2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude
Haridus on väga lai mõiste ja sellesse saab suhtuda mitut moodi. Prantsuse filoloog C-L.S Montequiersi on öelnud: ,,Me saame kolm haridust: ühe vanematelt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige vastu." Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis. ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on" (eesti kirjanik Karl Ristikivi). Karl Ristikivi öelduga olen ma nõus. Valikuid on palju ja valida saavad kõik. Valik hariduses nõuab hoolikat läbimõtlemist. Tark otsus viib õigele teele!
mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik, mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes. Lapsel, kes kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda, ei ole keele täielik omandamine enam võimalik (Tulviste, Tulviste 2002:153). Lennebergi järgi on keele omandamise bioloogilised eeldused järgmised: · keele omandamises võib näha kõiki küpsemisel põhineva käitumise tunnuseid; · tegevus algab teatud eas ja arengustaadiumis;
Ühelt poolt saab küll neid valida, kuid siis muutub õppetöö samaväärseks kui 8st 5ni tööl käimine. Teiselt poolt on lisatud õpilastele vastumeelselt kindlad tunnid, mis ei sobi õppesuunaga ja mis oleks võimalik vahetada valikainete vastu. Näiteks ei tohiks olla reaalsuunal keele tunde sama palju, kui reaalaineid. Sellest järeldades ei saa õpilased enda haridust kujundada ning valikud tehakse nende eest, kuid arengu saavutamiseks tuleb võtta riske. Kõrghariduse omandamises on Eestis tehtud ka suur samm paremuse poole. Nimelt on Eesti haridussüsteemist ära võetud võrdusmärk raha ja hariduse vahelt - nüüdsest on võimalus kõikidel õpilastel tasuta kõrgharidusele. See tagab põhja riigi üldise arengu kasvule: tekib kvalifitseeritud tööjõud, kes teenib rohkem ning selle läbi toetavad ka riiki rohkem. Kui muidu oli võimalus kõrgharidusele majanduslikul heal järjel olevatel või tasuta kohtadele
Probleemis käitumisega lapsel olulistes raskustes standardiseeritud aritmeetilisi teste tuleks kuulamisharjumuse, kõne, jutustamise, On ebaselge, kas selliste häirete anda lugemise, kirjutamise või matemaatiliste esinemissagedus sõltub keele iseärasustest oskuste omandamises (esmakordselt ja/või kirjapildist Ei ole seotud muude defektidega defineeritud 1963, täpsustatud 1994.) ÕIGEKIRJAHÄIRE Visuaal-ruumilise ja nägemistaju Kuidas ? vilumused võivad olla häiritud Spetsiifiline ja oluline õigekirjavilumuste
Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel - räägitakse aeglasemalt, rõhutatakse intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad. Juttu on asjadest, mis on siin ja praegu. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. Laps ise eelistab sellist juttu kuulata. See on lapsel kõne omandamises vajalik, sest lapsel on vaja kedagi, kes ikkagi temaga räägiks. Kõne omandamise varajastel etappidel on oluline, et laps suudaks kõnevoolu tükeldada ja seostada juttu ümbritsevate asjade, sündmuste ja enda kogemustega. 15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Ilma keelega kokku puutumata lapsed rääkima ei hakka. See viitab keeleomandamise kriitilisele perioodile.
Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. Väga hea näide riigi ajaloo kohta on Eesti enda ja Venemaa vahel. Eesti on mitu korda olnud Venemaa võimu all. Kuid üks hetk see lõppes. Praegu on võib-olla nii mõnelgi inimesel tunne, et Venemaa ei kunagi alla andnud. Tolerantsus ehk sallivus. Sallivus tähendab maailma kultuuride ning erinevate inimtüüpide austamist ning hindamist. See väljendub teadmist omandamises, avatuses, vastastikuses suhtlemises. Inimesed ei sunni teistele inimestele peale oma seisukohti. Samas ei tähenda see aga näiteks sallivust sotsiaalse ebaõigluse, diskrimineerimise või muude sarnaste tegude, arvamuste tõekspidamist nende suhtes. Eelarvamus tähendab juba enne inimesega tutvumist tema kohta arvamuse kujundamist, seejuures eeldatakse teatud omaduste olemasolu, mida omistatakse inimesele näiteks tema rassi, rahvusliku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu
et asjadest valesti aru ei saaks ning, et kontrolltöödes rumalaid vigu ei teeks. Tõhus meeldejätmine sõltub suuresti materjali korrastatusest. Ühe meelest korrastatud ei pruugi seda olla teise meelest. Materjal tulebki enda jaoks korda teha, et ise sellest võimalikult hästi aru saada. Teine viis on ümbersõnastamine, kõike saab teiste sõnadega öelda ning tavaliselt jääb inimesele nii asjad paremini meelde. Kindlasti on suur roll teadmiste omandamises meelespidamisel ehk info säilitamisel. See on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks, kaovad detailid ja meeles püsib vaid peamine, tekivat mõned lüngad, ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks. Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga
protsessiinnovatsioon - muutused nende loomise ja kättetoimetamise moodustes; positsiooniinnovatsiooniks - muutused toodete/teenuste turuletoomise kontekstis; paradigmainnovatsiooni - muudatused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. (Tidd, Bessant, & Pavitt, 2006) Innovatsioon seisneb eelkõige õppimises – nii teadmuse strateegilises omandamises ja kasutamises kui ka sellise kompetentse arendava õppimise toimumist toetavate käitumismustrite omandamises ja kinnistamises. Innovatsiooni juhtimine toimub eeskätt sellist õppimist võimaldavate käitumismallide- rutiinide- kindlaks tegemises ja nende arendamise võimaldamises. Oluline innovatsiooni juhtimise konkreetsete viiside mõjutaja on organisatsiooni suurus. Tavaliselt on väiksematel organisatsioonidel rida eeliseid – väledus, kiire otsuselangetamise
Selline on kohustuslik üldharidusmiinimum, mis on meie riigis haridusseadusega paika pandud. Üks asi on kohustus omada haridust, kuid mida hariduse omamine tegelikult annab tulevikuvõimalusi, eelduse arenemiseks ja võime hakkama saada ühiskonnas, mille korraldus on võrreldes kiviajaga mitmeid tuhandeid kordi keerulisem. Haridus annab need kõik. Teine asi on hoopis see, kuidas haridust käsitleda. Kas pidada seda eesmärgiks nii enese kui ka teiste heaolu nimel või näha hariduse omandamises vaid hariduse omandamist ja sellest edasi kulgevat head elu, tööd ning õnnelikku vananemist hoolimata nende ümber toimuvatest ühiskonna protsessidest. Eesti Päevalehe lugejakirjandis: Mats Volberg ,,Haridus- eesmärk või vahend" on kirjas: ,,Õhtumaises mõtlemises kehtib juba üle kahe tuhande aasta eristus vahendite ning eesmärkide, välimiste ja sisemiste väärtuste vahel. Antiik-Kreeka filosoof Platon kirjeldas oma teoses "Riik" läbi Sokratese suu kolme liiki asju
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde
midagi head. (Johann Wolfgang von Goethe) · ,,Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku · ,,Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et saavutada elus midagi silmapaistvat." (Mark Twain) ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei · ,,Õppimine seisneb heaks inimeseks saamises, mitte juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades niivõrd faktide omandamises. loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada · ,,Õppimine teeb inimeseks." (Demokritos) ka sind ennast." (E. Hemingway) · ,,Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." (Mahatma · ,,Üritada iseend liigitada on sama kui üritada enda Gandhi, India rahvusliku vabadusliikumise vaimne ja hambaid hammustada." (Alan Watts)
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
korralik uni. Siis suudetakse paremini mõelda ning õpitud materjali meelde tuletada. Seegi fakt, et viimasel õhtul õppimine on vaid äärmine abinõu, pole kellelegi saladuseks. Järelikult on õppimisel tihe seos inimese unereziimiga. Kuid see pole veel kõik. Une ja teadmiste problemaatika pakub huvi innovaatilise arengu vaatevinklist. Nimelt huvitab mind küsimus, kas unel on vaid passiivne roll teadmiste omandamises väljamaganud inimesel on õppimiseks rohkem energiat või mängib ta hoopis olulisemat osa targaks saamise protsessis? Kui viimane osutub tõeks, kas siis oleks võimalik magades ka uusi asju juurde õppida ehk teisisõnu uneaega otstarbekamalt kasutada? Uni on psühhofüüsiline nähtus, mille korral on nii inimese kehaprotsessid kui ka hingeelu hoopis teistsuguses seisundis kui ärkveloleku ajal: hingamine ja pulss aeglustuvad umbes neljandiku ja
Mõne aja möödudes laos selliseid vigu enam ei tee. 17. Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Sõna tähendus võib olla suure inimese omast laiem ( laps ütleb issi kõigi meessoost isikute kohta) või kitsam (laps ütleb issi ainult oma isa kohta) 18. Kas reaalses elus oleks huntide juures kasvanud Mowgly õppinud kõnelema, sattudes inimeste juurde 18 aastaselt? Eric Lenneberg kriitiline periood keele omandamises. Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi inimesi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik. Lennebergi järgi ei võimalda keelt enne kriitilist perioodi õppida artikulatoorsete vilumuste ja kõneorgani liigutusliku kontrolli puudulikkus ning ebapiisav neuriloogiline areng. Ülemine piir on aga seotud ajupoolkerade funktsioonide eristumises. 19. Miks on võõrkeelte õppimine sageli raske
Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov. Vastupidavus treeningutel on kehale väga suured plussid ka lihtsalt tervisesportlasele, kuna treening: parandab töövõimet, annab igapäevatoimetusteks rohkem energiat tugevdab südant
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused: Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigu...
Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. · Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib
Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini
Liikumine, puudutus, lähedased inimsuhted ning kokkupuude loodusega need on põhilised faktorid, mida vajab laps tervislikuks ja terviklikuks arenguks. Antud faktorid tagavad, et lapsel oleksid olemas oskused, mida koolis ja elus hakkama saamiseks on vaja. Väikesed lapsed peavad saama mängida iga päev 2-3 tundi, see tagab aju süsteemide naturaalse arengu. Taktiilne tundlikkus, mis on omandatav läbi puudutuste, kallistuste ja mängu, on oluline osa plaaniliste liikumismustrite omandamises. Puudutus mängib suurt rolli ka parasümpaatilise närvisüsteemi arengus. See närvisüsteemi osa aitab alandada adrenaliini ja ärevust. Loodus on suure rahustava mõjuga, aitab taastada tähelepanuvõimet ning soodustab õppimist (Rowan, 2013). Uuring, mis käsitles tehnoloogiaga pidevalt kokkupuutuvate laste arengut, näitas, et millal tasakaalu, liikumise, taktiilsuse ja sidemete loomiseks vajalikud süsteemid ajus on
T-tu Ä T-tu R N Ä T-d R 3. Õppimise resultaat T-d Ä T-d R (T-u R) ÕPPIMINE SEISNEB UUE MÄRGUANDE OMANDAMISES! Olerex… Assotsiatiivne tingimine • Reklaamitava kaubaga (algselt neutraalne ärritaja) ühel ajal demonstreeritakse positiivseid emotsioone esilekutsuvaid sündmuseid või objekte. Nii püütaksegi saavutada potentsiaalsel ostjal seisund, kus algselt neutraalne kaubaartikkel hakkab ise samalaadseid emotsioone esile kutsuma.
jääkproduktid. Samuti takistab platsenta uute munarakkude küpsemise rasedusperioodi lõpuni ja tagab raseduse normaalse arengu. 17. Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid? Juveniilne staadium(noorjärk) algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine
Intellektipuue (vaimupuue ehk vaimne alaareng) Õpiraskused lastel kel ei ole vaimset alaarengut, intellekt keskpärane, ei saa teatud asjadega hakkama Andekus (üldandekus ehk intellektuaalne andekus) Nende hälvete tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalletest. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Intellektipuue Lävivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises. Problemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades: VAIMNE SOTSIAALNE FÜÜSILINE Vähene huvi ümbritseva Mitteverbaalne Motoorne areng hilineb vastu suhtlemine hilineb ei hakka pead hoidma, keerama jne Kõne arengu puudujäägid Sotsiaalselt raskesti Eneseteenindusoskused
Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. · Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et
pole keelega kokku puutunud, on tal keerulisem keelt hiljem õppida. Loomariigist: linnupojad peavad isaslinnu laulu kuulma mingil kindlal eluperioodil, muidu laulma ei õpi. 16) Kas imikud eristavad oma emakeelt võõrkeeltest? Millest võib see tuleneda ja kuidas on seda uuritud? Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks? Kuidas võiks seda uurida? Tehes edusamme emakeele jaoks vajalike häälikute omandamises, kitsenevad lapse võimalused teisi keeli foneetiliselt täiuslikult ära õppida. Laps jätab välja foneemid, mida tema emakeeles ei ole. Näiteks kui registreerida 6 kuu vanuste Eesti ja Soome laste ajupotentsiaale vastusena häälikumuutustele, siis ei ole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aastastel lastel on aju vastused selgelt eristavad: Eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mille täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära Õ-häälikuna
Teisisõnu, emakeelest. Ei muulased. Paljudel peamiseks tahetakse väärtustata puudub eesti põhieesmärgiks, mis sotsialiseeruda nii enamusrahvuse kodakondsus ja kes ei ideaalis väljendub eestlaste kui ka kultuuri ja suhtutakse ole Eesti kodanikud. kodakondsuse emakeelt kõnelevate sellesse pigem Peale iseseisvumise omandamises. isikutega. Teiseks ükskõiksusega. Ei algusaastail ei olnud Võimalust säilitada ,,väljundiks" võiks väärtustata eesti muulased Eestisse oma etniline aga nimetada kultuuri ega keelt. mingitpidi teretulnud identiteet. See rahumeelset koos Muulased on mittekodanikud võiks tähendab seda, et on eksisteerimist kahe omandanud ajaga
Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, 5 millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus
Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: Inimesed omandavad voorused teisi voorus on kahe äärmuse, liialduse ja vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei puudujäägi vahel, olles "kuldne seisne mitte reeglite omandamises, vaid kesktee". eeskujude järgimises. Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja Aristotelese juhis: "Tee seda, mida hulljulguse vahel. teeks hea inimene." - Aga kes ütleb,
Tallinna triviaal- ehk suur linnakool andis teadmisi paljude erialade esindajatele. Seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Üla...
Kui sellist rutiini piiridesse mahtuvat õppimist võib 5 leida organisatsiooni kõigil tasandeil, siis kõrgema tasandi õppimist esineb kõige sagedamini kõrgematel juhtimistasanditel, kus arendatakse välja uusi struktuure ja reegleid. 1.2 Kolm silmust Argyris ja Schö (1978) on eristanud ühe-, kahe- ja kolmesilmuselist õppimist. Ühesilmuseline õppimine seisneb oma käitumise korrigeerimises ja teadmiste omandamises olemasoleva ülesande piires. Sellel tasandil piirdutakse vigade parandamisega. Kahesilmuselise õppimise käigus pannakse kahtluse alla organisatsiooni eesmärgid ja väljakujunenud normid. Vajadusel neid muudetakse. Kolmesilmuselise õppimise käigus õpitakse tundma õppimise protsessi ennast. Eesmärk on muuta inimeste baasarusaamu ja mõtlemisviisi. Selleks analüüsitakse üksikasjalikult vigade
2) Meeldejätmine. Ka meeldejätmine on sarnaselt märkamisele kergem nende käitumisviiside puhul, mis inimest köidavad. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult 7 õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üleüldine ettekujutus, vaadatakse millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. 3) Taastamine. Uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel ja taastamisel. Keerukamad toimingud ei pruugi kohe õnnestuda, taastamisel saab avastada vigu. 4) Motivatsioon. Mudelit rakendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu. Bandura järgi avaldab mudelite jäljendamisele toimet peamiselt enesekinnitus (enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi). Inimest motiveerib ka tegevuse
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
sündmustele ja olukordadele, mille juures me suudame ennast tervendada, tõsta oma teadvust ja luua elamisväärset elu, aga ka osaleda maailma ja inimkonna arendamises. Inimesed ja tunded, millega me ennast ümbritseme, eksisteerivad alati selleks, et võiksime ärgata ning areneda. Me võtame üsna varajases staadiumis teatud põhihoiaku omaenda funktsioonide, rolli ja ülesande suhtes. Meie ellujäämise strateegia seisneb rollide omandamises, mis muudavad meid kas ohvriks või kallaletungijaks, ning nendest rollidest sünnivad hiljem negatiivsed isiklikud seaduspärasused. Võime oma arengus edeneda üksnes siis, kui oleme valmis võtma endale vastutust oma elamuste ja tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud. Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste kujundamiseks, on rahu ja koostöö puudumine maailmas. Rahu käib alati käsikäes inimliku arenguga
lauseid, millede sees tagatakse kõikide sõnade grammatilist ühildumist. Umbes samal ajal toimub ka omaenda kõneütluste õigsuse eest teadlik kontroll. 1.5.3. Kolmas kõnearengu etapp Vastab 3-aastasele vanusele. Kolmandaks aastaks omandatakse põhiliseid grammatilisi vorme ja põhiliseid emakeele süntaaktiliseid konstruktsioone. Lapse kõnes saab märgata peaaegu kõiki sõnaliige, erinevad lausete tüüpe. Kõige tähtsam lapse kõne omandamises kõnearengu kolmandal etappil on see, et sõna omastab ainelist tähendust tema jaoks. Laps märkib ühe sõnaga esemed, millised on väliste omaduste kohaselt erinevad, aga sarnased mingi nende põhiliste tunnustuste või nendega tegevuse viiside järgi. Sõnade aineliste tähenduste ilmumisega on seotud esimesed üldistused. 1.6. Lapse kõne funktsioonid Lapse kõne kommunikatiivne funktsioon on seotud kõne suhtlemise vahendina
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
õpiraskustega lapsed. Õpiabirühmad: kas ainult F83 lastele?? Eesti seadusandlus sätestab, kuidas õpiraskustega õpilastega käituda, aga ei täpsusta, kes need on. B. Õpiraskuste määratlused ja alajaotused. Õpiraskuste jaotumine üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamikes ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 1. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises o Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine o Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud o Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis
emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1 Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi esilekutsuva ehk neutraalse ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu ärritajaga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel ja algul neutraalsest ärritajast saab tingitud ärritaja, mis hakkab vallandama samasugust reaktsiooni nagu tingimatu ärritajagi. Tekkinud on kahe
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
kompetents (määratud seadusega või seadusejärgse õigusaktiga). 2. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 3. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga, avalikes harudes täisealiseks saamisega. Teistes õigusharudes võib olla seadusega kehtestatud piiranguid õigusvõime omandamises (vanus, mitme ameti pidamine riigiametis, usutunnistus jne). Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täisealiseks saades (täies ulatuses, enne seda on piiratud, ka vaimuhaigetel jne). Deliktivõime on isiku võime kanda iseseivalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Karistusseadustik järgi vastutab enda tegude eest 14- aastane isik.
Instrumentaalne õppimise psühholoogia Ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Assotsiatiivne õppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mõistmise süvendamiseks ja iseenda ning isiksuse arengu kohta teadmiste hankimiseks mitu korda enam, aidates samas kaasa ka sünenergia, integratsiooni ja sisemise kooskõla suurenemisel. Assotsiatiivse õppimise erinevused instrumentaalsest ei väljendu mitte niivõrd teistsuguste harjumustekogumi omandamises, kuivõrd isiksuse muutumises. Iseloomu muutumisele viiv õppimine tähendab organismi keerukat, terviklikku muutmist, mis omakorda tähendab, et hulk välismõjutusi ei põhjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks . Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Carl Rogers sündis 1902. Aastal Illinoisi osariigis. Rogers alustas kõrgkooliõpinguid Illinoisi ülikoolis ning tegi 1922
praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed
printsiibid toetusid aule, vaprusele, kohusetundele, peremehe truudusele. Kasvatuses peeti olulisemaks iseloomukasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitumiskoodeks toetus kolmele alustalale: Ti, Dzin ja Ju- tarkus heasoovlikkus ja julgus. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ju-jutsu ehk javara oskuste omandamises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Samuraisid kasvatati iidsete sintoistlike pühade traditsioonide ja tavade vaimus, lapsepõlvest peale õppisid nad karmides tingimustes sõjasajandust, läbisid kõik zen-budistliku psühhofüüsilise treeningu. Samuti olid nad sünnist saati omandanud konfutsiaanluse dogmad ning näitasid juba varases nooruses 9
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Vaimse võimekuse tase ja õpiraskused. ***Paltsi nägemus, mitte ametlik käsitlus. (Soovituslikud autorid: Burack, Zigler, Hodapp) Õpiraskuste jaotumine üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamuses ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 2. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises - Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine - Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud - Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis
Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel
o Andekus (üldandekus e intellektuaalne andekus) Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 14 Tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalded. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Intellektipuue Läbivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises. Probleemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades. 1. Vaimne o Vähene huvi ümbritseva vastu ei ole nii uudishimulikud kui teised lapsed o Kõne arengu puudujäägid esimese eluaasta lõpus esimesed sõnad, kõige hilisem teise eluaasta lõpus peaks olema kõne. Ainult kõne arengu probleem ei näita intellektipuuet.
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. · Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et
jne. ·Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises. ·Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. ·Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Miks on voorused tähtsad ? ·Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada. ·Aristoteles uskus, et voorused on tähtsad hea elu elamiseks. ·Mis sorti inimesed me oleme ja mis sorti elu me elame? Me oleme ratsionaalsed ja sotsiaalsed olendid, kes tahavad ja vajavad teiste inimeste seltsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
