Kaitsja vaidlustas B süüdimõistmise ja taotles tema õigeksmõistmist. Ringkonnakohus tühistas apellatsioonide alusel maakohtu otsuse, kuna leidis, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus mõistis B süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistas teda 15 aastase vangistusega (7). Andke õiguslik hinnang allajoonitud asjaoludele ja väidetele. Lahendus: 1. ,,Puhtsüdamlikku ülestunnistust" ei saa tõendina kasutada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-127-06 selgitanud, KrMS sellist mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel
on vigase viitega, sätte asukoht seaduses ei ole normitehniliselt õnnestunud või on terminit kasutatud seadustes mitmes eri tähenduses. TÕLGENDAMISE VAHENDID Tõlgendamise vahendeid nimetatakse teoorias elementideks, kriteeriumiteks, meetoditeks, kaanoniteks, argumentideks või ka lihtsalt vahenditeks. Ka süsteemid on erinevad. Kõige vanem ja tuntum on Friedrich Carl von Savigny süsteem, mille kohaselt on olemas grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline meetod. Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt õiguse tõlgendamise klassikaliste viiside täieliku kataloogi, nimetades grammatilist, süstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist. Selle kataloogi eeskujuks on 20. sajandi teisel poolel Saksamaal mõjukas olnud Karl Larenzi tõlgendamiskriteeriumite kataloog, kuhu kuuluvad sõnatähendus, seaduse tähendusseosed, ajaloolise seadusandja eesmärgid ja ettekujutused ning objektiiv-teleoloogiline kriteerium.
materiaalõigust. Kuna menetlusalune isik korraldas pandipakendi vastuvõttu müügikoha 19 vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse. Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et PakS-e § 20 lõikest 2 ja 4 ei tulenegi kohustust võtta pandipakendeid vastu just kaupluses. Maakohus on otsuses märkinud, et osaühingul on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses.
Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur.
KrMS § 238 alusel seda ühe kolmandiku jagu vähendatakse. Ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele, nagu üldmenetluses. Selliselt saadud 28 karistust vähendatakse kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2011. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Karistuse määramine ei ole lihtne, tuleb juhinduda mitmetest konkreetsetest süütegu puudutavatest asjaoludest, karistusõiguse põhimõtetest, õigusrakendamis printsiipidest ning võimalusel ka pretsedendiks kujunenud kohtupraktikatest. Autor leiab, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on välja pakkunud igati adekvaatse lahenduse käesolevas kohtuotses
(Vt määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p-d 1718.) 3-1-1-65-13 (konfiskeerimine kolmandalt isikult) 1 13. Kuivõrd KarS § 83 lg 2 lähtub eeldusest, et süüdistatav võõrandab vara kolmandale isikule, tuleb kõigepealt teha kindlaks, kas U. V. ja OÜ A 2 võõrandasid 95 731,97 eurot O. V.-ile ja L. V.-ile. Kriminaalkolleegium on varem leidnud, et juhul kui kinnisasi on saadud KarS § 83 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, on kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine vaadeldav kuriteoga saadud vara 2 võõrandamisena (omandamisena kolmanda isiku poolt) KarS § 83 lg 2 tähenduses, kuivõrd sisuliselt antakse hüpoteegi seadmisega
Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused.
Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 39.II astme kohtud. Ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga Jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Algul kaebus I astme kohtusse, siis saab edasi saata. Ringkonnakohtutes tulevad siis need kaebused läbivaatusele. Ringkonnakohtus arutatakse asju kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. Kollegiaalselt arutatakse asju. Kohut juhib esimess, 7 a ametis. 40.III astme kohus. Riigikohus – asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Juhib esimees, võib olla ka jurist. Kassatsiooni korras vaadatakse läbi asju. Kassaator on see kes esitab kaebuse. 1/5 kaebustest jõuab ainult riigikohtusse, ülejäänute puhul jääb kehtima ringkonnakohtu otsus. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus – madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator
sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. • Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. • Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et olukorras kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena. 9. 3-1-1-16-05-> arteri kaasus • otsusest nr 3-1-1-28-01, et "...kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja
astme kohus Ringkonnakohtud neid on 3 Tallinn Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus
2. astme kohus Ringkonnakohtud neid on 2 (7 aastat) Tallinn Tartu Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis) 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus
a.i.2. Pärnu Maakohus a.i.3. Tallinna Halduskohus b. Tartu Ringkonnakohus b.i. 1. astme kohtud b.i.1. Tartu Maakohus b.i.2. Viru Maakohus b.i.3. Tartu Halduskohus 2) Kassatsioonikohus a. EV Riigikohus a.i. Riigikohtu üldkogu: a.i.1. Kriminaalkolleegium a.i.2. Põhiseaduslikkuse järelvalvekolleegium a.i.3. Tsiviilkolleegium a.i.4. Halduskolleegium Kohus toimib kohtukorralduse seaduse alusel. Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. 1. tasand: Maakohtud, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas; Halduskohtud, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 2
- registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!!
- registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!!
Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 51 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada
● Tartu (10) ● Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 ● Tsiviilkolleegium ● Kriminaalkolleegium ● Halduskolleegium ● Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ○ Üldkogu – kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1
Ringkonnakohtud neid on 3 Tallinn Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus
hetkel teadmine sellest, kas asja käsutanud isikul oli asja käsutamise õigus. Omandaja peab olema asja otsese valduse saamisel heauskne (vt Riigikohtu 23. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-05, p-d 14–16). (p 16) Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2003.a. kriminaalasi 2-1-254/20031 Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004.a. kriminaalasi 2-1-36/2004 8.3.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et antud juhul jõudis ringkonnakohus õigele järeldusele, et J. Borina valduses olnud vallasasi (puhvetkapp) oli talle võõras. Õigussuhte kvalifitseerimine ringkonnakohtu poolt toimus AÕS § 94 alusel, mis näeb ette vallasasja omandi ülemineku erijuhu, mil asi jäetakse võõrandaja ja omandaja kokkuleppel võõrandaja otsesesse valdusse ning omandajat loetakse kaudseks valdajaks. Seega oli J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
