esitada võlausaldaja vastuväite.2 VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK - PRAKTIKA 2 Sundtäitmis- ja pankrotiõigus, 2004, A. Alekand 5 3-2-1-58-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. juunil 2001. a Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Raivo Paala kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-373/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik 5. aprillil 2000. a kuulutati välja AS-i TSC Henry Motors pankrot. R. Paala esitas 27
Gümnaasium Referaat Madisepäeva lahing 2008 Madisepäeva lahing 21. septembril 1217. aastal toimus Sakalas, oletatavasti Vanamõisa küla väljal Madisepäeva ehk Paala lahing, mis oli üheks eestlaste vabadusvõitluse käigus toimunud lahingutest. Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata, vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda. Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper). Lembitu püüdis aastatel 1212-1217 kõiki eestlasi liita, et ühiselt võidelda sakslaste ja venelaste vastu. Kui kahe võimsa vastasega võitlemiseks ei jätkunud eestlastel ühe korraga jõudu.
Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal
Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Eestlased said sakslaste tulekust peagi teada ja liikusid neile vastu
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul ...
Oma nime jäädvustasid "marmortahvlile" kolm Eesti dessantpataljoni: Julius Kuperjanovi partisanid, Anton Irve soomusronglased ja Kalevi malev. Kalevlased, kuperjanovlased ja soomusronglased võitlesid kõigis Vabadussõja kriitilisemates lahingutes, sageli kõik kolm koos, nagu Võnnu all. Neid juhatas kindral Põdder. Landeswehri purustamisega Võnnu lahingus oli likvideeritud kõige tõsisem oht. Ühtlasi oli tasutud Saksa vallutajatele nn. Paala lahingu võlg, s.t. kaotus Saksa ordurüütlitele Eesti muistse vabadusvõitluse kõige saatuslikumas lahingus Paala jõel aastal 1217, peaaegu täpselt 700 aastat varem. Ka Paala lahingus (milles langes Lembitu) sõdis eestlaste poolel umbes 6000 meest nagu Võnnu allgi. Kolmteist aastat hiljem kuulutas Eesti Vabariigi valitsus 23. juuni riiklikuks võidupühaks. Ägedaid lahinguid löödi isegi Tartu rahuläbirääkimiste ajal Narva liinil, kuid kõik asjata.
1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Paala jõe lahingu (Madisepäeva lahing), hukkus eestlaste vanem Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. Kaotus 5. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas
rahvaluule, eriti aga eepos "Kalevipoeg". K. A. Hermanni laululoomingut iseloomustab muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest
Põllu- ja metsamajandus Valla majanduseelus on kesksel koha põllumajanduslik tootmine. Mõlemad nii metsa- kui ka põllumajandus on väga levinud. Põllumajandus hõlmab 40% ning metsamajandus 11% kogu valla ettevõtlusest. Peamisteks tegevusaladeks põllumajanduses on aiandus, segapõllumajandus, teraviljakasvatus ja piimakarjakasvatus. 2011. aasta andmete põhjal olid valla suuremateks ettevõteteks põllumajanduses käibe alusel Sürgavere Põllumajandusühistu, OÜ Paala ja Põllumajandusteenuste OÜ. Haritavat maad on vallas kokku 15 219 ha. Suure-Jaani linna ja Olustvere aleviku ümbruses paiknevad kõrge boniteediga põllumaad (hindepunkt on üle 50, võrdluseks Eesti keskmine mullahindepunkt on 41), mis soodustavad vallas põllumajanduse arengut. Suure-Jaani valla üldplaneeringu alusel peavad need ka edaspidi jääma põllumajanduslikku kasutusse. Metsamajandus moodustab kõigist valla tegevusvaldkondadest üle 10% ning sellega tegeleb 2011
Toreida (Turaida) vaherahu, sest oli vaja hakati otsima uusi ristirüütleid ja sellel ajal tabas ,,Must surm" siinseid alasid. Lõppes esimene periood. 1215 algas teine periood, kui rünnati Leola e. Lõhavere linnust. Samal ajal algasid ka sõdimised venelastega. Venelased olid lahingutes nende poolt, kumb pool kasulikum oli. 1217 toimus Madisepäeva lahing (21. september) toimus Viljandimaal, Leola linnuse lähedal, aga siiani pole teada kus täpsemalt. Madisepäeva lahingut kutsutakse ka PAALA lahinguks. Eestlased kaotasid lahingu väga rängalt. Selles lahingus langes ka Lembitu (eestlaste vanem) ja Kaupo ( liivlaste vanem), kõige valusam oli eestlastele see, et hukkunud maeti maha, mida eestlased ise ei teinud, kui liivlased lahkusid kaevati hukkunud üles ja põletati siiski ära. Saabusid ka Taanlased, 1219 tänapäeva Tallinna alla, Rävalasse. Neid palus piiskop Albert, Toompea lähistel toimus suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Eestlastel oli väga vähe
Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper). Lembitu püüdis aastatel 1212-1217 kõiki eestlasi liita, et ühiselt võidelda sakslaste ja venelaste vastu. Kui kahe võimsa vastasega võitlemiseks ei jätkunud eestlastel ühe korraga jõudu
Teise perioodi jooksul lõuna ja kagu eestis langesid risti rüütlite kätte. Alates 1215 tuli eestlastel sõdida ka venelastega. Nad olid ühel puhul eestlaste liitlased, teisel puhul aga ristirüütlite liitlase, vastavalt sellele, kumb kasulik. 1215 liitusid ristirüütlitega. Teisest perioodist on teine kuulus lahing 1217 Madisepäeva lahing Leola linnuse lähedal, kuid täpne paik on siiani leidmata. Nõukogude ajal nimetati seda Paala lahinguks. Puhkes, sest ristirüütlid olid suure väega saabumas Eesti aladele, eesmärgiks liikuda kaugemale kesk-eestisse. Lembitu suutis kokku koguda suure maleva, erinevatest maakondadest. Valev oli liikumas riia poole, kui ootamatult kahe vahel kokkupõrge. Eestlased kaotasid rängalt selle lahingu, lahingus langes ka Lembitu ning liivlaste vanem Kaupo. Kadus suur juht, emotsionaalselt oli raske see, et surnud maeti maha ristirüütlite poolt
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, Mida teeb alkohol organismile? muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, Kas minul võib olla alkoholiprob- soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. leem? Joobes ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia..............................................................................................................4 1.2. Välimus......................................................................................................................4 1.3. Iseloomustus....................................................................................................
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
Viljandi Kpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Krgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184 Viljandi Vhma 85 20 212 252 1486 4388 3816
Viljandi Kōpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Kōrgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604 Viljandi Suislepa 85 13 119 246 759 3753 1777 Viljandi Tarvastu 85 19 153 218 1334 4196 2356 Viljandi Vambola 85 25 235 221 913 4203 3136 Viljandi Viljandi NS 85 14 107 231 2286 3928 6184 Viljandi Vōhma 85 20 212 252 1486 4388 3816
Minu emme ja minu issi, minu õeke ja vennake, Minu vanaisa ja memm ja muidugi mina ka! Tere-tere, see ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja tahtis toas tantsu lüüa meie koogid ära süüa ema haaras raagus viha andis talle üle piha krokodill siis nuttis palus ära vihu, viht on valus pidas halvaks külma sauna
tehtud rahu põhjal sunniti sakslased lahkuma nii Otepäält kui ka kogu Eestist, so sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas eestlased pidasid tähtsaks liidu säilitamist venelastega ja viimased lubasidki taas appi tulla, eestlased ise hakkasid samuti vägesid koondama, peaorganisaatoriks sai Lembitu; sakslased olid teinud viimasel ajal palju rüüste ja röövretki ja seepärast tuli eestlasi kõikjalt; Eesti vägi (6 000 meest) kogunes Paala (Navesti) jõe äärde ootama Vene abiväge kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased (Albert juhtis) kiirustada, et ennetada venelaste saabumist ja 3 000 valitud sõjameest jõudis peagi Sakalasse; 21. septembril (Madisepäeval) 1217. a kohtusid väed Viljandi lähedal so Madisepäeva lahing; eestlased sunniti taanduma, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad, lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo
28810422.313915 28386 Lääne-Saare vald 25838 6700651-1Paadremaa58.51057923.842218 25838 Varbla vald 20272 6700652-1Paadremaa58.51075023.841849 20272 Varbla vald 26407 6700654-1Paadremaa58.53448023.828947 26407 Varbla vald 26990 6700653-1Paadremaa58.53461523.828551 26990 Varbla vald 14382 09307-1 Paagi 59.46369824.701623 14382 Põhja-Tallinn 14383 09308-1 Paagi 59.46356224.701827 14383 Põhja-Tallinn 1413 14708-1 Paala 59.43199324.814004 1413 Lasnamäe 1442 15110-1 Paala 59.43211124.813108 1442 Lasnamäe 25060 8400600-1Paala 58.57260025.523725 25060 Suure-Jaani vald 25061 8400601-1Paala 58.57274825.524144 25061 Suure-Jaani vald 29089 8400603-1Paala järv 58.36922025.586757 29089 Viljandi linn 29090 8400602-1Paala järv 58.36941825.586661 29090 Viljandi linn 25052 8400605-1Paala kool 58.56530825.545532 25052 Suure-Jaani vald
Kaitsja koostab kaitseakti ja saadab selle kohtusse. Mõistlik menetlusaeg Nõue tuleneb EIK konventsioonist art 6(1). Eesmärk vältida inimese panekut kohtumenetlusest tuleneva pinge alla pikemaks ajaks kui hädavajalik. Neli kriteeriumi: - Asja keerukus - Riigivõimu tegevus - Kaebaja käitumine - Mis kaebaja jaoks kaalul on? Haakub sellega, et tuleks eeluurimisele kehtestada tähtajad. Paala 3-1-1-43-10, 3-1-1-81-11. Mõistlik menetlusaeg on ületatud, eeluurimine on kestnud liiga kaua õiguslikud tagajärjed? Menetlus tuleb lõpetada; tuleb trahvida neid ametnikke, kes ei suuda piisavalt kiiresti uurida? Tagajärjeks sellele, et keegi ei taha uurijaks minna. Mõistlik menetlusaeg algab sellest hetkest, kui kahtlustatav menetlusest teada saab (3-1-1-14-14, maadevahetus). Mõistliku aja ületamise korral: - Mõista õigeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
