privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu
Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ? Avalike ladude pidajad on üldjuhul suuremad logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid). 6. Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest ? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka ka laopidajalt lisateenuste
1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas vahetult peale esmast tasandamist või hiljem Maapinna stabiliseerumisaeg kuni bioloogilise korrastamiseni 1-2 (3) aastat Bioloogiline korrastamine Ala metsastamisel on põhipuuliigiks harilik mänd, tuleohutuse vööndite rajamisel kask Istutusmaterjaliks vaesel pinnasel
Eesti 6*** Tartu ******** II HAGEJA Linn (asula) Tänav, maja, korter Tartu **** Telefon 58******** Faks E-post eliise*********@mail.ee Andmed lepingulise esindaja kohta Ees- ja perekonnanimi Isikukood Aadress Telefon Faks E-post III KOSTJA Nimi (kostja I) Isikukood või sünniaeg Ees- ja perekonnanimi 30. juuni *****
laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping 4 Kasutatud materjal http://www.eesti.ee/est/oigusabi/lepingutega/mis_on_leping?style=2 (13,12,2008 kell 19:48) http://et
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. 2. Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, st kulutus ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. 3. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Nt
puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Niisiis on John Rawlsi poolt koostatud formulatsioon kooskõlas nii mõningate utilitaristliku eetika põhimõtetega, sisaldades sealjuures ka vasturääkivusi, kuid kokkuvõttes võibki öelda, et alternatiiv on leitud selle näol, mis on lükanud utilitaristlikud kindlad põhimõtted kõrvale teenimaks paremini lepingulise õigluse teooria eesmärkide püstitusi. Asjaolu, et John Rawls koostas õigluse printsiibi ülesehituse ja õigustamise ,,skeemi", võttes aluseks eelkõige just utilitaristlikud põhimõtted ,on ilmselge, et õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks teguriks, mis üritab tagada enam kasutoovat õiglust, mis paneks inimesi tundma rohkem võrdsetena.
Juhul kui Tellija ei teata Omanikujärelevalvele kirjalikult tekkinud kahjust ja võimalikust Omanikujärelevalve süüst selle tekkimisel varem kui 2 (kahe) kuu möödumisel pärast kahjust teada saamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, vabaneb Omanikujärelevalve vastava kahju osas vastutusest. Omanikujärelevalve ei vabane vastutusest kahjust hiljem teatamise põhjusel kui Tellija ei saanud teadet edastada mõjuvatel põhjustel. 3.3.4 Vastutuse suurus ja piirmäärad Lepingulise vastutuse piirmäär Omanikujärelevalve lepingulise vastutuse ülempiir määratakse Lepinguga. Kui Lepingus ei ole ülempiiri määratud, vastutab Omanikujärelevalve enda poolt Tellijale tekitatud kahju eest tõestatud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui kokkulepitud Lepingu tasu (arvestades s.h Leppetrahve). Vastutuse piirangud ei kehti juhul, kui kahju on põhjustatud Omanikujärelevalve süülise käitumise tulemusena.
nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Tsiviilkoodeksi § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine pole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus oma kohustuste täitmisest TsK § 248 alusel keelduda, sest hageja rikkus lepingut ning ei säilitanud ostu-müügilepingu eset (aktsiad). Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Aktsiad olid kostja lepingulise kohustuse täitmise tähtaja saabumisel olemas, kuigi nende väärtus oli langenud ning aktsiatega seotud õiguste maht vähenenud. Seega olid aktsiad ostu-müügilepingu esemena üleantavad ning puudus alus TsK § 248 kohaldamiseks. 13. Käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi ostu-müüki puudutavad sätted reguleerisid asjade müüki ning nende reguleerimisobjektiks ei olnud aktsiate kui õiguste müük. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi kohaldatakse õigussuhet
kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus. 3) Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on õigus valida, missugusel alusel ta nõude esitab, siis lepinguõiguse poolt on ta paremini kaitstud kui deliktiõiguse poolt. 3-2-1-123-05 4
Avaliku võimu peamiseks partneriks on erasektor, sotsiaalvaldkonnas hakkab tugevnema ka kolmas sektor. Peaasjalikult on lepingupartnerite näol tegu kohalike ettevõtjatega, suuremates linnades tuleb kõne alla ka teenuse ostmine väliskapitalil põhinevatelt rahvusvahelistelt firmadelt. 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenus Avalikus halduses mõistetakse lepingulise delegeerimisena avaliku teenuse osutamise üleandmist lepingulisel teel äri või kolmanda sektori subjektile tingimustel, kus avalik sektor tagab teenuse osutamise, säilitades nii teenuse järelevalve- kui ka finantseerimisfunktsiooni. Tänase seisuga on peamiselt erasektorile üle antud enamik kasumit tootvatest ettevõtetest Nt. teenuse kättesaadavus ja kvaliteet parandamise vajadus; teenuse universaalsuse säilitamine; haldusorgan peab tagama
tulenev võlasuhe( §§ 1018-1026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 1005-1013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. Kahju hüvitamise nõude esitamine Võlasuhtest tuleneva kohustuse (eriti lepingulise kohustuse) rikkumise korral on kahjustatud isikul, kes taotleb rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, võimalus 1) kohustuse rikkumise tõttu mittenõuetekohane täitmine vastu võtta ja nõuda seeläbi tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude sisuks on nende kahjulike tagajärgede hüvitamine, mis tekkisid puuduste tõttu soorituse kvaliteedis. 2) nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ja panna selle kõrval maksma kahju, mis tekib täitmisega viivitamise tõttu
Liitu. 1982. aastal pühendas Washington Post Gunnar Grapsile ja Magnetic Bandile terve lehekülje. Aastal 1983 sai Magnetic Band esinemiskeelu, mis pani Grapsi moodustama Gunnar Grapsi Gruppi. GGG esines Nõukogude Liidus ja Eestis menukalt aastakümne lõpuni. 1989. aastal kolis Gunnar Graps Ameerika Ühendriikidesse. 1990. aastad Pärast Eesti taasiseseisvumist naasis Graps kodumaale. Ta asus tööle Kuku Raadiosse lepingulise muusikatoimetajana ja parvlaevale Estonia, mille ööklubis mängis DJ-na tantsumuusikat. Suvel 1993 jäi mees Estonia pardal Stockholmis vahele anaboolsete steroididega ja sattus kaheks kuuks Rootsi vanglasse. Graps oli vangisoleku ajaga rahul ning kiitis Rootsi vanglaid, kus olid videomakid, muusika ja hea toit kolm korda päevas. Sellele järgnes Eestis periood, kus Graps olude sunnil töötas kohalikes raadiojaamades ja mängis DJ-na mitmel pool (Guitar Safari, Raeköök jm) ka n-
Teenustaseme leping võib sisaldada trahve, mida teenusepakkuja on sunnitud kokkulepitud teenustaseme mittetagamise puhul tasuma. Trahvid pole reeglina SLA osa, ning need tuuakse sisse vastaspoolte kokkuleppena. 4. Püsileping IT tugiteenuse pakkujaga · aitab hallata IT struktuuri kogu selle elutsükli vältel · tagada alati ajakohase ülevaade organisatsiooni IT-st · määratleb kokkulepped ning tagab ühtselt mõistetavad koostöö alused · reeglina on lepingulise kliendi eeliseks personaalne teenindus · professionaalne tugiteenuse pakkuja tagab hea töötulemuse · võimalus lõpetada ebaefektiivne koostöö tugiteenust pakkuva ettevõttega kiiresti ja liigsete komplikatsioonideta/kompensatsioonideta · võimaldab pühenduda firma põhitegevusele · üldjuhul on sisse-ostetud teenusel soodsam hind võrreldes ettevõttes sama üksuse alalise ülalpidamise kuludega, professionaalse spetsialisti palkamine on kindlasti
tugivõrgustikke. 16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus? poliitiline määratlus on iga inimese enda asi ja seda saab teha vaid siis, kui tunnetatakse selleks vajadust ja veendumust, et selline väljendusvorm on sobiv ja aus. Mitte vältimatu ega kasulik. 17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust? Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsing ei ole juriidiline isik. Mittetulundusühing on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut, ning asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. 18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda? Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel.
Vereõigus – laps omandab sündides vanemate kodakondsuse Naturalisatsioon - kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik isikutunnistus - ID-kaart pass - reisidokument MTÜ – vabatahtlik ühendus, eesmärk pole tulu saada. Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsing - isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Meediakraatia – ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat on otsustavalt teisenenud – poliitika järgib tänapäeval meediat. kollane ajakirjandus - ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa SKP - sisemajanduse koguprodukt
Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused Võrreldes asktsiaseltsina asutatud investeerimisfondiga on lepingulise investeerimisfondi eripäradeks? (4) 1. Lepingule investeerimisfond ei ole juriidiline isik 2. Lepinguline investeerimisfond võib olla avatud või kinnine 3. Aktsiaseltsi vormis investeerimisfond on iseseisev juriidiline isik 4. Aktsiaseltsi vormis investeerimisfond ei ole peale asutamist avatud iitele investeeringutele Milline järgnevatest väidetest on tõene (eeldades, et intressimäär on suurem nullist)? 1
kolmandaks tuleb kontrollida kas esineb põhjuslik seos kahju kahe eespool nimetatud asjaolu vahel. Seejärel õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb kontrollida, kas poolte vahel on tekkinud VÕLAÕIGUS 1 Õppejõud A. Õige Tallinna Majanduskool võlasuhe (VÕS §2,3), kas on tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega (VÕS §100) ja kas valitud õiguskaitsevahend on seaduses ette nähtud. Seejärel tuleb kontrollida, kas ei ole vastutusest vabastavaid asjaolusid nagu vabandatavus (VÕS §103), süü puudumine (VÕS §104) või kokkuleppelist vastutusest vabastamist (VÕS §106). Kui isik vastutab kohustuste rikkumise eest, kuuluvad kohaldamisele õiguskaitsevahendid vastavalt VÕS §108-118. Kui isik ei vastuta
Mittetäielik kohustustele ei järgne vastutust. Võlgnik võib need täita, kuid nende täitmist ei saa võlausaldaja kohtu kaudu nõuda ja mida ei saa kasutada taasarvestuseks ega vastuväitena oma kohustuse täitmisest keeldumiseks. Nt viisakussuhted, kui keegi ei ütle Tere! siis ei saa minna kohtusse. Mittetäielikku kohustust võib täita, kuid selle täitmist ei saa kohtu kaudu nõuda. - tekkimine (§3) lepingust või seaduse alusel. Lepingulise võlasuhte sisu tuletatakse eelkõige poolte kokkuleppest, seadusest tuleneva võlasuhte puhul aga seadusest. Seadus lubab lepingulise võlasuhte sisu laiendada, kui see on vajalik lepingu eesmärgi saavutamise tagamiseks. Tuginedes VÕS § 23 lõikele 1 võib lünkade korral lepingulises kokkuleppes tuletada poolte kohustusi lepingu olemusest, eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast jne. Kõige enam
teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline: 5 Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo, raba ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume
7. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS Lk 93-104 7.1. ÕIGUSPÄRANE KÄITUMINE JA ÕIGUSRIKKUMINE. ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS. (7.2 -7.5) Lk 93-100 Õiguspärane käitumine õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õi...
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi
harilikult makstavat tasu. 9. Milline on maksuvaba tulu 2010 aastal ? 2250 krooni kuus 10. Spordiklubi missioon, visioon ja strateegiline planeerimine 11. Tööjõu maksustamine 12. Erisoodustused ja nende maksustamine Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; · teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude
tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendistest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustuseks ja kõrvalkohustuseks. Kohustuste liigitamine põhi- ja kõrvalkohustuseks on oluline siis, kui pooled on kohustatud lepingu järgi mitmeks soorituseks ja mõned neist on sarnased mõne teise lepinguliigi põhikohustusega. Eseme mõiste lepingu objektid
î valitsuste poolt frantsiisilepingutele seatavad piirangud. Kasutada võiks frantsiisi siis kui: î toodet ei ole võimalik sihtriigi turule eksportida î firma ei taha investeerida sihtriiki, kui tootja î tootmisprotsess on sihtriiki kergesti ülekantav. Frantsiisi ei ole mõtet kasutada siis kui: î toodete valmistamisel on vaja teha suuri kapitalimahutusi î tootmise või teeninduse protsess nõuab väga suurt î juhtimisalast või tehnoloogilist kompetentsust. D lepingulise tootmisega: Eelised: î ettevõte ei pea lahendama tööjõuga seotud probleeme î võimalik on toodet reklaamida, kui kodumaist kaupa î kui risk osutub liiga suureks või turumaht liiga väikeseks, siis on odavam lõpetada leping kui sulgeda uus tehas î lepinguline tootmine ekspordi asemel säästab transpordikulusid î võib tekkida kokkuhoid maksudes (sihtriigi maksutase võib olla madalam) Nõrkused: î kvaliteedi kontroll
peab olema täitnud just kostja. Samuti peab täitmine olema toimunud vabatahtlikult. Kui seadusandja pidanuks silmas õiguslikku regulatsiooni, millele viitab oma tõlgenduses ringkonnakohus, ei oleks ta õigusnormi sõnastuses kasutanud vabatahtliku täitmise mõistet. Kuna kassaator ei ole täitnud hageja nõudmisi, ei saa tekkida ka küsimust nõudmise täitmise vabatahtlikkusest. OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) täitis enda lepingulise kohustuse, mitte kassaatori oma. 12. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Hansapank, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 13. Riigikohtu istungil jäi kostja M. Susi kassatsioonkaebuse väidete juurde. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. 15. Analüüsimaks kassatsioonkaebuse väiteid TsMS § 62 lg 2 ebaõige kohaldamise kohta, peab kolleegium vajalikuks lühidalt
nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Aktsepti kui lepingulise tahteavalduse tähtsus seisneb eelkõige selles, et leping loetakse sõlmituks alates aktsepti kättesaamisest (VÕS § 9 lg 2). Aktsepti kättesaamise aeg võib olla erinev sõltuvalt tahteavalduse edastamise viisist. Seaduses võib olla ette nähtud, et võlausaldaja nõustumist pakkumusega eeldatakse (nt eeldatakse võlausaldaja nõustumist käendusega VÕS § 144 lg 1 ja garantiiga VÕS § 155 lg 1¹ järgi). See
nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Aktsepti kui lepingulise tahteavalduse tähtsus seisneb eelkõige selles, et leping loetakse sõlmituks alates aktsepti kättesaamisest (VÕS § 9 lg 2). Aktsepti kättesaamise aeg võib olla erinev sõltuvalt tahteavalduse edastamise viisist. Seaduses võib olla ette nähtud, et võlausaldaja nõustumist pakkumusega eeldatakse (nt eeldatakse võlausaldaja nõustumist käendusega VÕS § 144 lg 1 ja garantiiga VÕS § 155 lg 1¹ järgi). See
ka kompromissleping, maja omanik nõustub summat vähendama ja preili maksab ära vähendatud summa ära ja tunnistab end süüdiüks pool nõuab maksmist ja teine pool maksab) ja vastupidi. Lepinguline võlasuhe võib muutuda lepinguväliseks võlasuhteks. Kui nüüd see majaomanik vaatab et preili on noor inimene ja kogemata juhtus ja võib-olla ei nõutagi minema, preili palub, et majaomanik teeks selle asja kirjalikus vormis võlasuhe on lõppenud ja lepinguväline võlasuhe on saanud lepingulise vormi ja asi on lahendatud. Lõpetab võlasuhte tervikuna. Võlatunnistuse sõlmiminesarnane kompromisslepinguga, kirjalik kokkulepe, kirjalikus vormis, kus tunnistatakse oma kohustust ja sellest tekib lepinguline võlasuhe. Lepinguväline võlasuhe võib saada ka lepingu osaks. Tasu avaliku lubamise puhul nt avalikkusele suunatud tavaliselt. Võlasuhe on selline nt: et otsin oma koera kes laiab saab sellise raha. Palkan kellegi endise politseiniku ja tema hakkab seda koera otsima
või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. (3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. (31) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5 1. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. 16. Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? § 15 lg 4 Tulumaksuga ei maksustata: 1) vastuvõetud pärandvara;
Kuriteod karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Tsiviilõigusrikkumised seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus. Tööõigusrikkumised e. Distsiplinaarsüüteod seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises. 8. juriidilise vastutuse liigid Kriminaalvastutus riiklik sunni vahend, mis järgneb kuriteole. Karmimad karistused.
töölepinguga, kuna töövõtulepingu puhul on oluline valmistada, muuta asja või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (VÕS § 635 lg 1). 2.Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev-Töölepingu puhul määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 3). Töövõtulepingu puhul ei ole tööaeg primaarne. Oluline, et saavutatakse kokkulepitud tulemus (VÕS § 635 lg 1). 3.Ta pidi alluma meistri korraldustele- Töölepingu ühe poole lepingulise suhte sisene otsustamisvabadus on piiratud, lepingu sõlmimisega allutab üks poole ennast teise poole korraldustele ja juhistele (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 4). 4. Töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes- Töölepingu puhul makstakse töö eest tasu vähemalt korra kuus kindlal kokkulepitud ajal (TLSE § 1 lg 1). Töövõtulepingu puhul makstakse tasu siis kui töö lõpptulemus valmis (VÕS § 635 lg 1).
võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule; 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; Erisoodustused Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenis- tussuhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. · Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja annab eelnimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele. · Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga 21/79 ning sotsiaalmaksuga 33 % Erisoodustused Erisoodustus on muu hulgas: · 1) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega
Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse. Tasakaal riskide ja teenuste maksumuse vahel Kui lepingupooled on otsustanud astuda pikaajalistesse lepingulistesse suhetesse, on
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. § 1044. Muul alusel esitatavad nõuded (1) Käesolevas peatükis sätestatu ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui käesolevas peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. (3) Lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle
3 mõistes otsese varalise kahjuga tervisekahjustus, piinad – mittevaraline kahju lg 5 mõistes lg 4 saamata jäänud tulu nõue - et ta ei saanud tööl käia Põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel – jah, eelnevalt sai tuvastatud müüja vastutus. Ilma rikkumiseta ei oleks olnud tulekahju ning ei oleks tekkinud kahju. Lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju olema mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) müüja jaoks – jah, asjaolu, et nõuetele mittevastav korsten võib põhjustada tulekahju ja selle tagajärjel tekkiv kahju on ettenähtav.§ 15 lg 4. Kahju peab olema hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) – need kahjud on hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga. Kohustuseks oli nõuetekohane täitmine.
1948.aastal kutsus Betti Mardi külla Pühastesse. Külaskäik lähendas neid väga. Abielu sõlmiti 21.jaanuaril 1956.aastal. 1962.aastal tabas Betti abikaasat insult, mis sundis Marti jääma pensionile. 1.4 HILISEM ELU Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Lisaks oli veel Arbujate liige. 1949. aastal asus Betti õppima marksismi-leninismi õhtukooli. Ta lõpetas selle kooli 1.juulil 1951. 1951.aastal asus Betti Alver lepingulise töötajana tõlkima Kreutzwaldi saksakeelset kirjavahetust Kirjandusmuuseumi väljaannetele. 22. juulil 1953.aastal kirjuas Betti Alver oma vennale Martinile, et tal on probleeme tervisega. Aasta lõpus käis Betti haiglas ravil. Unehäiretest ei saanud ta kunagi lahti. Pärast Mart Lepiku surma jäi Betti kõigi oma muredega üksi. Tema tervis halvenes taas. Kuid tema senine elurütm jätkus. Betti tervis halvenes juba niivõrd palju, et ta pidi minema haiglasse
garanteeritud, hoiu tähtaeg on tavaliselt minimaalselt üks aasta. Teenitult intressilt makstakse tulumaksu. · Hoiusel olev summa on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses koos intressiga. Laenud: · Võlg on alati võõra oma. · Tarbija krediidikulukuse määr- · 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab infot, mis laen maksab. Võttes arvesse laenuperioodi tagasimaksete arvu siis ta võtab arvesse lepingulise intressi, laenuga kaasnevad kulud, nt notaritasu või kindlustus ja lepingutasu. Tarbija krediidikulukuse määraga laenusummat korrutades, saame teada mis laen meile kokkuvõtteks maksma läheb. · Arvelduskrediit · Krediitkaart- saab raha välja võtta, saab maksta sellega, kuid ülekandeid sooritada ei saa. Intressi tuleb tagastada ettemääratud kuupäeval. Laenusumma tuleb hiljemalt tagastada kaardi kehtivuse lõppemise ajaks. Krediitkaart kehtib kaks aastat.
· Shanghai börs ($2,38) 8 20. Investeerimisfondid Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja. Investeerimisfondi osad: · fond vara kogum ise, lepinguline või spetsiaalselt asutatud AS. · fondivalitseja AS, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on AS-na asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Võib valitseda mitut fondi. On finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Fondivalitsejale kehtivad rangemad nõuded kui tavalisele ettevõttele. Aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot. · fondijuht tema ülesanne on koordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja
selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla kaitsekohustusest, nt A palkab remondimehe B lae värvimiseks ja kui B töö käigus A korterist mõned asjad varastab, siis ilmselt ei saa öelda, et lepingulised kaitsekohustused ulatusid varastamise ärahoidmise kohustuseni. Siin võiks kohaldada deliktiõigust. VÕS kommentaarides: A müüb B-le mootorsõiduki, millel on tehnilised rikked. Nende rikete tõttu sõidab B vastu puud. Kas lepingulise kohustuse eesmärgiks oli ära hoida keavigastus või mitte? 3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel. § 1044 lg 3 kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis võib kannatanu alati valida, kummal alusel (lepinguõigus või deliktiõigus) ta oma nõude esitab
tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu välismaal, olenemata teo toimepanijat. J.Smith organiseeris J.Doe ja R.Jones kinnipidamist ja sundis neid TV-s avaldusi teha. Pärast neid tapeti ära ja kindlasti riigipea käsul. Patagooniapeab/ei tohivahistada ja anda välja John Smithi. Väljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusvaheline õigus isikuid välja anda lepingulise kohustuseta (kui riigil on soov vastu tulle teise riigi poolt saadud taotlusele, siis on tal õigus isikut välja anda. Arkadia lubadus kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma riigipea, on/ei olevastuolus rahvusvahelise õigusega. Kaitse printsiip: riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle julgeoleku vastu, olenemata teo toimepanijast või toimepanemise kohast. Probleem: riigid
Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. § 102 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka vastavalt VÕS § 23 lg 1sätestatule: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2)lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahenditest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustusteks ja kõrvalkohustusteks. Rahalise kohustuse täitmisel tuleb poolte kokkuleppe olemasolul lisaks põhisumma tasumisele tasuda ka intressi. Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
jooksul ( 1012 lg 6) 8 24. Missugused nõuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi korraldaja vastu? Konkursil osaleja ei saa vaidlustada konkursi korraldaja otsuseid. Küll aga saavad nõuda kahju ( 1012 lg 2). Kuidas see kahjunõue kvali tseerida? Vaieldav, kaks võimalust: * lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju 100, 101 lg 3, 115 (nii J.L. kui ka VÕS kom- mentaarid pooldavad seda varianti sest tegemist on lepingusarnase olukorraga) * deliktiline kahjunõue ( 1043, 1045 lg 1 p 7, 1050 lg 1) Millise kahju hüvitamist saab antud alusel nõuda? Kaheldav, kas .. 1. ainult negatiivne kahju (usalduskahju) Selle variandi kasuks tuleks otsustada üldjuhul 2
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
Vastavalt Z ja Y vahel sõlmitud lepingule on Y ka selline õigus olemas. Millised on juhtumisse haaratud inimeste kohustused antud olukorras? X ei ole õigust Z koostöölepingut sõlmida. Samuti oleks teha puhul õiglane teavitada Z, et ta seda lepingut sõlmides rikub Y-ga sõlmitud lepingut. Kui X on tekitanud Y-ga lepingu rikkumisega kahju, siis on tal kohustus see hüvitada. X on kohustus järgida Z-ga lepingu lõpetamisel lepingutingimusi, kui lepingulise kohutuse täitmine Y-ga nõuab lepingu lõpetamisel Z-ga lepingutingimuste vastast lõpetamist, siis on vajalik X hüvitada sellega Z tekkinud kahju. Millised eetilised printsiibid on antud juhul tähtsad? Võrdse kohtlemine põhimõtte järgi peaks iga tehingu osapool kohtlema erinevaid teisi osapooli võrdselt. Muuhulgas tähendab see ka seda, et omavahel konkureerivaid ettevõtteid peaks üks ettevõte kohtlema võrdselt. (Brenkert, Beuchamp 2012: 55) Antud juhul kasutab X
Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse. 6 Laonduse komponendid
Ametnik ei saa täita teisi avalik-õiguslikke ülesandeid, kui need, mis on tema pädevuses, kuna vastasel juhul oleks rikutud seaduslikkuse põhimõtet. Esindaja seisundist tulenevalt peab esindaja kohtumenetluses väljendama esindatava positsiooni, tegutsema tema huvides talle antud volituste piires. Juhulkui esindaja ja esindatava huvid on vastuolulised või esineb kahtlus sellises vastuolus, mis võib takistada esindatava huvide kaitset, ei saa isik täita lepingulise esindaja funktsioone (samas 2005:1237). Seega ei saa ametnik olla alati halduskohtus lepinguliseks esindajaks. 15 Saaremets peab oluliseks eraldi juhtida tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2004.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-49-04 (RT III 2004, 26,280), milles Riigikohus on asunud seisukohale, et asutus peab üldjuhul olema suuteline teenistusalastes
teenuste ja muude logistikateenuste osutamisest. Avalikud laod on enamasti logistikateenuseid pak- kuvatel ettevõtetel ekspedeerimisfirmadel, maanteevedajatel ja sadamaoperaatoritel. Avalikuks laoks on ka terminal, kus saadetised peatuvad veoprotsessis lühiajaliselt enne edasisaatmist. Kui kliendil on vaja suuremahulisi laoteenuseid ja ta soovib, et ladu toimiks täpselt nii, nagu see talle on vajalik, on tegemist lepingulise laoga. Laoteenust ostetakse pikaajalise koos- töölepingu alusel, tavaliselt 35 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse- pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida- jana paljudes Euroopa riikides. Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
