Õiguskaitseasutuste süsteem (0)

1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord
Eesti kohtusüsteemi ülesehitus.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline.
I aste – 1) maakohus . Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd
jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa , esimees Särgava , 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva
ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22
kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).
Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid .
Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht).
2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja
omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne.
Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja.
Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud.
Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud
apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab,
et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus
vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks
ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus , Tartu Ringkonnakohus.
III aste – riigikohus – kassatsioonikohus.
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus
ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud
väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud
protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi .
Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks.
4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused.
Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad , et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab
ametist tagandada vaid kohtuotsusega.
Kohtute seaduse §55 sätestab:
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu
kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.
Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile
ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.
Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu.
Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks
teenistuskohaks.
Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu
üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta.
Kohtute seaduse §56 sätestab, et ametisse nimetamisel lausub kohtunik järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile
ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja
seadustega.»
Kohtute seaduse §47 esitab kohtunikule järgmised nõuded:
Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
1) on omandanud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute
läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise
seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 28 1 sätestatud korras;
2) oskab eesti keelt kõrgtasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
Kohtunikuks võib nimetada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud isiku, kes ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on
läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt
akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti
Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses
viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud , välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel.
Kohtute seaduse §48 seab kohtuniku teenistusvanuse ülempiiriks 67 aastat.
Kohtute seaduse §49 seab kohtunikule järgnevad ametikitsendused:
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada
kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
Kohtunik ei või olla:
Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige;
erakonna liige;
äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
2. Õiguskantsleri ülesanded.
Õiguskantsleri seaduse §1 sätestab õiguskantsleri ülesanded:
(1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus ) ja seadustele vastavuse üle.
(2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid
ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
(3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri,
Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
(31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa
Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.
(4) Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
(5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.
(6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
[RT I 2007, 11, 52 – jõust. 18.02.2007]
(7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
[RT I 2007, 11, 52 – jõust. 18.02.2007]
PS §139:
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme,
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.
3. Prokuröri ülesanded:
Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt
PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6
Prokuratuuri ülesandeks on:
1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine;
2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel
või kriminaalasjade kohtueelses menetluses;
3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus;
4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös;
5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded.
4. Jälitustegevuse nn. erandmeetmed (näit. kuriteo matkimine jt.), kes annab nende teostamiseks loa, kel õigus luba
taotleda.
§ 1263.  Jälitustoimingud
 (1) Käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult.
 (2) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel karistusseadustiku §-des 244 ja 246, § 266 lõike 2 punktis 3 ning §-des 255 ja 256 nimetatud kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides 3 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;
 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet;
 3) kasutada politseiagenti.
 (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu .
 (4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;
 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet.
 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks.
 (6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud.
Muud erandmeetmed võib leida KrMS §126-2 lg 10 alt (10) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja kogutud andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut eespool nimetatud seadustes sätestatud erisustega.
5. Huvide konflikt advokaadi tegevuses.
Huvide konflikt on sätestatud advokatuuri eetikakoodeksi §3.
(1) Advokaat ei tohi samas asjas esindada või kaitsta kahte või enamat klienti või osutada neile muud õigusteenust, kui nende
isikute huvid on vastuolus . Advokaat ei või osutada kliendile õigusteenust juhul, kui esineb asjaolu, mis kahjustab või võib
kahjustada advokaadi võimet täita käesoleva koodeksi § 8 lg. 1 nõudeid ja tegutseda üksnes kliendi huvides (huvide konflikt),
välja arvatud juhul, kui advokaat on sellisest asjaolust klienti teavitanud ja klient siiski soovib, et advokaat talle õigusteenust
osutaks. (05.05.2005)
(2) Huvide konflikti ilmnemisel keeldub advokaat õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesannet vastu võtmast.
Advokaat on kohustatud loobuma ülesande täitmisest, kui pärast selle vastuvõtmist ilmneb asjaolu, mis eelmise lõike kohaselt
oleks välistanud ülesande vastuvõtmise. (05.05.2005)
(3) Advokaat võib osutada õigusteenust mitmele isikule samas asjas, kui ei esine huvide konflikti. Huvide konflikti ei esine
muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele
klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005)
6. Konstitutsioonikohus ehk Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus ( subjektid , kellel on õigus
taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!!
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra:
(1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse,
kohtuotsuse või -määruse alusel.
(2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu.
(3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule.
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse
korra.
§ 2. Riigikohtu pädevus
Käesoleva seaduse alusel Riigikohus:
1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele;
21) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
3) lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale;
4) lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale;
5) lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale;
6) lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma
ülesandeid täitma;
7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused
8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised
valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus;
10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale
§ 15. Riigikohtu volitused
(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:
1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks;
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks;
21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks;
3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta;
5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus
põhiseadusega;
51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
6) jätta taotluse rahuldamata.
(2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu.
(3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud
sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla
põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata.
7. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses.
Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse:
(1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon . Apellatsiooni esitanud
kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(3) Apellatsiooni ei saa esitada:
1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale;
2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale;
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale;
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao
sätete rikkumisega;
5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
Kriminaalmenetluse seadustiku §319 sätestab apellatsioonitähtajad:
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse
või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.
(2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse
poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.
(3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele
järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
(4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud .
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti
põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult
viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras
tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel . Tähtaja
ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse.
(7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud , otsustab tähtaja
ennistamise ringkonnakohus.
Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra:
(1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas
käekirjas . Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt .
(2) Apellatsioonis märgitakse:
1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber;
3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle
kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema
osavõtuta;
7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist;
8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu .
(3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant.
(4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber.
(5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama
vahistatud süüdistatav. (6) Apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme
kohtus esitamata jätmist põhjendab .
Kriminaalmenetluse seadustiku §346 sätestab kassatsiooni alused:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul.
§344 sätestab kassatsiooniõiguse:
(1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui:
1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust;
2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud.
(2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas.
(3) Kassatsiooni esitamise õigus on:
1) prokuratuuril;
2) advokaadist kaitsjal ;
3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.
(4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat.
(5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise
õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui
kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab.
§345 sätestab kassatsiooni tähtajad:
(1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või
selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib
ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
(2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil
kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
(3) Kassatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse Riigikohtu resolutsiooniga, kui kassatsiooni esitamise tähtaeg on mööda
lastud.
(4) Kui ringkonnakohus tunnistab kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva
õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse kassatsioon kolmekümne päeva jooksul,
alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele
järgnevast päevast.
(5) Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.
(6) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega.