4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest
Kokkuvõte Antud referaadist saime teada, et Eesti Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes, seadusandluspädevus, tal on vetoõigus, riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus, austasustamispädevus ja armuandmisõigus. Kasutatud kirjandus 1. Presidendi pädevus http://www.president.ee/et/vabariigi-president/paedevus/index.html 2. Eesti presidendi roll europoliitika kujundamisel http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=11368 3. Presidendi ülesanded http://www.estonica.org/et/Riik/Vabariigi_President/Vabariigi_Presidendi_
valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi Valitsus-teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel ja teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Rahvas-Kõrgeima riigivõimu teostaja hääleõiguslike kodanike kaudu: riigikoguvalimised, rahvahääletused. Vabariigi President-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus- riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
(4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus). Tuletatud pädevus. EÜ/EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, isegi kui selleks pole EÜ asutamisleping sätestanud volitust (konkreetset õiguslikku alust). EL Nõukogus on vajalik ühehäälsus. b
• ei tohi kahjustada avalikku huvi Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja *Vallad: volikogu, valitsus *Linnad: volikogu, valitsus Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garandiit: * Õigus moodustada liite teiste KOV-dega * Õigus moodustada volikogu ja valitsus *Õigus võtta vastu määrusi, volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi *Õigus kehtestada makse TEEMA 3. 6. 7. Vabariigi Presidendi pädevus: 1) rahvusvahelises suhtlemises- Aktiivne saatkonnaõigus – president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul diplomaatilised esindajad Passiivne saatkonnaõigus – president lubab teiste maade diplomaatilistel esindajatel jääda Eestisse, võttes vastu nende volitused Riigi esindamine rahvusvahelistele lepingutele allakirjutamine 2) siseriiklik pädevus: kuulutab välja Riigikogu korralised valimised
1.lihtsalt nendib fakti 2.palve: tehke aken lahti 3.etteheide: mis pole akend lahti tehtud 4.vihje: et keegi märkaks ja teeks lahti jne 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Tema arvates on kultuur ,,parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud". See on väga üldine. 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Interkulturaalne pädevus on kultuuriline teadlikus. Eesmärgiks on see, et interkultuuraalne pädevus muutuks loomulikuks. Oluline on õppide tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid, suurendada oma teadmisi teistest, õppida analüüsima vääritimõistmist ja neist õppida. Tänapäeval on interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile. Mõiste teatavaks tegemine on üldmõiste ja kätte toimetamine on alaliik, kui formaliseeritud teatavaks tegemine. Teatavaks tegemine võib toimuda vormivabal viisil, nt teatavaks tegemise viis võib olla helistamine, raha kontole laekumine.
Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid
toodud kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis. Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse
Välismõju:on olemas. Käesoleval juhul on tegemist ühepoolse haldustegevusega. + Üksikregulatsioon. Vahekokkuvõte: PPA poolt V relvaloa kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist haldusaktiga, mille tagajärg seisneb V õiguste lõpetamises ning kohustuse loomises (relva äraandmine - HMS § 51 lg 1). B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus PPA-l on välispädevus olemas (RelvS § 43 lg 1) tuleneb mis juhtudel võib PPA soetami- või relvaloa peatada või kehtetuks tunnistada. PPA-l on ka sisuline pädevus (HMS § 8 lg 1 ). Territoriaalne pädevus on PPA-l ka olemas, kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega. Järelikult on V relvaloa kehtetuks tunnistamine PPA pädevuses.
piiramisega. Kui eriolukorras rakendatud meetmed sellises mahus põhiõigusi piiravad, peavad nad tõrjutava ohu või ärahoitava kahjuga tasakaalus olema. Teisisõnu, mida intensiivsem on põhiõigustesse sekkumine, seda kõrgem peab olema ka välja kuulutatud ohutase. Erinevus tuleb mängu ka küsimuses, kellel on õigus meetmeid rakendada. Hädaolukorra puhul on see üldjuhul jäetud sündmuse lahendamist juhtivale isikule. Eriolukorras oleneb see pädevus meetmest: ühel juhul on pädevus Vabariigi Valitsusel ja eriolukorra juhil, teisel aga võivad samad isikud õiguse edasi delegeerida. Nii on peegeldatud meetme olulisus: kui ulatuslikult riivab see põhiõigusi ning milline on olukorra lahendamisel selle kasutegur. Seega, mida rohkem riivatakse meetmega õigusi, seda kõrgem on selle rakendamisel juhtimistase.
4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner
küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid · Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist 15.03.2010 halduskorraldus 21 7 15.03.2010 VABARIIGI PRESIDENDI pädevus 1) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) riigikaitse kõrgeim juht; 3) pädevus Riigikogu suhtes; 4) määrab peaministri kandidaadi; 5) kuulutab välja vastuvõetud seadused; 6) riigiametnike nimetamise pädevus; 7) riiklike autasude andmine; 8) ainuõigus vabastada süüdimõistetud; 9) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 15.03.2010 halduskorraldus 22 15.03
e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või
Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse ametisse kuueks aastaks ning pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada. ELi liikmesriikide valitsused otsustavad, kelle nad soovivad ametisse määrata. Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjadega ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega. 3. Pädevus a. Piiratud pädevus- EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames. Tuletatud pädevus- EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks b. Ainupädevus + valdkonnad- EL saab üksi õigusakte vastu võtta, näiteks tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika, mere bioloogiliste ressursside kaitse, rahvusvahelise lepingu sõlmimine
Ühiskonnateaduste Instituut VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS: ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus.
8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Sõnade tähendused (vrd ,,laud" ja ,,desk/"table", ,,kohtuotsus" ja ,,verdict/sentence", ,,fantastiline" ja ,,fantastic" jne jne reaalsus pole liigendatud iseenesest, vaid tähenduse kaudu). Üldisemalt keelt ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused Üldised käitumisnormid Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega (Chen ja Starosta). Chen toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused 2. suhtlusoskused 3. psühholoogiline kohandumine 4. kultuuriline teadlikkus Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda. 10
mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus, valitsuse pädevus). Pädevust ületav õigusakt on kehtetu (näit. maksud, riigilõivud kehtestatakse seadusega, mitte valitsuse määrusega). 2. kehtestatud korras, st kas Riigikogu häälte enamusega ja Presidendi poolt välja kuulutatud. Kohaliku omavalitsuse akt võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 3
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6
10. Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid? 1) traditsioonilised vs sekulaarsed (ilmalik)-ratsionaalsed väärtused: suhtumine ainujumalasse on nii tugev, et mõj kõike. Tugevad pereväärtused. 2)ellujäämisväärtused vs eneseväljendusväärtused: materialistlikud(domineerib riikides, kus inimestel pole veel hea elada) vs post-materialistlikud väärtused( majanduslikult arenenud riigid, kus mõeldakse pereelu peale) 11. Mis on interkulturaalne pädevus? Chen ja Sarosta- vahend, mille abil suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. Suutlikus efektiivselt ja sobivalt suhelda saamaks soovitud tulemust. 12. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem) 3. Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4
"Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10
KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6 kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus: (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
..................................................35 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 36 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................37 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................37 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................38 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................39 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................41 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................42 § 31 Seadusandlus........
..................................................37 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 38 3. peatükk: Riigikogu.................................................................................................................... 39 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................39 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................40 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................43 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................44 § 31 Seadusandlus........
...................................................38 § 25 Erakonnad..........................................................................................................................39 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................40 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................40 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................41 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................44 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................45 § 31 Seadusandlus........
alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. (3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. §6. Pädevuste kujundamine (1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. (2) Riiklik õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist. (3) Kooliõppekava ning õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused riiklikus õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks. §7. Üldpädevus (1) Riiklik õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:
sotsiaalabi ja teenuseid, korrashoidu. Hariduse võimaldamine vanurite hoolekannet, noorsootööd, KOV ülesehitus Omavalitsusorganid on: · Volikogu esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt. (PS §156) · Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ. Volikogu pädevus · Valib volikogu juhtkonna. · Otsustab laenude ja varaliste kohustuste võtmise. · Määrab linna või vallavalitsuse struktuuri. · Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud. Valla või linnavalitsuse pädevus · Valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. · Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5
Kompetentsid, kompetentside hindamine ja kompetentside arendamine organisatsioonis kui koolituse korraldamine Selleks, et rääkida kompetentsist, tuleb kõigepealt see mõiste lahti mõtestada. Termini ,,kompetents" sünonüüm on eesti keeles pädevus. Kompetentsiks saab pidada mingit tegevust, mis toob kaasa edu mingil kindal alal. On võimalik olla pädev ka mitmetel erinevatel aladel, ent meie pidevalt muutuvas ühiskonnas, kus kõik liigub dünaamiliselt ning areneb meeletus tempos, tuleb olla kindel, et kvaliteeti ei ohverdata kvantiteedile. Siit selgub seega spetsialiseerumise olulisus. Tõeline pädevus vajab pühendumist, kursis olemist ka viimaste muutustega ning tahet ennast täiendada ja täiustada just selles suunas
TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond.
§ 22 Kodakondusus 33 § 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42
sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised). 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). 1) Sõnade tähendused. 2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused. 3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) teadvustamata pädevuse puudumine 2) teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et midagi on valesti) 3) teadvustatud pädevus (muudame oma käitumise normidele, tavadele vastavaks) 4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11
TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS Mille järgi vaatan kas töötaja on sobiv? analüüsialused 1) Produktiivsus tulemus, saavutused 2) Kompetentsid atesteerimine 3) Hoiakud arenguvestlus/rahuloluküsitlus analüüsitakse stressitaset ja rahulolu KÄITUMISE MÕJUTAJAD: geenid, olukord, keskkond, võimed, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, taju, iseloom KUIDAS MOTIVEERIDA LAISKA: 1) Näita tema väärtust 2) Stimulatsioon 3) Aita mõtestada tegevust 4) Enda eeskuju KÕIK TÖÖTAJAD ETTEVÕTTES: 20% pühendunud 60% keskmine 20% laisk MASLOW PÜRAMIID KOKKUVÕTE MIDA TÄNA ÕPPISIN 1) Mis on puudu ettevõttes, mis kogu aeg vahetab töötajaid püramiid, puudub tunnustus 2) Mida on vaja pühendunud töötajale KUIDAS ÕPPISIN 1) Harjutus õpi märkama töötajat
türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia – seisusliku esindusorgani olemasolu monarhi kõrval, mis oli monarhile vajalik maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel ning seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline monarhia- Monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. IX Vabariik Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, puudus üldine valimisõigus.
jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks: Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused
ülesandeid edasi anda, nii füüsilisele isikule (nt.notar, kohtutäitur) kui ka juriidilisele isikulehal). 12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 16. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast?
viipetõlge tere! Meie oleme Diana, Pia ja Katrin. See on meie grupitöö. Tõlk või Tõlk tõlgib suuliselt Tõlkija tõlgib kirjalikult 1. TÕLGI ISIKUOMADUSED Tõlgi isikuomadused: × esinemisjulgus × olukorraga kohandumine × stiilitunnetus × hea mälu × hea tähelepanuvõime, keskendumisvõime × Ilmekus (ekspressiivsus) 2. TÕLkija ISIKUOMADUSED Tõlkija isikuomadused: × püsivus × loov lähenemine × kultuuriline ja keeleline pädevus × kohusetundlikkus, punktuaalsus × lai sõnavara, hea väljendusoskus × tõlkeprogrammide ja õigekeelsusallikate kasutusoskus × stiilitunnetus 3. Viipekeele tõlgi ISIKUOMADUSED Viipekeele Tõlgi isikuomadused : × ilmekus × probleemide lahendusoskus × situatsiooniga kohanemine/paindlikkus × oma rollis püsimine, jäämine tõlgitava teksti piiridesse. × tähelepanuvõime × info täpne edastamine “Mina-1 sina-2 saada tutvuda
Avalikku õigust reguleerib alati subordinatsioon ehk alluvussuhe (riik on kõrgemal kohal). b. Eraõiguslikus suhtes on lepingu subjektid alati võrdsed <=koordinatsioon III. Subjektiteooria avalik õigus on suunatud alati avaliku võimu kandjale eraõiguses kõik mis pole keelatud on lubatud ja avalikus õiguses võib vaid teha seda, mis on lubatud. Teema 3. Haldusorganid 11. Vabariigi President: · Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises · Vabariigi Presidendi siseriiklik pädevus Vabariigi President täidesaatva võimu kandja Pädevus: 1) Rahvusvaheline pädevus (3) a. Saatkonnaõigus: a.i. Aktiivne saatkonnaõigus president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul diplomaatilised esindajad a.ii. Passiivne saatkonnaõigus president lubab teiste maade
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a. Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 11. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? a. Teadvustamata pädevuse puudumine b. Teadvustatud pädevuse puudumine c. Teadvustatud pädevus d. Teadvustamata pädevus 12. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a.
tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub (Riigikohtu 11. mai 2005
- on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt ülimuslikkusel võimaldatud - presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; - majanduslik huvi on ka kriteeriumiks peamiselt esindusfunktsioon · Monarhia - presidentil puudub seadusanndlik pädevus, ta ei ole aktiivselt Monarh on ainuslikuline riigipea tegev riigi poliitilises elus - valitsus vastutab parlaamendi ees Piiramata monarhia riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja Aristokraatlik vabariik
Funktsioonide ja mäluruumi võtmise suhe suurepärane- palju funktsioone küll, aga mitte väga suure mahuga; Hind- tasuta! Kaasaegne tehnoloogia- reageerib Wifile; Juhtkond on abivalmis- vastab alati klientide küsimustele. (Weaknesses)- nõrkused: Äpist sissetuleku puudumise tõttu on sõltuv rahaliselt investoritest; Uued tegijad äris- pole varasemaid kogemusi; Pädevus, teadmisel programmeerimise alal idee autoritel puudub; (Opportunities)- võimalused: Investorite huvi meie rakenduse vastu, sest see on nii hea ja kvaliteetne- rahaline tugi; Maine tõus äpi funktsionaalsuse tõttu väga tõenäoline; Oskustega programmeerijad, mida Eestist alati leiab. Konkurendid ei jõua järele. (Threats)- ohud: Noorema rahvastiku vähenemine, vanema generatsiooni tõus- noored on altimad uuendustele;
..................4 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus............................................................ 4 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid.................................................................... 7 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted.....................................................................8 II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU ........................................ 9 2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus.................................................................9 2.2. Volikogu töökord.............................................................................................. 12 2.3. Volikogu liikmed...............................................................................................13 III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn .....................................................................................................
.........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5 Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil...............................
seaduseelnõud ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks välislepingud, koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab selle täitmist ja annab täitmisest aru Riigikogule, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega, kuulutab loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra, täidab muid ülesandeid, kui nende täitmise pädevus ei ole määratud teisiti. 38.Ministeeriumid, nende ülesanded ja juhtimine. Vastavalt PS §94 moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks ministeeriumid, keda juhib minister. Üks minister võib juhtida mitut ministeeriumit, mitu ministrit ei saa juhtida ühte ministeeriumit. Minister levinud teoreetilise tõlgitsuse kohaselt teostab eelkõige poliitilist juhtimist, milles teda abistab poliitiline abiminister. Ministeeriumi igapäevast tehnilist ja organisatoortset
mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
