamist kohtuistungil. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi või muu kokkuleppega. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja ei vasta hagile. 3.5 Menetluskulud Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud on: 1) riigilõiv 450 eurot; 2) esindaja õigusabitasu 500 eurot (esindaja tunnitasu on 100 eurot koos käibemaksuga ning õigusabile kulus 5 tundi, lisa 8 menetluskulude nimekiri). IV Hageja nõue Hageja palub kohtul teha järgmine otsus: 1) hagi rahuldada; 2) mõista Kuno Koobilt välja 2250 eurot põhivõla katteks Jana Tasase kasuks;
Vormi nõude järgimine- kirjalik avaldus TsMS § 334; Koos avaldusega tuleb teha ka menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse; Tasutakse kautsjon summas: hagimenetluses vastab riigilõivule 25% hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot; hagita menetluses vastab 25% hagita asja riigilõivule, kuid mitte vähem kui 25 eurot; Kohus lahendab avalduse määrusega. 10.Menetluskulu koosseis § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu
Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................
hageja juures ning viibis hageja kontoris samal ajal, kui hageja ja kostja arutasid krediidilepingute sõlmimist. Ta oskab anda ütlusi selle kohta, et lepingute sõlmimiseni ei ole jõutud ning raha üleandmist pole toimunud. Renate Varamu telefon: 5344544. 3.2 Kostja ei soovi esitada vastuhagi. 3.3 Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 3.4 Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga. 3.5 Kostja arvates tuleks palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja kandis menetluskulusid suuruses 700 eurot (esindaja õigusabitasu- tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga, õigusabile kulus 7 tundi, lisa 3 menetluskulude nimekiri). Kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud, v.a riigilõiv, mida on makstud rohkem (hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot, kuid tulenevalt hagihinna valesti määramisest oleks tulnud riigilõivu maksta 450 eurot). Lisaks palub kostja asja läbivaatamise kulud (tunnistaja kohtusse
ja vastuväiteid põhjendavate asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendamiskoormus: · Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. · Üldtuntud asjaolu. Menetluskulud: · Menetluskulud jagunevad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. · Menetluskulude jaotus · Menetluskulude väljamõistmine Menetlusabi: · menetlusabi saaja vabastatakse täielikult riigilõivu või kautsjoni tasumisest; · menetlusabi saaja vabastatakse muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest; · isik võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena;
sellega osaühingule kahju. Eeltoodust tulenevalt palun: 1. Tasuda AS-le KKKK tekkinud võlgnevus 27 500.00 krooni solidaarselt hiljemalt 15.03.2009. Juhul, kui märgitud tähtpäevaks Teie oma võlgnevust ei tasu, siis pöördume Teie vastu hagiavaldusega võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Eeltoodust nähtuvalt selgitame, et kohtuliku menetluse algatamisega kaasneb Teie kohustuste oluline suurenemine, s.o lisanduvad võlasummale viivis, menetluskulud, riigilõiv, õigusabikulud, kohtutäituri tasu jm. AS KKKK esindaja
müügil, ja kandma sellest tulenevad kulud. 9.2. Laenuandjal on õigus nõuda Laenusaajalt, et Laenusaaja sõlmiks kindlustuslepingu mille alusel oleks kindlustatud Laenusaaja rahaliste kohustuste täitmine Lepingu alusel. Selle kindlustuslepingu hind kujuneb Laenusaaja poolt taotletava laenusumma suuruse, tähtaja, Laenusaaja varasema maksekäitumise ja muude tehinguga seotud asjaolude põhjal. Sellise kindlustuslepingu hinna tasub Laenusaaja. 10. LAENU SISSENÕUDE MENETLUSKULUD 10.1. Juhul, kui Laenusaaja rikub Lepingust tulenevaid kohustusi (s.t. Laenusaaja on hilinenud Maksete tasumisega Laenuandjale), on Laenuandjal õigus loovutada kõik Laenusaaja vastu suunatud rahalised nõuded Aktsiaseltsile Era Liisingu Inkassoteenused või Nord Collect Osaühingule. Selleks on Laenuandja poolt ELI-le ja Nord Collect Osaühingule antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. 10.2. ELI-l ja Nord Collect Osaühingul koos Laenuandjaga või iseseisvalt on õigus
Sellele tuginedes esitas ettevõte tagasinõude täitmise taotluse, milles väitis, et tal on pärast käibemaksudeklaratsiooni parandamist tekkinud käibemaksu enammakse. MTA jättis tagasinõude täitmise taotluse rahuldamata. Peale seda esitas OÜ KR Priit kaebuse, milles palus tühistada MTA otsus ning nõudis, et maksuhaldur tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Kohus jättis kabuse rahuldamata ning ettevõttel tuleb tasuda menetluskulud. Minu arvates tehti õige otsus, kuna arvan, et ettevõte soovis vähem käibemaksu maksta. OÜ KR Priit parandas käibedeklaratsiooni, kuid ligi 2 aastat hiljem esitas uue paranduse, kus selgitab, et on tekkinud käibemaksu enammakse ning soovib selle tagastamist. Deklaratsiooni ei saa piiramatult uuesti parandada kuna MTA saatsi juba teate kontrolli lõppemisest. 9 KASUTATUD ALLIKAD https://rikos
kohustust. Taotlus hagi tagamiseks Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks kostjal vara ja rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks keelata kostja pangakonto toimingute tegemine, milleks arestida kostja arveldusarved 1300 € ulatuses. Hageja nõuded: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 1300 €. 2. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja arveldusarved. 4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 € ja hageja poolt kantud õigusabikulud. 5. Hageja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Lisad: 1. Hageja ja kostja vahel 12. jaanuaril 2014.a sõlmitud sõiduato müügileping. 2. Kostja 10.04 saadetud e-mail hagejale. 3. Hageja 30.03 saadetud e-mail kostjale. 4
alusel tekkinud rakendamispraktikat kuigi palju. Siiski õnnestus leida kohtulahend, milles kasutatakse mõnel määral uut, 01.07.2010. a-l jõustunud PKS-t. Harju maakohtu otsus nr 2-10-12058 Määruse resolutsioon: 1. Avaldus lapse elukoha määramiseks rahuldada. Lapsega suhtlemise korra määramise nõue jätta läbi vaatamata. 2. Määrata GK elukohaks avaldaja elukoht. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kohtu poolt määratud esindaja tasu riigi kanda. Määrus hakkab kehtima ja kuulub menetlusosalise suhtes täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks vastavale menetlusosalisele. Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad 12.03.2010. a esitas avaldaja avalduse GK(avaldaja ning puudutatud isiku RK ühine poeg) elukoha määramiseks. Ühtlasi palus avaldaja RK suhtlemise korra lapsega kindlaks määrata. Avalduse
.............. 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11
koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot, mille moodustab põhinõue 10 000 (kümme tuhat) eurot, leppetrahv summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja intress summas 80,898 (kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot. 2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis vastavalt VÕS §-s 113 sätestatud määrale tasumisele kuuluvast põhinõude summast päevas alates 13. novembrist 2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. 3. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 4. Hageja taotleb asja arutamist istungil. Lugupidamisega Tudengi Nimi Hageja Põhja OÜ lepinguline esindaja Lisad: Lisa nr 1 - Hageja ja kostja vahel 12. novembril 2011.a. sõlmitud küttepuude müügileping (2 lk) Lisa nr 2 hageja ja kostja vahel 28. jaanuaril 2012.a.sõlmitud laenuleping (1 lk) Lisa nr 3 - 2. oktoobril 2012.a. hageja poolt saadetud kiri (1 lk) Lisa nr 4 - 15. oktoobril 2012.a. kostja poolt saadetud kiri (1 lk) 3
vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 17. kostja asendamine Kostja määratlemine on hageja õigus. Kui hageja leiab, et ta on esitanud hagi ekslikult vale isiku vastu, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist menetlust lõpetamata. Kostja asendamisel peab hageja kandma asendatud kostja menetluskulud. Hageja taotlusel on võimalik kostja ka menetlusse kaasata, kui selgub, et hagi ei ole esitatud kõigi kohustatud isikute vastu. Hageja kaasamine ja asendamine ei ole lubatud. 18. menetlusõigusjärglus § 209. Menetlusõigusjärglus Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.
kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub ka kindlustushüvitise nõudele Ei ulatu: päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast
põhimõte on ühtlasi seotud menetlusökonoomia põhimõttega. Kompromissi sõlmimist soodustatakse ka nt menetluskulude tagastamisega TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromissiga mittenõustumist võib seevastu tõlgendada karistusena - TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Dispositiivsuse põhimõte Dispositiivsuse põhimõte tähendab menetlusosaliste õigust käsutada oma menetlusõigusi. Kohtuasja algatamine ja hagi ulatus, samuti hilisem menetluse käik olenevad poolte poolt esitatavatest taotlustest. Kohus ei tee menetlustoiminguid ilma vastava taotluseta. Dispositiivsuse põhimõte avaldub eelkõige hageja õiguses esitada hagi ja määrata oma õiguste
4 · Riigikohus otsustas: · 1. Rahuldada OÜ Vollmond kassatsioonkaebus. · 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 25.aprill 2016 2015. a otsused haldusasjas nr 3-14-50441. · 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Vollmond kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. · 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Vollmond kasuks välja menetluskulud summas 45 eurot. · 5. Tagastada kautsjon. · Oü Vollmond esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule. 13.aug 2015 · Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 13. augusti 2015. a otsusega rahuldamata. · OÜ Vollmond esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja seega ka õigusi. Asju võib pandiõigusega koormata selliselt, et iskul, kelle kasuks pant on seatud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pantijaks võib olle võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga on tagatud ka nõudeg aseotud kõrvalnõuded(trahvid, intressid jne), juhul kui seadusega pole sätestatud teisiti. Pandiga on tagatud ka menetluskulud ja müügiga seotud kulutused ning pandiipidaja poolt pandi eseme säilimiseks tehtud kulutused. Nõude tagastamisel vallasvarapantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu. Ja pantimine registreeritaks evastavas registrites. Käsipandi leping tuleb sõmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 kr.
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette
- Menetluse peatada - Menetluse lõpetada - Vara arestist vabastada Õigused: 1. Õigus viibida toimingute juures 2. Õigus teha avaldusi ja märkusi 3. Õigus saada menetluse kohta teavet 4. Õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid 5. Õigus esitada kaebusi täitetoimingute tegemise peale Kohustused: 1. Kohustus tasuda teatud juhtudel ettemaksu 2. Kohustus tasuda hagi tagamise puhul ka kohtutäituri tasu 3. Menetluskulud jäävad tervenisti sissenõudja kanda, kui ta jätab kohtutäituri informeerimata sellest, et nõue on juba täidetud ning kohtutäitur teeb menetlustoiminguid seega ilmaasjata. 2) Täitemenetlusega seotud isikud (manukas, vara hoidja, vara valitseja) Manukas Üks täitemenetluse spetsiifiline osaline, kellel on menetluses sisuliselt tõendi funktsioon (manukas on sisuliselt tunnistaja). TMS nõuab manuka viibimist mitmete täitetoimingute juures. Vaja kutsuda:
Läbiva käitumisena on avaldunud, et hageja esitleb hagis viivisemäära alandamist kui vastutulekut võlgnikule, alandades esialgset 306%-list viivise määra keskmiselt 10-kordselt. Alandatud viivisemäärad varieerusid uuritud juhtumitel 18,6%st 48,6%ni. Sissenõudmise õiguslik alus on VÕS § 113 lõige 1, millekohaselt võib lepingujärgne viivisemäär olla kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast. d. Hageja menetluskulud. Esitades hagiavalduses menetluskulude nimekirja, määrab kohus vastavalt TsMS § 174¹ lõikele 3 hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja poolt hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude loetelus tugineb hageja TsMS § 138 lõigetele 1 ja 2, millekohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirjades palub hageja kõigil juhtudel kostjal hüvitada riigilõivud ja
Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest.
Pandi mõiste.() Pant on hüve, mida pannakse kinni, selleks et täida tagamist. Pantida võib olla · kõik, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, seega nii asju kui ka õigusi; · nii võlgnik kui ka kolmas isik Pandiga võib tagada · Igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet · Tingimuslikku nõuet · Tulevikus tekkivat nõuet · Kõrvalnõued(intressid ja leppetrahvid), mis nõudega seotud · Menetluskulud · Asja seotud kulutused · Pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Asjaõigus tunneb kahte pandi like: 1. Vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti 2. Kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti(hüpoteeki) Vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil(vallaspandi liigid): 1. Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse(); 2
ülemääraselt andmesubjektide õigustatud huve. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive, seisab riigikohtu lahendis. Seega kaotas EMT vaidluse kõigis kolmes kohtuastmes ning kohtuvaidluse menetluskulud jäävad riigikohtu otsusel poolte kanda. (Riigikohtu lahend 3-3-1-70-11) Kui varasemalt oli juttu n-ö tavainimestest, siis pisut teisiti tuleb eetikaregulatsioonide ja EIK praktika järgi käsitleda avaliku elu tegelasi. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (1998) punkt 1.6 ütleb: “Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle
Tallinna Halduskohtu otsus, kuid MTA nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetlus jõuab Riigikohtu halduskolleegiumi kätte ning põhjendades oma seisukohti jõutakse järeldusele, et Bauhof Group AS-i kassatsioonikaebus jääb rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata, kuid muuta otsust vaid vastavalt kolleegiumi põhjendustele, kassatsiooniastme menetluskulud tuleb menetlusosalistel endal kanda ning kautsjon läheb riigituludesse. Minu arvates oli õigus Maksu-ja Tolliametil, sest seoses MTA maksuotsute põhjendustega näib, et äriühing soovis hoiduda maksude maksmisest läbi konsultatsioonilepingute kaudu. Usun, et menetlusekäik oli pikk ning täis lahkarvamusi aga lõplik otsus oli õige. KASUTATUD ALLIKAD 1 RKKKo 06.10.2015, nr 3-3-1-12-15 Riigikohus kodulehekülg. http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-12-15 Riigiteataja. www.riigiteataja
jäänud töötasu. 2.4.2 Maakohus Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2010. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 21 271 krooni 60 senti ja kasutamata puhkuse eest hüvitise 1533 krooni 30 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu, töölepingu ülesütlemise hüvitiste ja kahjuhüvitiste väljamõistmiseks, kokku 334 046 krooni 56 senti. Menetluskulud jäid hageja kanda. Töölepingu lõpetamise osas leidis maakohus, et see on lõpetatud kostja poolt nimetatud ajal, kuna osapooled on käitunud vastavalt ja mõlemad on aru saanud töölepingu lõpetamisest 1st oktoobrist 2009. Kostja hilist kirja töölepingu lõpetamise kohta saab käsitleda kui töölepingu ülesütlemise avaldust. Maakohus tõi veel välja, et kuna kumbki osapool ei ole teatud ajast
TsMS § 67) o antud juhul mõjuvat põhjust ei ole 63. H esitas K vastu hagi lepingu rikkumisest tuleneva 150 000 kr kahju hüvituse nõudes. K esitas vastuhagi 50 000 kr lepingu mitteõigeaegsest täitmisest tuleneva kahju ja 6300 kr õigusabi kulu välja mõistmise nõudes. Kohus jättis H hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldas K vastuhagi täies ulatuses. Kui suures ulatuses tuleb K kasuks välja mõista õigusabikulu? TsMS § 138 loetleb menetluskulud TsMS § 143 asja läbivaatamise kulud TsMS § 144 kohtuvälised kulud õigusabikulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1) TsMS § 162 lg 1 ja 4: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal.....
(1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. 3. A on juba aastaid Eesti kohtusüsteemile tuttav. Ta on esinenud hagejana erinevates kohtumenetlustes erinevate isikute, riigi ja omavalitsuste vastu nii kommunaalvaidlustes, pressivaidlustes kui mujalgi. Samamoodi on ta erinevate kaebekirjadega ,,püsikliendiks" nii Riigikogule, presidendile, õiguskantslerile kui ministeeriumitele. Enamus vaidlustest on ta kaotanud ja kandnud ka menetluskulud, võidukas on ta olnud vaid üksikutes määruskaebeasjades. Lisaks ise protsessimisele, on ta asunud tegutsema ka kolmandate isikute jaoks dokumentide koostajana. Enamus A koostatud menetlusdokumentidest lähtuvad samast põhimõttest, et ,,talle tehakse pidevalt erinevate isikute ja asutuste poolt liiga, ametnikud ja kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegemist on osaga temavastasest suuremast vandenõust, mille eesmärk on saada endale tema kahetoaline Lasnamäe korter". Lisatud on
459. coercive measures sunnimeetmed 460. expiration of terms tähtaja möödumine 461. juristiction kohtualluvus 462. general üldine 463. optional valikuline 464. exclusive erandlik 465. by agreement kokkuleppeline 466. value of a civil matter tsiviilasja hind 467. state fee riigilõiv 468. pay security (bail) maksma kautsjonit 469. procedural assistance menetlusabi 470. procedural expences menetluskulud 471. commence algama 472. bring an action esitama hagi 473. seizure of a property vara arestimine 474. establishment of a judicial mortgage on property seadma varale kohtulikku hüpoteeki 475. provisional legal protection esialgne õiguskaitse 476. simplified proceeding lihtmenetlus 477. negotiable instruments and collaterals dokumendimenetlus ja tagatis 478. default judgment tagaseljaotsus 479
7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 5. Kohtulahendid pankrotiavalduse läbivaatamisel ( millised võimalikud lahendid kohus teeb pankrotiavalduse läbivaatamisel) *Kui kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud võlausaldajat tasuma teatud rahasumma, kuid võlausaldaja ei ole seda teinud, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata.
See tähendab seda, et kui menetlustoimingud tema suhtes on tehtud 48 tunni jooksul, siis tuleb ta lahti lasta, kui ei ole alust teda vahistada. Kui administratiivtoimetused võtavad vähem kui 48 tundi, siis ei tohi teda lihtsalt niisama kinni hoida, et 48 tundi täis saaks. Isikule tuleb selgitada õigusi ja koostada protokoll. § 217 lg 4 – citizens arrest. Tavakodanik võib ründaja või kurjategija ise kinni võtta ja siis politseisse helistada. Kriminaalmenetluse kulud: - Menetluskulud – jaotatakse nii, et kaotaja maksab reeglina menetluskulud kinni. - Erikulud – olenemata lõpptulemusest lähevad selle kanda, kes need kulud põhjustas. Nt sundtoomise kulud peab kandma see isik, kelle suhtes seda meedet rakendati. Siia võib kirjutada ka kohtuniku ja prokuröri terve päeva palk, kui menetlust peab edasi lükkama kellegi süül. - Lisakulud – tunnistaja tasu, eksperdi tasu, menetlustoimingute jaoks kuluv summa, õigusabikulu
Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on teiste võlausaldajatega võrdses seisus. Hagi esitamine võib osutuda kasulikumaks, sest kui võlaesitaja nõue rahuldatakse hagimenetluse korras ja võlausaldaja on ka nõutud summa tagasi saanud, pole võlgniku hilisema pankroti korral võimalik enam seda võlausaldajale tasutud summat tagasi saada. Juhul kui võlausaldaja esitab kohtule pankrotiavalduse ja pankrotimenetlust ei algatata, peab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud tasuma võlausaldaja ise.17 Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul alates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus menetluse algatab, siis nimetab ta ajutise halduri. 18 Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 sätestatud juhtudel. Kui kohus haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Pankrotiavalduse esitanud isik võib
Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata,
kostja ja hageja ei tule siislükatakse edasi või ei vaadata üldse läbi; kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus. 37. Tagaseljaotsus ja kaja: tehakse, kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus- põhjendus esitatakse lühivormis, jõustub kui selle vastu ei esitata kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.-
2) menetlusosaliste sõidukulud; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. Menetluskulude kandjad Menetluskulud kannab: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle
7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Õiguslikud tagajajärjed ja edaskaebamine ■ Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. ■ Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. ■ Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. ■ Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. VÕLGNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Teabe andmise kohustus - Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vanne - Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad, asjade algatamine ja avalduste esitamine, protokollid ja aktimärkmed, aktide vaatamine ja nendes väljavõtete andmine, väljakutsumine, kirjade kättetoimetamine, tähtajad, selgitav menetlus, tõendused, asjade sisuline otsustamine, kaebamine astmelises korras, otsuste muutmisest ametikohustuslikult, tähtaegade ennistamine, asja uuendamine, menetluskulud, korraldustrahvid, otsuste täitmine, rahvusvaelise õiguse normide ja vastastikkuse kohaldamine. Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega juba 1993. a. Halduskohtumõistmise traditsioon ulatub aga juba esimese EW ajajärku. Nii loodi näiteks Riigikohtu juurde administratiivosakond, kellele allusid esimese ja viimase astmena kaebused ministeeriumite, nende osakondade ja teoste kõrgemate administratiivasutuste tegevuse peale,
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
hüvitise. Artiklit 41 kohaldab inimõiguste kohus osalusriigi suhtes ning selle normi rakendamisel ei oma tähendust, kas rikkumise pani toime seadusandja, täitevvõim või kohus. Kohus võib rikkumise toime pannud riigilt mõista kahjustatud isiku kasuks välja rahalise hüvitise või lugeda rikkumise heastatuks kohtuotsuses rikkumise tuvastamisega. Hüvitamisele võib kuuluda varaline ja mittevaraline kahju, samuti isikul tekkinud menetluskulud. Kohtumenetluse tõhususe tagamiseks võib kohus mõista kahjustatud isiku kasuks hüvitise välja ka siis, kui siseriiklikus õiguses on kahju hüvitamise mehhanismid olemas. Õiguse tõhusale ÕKV-le näeb ette ka EIÕK artikkel 13. Tõhusa õiguskaitsesüsteemi tagamine on ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa õiguskaitse täiendav garantii. EIK praktika kohaselt peab liikmesriik tagama, et siseriiklikud ÕKV-d
2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle 4 kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle 2 kuu. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalmenetluse kulud on: 1) menetluskulud – hüvitab kriminaalmenetlusseadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses; 8 2) erikulud – hüvitab isik, kelle süül need on tehtud; 3) lisakulud – jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Menetluskulud on:
*aegumise kohaldamise taotlus tuleb esitada TVK-s enne asja sisulise arutamise algust (3-2- 1-39-02) 16 Menetlus töövaidluskomisjonis: üldpõhimõtted: 1. TVK ülesanne on lahendada töövaidlus õigesti, lihtsalt, kiirelt ja odavalt 2. TVK peab suunama vaidluse pooli lahendama asja kokkuleppel 3. TVK-sse pöördumine on riigilõivuvaba 4. vaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise 5. töövaidluse läbivaatamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena (3-2-1- 143-11) TVK-sse pöördumine: avalduse esitamine: töötaja esitab avalduse oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele TVK-letööandja esitab avalduse töötaja elukoha või töötamise koha TVK-lekollektiivse töötüli avaldus esitatakse tööandja asukoha või elukoha või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele TVK-
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? ...
nõudele Ei ulatu: päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud NB! Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused ESE Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja (maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast. Saab koormata hüpoteegiga: hoonestus- ja korterihoonestusõigus, korteriomand. 38
seonduvate seaduste muutmise seaduse § 219 lg 1 järgi kohaldub AÕS § 327 varasem redaktsioon selle kehtivusajal seatud hüpoteekidest tulenevate nõuete rahuldamise suhtes (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 20). See tähendab kolleegiumi varasema seisukoha järgi, et hüpoteegiintress suurendab perioodiliselt vastavalt hüpoteegisummat ja kõrvalnõuete sissekandmine annab võimaluse rahuldada koormatud kinnisasja müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded kinnistusraamatusse kantud ulatuses ka hüpoteegisummat ületavas osas (vt Riigikohtu 5. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70- 02, p 18). Hageja kinnisasja koormava hüpoteegi summana on kinnistusraamatusse kantud 4 250 000 krooni. Lähtudes AÕS § 327 enne 1. juulit 2003 kehtinud redaktsioonist, on kinnistusraamatusse lisaks kantud hüpoteegi intressimäär 18% ja kõrvalnõuete rahaline suurus 1 275 000 krooni
Enamikel juhtudel tehakse vahekohtu otsus 3- 4 kuu jooksul, olenevalt istungite vajalikkusest ning poolte taotlustest. Vahekohtunike asjatundlikkus Vahekohus annab unikaalse võimaluse valida arbiterideks isikud vastavalt hetkevajadusele ja vaidluse iseloomule. Kui tavakohtus peab spetsiifilise teema lahtirääkimiseks-analuusimiseks kaasama eksperdi, siis Arbitraazikohtus on võimalik kaasata ekspert juba arbiterina ning hoida sellega eraldi eksperditasu võrra menetluskulud madalamad. Loomulikult tuleb ka siin järgida kriteeriumit: arbiter peab olema sõltumatu/erapooletu pooltest. Sellega annab Arbitraazikohus poolele eelise - pooltevaheline vaidlus saab lahendatud isikute poolt, kes on spetsialistid vaidlusaluses valdkonnas. Menetluse mitteformaalne iseloom Enamus arbitraazikohtute reeglitest on luhikesed, lihtsad ja paindlikud. Vahekohus lähtub vaidluse lahendamisel lisaks vastavatele materiaalõiguse normidele ka headest kaubandustavadest
Kindlasti tuleb arvest varasemat kohtupraktikat, ühisk elatustase, poolte süüküs. § 134 lg 6 karistuslikud kahjuhüvitised. Üldise suuruse määramisel saab arvest kahju tekitaja varalist posits, et hüvitis oleks temale mõjus. 18-13 mittevaralist kahju võimalik nõuda ka kohtu äranägemisel. Sellise nõude formuleerimisega 2 trikki: kui nõue nii esit ja kohus mõistab mingi summa välja, on hagi tervikuna rahuldatud ja hageja saab nõuda ka menetluskulud välja. Nimelt, kui väljanõutud hüvitis ei ole just sümboolse summaga, ei ole võimalik hüvitist kõrgema astme kohtutes vaidlustada. 152-09 millal võib isikut ilma 17 loata filmida ja teost hiljem presenteerida? Isiku loata filmimine on lubat üksnes temaga seot aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. 83. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku
Kohal oleks pidanud olema üle poole aktsionäridest. Rikutud on § 297 lg-t 1. Seega esineb kehtetuks tunnistamise alus - ÄS § 302 lg-s 1 sisalduv eeldus ehk “vastuolu seadusega”, sest ÄS § 297 lg 1 kohaselt pole vajalikku häälteenamust otsuse tegemiseks saadud. § 302 lg 2 järgi on alus ära langenud. TsMS § 168 lg 5, hagejal ainuke mõistlik võimlaus hagi tagasi võtta. Kui kohus jätab rahuldamata või läbi vaatamata, siis menetluskulud poolte kanda. Hagi on esitatud õigel ajal. Kohus saab tulenevalt ÄS § 302 lg-st 4 hakata asja arutama siis, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Hagi esitamise viimane päev on 01.09. ÄS § 302 lg 3 järgi on õigustatud isikuks juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige. Koosolekust osa võtnud aktsionär saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul kui ta on kohal olles lasknud protokollida oma vastuväite
kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub ka kindlustushüvitise nõudele Ei ulatu: päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast
- (TvLS §§ 4-5) 10.5 Menetluse üldpõhimõtted - TVK ülesanne on lahendada töövaidlus õigesti, lihtsalt, kiirelt (45p alates avalduse esitamisest- reeglina kahe kuuga on vaidlus lahendatud) ja odavalt TVK peab suunama vaidluse pooli lahendama asja kokkuleppel - Töövailduse juhatajad peavad iga 3 aasta jooksul ennast atesteerima, et nad oleksid pädevad. - TVK-sse pöördumine on riigilõivuvaba - vaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise – kui kohtusse minnakse edasi, ja T või TA on olnud advokaat, siis kohtus saab ka TVL kulusid saab ka välja nõuda (kohtueelsed kulud) - töövaidluse läbivaatamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena (3-2-1-143-11) kaks viisi, esiteks on TVK või kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus töötajale (reeglina ei võta T endale esindajat) ja teiseks T on väiksem tõendamiskoormus (väiteid ja nõudeid peab pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
